Tere hommikust, lugupeetud kuulajad ja tere hommikust, David Vseviov. Tere hommikust. Me oleme ikka sõnapidajad olnud alati ja seekord siis ka. Kui me ei lubanud eelmisel korral sadamast kaugemale minna, siis täname seal sadamas ka oleme ja tegevuspaika, Venemaa ja möödunud sajand. Tegevuspaik Venemaa tegevuspaik möödunud sajand ja täpsemalt Vene impeeriumi pealinn Peterburg ja selle sadam siis üks oluline sadam, kuhu me eelmine kord jäime, nüüd me oleme üks nädal aega või kaks nädalat vahepeal puhanud, kuskil sadama lähedal ja nüüd me oleme siis sadamasse tagasi minna ja see on kalašnikov siis sadam ja rääkisime. Me eelmine kord sellest, kuidas vili jõuab sadamasse ja mainisime peamise tee ja see oli nimelt siis tee mille, no ütleme, veovahendiks on laev, kõikvõimalikud erinevad pargased, laevad, millega siis vili jõuab pealinna. Kuid selle kõrval on veel üks tee. Ja see on nimelt raudtee. Ja on teada, et niisukestel Tibsetel aegadel mööda raudteed jõudis päevas kohale 100 kuni 400 vagunit viljaga, nii et see on küllaltki suur hirmuäratav kogus mis siis jällegi nõuab selle vaese laadia selga, et seda viljasaak siis kuidagi edasi transportida. Jäävad nende vagunite juurde siis tavaliselt saabusid veohobused. Neid kutsuti Lomovoideks, selline sõna on vist ka eesti keeles olemas natuke kohandatuna ja siis otsevagunist need kotid läksid siis vankrile ja tavaliselt see toimus niimoodi, et kolm laadijad töötas siis vaguni sees ja üks ukse juures see, kes siis tõstis neid kotte otse vagunist Sis vankrile ja selle nimi oli Kidalo. Nii et loopia, vaiki taala ja seda peeti nendest laadiates siis tunduvalt raskemaks tööks kui siis nende töö, kes seal vaguni sees oli. Ja see brigaad neljaliikmeline brigaad reeglina jõudis päevas teha siis tühjaks kuni 40 vagunit. Nii et tempo on ikka väga kõverad. Need on niisugused suhteliselt siis väiksed brigaadid, mis töötasid siis vagunite tühjakslaadimisel, aga laevade tühjakslaadimisel olid siis veelaevade pealelaadimisel sõltuvalt siis kuidas, kuidas ta liikus näiteks ka vagunilt laevale ütleme see vili, mis läks siis sealt sadamast Kroonlinna ja seal juba suurtele laevadele, mis siis omakorda viisid selle vilja kuskile edasi. Nõks sihtpunkt oli ka London väga tihti, seitse 10 päeva võttis see teekond siis aega ja vot sealt töötasid juba brigaadid suurusega kaheksa, 10 inimest ja kutsuti seda brigaadi millegipärast väga tihti on nende terminite sisu võib-olla arusaamatu. Kui nüüd Palo on selge loopia Kidaats, siis näiteks selle brigaadi nimi oli Rubkaa käsi. Ja vot kui need mõni peremees või mõni tööandja ütles, et ta tahaks Pikema käe siis see tähendas, et ta eelistaks suuremat brigaadi suuremat artelli, et saaks siis tööga kiiremini hakkama näiteks 10 15 inimest, mitte siis kaheksaga, näiteks 15 inimest. Ja otsebrigaad Rugaa valis enda hulgast ühe arvestaja lugeja, kes siis tegeles nende kottide arvestamisega, see on väga oluline ametnik või oluline tegelane. Ja laeva peal oli jälle omakorda vastuvõtja, kes siis ka tegeles kottide lugemisega ja teine ülesanne, mis tal oli, see oli siis kontrollida saabuva vilja kvaliteeti, mis on ka väga tähtis ülesanne. Ja vot selle viljakontrolliks olid siis nisukesed, spetsiaalsed seadeldised või niisugused. Ma ei oskagi öelda, kuidas neid täpselt nimetada. Kutsuti neid pulka, aga tegelikult pulka ei olnud mitte midagi muud kui väikesed kaalud. Aga nüüd selle ühe kaalukausi asemel oli siis nisukene anum, anum mugavam lihtsalt seda vilja sinna sisse kallata, kui teda sinna kausile panna. Ja selleks, et seda vilja kausikesse ühtlaselt ja võrdselt kallata oli lisaks siis nisukene kolmnurkne koonus, kuusisse vili pandi ja selle koonuse alumine, see teravik, see avanes ja siis vili voolas sealt niisukese ilusa kojakesena sinna anumasse. Ja kolmas tööriist, mis siis oli nüüd sellel vilja vastuvõtjal oli, ma ei teagi, kuidas täpselt nimetada, aga ta oli niisugune pulk või nagu nuga, ütleme millega siis tuli tõmmata neitse äär viljakausikese äär hästi sirgeks, et saada siis niisuguse kindla ühik. Ja vot siin oli jälle. Me oleme mitu korda rääkinud sellest ja see on paratamatu ja see ongi müstika, mahlojate müstika, mitte ainult loomulikult Venemaale, kuna me oleme Venemaal siis ka vot siin olid väga osavad mehed, kes oskasid märkamatult või niisuguse erilise kiire liigutusega vajadusel kas siis selle vilja kuhjakest maha natuke tõmmata või siis vastupidi netteri sinna sisse pressida, siis sõltuvalt vajadusest saada kas natukene kõrgema kaalu või natukene väiksemaga võib tekkida küsimus, et no on nüüd probleem kaks tera juurte, kaks tera maha. Aga kui see kausikena tuli korrutada, no ma ei oska öelda, sadade tuhandetega võib-olla miljonitega, siis summas võis teha ikka hea mõnikümmend koti ja seega vahe võis olla päris suur. Ja nüüd vastaspool selle suli tõmbun neutraliseerimiseks kasutas siis seda moodust, tavaliselt kaaluti kolm-neli korda, nii et kolm-neli erinevat, siis kaalu kaaluseda proovi ja võeti siis arvesse keskmine. Nii et nii saadi siis selle tulevase vilja hind koti kaal kätte. Tavaliselt siis laevade laadimine käis nii et laadijate sõnade järgi ehitati laeva sisseahi. Nii seda kutsuti Petš ahi ja see ei ole mitte midagi muud, kui üritati esimestest kottidest laduda nisugune püramiid, püramiid, mille tipp ulatus täpselt luugi kohale. Väga loogiline, siis juba järgmine kott hakkas tulema sealt mööda seda püramiidi allapoole, tunduvalt lihtsam. Ja need, see esimene laadija, kes võttis neid kotte juba laeva seest vastu, see istus siis seal püramiidi tipul ja sai sealt siis nagu mööda astmeid, seda kotti siis edasi ulad. Nii et see oli siis siis esimene, mida üritati teha. Ja selle luugi kõrval tavaliselt seisis kaal, kaal ja jällegi reeglina kaaluti 10 kaupa kotte. Nii et need laadiat, kes siis tõid, ütleme kuskilt kalda pealt need kotid laeva peale, siis kõigepealt panid nad sinna kaalu peale, seal nad kaaluti ja kontrolliti ka vilja kvaliteeti ja selleks oli siis järgmine nipp, sellepärast et mõeldamatu on siduda need kõik tuhanded kotid lahti ja vaadata, mis seal sees siis on, kas näiteks ei ole vilja sees, no ütleme, liiva või, või mingisuguseid muid lisandeid. Ja vot selleks oli niisugune pikk nõel umbes 30 meetrit pikk sentimeetrit vabandus sendini, tegelikult nii pika nõelaga annaks tabada kotti kuskil 30 meetri tagant 30 sentimeetrit loomulikult. Ja selle nõela otsas, no ei ole mitte teravik maid, on nisukene Sõerd. Nii et kui sa näed, siis sisse pandi ja tõmmati välja, siis sinna süvendis jäi natukene nõks väike peotäisteri või üldse ütleme siis seda, mis oli kotis seda ainet ainet, jah, see aine ei pidanud alati puhtalt terad olema ja vot seda siis uuriti väga põhjalikult, milline on see kvaliteet, nii et iga torgiti siis enne kui ta läks nüüd edasi sinna laeva trümmi, siis niisukese ütleme siis veelkord 30 sentimeetrise oraga läbi, et kontrollida seda, seda kvaliteeti. Ja need nendel vastuvõtjatel olid siis märkmikud, kuhu nad siis kõik nad kottide arvud panid kirja ja need on ka erilised märkmikud ja nimelt seal olid lehed jagatud erinevateks lahtriteks kuhu näiteks mahtus viie koti kaal, 10 koti kaal ja leheküljed olid jaotatud siis niimoodi, et ühele leheküljele mahub täpselt 100 koti kaal. Ja need, kuna tegemist oli ju väga suurte kogustega, mõnikord võis olla ju laevale pealelaadimisel tuhandete kümnete tuhandete kottidega tegemist ja oli vaja kiiresti nende kottide arvu kätte saada, siis see loendaja Vastuvõtja luges lihtsalt märkmikulehti, teades, et igal lehel on tal täislehed, on tal 100 kotti. Nii et niisugune väikene nipp, millega sai seda lugemist kiirendada. Ja kaalu kõrval nüüd selle kaalu kõrval seisis siis omakorda see laadia, kellest me rääkisime, kes siis ulatab kotid sinna alla nüüd selle mehe kätte, kes istub püramiidi tipul ja siis saadab need kotid alla? No seda ei ole loomulikult kerge. Ja no võib ette kujutada, kui palav seal oli, millistes tingimustes pidi seda tööd tegema nii et midagi seal ilmselt meeldivat ei olnud. Ja neid selle mehe nimi, kes neid kotte siis sinna alla saatis, selle nimi oli valiivo jällegi venekeelsest sõnast lihtsalt valits sinna alla, nii et see termin on jälle arusaadav, kust ta on tulnud ja suvel töötati seal sees ka paljajalu. Mul on lihtsalt mugavam ja, ja niivõrd palav töö oli. No kuna tegemist on hooajaga ja küsimus on ju selles saaks laeva võimalikult kiirelt laaditud ja minema. Siis on teada, et töötati terve nädal ilma pausideta, nii et ka pühapäeval ja tavaliselt laadijad rääkisid, et ainus vahe, mille järgi nad on võimelised määrama, kas täna on pühapäev järsku siis olevat see, et kui kapsasupis on loomalihatükid sees, siis on pühapäev. Nii olevat siis laadijad ise väitnud, et vot selle järgi nad siis teevad kindlaks, et täna Kuivõrd nad niivõrd on statistikat armastanud, kas on teada, ka, on kokku loetud valjuks mees oma turjal päevas. On küll hilja, läbidestil. See ei ole niivõrd võib-olla statistika, kuivõrd, mis on üllatav ja see on nüüd asi, millele võiks ka eraldi tähelepanu juhtida. Et väga paljud need asjad, millest ma olen rääkinud, need tuginevad tolleaegset vene ajakirjanike artiklitele. Ja see on rabav, millist eeltööd teeb ajakirjanik, kui ta hakkab mingil teemal kirjutama ja see on tõesti nii, et kui kuulsad vene ajakirjanikud, ükstaskõik, kes väga paljud on neist ka üsna tuntud kirjanikud, kui näiteks need tekkis huvi, ütleme no tolleaegse allilma vastu, siis sukelduti sinna allilm ikka mitmeks kuuks elati seda allilma elu, no mitte neid otseselt röövlina, vaid seal kõrval kõikidesse detailidesse süveneti. Ja vot siis ilmusid artiklid, mis on lihtsalt rabavad oma täpsuse poolest ja sama puudutab ka sadamat, sama puudutab ka tapamajas. Need on mehed, kes on siis lihtsalt nädalad viibinud, koha peal, teinud, seda kaasa, küsitlenud, uurinud, loendanud, seisnud, seal kõrval, vaadanud kogu seda protseduuri, lugenud neid kotte tõesti ja siis andnud täieliku ülevaate, kus siis lugeja, tollaaegne lugeja ja meie tänapäeval tolleaegne lugeja sai siis selle pildi tolleaegse pildi ja meie saame siis selle ajaloolise pildi, mis on erakordselt täpne. Ja vot kuidagi lugedes neid artikleid on, on niisugune tunne, et see oli nii, et see on täpselt nii, kuni detailid. Ja võib-olla midagi pole parata, ilmselt tempod on teised. Ja vaevalt ükski toimetus lubab, nagu ei ole mingi erandliku nähtusega no lasta sellega tegeleda, kuid et siis ilmuks täpne artikkel, mis siis annaks täieliku pildi, sest tulevad uued teemad peale tulevad uued probleemid. Ja vot mida veel on tunda, et probleemi ei jäeta enne, kui ta ei ole ammendatud. Aga see oleks väga huvitav võtta välja kasvõi, ütleme aasta tagused lehed, ükstaskõik Postimees, Päevaleht, Sõnumileht, ükstaskõik, milline, ja vaadata, mis siis on saanud nendest tõstatatud probleem. No ühes oleme me küll äärmiselt täpselt see kuritegevuse statistika, mida kõik lehed täis Statistika on, aga võrreldes tolleaegsete artiklitega ei ole arusaama protsessidest, ei ole aru saama, mis siis toimub, ei ole detail, seal on kõik paigas absoluutselt kõik paigas, kui keegi võtab teema no ükskõik millise, no kasvõi prostitutsioon siis see teema on lahti kirjutatud koos kõikide põhjustega, kõikide tagajärgedega ja nii edasi ja nii edasi pole tunda mitte niivõrd sensatsiooni, mitte niivõrd midagi. No sensatsiooni pealkirjas ütleme nii, vaid sensatsioon on artiklis ja ta tõesti annab siis absoluutse ülevaate palju, kes, kus, mis põhjustel, kust tulnud, mis kubermangude, sest noh, nagu me näeme, kuni selleni, et et kust kubermangus on mingisugused kandja. No näiteks jõuame metsa juurde kohe, siis metsalaadijad on viitebski kubermangus tehases. Jällegi artikli kirjutaja on nende peaaegu no mitte kõigiga enamusega vestelnud, ta saab aru, milles selle töö sisu seis, miks seda tehakse, mis pärast tehakse selle rahaga, mis teenitakse, kuidas koju sõidetakse, kõik detailid? Need oleks üsna õpetlik komandeerida ajakirjanikud 100 aastat tagasi Venemaale korraga. Kas ta üldse komandeeringuid ajalukku on väga kasulikud ja mõnes mõttes ka tunduvalt odavamad, nii et minna raamatukokku ja võtta välja vanad lehed, see ei puuduta vene aega, mõnikord on väga vajalik komandeerida kedagi Eesti aega. Ma soovitaks seda väga teha. Ja siis pilt oleks võib-olla natukene teine, kui väga tihti meie niisugustes ideaalsetes ettekujutustes, et see siis aeg, mis on praegu, erineb nii radikaalselt sellest ajast, mis oli kolmekümnendatel väga paljudes parameetrites, kui avada tolleaegsed lehed, mis puudutavad ka seda, mida ta tõrje üles tõstsite, kuritegevust ja nii edasi ei ole see aeg üldsegi mitte nii kuritegevuse tuur, nagu ta mõnikord paistab. Probleem oli küllalt palju, nii et no see ei ole meie teema, aga komandeeringu ajalukku on, on kasulikud. Loodame, et peale minu kuuleb seda juttu veel mõni ajakirjanik madam. No see olnud pöördumine, see oli nii saama. Aga Me oleme ikka sadamas. Me oleme ikka sadamasse 100 aastat tagasi ja Venemaa ja laev on meil nüüd laaditud. Muidu ma väga kaua lahti vajab, peremees hakkab meiega pahandama, sest laev on vaja ära saata Kroonlinna sealt Londonisse, nagu me rääkisime. Ja vot kui neid see on tehtud, siis vastuvõtja annab paberi, kus siis on mingisuguse niisuguse dokumendi paberi, kus siis on kirjas, mitu koti läks laevale ja vot see paber on nüüd aluseks hilisemateksis arveldusteks. Nii et hiljem siis selle alusel saab palka Sapsa Dell tasu. Ja arusaadav, et seevastuvõtja on üks väga oluline persoon. Sest kui ta väga täpselt loeb kotte ja väga norivalt, kontrollib nende sisu ma kõigepealt või tempo alla lüüa, mis on ju selge kaaluda kotte võib väga erinevas tempos, viljaproove võib võtta väga erinevas tempos, on jälle ka läbi ajaloo tuntud nisugune, pisikene ametnike sabotaaži, kõike võib teha ja kõik võivad teha väga õieti, aga millest tavaliselt väga vähe räägitakse, kõike võib teha väga erinevas tempos. Ja tempoga saab väga palju reguleerida tempoga saab moodustada järjekordi ukse taha, mis panevad neid, kasutame kõiki vahendeid, et seal mitte seista tundide viisi ja nii edasi ja nii edasi, nii et see vastuvõtja võis dikteerida väga palju. Ja tavaliselt need artellid andsid vastuvõtjale pistist ja seal üldile reegel paistab jällegi kirjaniku uurimust. Uurimustes on tavas, on reegel, küsimus on ainult pistise suurusest ja sellel on ka niisugune väga ilus sild või, või, või nimetus. Ja selle kohta öeldi siis laadijate artellides. Et seda tehakse sellepärast, et vastuvõtt kulgeks lõbusamalt. Ja selle nimel, et midagi kulgeks, lõbusamalt võib ju natukene raha anda. Nii et laadijad olid niisugused tegelased, kellel olid siis enam-vähem see käis nagu niisugune noh, lisatasu nende ameti juurde üldiselt niisugune tuntud ja päev on lõplikult laetud siis või koorem on tal siis peal, lähevad luugid kinni, need pitseeritakse ja peale ilmastiku eest siis kaitseks. No tol ajal öeldi nahas present. No ilmselt siis nisukesed katted, millega hoiti siis Need luuke vihma eest ja pealinnas oli siis umbes 30 kontorid, kes siis tegelesid nood selle leivakaubandusega, kes siis seda kogu tööd organiseerisid, sellega tegelesid ja sealt täis peamiselt näidistega. Loomulikult. Ja need näidised olid reeglina paberkotikestesse väikestes paberkotikestesse kus siis peal oli sort, rääkisime natuke nendest erinevatest sortidest, seal oli siis peal ka vaguni number või laeva nimi ja siis omaniku nimi. Sort osutas geograafilisele piirkonnale ja pärit geograafilisele piirkonnale, sealt nad said tavaliselt oma nime, aga tegelikult kvaliteedil sisuliselt oli see siis nagu kvaliteedilt, mis sort oli parem ja miks väljamaale ja mis läks kohalikule turule. Kui nüüd see kaup, millega tehinguid sooritati, oli veel teel, võis ju ka nii olla, proovipartiid olid varem kohal, siis tavaliselt need kotikesed pitseeriti mõlema poolt nii ostja poolt kui ka müüja poolt, selle alusel oli ju kaup tehtud ja pitseeriti kinni. Ja hiljem siis, kui nüüd see partii saabus, siis neid võrreldi omavahel. Et kas ikka sõjakvaliteet vastab sellele, mis oli siis selles väikeses pakikese, mille alusel see tehing sõlmiti. Ja edasi, Need, on need suured kontorid avastada, kõige põnevam koht on nüüd see, millest me natuke oleme rääkinud ja sellepärast pikalt seal ei peatu, see oli paranovski trahter. Missis kujutas hommikuti väga põnevat pilti endast 100 aastat umbes tagasi. Seal olid siis leivakaupmehed alates miljonääridest ja lõpetades niisuguste väiksemate vendadega, need muidugi olid saali erinevates, ütleme nurkades seal sis joodi teed hommiku ja arutati siis kogu seda leivaäri. Ja vot nende gruppide vahel olevat siis seisnud kõikvõimalikud pagarid, leivaküpsetajad, kes siis sealt vastavalt vajadustele no endale midagi ostsid. Ja need, mis selle pildi muutis veel põnevamaks, vähemalt kaheksakümnendatel aastatel, et vana traditsiooni järgi need kaupmehed olid kõik pikkades vene kastanitas. Nii et see oli niisugune kuidagi vana hõnguga, veel koht. Mõnel olid põues kümned näited, siis nendest viljasortidest võeti need välja, näidati, uuriti ja sellest me oleme rääkinud, et kõik tehingud sooritati siis kõrvast kõrva. Ja kui see tehing oli nii-öelda kokku lepitud, siis löödi lihtsalt kätt. Ja sellega oli siis asi korras. Ei mingeid dokumente, mitte midagi. Kas see trahter joone on säilinud? Ma ei oska öelda, vot kunagi. Ja neid kuidagi need sõidud Venemaal on, on, ma ei tea, miks ettevõtmised, aga no ikka on. Lugedes neid asju on tekkinud küll soov, et mõnikord võtaks ja hakkaks otsima ja vaatama, mis on ja mida ei ole, aga ka need käigud, mis on olnud, on alati nii kiired, et kunagi ei jõua nii kaugele või piirdud kuidagi kesklinnaga, et vaatad seda vürstimaja või teist vürsti, maja, mis sellest on saanud ja ja mis seal praegu on, aga sadamasse ma pole tõesti jõudnud, aga mul on niisugune kindel tunne, ma arvan, et see on kindlasti nii, et seal ei ole järele enam mitte midagi. Sest need ümberehitused, kus siis veel kui mitte mitte sadamas. Aga nüüd, et selle leivaga lõpetada, siis näiteks pealinnas ei ole peaaegu veskeid. Nii et jahu tuleb ikka enamuses Volga kandist või siis Moskva lähedalt. Ja üldse peeti Vene jahu tol ajal suhteliselt halva kvaliteediga jaoks. Ja kaheksakümnendatel aastatel olid ikka peamised veskid vee ja tuule jõul. Nii et nisukesi mehaanilisi oli hästi vähe. Ja mis veel tegi veskite kasutamise talupoegade jaoks üsna keeruliseks, oli see, et sügisel, kui oleks siis vaja võib-olla midagi jahvatada, olid vene teed tavaliselt nii halvas seisus, et lihtsalt talupojad veskini ei jõudnud ja sellepärast kasutati ikka seda vana kodust moodust. Nii et jahu, vähema talupojad siis jahvatasid kodus. Ja vene autorid ise kirjutasid kaheksakümnendatel aastatel, et see toimus täpselt nii nagu vanade roomlaste ajal aga selle vahega, et Venemaal oli neid jahvata tunduvalt rohkem kui vanas Roomas, nii et see on siis peamine vahe, kvaliteet on samaga, kvantiteet, arv, konteiner. Veel üks põhjus, miks talupojad eriti olevat tahtnud veskile minna, on see, et kardeti jällegi pettusi ja küllalt massilised olevat olnud niisugused nipid, et kuskil seal veskis on siis sellel veski omanikul oma mingid nisukesed salakastikesed, nii et osa jahu siis läheb talupojale koti, aga mingi nire voolab vasakule Saku Õlle kuskile siis tema salakastikesse ja sõjale olevat olnud ka siis niisugune põhjus miks neid kasutati suhteliselt harva ja paketi jahukottides. Tavaliselt no no ütleme siis ütleme teisiti, et viie puudastesse kottides, eks puut tol ajal Venemaal oli siis 16,4 kilo, nii et päris päris rasked suured jahukotid, nii et nii see võis ka olla. Ja küpsetati muidugi saiu ja leibu ikka öösel, et hommiku oleksid nad siis värskelt laual. Ja 1885. aastal pealinnas linnapea muuseas eestvedamisel lepiti kokku ka leiva hinnas, nii et ka nisukesi noh, meie mõistes kartell, kokkuleppeid sõlmiti. Väga oluline ju, sotsiaalne küsimus, nii et ka need asjad on olemas omal ajal täiesti leiva hinda ei saa lasta tõsta, ei tea kuskile. Ahne võib-olla müüja teeb seda aga pärast, kes siis selle sotsiaalse tagajärjega tegeleb, kui mitte linn või kui mitte võimud, nii et võimud tol ajal väga tihti sekkuvad asjadesse täpselt samu naid sotsiaalseid tagajärgi silmas pidades mida mõnikord praegu arvatakse, et võim ei võiks teha, et nagu ei sobi. Aga juba eelmisel sajandil seda tehti ja vot sellesama kokkuleppe järgi näiteks esimese sordi leiva ühe naela hind no jällegi, et pilt oleks selge. Nael oli 409,5 grammi ja selle hind on kolm kopikat. Nii et kui kuskil ütlesime, et kalaadia võis teenida päevas rubla enam-vähem, niisiis leib on kolm kopikat. Nii et see on siis tema sissetulekust, kui nüüd leiba võtta, siis kolm protsenti, täpselt. Nii et suhteliselt need vahed, kes tahab, võib ju ka neid asju tänapäevaga võrrelda. Tuleks jälle sadamasse tagasi ja võtaks siis veel mõned asjad natuke, meil aega on. Ka üks väga oluline artikkel, mets ütleme, jõuad köigile jõuab peatuda, aga siin moodustati kaartellid metsa laadimiseks, kuid arvestus käib mitte artelli peal. Vilja puhul siis see kogukottide arv jagati artelli peale ja tõesti igaüks tegi ju väga erinevat tööd, väga raske oli seal arvestada, üks siis viskas koti alla, teine tassis ja nii edasi. Aga siin norm on järgmine, vähemalt laudade puhul, et 1000 lauda 10 rubla. Ja arvestades on väga lihtne laadial, tal on hea arvestada laudonkopikas. Kui ta ühe laua on kuskile viinud, siis ta teab, kopikad on teeninud. Ja vaat need mehed kasutasid siis niisukesi nahast padjakesed mis pandi siis õla ja laua vahele, et seda lauda oleks kergem tassida. See on siis need üks asi ja jällegi töö hommikust kuskil kella neljast õhtu kuni kella kuueni. Nii et väga pikad nisukesed ööpäev, aga nüüd, mis seda metsavärki puudutab kaudselt siis? Metsaga kaudselt on seotud üks laadimise või üks niisugune kaup, mille laadimist peeti tol ajal kõige raskemaks või mingis mõttes kõige nüri töö. Ja see olevat olnud paberirullid. Kuskil sadama lähedal oli ka paberitööstus ja need raskeid rulle veeti nii edasi võid tõmmata tee edasi, et rulli külge rulli ümber olevat olnud niisugune metallist vits ja selle küljes oli siis köis. Ja nüüd edasi tõmbamiseks kasutati siis nisukest ratast, ratast, mille küljes olid nagu hoovad ja siis lihtsalt terve päev see laadia käis siis mööda ringi lükates seda ratast ja nii tõmmati siis seda paberirulli edasi. See vot see ringiratast käimine, see olevat olnud nagu üks kõige ebameeldivam tööots sadamas. Ja võib-olla raskuselt selle ligilähedane olevat olnud ka telliste laadimine, jällegi tellised, mis tulid kuskilt mujalt laevadega Peterburi ehituseks, ju neid oli vaja väga suurel arvul. Ja vot näid siis laadijad tavaliselt vedasid karudel ja on teada, et ühele kärule läks siis umbes 40 kuni 50 tellist. Ja vot kottide arvestus mul ei ole meeles, aga telliste arvestus on meeles. See oli siis tee, et laadia ühe päevaga tavaliselt jõudis vedada kaks kuni 3000 tellist. Nii et see on siis arv ja neid, kui laudade kandjal siis padjake õlal siis telliste laadial olid nahkkindad. Ja see kindapaar pidi ikka kuluma hästi ruttu, sest kogu aeg võtta neid telliseid, nad kulutasid neid kindaid ja teine niisugune omapära jalas olevat olnud tellise Sis laadiatel piisud ütleme, pehmed midagi hästi pehmet, jällegi selge astuda nendele tellistel, et käia mööda tellisekuhja niisukesest tugevas jalanõus lihtsalt jalgel püsida on raske asetada, nii et vot need olid need jalanõud. Ja mõnikord jagasid siis tellisekandjat ennast, nii et üks oli selle taru ees ja tõmbas siis seda käru nagu hobune vankrit ja teine siis tagant lükkas, nii et see oli ka üsna raske, raske töö ja nüüd selle töö tulemusena ikka taks on enam-vähem üks hooajaga teeniti, vot see on nüüd see aeg, kui siis talupoeg saab tulla maalt linna, tegema siis seda lisatööd, lisateenistus, seda musta tööd ja selle tavaline taks on ikka kuskil 100 kuni 150 rubla, mida ta siis teenib. Ja need arvestuse järgi umbes pool sellest ta siis Peterburis raiskab ära ja poolega sõidab siis tagasi. Ja tagasi sõidab ta reeglina nendes samades loomavagunites, mäletate, mis meil kunagi olid mis tõid siis loomi jah, pealinna tapamajja, vot need ehitati siis tühjalt mitte minna tagasi, näiteks just siis, kui hooaeg hakkas lõppema, siis nad ehitati ümber odavateks reisi vagunitaks, kui nii võib öelda, kõige peale oli ka mõeldud jah, tühja sõitu ei olnud mõtet teha ja need viisid siis tavaliselt mööda Nicolaeski raudteed siis neid, neid Ta laborile ka tagasi. Aga vot see kõik, millest me oleme rääkinud sadama juurest, need on meeste tööd. Aga seal oli ka naiste töid ja mingis mõttes need olid veel raskemad, raskemad ja tol ajal ka madalamalt tasustatud. Kottide õmblemisest me natuke rääkida. Kottide õmblemine oli üks, saan nüüd, ütleme kaudselt, aga teine on, mis on vist kõige raskem töö oli siis, kui osa laevu laaditi nii-öelda vrassic Nuju. Tähendab, laadijad tõid kotid kuni luugini ja sealse vili kallati alla. Ja vot seal sees nüüd töötasid naised naistebrigaadid, nad võisid olla 20 30 inimest ja natsism tassi siit seda lill vilja siis edasi mööda laeva ja ma ei ole isegi hästi sellest tehnoloogiast aru saanud, aga mul jäi niisugune mulje, et lihtsalt vili kühveldati, siis no ma ei oska öelda, kas põlle sisse ja tassiti niimoodi, siis ütleme sinna laeva nina suunas naiteks ja teine, mida nad siis pidid seal all tegema, see on no trampima käima vilja sees siis teda kuidagi kukkus kokku suruda tihedamalt ja viljamahuks, rohk võib ette kujutada siis suvel palavus, tolm, millistes tingimustes need naised seal siis töötasid, see oli üks niisugune naiste väga raske töö. Teine naiste töö oli nende samade kottide parandamine, kuhu siis tekkisid need kvaliteedi proovi tulemusena augukesed. Ja vot selle, need väiksed augukesed nad ikkagi hiljem tuli kinni õmmelda ja seal oli taks üks kott, üks auk, üks kopikas. Ja tavaliselt päevas olevat jõudnud üks, siis auguparandaja teha korda 50 kuni 100 kotti. Nii et rubla päevas. Kas kuidas olid sellega elab ära juba? Sellega elab ära ja sellega selles mõttes elab ära, kui nüüd leiva hinda võtta, sinna võrdluseks. Aga need, kes vilja laiali kühveldasid, nende töötasust. Tipptunni need olid jah, tunni, need olid, need olid nii-öelda, mitte neid hooaja töötajad nagu need artellid, vaid need olid ikka puhtalt siis no meie mõistes tükitöö tegid selle ära, see laev sai täis laaditud ja siis olid omandas ja veel võib-olla üks naiste töö mida võiks ka mainida, sinna juurde, neid kutsuti Smetalshitzi kokku pühkijat, võib-olla oleks õige sõna ja vot nemad siis tegelesid sellega, et pühkisid seda vilja kuu, mis siis noh, paratamatult oli, ütleme, mööda kaid laiali ikkagi mõni kott rebenes või kuskilt midagi pudenes ja siis liiva-mullaga segune vili koguti kokku, pühiti kokku ja nad siis läbi erinevate sõelade puhastasid seda vilja ja siis vili müüdi hiljem edasi juba puhtana sorteerituna ja num väga nisukesed, tublid pühkijad võisid niimoodi siis kokku pühkida, ütleme hooaja jooksul no 200 kuni 500, võib-olla puuda siis juba puhast vilja ja see oli nüüd nende teenistus. Ja vot iga sadama ja tolle aja sadama juures veel kindlasti nisukesed võib ette kujutada sadamaelu lärm, rahvast, köik seal toimub ja küllalt palju kogunes sadamasse ka nisukesi kodutuid lapsi, ütleme nii poiss eriti, ja vot nemad mõnikord ka teenisid sellega, et aitasid neid neid kokku pühkijaid, nii et omakorda kogusid siis kuskilt seda vilja, noh, see on siis ütleme, aus teenistus, mille nad siis jälle omakorda müüsid nendele kokku pühkijatele siis väiksema raha eest ja need siis kokkupühkijad omakorda siis seda puhastasid ja müüsid ette edasi, nii et nii et nii see kett töötas. Ja vot see ongi siis siis enam-vähem see pilt töökast Peterburi sadamast millega võikski võib-olla selle sadamalõigu pikapeale lõpetada. Järgmisel korral, kuhu me läheme, siis? Peaks mõtlema, vot üks asi millest võiks võib-olla veel rääkida, muidu me jätame vene laua ilma ühest olulisest komponendist, rääkisime, kuidas sinna jõuavad vorstid ja kuidas vene ja saksa vorstimeistreid neid valmistavad, aga Vene laud ilma kalata ei ole muidugi üks õige laod ja need kuulsad vene kalad võib-olla natukene vaataks, kuidas need jõuavad pealinna, see on ka päris huvitav. Kõik need suured, kuulsad punased kalad ja kalamarja, nii et see oleks üks, üks võib-olla valdkond, mida võiks veel vaadata kalaturule siis gara ala Tulakule ja kalaturule ka võiks ka minna, jah. Kui, kui me seal suudame nii kaua olla. Ja siis vaataks juba edasi. Nonii tänan kuulajaid, kes meiega reisi kaasa tegid ja olete teretulnud. Kahe nädala pärast aitäh, David.
