Tere kuulajatele rändajaire stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Tänane seiklus võib panna nõrganärvilised proovile, sest üsna pea hakkame osa saama võimsast ja ettearvamatust vetemängust kes sinodi kua suujugade möllu on saanud üsna igavikulise vaatepildi osaliseks, kes mitte. Siis tasub need kõrvad kikkis kuulata, sest Hendrik oskab rääkida, nii et hakkame vist teist teist nägema ka. Ja see on üks Lõuna-Ameerika kõige võimsam joostik ja selle ümber keeb ka muud väga põnevat. Selle hoogsa laulu nimi on varna vale, Ando ja kahtlemata ehtsalt lõuna ameerikalik ja nimigi ütleb, et kuidagi seotud karnevaliga ja sedasorti hoogsat särtsakat muusikat võib kuulda, et õieti mitmeski Lõuna-Ameerika taas näiteks Argentiinas, Brasiilias, Paraguay-is ja igua Suujoad asuvadki Argentiina, Brasiilia ja Paraguay piiril kolme riigi piiril ja selleks, et sinna minna. Me lendasime Argentina pealinnas Buenos Aireses ligi kaks tundi otse põhja suunas. Ehk siis soojematele aladele üle 1000 kilomeetri. Ja seal, nii kui lennukist välja astud, sa tunned, et siin on midagi väga teisiti. Eks õhukuumus lööb juba pikali, seal oli nüüd praegu, kevadisel ajal novembrikuus kuskil 30 kraadi sooja ja siis džungli õhuniiskus, mis ka sinna juurde käib. Et sa tunned, et nüüd sa oled küll väga erilises kliimavöötmes Argentiina jaoks, sest enamik Argentiinata niisukese mõõduka ka kuumusega aladel, aga ka siin on ikka ikka päris palav. Ja meie elamine asus sellest joostikust kuskil poole tunni tee kaugusel otse keset džunglit. Ja see oli päris viisakas hotell, aga selle hotellisaamislugu üpriski Argentiina lik, ma ütleksin, see oli siis sedaviisi, et keset seda eriti hoolikalt kaitstud kaitseala sai keegi mees lihtsalt krundi selleks, et ehitada hotelli. Ja taust oli siis selline, et tal oli Argentiina valitsuses ehk huntas väga hea tuttav Etna Argentiinas vahel need asjad käivad niimoodi. Aga noh, lõppude lõpuks loodusesõbrale oli see küll ideaalne paik elamiseks, sest need ümbritseva elurikka džungli elanikkond, kes seal elas nende juurde polnud vaja üldse džunglisse minna, vaid nad tulid väga tihti ise sinna hotelli õue peale kokk. Ja see oli terve paraad, igasuguseid olendeid. Dell pakub nendele mingisugust võimalust, kas toitu, võib-olla isegi mingit pesitsusvõimalust, igasuguseid asju, ühesõnaga nad ikka neil on ikka elulised huvid ja põhiliselt ikka mingi toidulootust, sealtkandist. Ja ütleme, Need, putukad, mingisugune poole pöidlapikkune, vägev põrnikas või, või nimetissõrme pikkune raagritsikas, igavene kiskja, nendest ei hakka üldse rääkimagi, aga näiteks lindudest olid väga põnevad näiteks trahnid. See iga suurähn oli noh, kahtlemata rahv, meie rähni moodi, aga ta oli tohutult palju kirevam, peaaegu umbes niimoodi, et keegi kunstnikkonna oma pintsliotsad, kõik puhastanud tema sulgede vastu. Ja, ja ta väga huvitav nimi kult, kurk, mask, rähn ja teaduslik nimi. Ja teine niisugune kummaline lind oli niisugune musta kübaraga ja niisuguse musta sinisekirju kuuega lind, kes lärmas koledat häälega. Tema nimi on kübar, sininäär, niukene, suur lind, haraka suurune, aga haraka sugulane, ta ei ole ta napis ronga sugulane ja, ja nemad kahtlemata isegi leidsid mingid puude otsas seal endale parajaid pesitsuspaiku seal õue peal lausa sinu silme all käis kogu nende pereelu. Ja siis oli ühel päeval maandus oksa peale tohutu suur kägu meie teost mitu korda suurem ja noka vahel oli tal mingisugune putukas. Ja, ja see kägu on siis ka mõneti meie käo sugulane, tema nimi on Kuira kägu. Aga tema eluviisid on küll meie Geost erinevad, ta nimelt teeb ikka endale pesa nagu mitte meie käomoodi, kes poetab oma munad võõrasse pesasse. Korralike jah, õieti nende käskude hulgas on, on mitmeid selliseid korralikke, aga meil Eestis on lihtsalt juhtunud niisugune teiste kulul elaja. Tõsi küll, mõnikord koera käe all on ka kombeks poetada oma muna võõrasse pessa, aga siis on seesama liigi pesa. Aga teistpidi nad on suured röövlid, sellepärast et nad on suuremad kui meie käod. Meie käod söövad põhiliselt röövikuid, aga sealne kägu, kui ta on suurem, võtab ikka suuremaid elukaid ja ta võib ka linnupesasid rüüstaeda ja isegi hiiri toiduks võtta. Ja meil, öökull peaaegu jah, ja ta ongi võib-olla meie mõne kakusuurune kasvu poolest, aga noh, ta on päevase eluviisiga ja ja siis muidugi see käo hääl koera käohääl ei olnud absoluutselt kukkumine, vaid ta tegi nihukest häält, mingi see oli nagu ütleme vilistamise ja siis niukse huikamise vahepealne kummaline heli. Ja kõige kummalisem lind, kõikidest nendest, keda seal näha oli, oli kui džunglist lendas välja Tuukad. Ma avastasin juba teisel päeval, et, et Docanil on kindel päevakava ja hommikul enne pärast päikesetõusu tuleb ühe puu juurde seal hotelli lähedal siis ma läksin teda sinna passima juba ja, ja ta tuli sinna ja ja, ja ta on niisugune, see lind ise on võib-olla ka päris suur, ütleme meie ronga suurune musta-valge-punase kirju, aga tema Ma saan täiesti arusaamatu linnu nokk on sama suur kui lindise jäme pikk nokk ja kui ta niimoodi hästi kohmakalt lennates sinna puuoksale maandus, siis tundus, et noh, et kui ta sinna oksale istubki, siis ta kukub seal kohe alla, sest see lihtsalt veab ta pikali. Kallan tohutu maa külgetõmbejõud Viiust, kuna see on nii tohutu suuruse nokuli punase ja kollasevärviline, hästi erk. Uskumatu, et loodus on niisuguse noka kellelegi kinkima. No suure nokaga linde on mõistagi maailmas teisigi, aga selliseid, kellel siis nokk oleks sama suur kui kere ja selliseid rohkem ei ole. Ei, linnuriigis on jah igasuguseid elukaid olemas, aga aga niimoodi, et, et linnu enda keha suurus on võrreldav nokasuurusega, et sellist tõesti teist ei ole ainulaadne ja, ja muidugi tegelikult ta mandusega osavalt sinna oksale. Mulle hakkas sealt nokaga rebima neid vilju puuokstel, sellepärast talle meeldiski selle puu peal olla, et seal neid vilju palju oli. Ja, ja loomulikult ta ikkagi püsib balansis, sellepärast et tema teised pidi ei ole üldse raske. See on, see on ju õhku täis ja tühi tasakaal võib kaduda siis, kui satub eriti priske vili olema ja kui võtab eriti vägeva noositu, teinekord meeldib katel putukaid süüa ja ja võib-olla tõesti, kui ta kiiresti alla ei neela, siis läheb nagu tasakaalust välja. Loodusteadlastele on suurt peamurdmist valmistanud see, miks Tuukanil ikka nii suur nokk on. Igasuguteooriat Darwin oli kohe kindel, et see on loomulikult vastassugupoole peibutamiseks. Aga siis mõned teised teadlased hiljem jälle arvasid, et noh, et selle nokaga saab ju hirmutada teisi linde hoopis eemal. Või siis kolmandat arvasid, et, et noh, et see on nii tugev, et sellega saab purustada vilju, mida teised linnud ei suuda purustada. Tõde on ilmselt keskel. Tõde. Tõdesid on palju ja ükski nendest ei ole lõplik. Aga mulle endale meeldib see viimastel aegadel tehtud uurimus, mille järgi on välja tulnud, et Ducani nokk on ideaalne soojuse reguleerija selles kuumas kliimas, mis seal on, et selle noka kaudu ta jahutab ennast nii võimsalt, et keha ei kuumene üle. Kuidas see välja näeb? Ta lihtsalt noka seest käivad veresooned läbi, veri voolab mööda neid veresooni seal nokas ja selle tõttu see on nii nagu miks elevandil on suured kõrvad, elevant jahutab ennast kõrvadega tema kõrvade sees vere Soonestik ja kui ta neid kõrvu seal aafril ka liigutab niimoodi, siis ta lihtsalt jahutab ennast sel teel. Ja siis on näiteks teadlased isegi täheldanud, et kui on niisugune jahe õhtu ja üldse öö siis tuhkan paneb alati oma pea tiiva alla, et siis püsib soojas ja, ja siis jällegi külmal ajal ta siis ei jahtu. Ja eriti huvitav oli vaadata ühte Tuukani pesa, me avastasime selle seal hotelli lähedal ja selle pesa Alt kulges läbi inimese rada ja see pesa on siis puuõõnsustes ja, ja seal oli üks Ducani poeg ja kui inimesi seal all kõndis, siis ta pistis oma pea sealt Boonsusest välja ja hakkasime kaela niimoodi venitama ja uurima, kes seal all on. Ja tal oli ka juba päris vägev nokakene seal. Ja tõepoolest on see, et see uudishimu viipsusid pesast välja. Poe kukud alla, aga, aga ta ikka püsis vapralt pesas ja, ja ilmselt ei saanud üldse aru, miks jaoks nii palju inimesi tema pesast mööda saali juht. Ja peale nende lindude tuli sinna õue peale siis ikka ka neljajalgseid. Noh, üks nendest oli niisugune pisikene loom, no ütleme, mitte nii väga pisikene, suure priske roti suurune hämaras õhtuhämaras ta ilmus välja ja kui lähemalt vaatad, et palju armsam välimus, til saba pole ollagi, niisugune ümar keha suurde ja ilusad suured silmad väga merisea moodi ja, ja merisigade Olik merisealiha, see on, on midagi üheksa kogu Lõuna-Ameerikas ja ja seal oli siis Brasiilia merisiga, kes elabki seal džunglis tegelikult. No meil on merisiga olnud selline lemmik koduloom vahepeal, ma ei tea, kuidas nüüd Ei, no meil on ta ikka olnud koduloom ja üldiselt Lõuna-Ameerikas on merisiga kõige armastatum toit kohalikele talumeestele. See on vana komme seal Lõuna-Ameerikas juba indiaanlastel. Aga seal ütleme see, keda siis kodustatuna kasvatatakse ja kelle järglased ka siis meie lemmikloomadeks on siia Eestisse sattunud, see ei ole mitte see brasiilia merisiga, vaid see on üks teine liik nendest üheksast, aga üks nendest ta tõesti on, aga see oli niisugune, ütleme siis oma looduslikus paigas elav loom, keda keegi ei üritanudki kodustada, et oligi tema kodude tuli lihtsalt põikas korraks kodust välja vaatama, kuidas inimeste elamine välja näeb. Ja Ühel hommikul, kui ma päikesetõusu eel jälle kõndisin seal selles elamises keset ei kua suu džunglit, siis tuli õue peale üks hoopis kentsakas elukas. Ta meenutas nagu väikest koera, aga tal olid taga hiigelpikk saba, mis oli musta vöödiline ja ta nina oli otsast p nagu pliiats. Ja ta nuhkis seal õieti, nad olid seal kolmekesi ja, ja nuhkisid seal movskisid mööda maad süüa otsida ja ja need olid siis ninakarud. Heino Karu on väga kummaline elukas, Need on, liigid, elavad kõik Lõuna-Ameerikas ja see ninakaruliik, kes siin oli parajasti tema nimi on kohati ja tema tunnuseks ongi see, et ta peenikene nina on hästi lõhnatundlik ja ta suudab seda igas suunas väga paindlikult liigutada ja, ja niimoodi ta otsibki toitu. Ja siis, kui sellele kambale tundus, et midagi on ohtliku, siis uskumatult väledaltki, osalt Nad ronisid puu otsa tüve pidi üles ja õieti see kohati öösel magabki džunglis kuskil puuõõnsustes ja siis ilmselt käib seal aeg-ajalt hotelli õue peal toitu nuuskimas enda jaoks. Ja siit õue pealt hooliga kosta, niisugust kahtlast kõminat see natukene meenutas peaaegu nagu tehasemürinat või siis nihukest täiesti katkematut kõuehäält. Ja see oli iga suu juhastik, see jäi siit kahe kilomeetri kaugusel, aga ta oli kogu aeg ööl ja päeval kõmises niimoodi eemalt taustaheli sellele loomaaiale just ja sellele paigale muidugi väga tunnuslik. Ja kui me sinna lähemale siis läksime oma esimestel retkedel, siis esimene asi oli kohe selge, see ei ole jugo, see on terve juhastik, tohutu hulk jugasid, neid on tegelikult kokku loendatud üle 200. Nad on kolme kilomeetri laiusel alal, nii et see on terve labürint, terve nisugune kaskaad kuhu võib täiesti ära eksida, kui sa ei oska õieti liikuda, aga õnneks on seal ka tehtud väga palju õpperadasid, nad on väga hästi tähistatud ja seal on igavest põnev siis selle Lõuna-Ameerika kõige võimsama joastikuga lähedalt tuttavaks saada. Ja kui niimoodi maa peal kõnnid, siis sa ei saa sellest labürindist üldse aru, mismoodi, miks neid nii palju on, miks neid voolab igast kandist. Aga ütleme linnulennult vaadatuna näeb see umbes niimoodi välja, et see suur iga su jõgi voolab mööda laud, tasast platood ja siis enne seda, kui ta langeb sealt Astangult alla, siis ta nagu valgub laiali mitme kilomeetri laiuseks ja sealt ta siis nagu sööstab alla sellisesse noh, kuristiku või kanjoni nagu hiigelsuure hobuseraua kujuline oleks siis lennuki pealt vaadates joosta, mis koosneb 200-st Joost ja kui mitmevärviline see veel on. No värve annab põhiliselt see, et, et ümberringi on džungel kõigi oma värvidega, vesi on põhiliselt väetame, ta voolab meeletu hooga, ta vahutab ja see põhiline värv on niisugune valge. Ja ütleme, kaks paika, mida ma püüaks niimoodi kirjeldada, et ehk tekib natukenegi pilt sellest kirjeldamatud loodusnähtusest. Üks on niisugune kaskaad, kui kõndida, siis sa näed enda ees nagu läbi džunglipuude tohutu hulk niisugusi, hõbedasi, niite, iga niit on tegelikult kümneid meetreid lai ja nad džunglipuude vahelt kukuvad alla mitmekümne meetri sügavusele kohutava mürina vahutades valget veemassid. Siis ta voolab natukene veel ja siis ta kukub veel kord meeletu hiigelastme võrra allapoole. Nii et, et niisugust kaks nagu hiiglase astet üksteise järel ja veemass nagu voolab sealt pidevalt Dallase. See vee hulk on kirjeldamatu, seal noh, teadlased on seda muidugi mõõtnud, nad ütlevad, et see on 100000 tonni sekundis. Püüaks võrrelda näiteks meie Emajõgi, meie Emajõgi on ka suur jõgi, Emajões voolab 70 tonni sekundis vett. Ehk siis, kui võrrelda igo suuga, siis peaks olema umbes 1500 Emajõge. See on kujuteldamatu, lihtsalt see veemass. Ma lugesin ühest kirjeldusest, kuidas paadiga mindi sinna võimalikult lähedale. Ma tea, naisilmselt paadis ei olnud. Seda ei, seda, selle me tegime ka läbi nii ja ja kui lähedale, siis see paadisõit, kes seal sedamoodi, et sind viiakse niisugust kalju rünkade juurde kosest ja jugadest eemal. Ja seal on, tuleb niisugune suur kummipaat sinna mingi paar-kolmkümmend inimest. Inimesi hoiatatakse, et muidugi ainult vabatahtlikud võivad sõita sinna joa alla, kes tahavad minna need vapramatest vapramad, nendele öeldakse, et arvestage sellega, et te saate väga märjaks ja siis antakse kõikidele niisugused sealt neist kummist kotid, veekindlad, kotid, kuhu saab siis panna oma riided ja too asjad. Ja siis, kui sa oled sinna paati ennast ära sättinud, siis, siis paneb see mootoriga kummipaat otse nende meeletute jugade suunas siis kihutama. Ja siis, kui ta jõuab sinna lähistele, siis on muidugi sa näed nagu, nagu peaaegu taevast kukkuvad niisugust. No ütleme, ookeanitäit vett, nii et sa näed ainult sinist taevast, nohutut vahutavat veemassi, see, et vabiseb ja vesi uhab sinust pidevalt üle, see ei ole muidugi juga ise, sest teatud kaugusest lähemale ei tohi minna selleks eluohtlik. Need pritsmed siis v tolm, veetolm, veetolm on nii hullult palju, et see on sama hea, kui, kui oleks paduvihm kogu aeg siin niimoodi tabab ja ja siis mina kui kirglik pildistaja ma olin ikka tõsiselt hädas, et kuidas need piltide niimoodi, et fotoaparaat ka nagu üles ei ütleks. Ega see kerge ei olnud, aga kuidagi ma neid pilte seal niimoodi imekiiresti niimoodi võtad aparaadi välja ja peidad jälle ära. Sain nagu tehtud ja saatejuht ilmselt tundis sellest kõigest suurimat mõnusest ta nagu täiesti sihilikult ja oli näha, et naudinguga keeras seda paati niimoodi 360 paadi, nii et see paduvihm tuli igast küljest sulle aeg-ajalt peale. Ja loomulikult kõik naishinged, kes seal paadis olid, need siis ikkagi olid need kiljusid kogu aeg ja mida rohkem nad kellasid, seda rõõmsamaks läks paadimehe nägu. Nii et see oli tõesti niisugune nahaga läbi tunne, tamine. See paadijuht on muidugi tõeline oma ala meister, siin ei ole midagi rääkida. Nojah, ja olgem ausad, iga suujoad on tegelikult tänapäeval ka ikka paras, niisugune turistimagnetturiste käib seal meeletul hulgal seal. Brasiilia poolel üks miljon aastas Argentiina poolel üks miljon aastas ja kogu see süsteem on seal nagu nii-öelda välja häälestatud kinov suurte inimeste hulkade pidevaks noh, niisuguseks edasi-tagasi sõidutamiseks ja õpperadadel viimiseks ja selles mõttes Vigo asujugade ilu kõrval mulle muidugi väga ei meeldinud, et peale minu seal ka veel teisi turiste. Ja neid oli tõesti seal hullu palju ja et see on niisugune noh tegelikult inimliku rahuse sealkandis ei leia, teed seal kogu aeg on mingisugused rühmad, mingid seltskonnad liiguvad nagu edasi-tagasi, selle paratamatusega peab lihtsalt leppima. Jah, ja põhjus on selge see looduse ime, meeletu juhastik ja ja võib-olla kõige võimsam paik nendel jugadel on üks niisugune. Sinna me läksime mööda õpperada, õpperada oli väga ilusti välja ehitatud. Ta kulges lõpuks mitte metsas, vaid üle laia jõe, mitmesaja meetrise jõe niukene nagu silla moodi. Ja sa näed, et sinu all kihutavad meeletud veemassid selle astangu suunas, kus nad varsti alla kukuvad ja võib-olla mitte üldse väga sügaval, nii, võib-olla sellest õpperajast võib-olla vaevalt nii noh, meetri või kahe jagu madalamal ja me olime õnnelikud, et praegu ei olnud kõrgtulvil aegsest kõrgtulvavete ajal on kogu sõprade täiesti vee all, seal ei saagi üldse vaatama minna seda erilist paika. Aga lõpuks, kui lähed seda õpperada mööda, näed, sa oled seal, lõpus on mingid vaateplatvormid, vesi kaob kuskile nähtamatuse auku kokku ja inimesed, kas müür kaovad või kiljuvad või rõkkavad vaimustusest seal platvormide peal. Ja üles kerkib muidugi mitmesaja meetrine meeletu vee talv. Ja siis, kui sinna platvormile jõuad, siis see on niisuguse koha peal ehitatud, et kolmest küljest ümbritsevad sind veemassid, et sa oled lihtsalt seal veemasside keskel, sa tunned ennast nagu pisikene putukas ja seda paika nimetatakse kuradi kurgu. Ja ta on tõesti niisugune kuratlik tunne, on seal seista küll pisike putukas keset looduse stiihiaid ja meeletut vee jõudu. Ja need inimesed muidugi ei suuda oma emotsioone varjata, aga põhjused, miks nad seal häälitsevad, muidugi erinevad noh, üks on muidugi see, et, et kiljumine, noh, see on muidugi lihtsalt nagu võib-olla hirmu tunnus siis see rõkkamine, see on nagu see, et ollakse vaimustuses sellest tohutust veemängust ja argentiinlased on ikka kokkuvõttes ikka väga kirglikud inimesed. Ja tegelikult kolmas põhjus on muidugi see, et inimesed pistavad siis nagu kiljuma ja karjuma siis kui, kui see v tolm tuleb tuulega nagu nende suunas, sest see tuul mängib selle kuradi kurgu kohal ja kord läheb, tuul viib selle veetolmu kõrvale. Siis sa haarad kiiresti fotoaparaadid, paar pilti ja peidad kiiresti jälle plastikkotti ära ja siis tuleb see tuulega see veetolm sulle peal ja siis sa sõnaga sinust voolavad alla ämbritäied. Kogu aeg. Mis riietus siis oli? Kerge riietus, seal on ju soe seda üle 30 kraadiga ja et seda hirmu ei ole, et sa külmetad, pigem see vesi mõjub mõnusasti jahutavalt, aga aga kõik need, kes tahavad seal midagi pildistada või filmida nende fototehnika kohutavas ohus muidugi kogu aeg seal juures. Jah, muud asjad ka, mida võib-olla ei ole tähelepanelikult turvanud passid, rahakotid. Ja kõik, kõik saab märjaks sellega arvestama, kui sa ei ole endal neid veekindlaid taskuid muretsenud. Ja siis seisad seal silmi vidutades seal veejugade keskel ja siis vaatad läbi selle kardina niimoodi sealt paistab üks niisugune astang, kus jällegi kukuvad need veedetud veemassid alla ja siis sa näed, et, et selle veekardina ees lendavad mingisugused linnud, nihukesed, tuvi suurused, tumedad linnud. Ja nad lendavad sellest v kardinast läbi sinna kuskile sisse ja vahel lendab setele keegi lind välja. Siis sa mõtled, et kuidas see võimalik on, et see v asju peata minema viima selle tiivulise. Aga need on, need on ühed eriskummalised linnud ja nad on vaata et selle suujugade niisugused sümbol, linnud, nad on meie piiritaja sugulased, piiritaja on siis niuke pikkade kitsaste tiibadega tumelind väga osav lendaja ja siin enne Lyndon siis Kose piiritaja on ta nimi ja ta on nii kiire lendaja, et ta lendab nii kiiresti läbi sellest tohutust vee kardinast, et vesi ei vii teda kaasa ja selle taga on tema pesad seal kalju orvades tema pesa, see, mis kõikidele muudele tundub niukse, tapa loodusjõuna, tema jaoks on see pesakaitse CV-kaardil. Sest sealt ei tule röövlinud läbi, sinna taha ei julge ronida ükski kiskja ega ükski inimene väga turvaline paik kose piiritaja jaoks ideaalne ja, ja mingis mõttes siis mõtledki, et, et näed, et ehe näide kose piiritaja sellest, kuidas jääda ellu kuradi kurgus ja siin elada väga pikki aegu, nii et, et need igo Su joad on looduse ime ja, ja pole kahtlust, et nad on mitte ainult Lõuna-Ameerika ja põhja Ameerika kogu Ameerika kõige võimsam juhastik, nad kuuluvad maailma kõigevägevamat jugade hulka ka võib-olla on võrreldavad ohvrit Victoria jugadega sinna? Seal ma olen käinud sinna, me rändame koos oma juttudega edaspidi aga iga suujuhad on kahtlemata kogu Ameerika ka kõige vägevamad joad ja see veemöll, mis seal on, on tegelikult omamoodi sama pulbitses ja elu täis nagu see Argentiina hoogne lugu karnaval endo. Seesugune oli siis tänane saade põhiliselt vetemöllust, mida tekitab iguva suujõuline jõgi, mis saab alguse Brasiiliast ja natuke rääkisime ka nendest elukatest, kes seal läheduses elutsevad, aga millest tuleb juttu järgmises saates. Rändame teisele Lõuna-Ameerika maale Uruguay's. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast kuula.
