Tere, kuulajad, tere, rändaja, tere ja head uut rännuaastat, minugi poolt samatsunud. Täna rändame põnevasse riiki Lõuna-Ameerika kaguosas riiki, mis oma nime on saanud jõest ja meie eelnevatest saadetest tuttavaks saanud Argentiina ja Brasiilia on talle naabriteks loodetavasti sõbralikeks. Rihku Uruguai. See oli niisugune ilus rännulaul. Seal korratakse sihukese sõnu, vōi tähendab hispaania keeles, ma lähen ära. Ja mõnes mõttes niisugune minek või oma. Teerada on Uruguai riigile olnud omane, eristab kõigist teistest Lõuna-Ameerika riikidest ja kuidas ta eristub, sinna me veel jõuame. Aga mina oma rännuteedega jõudsin Uruguay's naaberriigist Argentiinast ja sinna urukass on hästi lihtne minna. Argentina pealinnas Buenos Aires, sest muudkui aga istud laeva ja sõidad üle jõe. Ai, lähme siit praegu kaardi pealt, vaatame. Ja, aga see jõgi on muidugi fantastiline. Ta on esiteks juba seal Buenos Aireses olles, sa vaatad selle kalda peal, et, et see on niivõrd kummalisi, vastandlikke tundeid tekib. Esiteks ei paista selle jõe teist kallast ta nii lai ja teiseks on ta värv on noh, ütleme, kakaopruun, värv. Ja tema nimi on laplata, see tähendab hispaania keeles hõbe Hõbejõgi ja ise on kakaovärvi ja teine Kallas ei paista. Niisugused, on esimesed muljed sellest tohutust jõest, mille peale tuleb esimene küsimus kohe, et millest siis selline värv, värv tuleb sellest, et see jõgi lihtsalt oma ülem jooksudelt kannab kaasa setteid, et see ei ole mitte reostus. Aga need on niisugused saviosakesed ja muud pinnaseosakesed, mis teevad niukseks pruuniks ja laplata. Selle nime panid kunagi hispaanlased esimesed siinses kandis ringi liikujad ja selle paiga avastajad. Ja seal aplata nimi sellele jõele Hõbejõgi pandi sellepärast tol ajal ju liigud tee ringi kogu Lõuna-Ameerikas tohutu suurte lootustega leida kulda või kui vähemalt mitte kuuldes kindlasti hõbedat ja oldi täiesti kindel, et kas seda jõge mööda ülesvoolu minna, siis tutakse suurtele hõbeda leidudele ja saadakse rikkaks. Ja kuidas siis oli tegelikult nüüd, kus me teame täpselt, mis seal on seal ülemjooksul, mitte mingit hõbedat seal ei ole, nii et selles mõttes oli see unistus. Aga selline seal aplata on oma nime järgi, aga tema suurus on täiesti arusaamatu, siis ütleme selle koha pealt Buenos Aireses, kui sõita otse põhja poole ja sattuda sinna Uruguai rannikule, siis selleks tuleb sõita kuskil 48 kilomeetrit. Jõgi lai. Aga see on veel üks kitsamaid kohti sellel jõel ja seal kusagil päris lõpuosas on tema läbimõõt ühest kaldast teise 220 kilomeetrit, et see jõgi on meremõõtude, ongi see, on Läänemeri, Läänemeremõõt. Aga ta on jõgi ja see on täiesti arusaamatu, tõesti, ei mahu üldse nagu mingitesse jõgede mõõdupuudesse. Ja mõned allikad nimetavad seda maailma kõige laiemaks jõeks. Noh olgem väga täpsed, täpsemini öeldes on ta tegelikult jõe suue. Kaks väga suurt jõge saavat kop kokku ja siis nad moodustavad selle hõbeda jõe. Aga need kaks suurt jõge on ise ka väga hiiglaslikud. Üks nendest on siis parana, jõgi voolab siit kuskilt kaugelt läbi mitme riigi, aga lõpuks Argentiinas. Ja siis tema pikkus on 2500 kilomeetrit. Kujuteldamatult suur jõgi ja see paranaa ise tähendas kohalik indiaanirahvaste keeltes lai, nagu meri juba parana üksi oli, ongi nii kilomeetreid lai võimas jõgi ise ka seal kohapeal räimest jah, et nagu liiga suur, et olla jõgi. Aga see teine jõgi ei ole palju vaiksem, seal on siis Uruguay jõgi ja Uruguay jõgi on 1500 kilomeetrit pikk. Ja see tähendas jälle kohalike indiaani keeltesse värviliste lindude jõgi. Ja see tuli sellest, et ta suurelt osalt sa nagu palistatud metsade ja puudega ja ja seal oli siis palju ilusaid linde lendamas. Uruguay jõgi iseenesest on Piirijõgi, ta saab alguse küll kusagilt Brasiiliast, aga hiljem saab temast just Argentiina ja Uruguai jõgi, nii et moodustub nagu Uruguai riigi läänepiiris. Se Uruguay jõgi ja vot sellest samast jõe nimest on saanud siis Uruguai endale nime. Nii et võiks öelda, et see on siis värviliste lindude jõeriik. Ja see kõlab nagu muusika ja aga nüüd need Lõuna-Ameerika siuksed mõõdud, jõgede mõõtmed, need on ikka ikka tõesti pöörased, et et see natukene nõuab nagu ümberkohanemist üldse. Võta seda loomulikuna, eteks jõgi saab nii suur olla eestlase jaoks eriti. Ja nende jõgede puhul on veel üks hästi huvitav asi, mida ma ise kogesin. Et kui see parrana jõgi kab nüüd ühinema selle Uruguai õega ja tekib uus jõgi, see Hõbejõgi kla Plata jõgi, siis enne seda moodustab parana jõgi tohutu delta ja selle kohta öeldakse nii, et maailmas ei ole ühtegi teist suurt jõge, mis siis teise jõkke suubumise eel moodustab delta. Tavaliselt nad moodustavad selle siis, kui nad merre sattunud. Aga kui mõelda, et seal aplad, jõgi ongi ausalt öeldes mere mõõtu, siis, siis võib-olla nii imelik ei ole. Ja siis pole midagi siin silmi suureks ajada, seal on üldse kõik teistmoodi gabariidid seal Uruguai kandis. Kõik ja kõik on teisiti ja see delta ise on röögatult suur. Seal ma olen paadiga ringi sõitnud, stan mõõtmetelt ühe kolmandiku Eesti suurune ase, paranaa, delta, tohutu jõgede harude rägastik ja selles deltas elavad inimesed, seal on päris palju külast ja see on väga kummaline, kuidas nad on siis täiesti kohanenud selle delta eluga, noh, üks asi on see, et ainus liikumisviis on seal paadiga. Siis seal sõidavad ka isegi väiksed laevad, aga siis ka suured paadid, seal on külad, salu, koolimajad, seal on ühesõnaga turud, poed noh, need, kes on nagu päris parajalt tiheasustus ja kogu liiklus käib ainult paatidega. Kord näed seal, et sõidab nõks nagu noh, Joe trammi moodi paadis sõidavad, et inimesed iga posti juures peatus, siis jälle tuleb mingi laev, mis on lastitud mingi puuehitus materjaliga, siis tuleb laev, kus on näha mingid toiduained ja mingid joogikastid. Et see viib jälle poodi midagi ja ja ühesõnaga kogu elu käib, käib niimoodi, kuidas nende kodud välja näevad, kodud on sellised, et majad on ehitatud kõrgete vaiade peale ja väikesed majad. Aga vaiade peale sellepärast et siin on igal aastal üleujutusi ja vesi tõuseb mitu meetrit ülespoole ja siis tuleb nagu ikka nii elada, et vesi ahju ei tuleks. Et vesi ahjus ei oleks ja muidugi on see seal suhteliselt nagu niiske kliima, aga inimesed elavad seal ja, ja see on oma Ta kogukond omaette, niisuguse kultuuriga praegusel ajal sealt Buenos Aireses on sinna mingi kuus, 70 kilomeetrit, kus delta algab ja see on niisugune oma, et maailm oma etterägastik jõgedest küladest. Väga huvitav piirkond. Aga kui me siis hakkasime minema, siis üle sellel aplata jõe üle selle pruuni kakaovärvi v siis oli küll seal keset jõge oli niisugune koht, et Buenos Airese kõige kõrgemad ehitised, ehk siis pilvelõhkujad kadusid silmapiiri taha ja vaatad selja taha. On ainult üks pruun vesi, vaatad ettepoole, on ka üks pruun vesi, sa oled lihtsalt keset jõge ja ükski kallasin paista. Ja siis hakkab tasapisi Uruguai kallas paistma, seal on pisikesed saarekesed ja ja siis meie nagu sadamaks oli üks niisugune linnakene. Selle nimi oli kolonn ja linna kena. Ja see oli nagu kõige otsem vastaskaldal olev niisugune sihtpunkt. Kui me oleksime natukene võtnud nagu suuna kirde poole, siis me oleksime sattunud Uruguay pealinna Montevideosse Montevideosse neli tundi laevasõitu ja siis siis sa oled nende videos, Montevideost on tõeline suurlinn, seal elab miljon inimest, see on väga võimas, uhke linn. Ja et huvitav, et just selle Montevideo koha peal siis laplata jõgi lõpeb. Aga kuna ta nii hullult lai, siis ma olen lihtsalt kosmosefotode pealt saanud näha seda, kuidas Montevideo kohal see pruul vee värv sellel tohutul, laial veeväljal muutub siniseks ja, ja see on siis juba soolane ookeani vesi ja Montevideost siis veel nagu ida poole algavad siis need Uruguai kõige kuulsamat plaasid, kus on siis kõik see, mida puhkaja iganes unistada võib. Palmipuud liiv, kuum päike, ookeanilained veerevad randa. Aga tegelikult seal lõplata jões ma käisin ujumas ja, ja ma isegi maitsesin seda vaid sellepärast, et ma mõtlesin, et kuidas saab nii suurvesi, mis on ka merega kokkupuutes, ikka olla täiesti mage, ma pean seda kontrollima. Oma palju ei võtnud, sest see oli nii kahtlaselt pruuni värviga vist juua ei maksa? Jah, võib-olla tõesti. Aga noh, see on nii-öelda looduslik tsete, mis, mis pruuniks teeb, aga see noh, korra niimoodi natukene tilgaks maitsnud, siis ikka tõesti jumala magevesi ja mingit erilist kõrvalmaitset tal ei olnud ja ujuda sai seal ka ja pärast veest välja tulles noh, ütleme niimoodi Eestis mõni näiteks minu kodukandi Kose jõgi on sisuliselt umbes sama värvi, et ega seal suurt vahet ei ole ujuda ikka mõlemas Kose jões kui selles laplatas. Aga see kolonia linnakene, kuhu me jõudsime, see on niisugune väga armas pisikene, rahulik linn ja terve maa väärtuseks on veel eriti see, et tal on ajalooline suur väärtused. Sel ajal, kui üldse valge inimene hakkas siinkandis ringi liikuma ja üldse rajati esimesi tõsiseid kindlused siis just selle koloonia kohale ehitati üks ja see oli aastal 1680 ja, ja selle kindluse ehitasid portugallased ja nüüd läheb praegu koloonia linna siis tegelikult me leidsime seal teist sellest kindluse müürist suur osa on, on säilinud isegi värav uhkest tugevast kivist korrapäraselt müürid on kõik säilinud ja lähed üle selle vallikraavi puusilla ja lähed väravast sisse, satud sellisesse vanalinna, mis on ta Lõuna-Ameerika kohta hirmus vana, et see on siis kuskil seitsmeteistkümnenda sajandi lõpuaegadest kitsad tänavad, kaetud nihukest suurt munakividega, kõverad natukene tänavad ja mõlemal pool tänavate äärtes niisugused majad, niuksed, veidikene lääpas ja natukene kõvera seinaga ja ikkagi üle 300 aasta vanad ja ühe või äärmisel juhul kahekordsed. Ja noh, mõnes mõttes niisugune romantiline tunne tuleb peale, kui sa seal kõnnid, et, et kõik on nii nagu sajandite eest. Ja kõige kuulsam tänav selles linnas on nimega kalleedeelossus piiros. Ja see tähendab, komisjon annab. Ja, ja nimi on säilinud, aga mingit ajaloo allikad selle kohta, et miks tal selline nimi on, seda ei ole säilinud. Võib-olla neid hispaanlastest kolonisaatorite pani ohkama see põliselanike vaprus mis oli väidetavalt täiesti suur olnud ja nad olid südilt sõdinud ikkagi iseenda koloniseerimise vastu. Olen ma välja lugenud. Ja seal käis neid võitlusi küll ja, ja tegelikult oli, ütleme kuskil 1500.-st aastatest alates oli see ebavõrdne võitlus seal juba alanud ja, ja umbes sajandi jooksul sisuliselt hävitati kõik need indiaanirahvad, kes seal olid ja see kindlus, selle portugallased ehitasid, teeb mitte indiaanlaste vastu, vaid vaid hispaanlaste vastu, sest need olid juba asi nii kaugele jõudnud, et hispaanlaste portugallased jagasid Lõuna-Ameerikas maid ja kes kuskil need kanda saab kinnitada, see saab kinnitada, et see on minu maa. Indiaanlased ei loe mitte midagi, aga omavahel oli siis seda kanakitkumine ja tegelikult see tänavanimi kalledelus Uspiros sellel on vähemalt kolm erinevat seletust, et miks ta uhkamise tänaval üks on niisugune karm seletus, et et siinkandis tõesti liikus ka väga palju mereröövleid ja et sellel tänaval poodi neid siis üles ja siis mereröövlid lihtsalt viimase ohke õllesid taeva poole enne enne põrgusse jõudmist. Teine seletus on niisugune, et meremehed, kes siin siis maale tulid ja nägid selle linna ilusaid tütarlapsi, siis nad hakkasid nende tütarlaste järgi nagu ohkama. Ja kolmas on veel igasugused niisugused romantik, tilised ja isegi natuke sente, mentaarset lood seda laadi, et mingisugune tütarlapse ja noormehe õnnetu armastuse lugu. No igal juhul see tänav ise on noh, natukene võib-olla meie Tallinna mõnda vanalinna tänavadki meenutav, aga need majad on nagu madalamad ja nad on kummalist värinat, põhilisteks tumeroosad ja majade küljes niuksed, kollased laternad. Ja ta on muidugi tehtud praeguses niisuguseks ilusaks ja need majad on üles vuntsitud ja üks maja oli näiteks, kus mu sees käisin, kuhu võis sisse minna, oli siis kolme sajandi eest kuulunud ühele kaupmehele, et sai vaadata, kuidas ta seestpoolt välja nägi. Ikka võib-olla võiks võrrelda tõesti jälle Tallinna vanalinna mõne samal ajal ehitatud majaga, et niisugused massiivsed toad, vähe valgust, pisikesed aknad ja võid ära eksida seal tubade rägastikus, aga võib olla, mis on nagu erinev, ütleme meie kultuurist siin. Kus sa selle maja nagu sisehoovi lähed, siis seal sees on väga ilus haljasala, suured puud, varjulised puud, mingi purskkaev. See on juba siis pärit siis Lõuna-Euroopa kultuurist, et siseõues käib tegelik elu ja tõeline elu ja tänava suhtes ollakse nagu kindlusemüür, aga parem osa on seal varjatud kõikide pilgu eest. Ja see maja ta toimis nagu kunstiateljee ja müüdi seal kunsti tooteid, aga seal aias olid siis aga huvitavat puude nakkuks neid uurima ja kummaline oli, noh, oleks uskunud, et sellisel kuumal maal võib ka kasvada bonsaikujulise niisugune poolemeetrine, niisugune lehtpuu uurinud ja küsin peremehelt kaele sanglepp ja mis kasvab ka meil Eestis oli kasvatatud bonsaiks, et see oli midagi. No väga, väga huvitavat minu jaoks aiahuvilistele ka võib-olla huvitav teada, et sanglepast väga ilusa bonsai saada oligi nii hea oli ja, ja seal lõunamaise näo omandanud, jah, ta oli, eemalt vaadates mõtlesin, et see on mingisugune kindlasti mingi mingi igihaljas mingisugune ei tea, mis jaapaniliik ja siis avastad, et oo, sama liitmis Eestiski kasvamas. Aga noh, kogu see praegusel ajal, see linn ise on ikka niisugune, noh, ütleme kuurortlinn, seal on hästi palju diskäsitöö, puude turg, kohvikuid ja seal on tõesti mõnus lihtsalt puhata ja salongi palju puhkajaid, kogu aeg. Nad tulevad kas siis Uruguayst või Buenos Aireses või jumal teab veel kust kohast. Et niisugune vaikne, rahulik, mõnus linnakene, aga, aga selle linna kaudu nagu jällegi avaneb kogu selle Uruguai ajalugu selles mõttes, et nüüd kui ta oli alguses portugallaste käes, siis iseenesest oli tema saatus ikkagi otsustatud, sest temast nüüd siis lääne pool asus väga suur hispaanlaste kindlus nimega Montevideo siis kolm sajandit tagasi ja lõuna pool asus hispaanlaste väga suur kindlus nimega Buenos Aires. Ja nad sõdisid omavahel siin kaks sajand. Aga lõppude lõpuks pildistati ikkagi see kolonnina linnakene ikkagi nende kahe suure kindluse vahel niimoodi kokku, et portugallased sunniti lahkuma ja, ja sellest sai Hispaania linn ja et kuidas Uruguay ikka omaette riigiks sai selle kohta Uruguay inimesed ise seal kohapeal viskavad nalja, et asi selles, et et see Uruguay loodus on väga sarnane Buenos Airese ümbruse loodusega. Ja need inimesed mõlemad räägivad hispaania keelt Uruguay's kui Argentiinas ja nende kombed on väga sarnased ja mingil ajal, kui Argentiina sai iseseisvaks, siis ta tegelikult võttiski Uruguay endale üheks üheks provintsiks, sest tema mõõdud vastavad enam-vähem Keskmise Argentiina provintsi mõõtudele. Aga siis ütlesid meile need Uruguai inimesed, et materjali teos olid mõned poliitikud, kes arvasid, et neil on liiga vähe võimu selleks, et võimu juurde saada, teeme oma riigi. Noh, see oli pooleldi naljaga muidugi öeldud, aga maasika ahvatlev oma riik, jah, ja saidki hakkama ja kuskil seal 1800 kahekümnendatel kuulutati Uruguai riik välja ja on siiamaani olemas. Ja ta on niisugune noh, kuidas öelda. Eestiga võrreldes on ta palju suurem, kolm korda suurem ja rahva argion peaaegu kolm korda suurem. Aga kui sa võrdled teiste Lõuna-Ameerika riikidega, sistan väikselt, teisel kohal kõigi Lõuna-Ameerika riikide jaoks, et siin Taaniga kääbus. Ja me sõitsime ka nüüd Uruguai maapiirkonnas, ringisid natukene. No mida sa näed seal seal maal liikudes? Põhiliselt niuksed, haavatud maastikud, natuke kerget künka taga, ei mingeid suuri mägesid ja siis seal vahepeal on mingid väiksed metsatukad, pisikesed puude hekid, aga üldiselt tohutu avarad vaated tõtt, mingit karjamaad ja põllud. Ja kummaline on mõelda iga viimane kui puu, mis nendel avarustel on kasvamas, on inimese istutatud. Sest algselt oli see üks suur lagerohtu ja puutsin ei kasvanud, et üldse. Nii et need on need nii nagu argentiina poolelgi Need, viljakamad, pumpad, hariti üles, pandi sinna puude, kelle vahel jagati omavahel omanike vahel ära, hakati karja kasvatama, põldu pidama. Ja iseenesest need tasased maad. Ta on nagu head karjakasvatuseks, kui põllupidamiseks. Ja Uruguay nagu kui ta iseseisvaks sai, siis ta hakkas õige kiiresti nagu majanduslikult kosuma ja sai niisuguseks suhteliselt nagu jõukaks riigiks. Kui mõelda veel selle rahva peale, siis siin on omapära selles, et siin on praktiliselt kõik Uruguai põliselanikud, see üle kolme miljoni, nad on kõik eurooplaste järeltulijad ehk siis valged inimest ja neid stiitse indiaanlasi mulat kohutavalt vähesid. Et see on nagu kogu Lõuna-Ameerika taustal väga erakordne, väga ühtne rahvas iseenesest välja hispaanlaste järeltulijaid, jahi aspaanlaste, itaallaste järeltulijad, on nad põhiliselt ja kõige pilisem tegevus seal maapiirkonnas on karjakasvatus eriti lambakasvataja ja, ja villatootmiselt ühe elaniku kohta on Uruguay maailmas teisel kohal. Väike, aga tubli ja võimas ja, ja kui sa seal maal ringi liigud kohe, et inimesed elavad, noh nagu hästi, et ma nihukest suurt vaesust ei ole kuskil näha hakkad küsima, et kuidas teil üldse elu siin on. Ja siis tuleb välja, et Uruguay see praegune Uruguay on noh, peaaegu sotsialistlik riik, noh, ta ei ole, tegelikult on ta ütleme vasakpoolne riik aga seal on väga hoolitsetud selle eest, et kogu rahvas elaks hästi, mitte nii, et mõned elaksid hästi ja seal on näiteks kehtestatud see, millest Eestis nii palju on räägitud. Astmeline tulumaks Uruguay's nonii, olemas. Teiseks ilma igasuguse mureta on tõstetud näiteks käibemaks kõvasti üle 20 protsendi. Nii et jällegi riik kogub mitmesuguseid makse. Ja üks maksan näiteks automaks. Ja see on niimoodi, et kõik autod, noh me olime nüüd seal aasta tagasi, siis sel ajal veel nii, et kõik autod, mis on uuemad kui 1995 aastal välja antud, nende eest tuleb päris krõbedat maksu maksta. Ja see muide tähendab seda, et sealsamas kolonia tänavatel me niisuguse teatava äratundmisrõõmuga vaatasime Hasa Žiguli, jälle Ziguli, siis vaatasime Zaporožets, et lihtsustatult öeldes komistasid vanade pannide ja mõni oli lausa roostes. Uruguai lasel on seda hea pidada, sellest peab maksu maksma, kuni ta veel vähegi liigub ja, ja teistpidi on, see tähendab lihtsalt seda, et kui riik on nii palju makse kogunud, siis tal, see sotsiaalhooldus on väga heal tasemel. Uruguay's on meditsiiniteenused tasuta haridus, tasuta Ta ja tohutu palju toetusi peredele, vanuritele ja selles riigis on tõesti niimoodi, et tööpuudust praktiliselt ei ole. Vaeseid väga vaeseid inimesi ei ole. Nii et see kohalik rahvas võib ju ühest küljest mõningate maksude all jagada, aga teisest küljest hüved, mis selle eest on saadaval, on ka ikka võimsad. Ja nii palju, kui mina inimestega rääkisin, nemad igatahes olid, olid väga rahul ja on näiteks huvitav see, et ta sihukestel vasakpoolsete kalduvustega riik. Aga see on juba nii-öelda mitte Uruguai enda hinnang, vaid juba rahvusvahelised eksperdid näiteks hinnanud et korruptsiooni tase Uruguay's aga madal. Ja et rahva usaldus nagu riigi vastu on hästi kõrge. Ühesõnaga selline riik, et ta on hea mainega väljapoole ja oma kodanikud arvavad ka, et see on hea riik. Et päris huvitav variant. Ja võib-olla eestimaalased, kui meelde tuletada, et Uruguai taastunnustas Eesti iseseisvust 28. augustil 1991. aastal, siis võib-olla eestimaalased arvavad ka, et ei ole just paha. Ja täiesti ja ausalt öeldes võib olla ka see tunne, kui sa liigud seal Uruguay's ringi, et, et seal ei ole kõrgeid mägesid, seal on niisugune rahulik, tasane loodus ja seegi on natukene nagu eestlasele omasem omasem ja aga muidugi mingeid probleeme neil on. Ja üks niisugune tõsisem asi, mis need viimastel aastatel võttis ikka väga tõsiseid mõõtaly, muidugi tüli naabriga. Ja Argentiina k oli tüli põhjus selles, et ehitati siiasamasse Uruguai jõele üks väga suur tselluloositehas. Ja see oli siis sedamoodi, et ta ehitati Uruguay Poolale. Piri jõgi ja pool sellest kuulub Argentiinale ja Argentiina vaidlustas, et nüüd hakata siin seda jõge saastama ja see saast tuleb ka meie poolel samamoodi tuultega tselluloosivabriku saastatud õhk hakkab meie maale tulema ja sellest, eks ikka väga tõsine tüli. Uruguay endal ei olnud raha niukse hiiglase esitamiseks, see olid rahvusvahelised korporatsioonid ja muide ka meie põhjanaaber, Soome oli sinna segatud seal üks väga võimas firma, rahvusvaheline firma, metsa pott ja oli selle nimi ja selle tselluloositehase ehitamise maksumus oli seal sadu miljoneid eurosid, noh, see oli nihuke röögatu ehitus ja argentiina protestis ikka selleni välja, et mingitel aegadel siin vahepeal nad isegi kuulutasid blokaadi Uruguai-le ja blokeerisid teed, mis lähevad Argentiina ja Uruguai vahelt läbi, asi oli ikka vaata et hakkab nagu sõjaks kiskuma juba. Aga siis nad ikka kuidagiviisi leppisid. Uruguay pool sai siis jälle need tselluloositehase ehitajatega leppele. Puhastusseadmeid parandati tugevalt jätta siis nii palju reosta õhku, aga Argentiina on ikkagi öelnud, et et noh, mõnes mõttes nad leppisid. Aga natukene ikka niukse hapu näoga, et siiamaani ma olen kuulnud, argentiinlased ütlevad niimoodi, et meie ütlesime Uruguay led, miks te selle siia ehitasite? Ehitage oma Montevideo juurde, et pange sinna plaasede juurde omal nisugune monstrum püsti ja vaadake, kui hea teel siis on. Et, et niisugune natukene vimma veel kisutakse, aga, aga on lepitud ja see tselluloositehas juba töötab. Ja ta nüüd reostab siis vähem õhku, kui alguses oli plaanitud ja ta ei ole nii hull. Aga noh, vot selliseid asju. Ülar naabrite vaheletajad naabrite vahel ette, aga, aga kui kokku võtta kõik see tunne ja mulje sellest põgusast Uruguay's olemisest, see on ikkagi niisugune niisugune nagu natukene siukene, helge riik või niisugune mõnus maa. Et kindlasti on siin päris inimeste niisugune noh, kuidas öelda lahe elada ja ei ole väga stressav maa ja nende elatustase on, on Tsiili järel Lõuna-Ameerika kõige kõrgem. Nii et niisugune turvaline, tasakaalukas, kõrge elatustasemega riik. Ja teisest küljest jällegi päris omanäoline. Et nii nagu see laul Me vōi rännulaulgi, et Uruguai Ki läheb ikka oma teed, rändab oma ajaloorada. Seesugune oli siis uue aasta esimene saade Uruguay loodusest ja rahvast millest räägime nädala pärast. Nüüd asume pikale teekonnale Antarktikasse. Nüüd see juhtubki. Läheme teele, stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
