Osooni suvine retk Emajõel algab inimtühjal alampedja  looduskaitse alal. Me oleme praegu rõngas koolul ühes vanajões  ja siin on ikka tõeline džungel. Peipsi suve oodatuim, kalapüük räämis on ilus hõbedane kala,  kes võib esmapilgul meenutada veidi räime. Oma truuduse kinnituseks peab tuttpütipaar igal aastal  uhkeid pulmi. Kevadel kirgi kütnud arutelu Emajõe seisundist ajendas  osooni minema suvisele jõeretkele et uurida,  kogeda ja saada teada, kuidas läheb Võrtsjärve Peipsini  voolaval suurel jõel ja mismoodi elavad ümberkaudsed inimesed. Legend Emajõe sünnist pajatab muistse loo sellest,  kuidas vanem ine pani loomad ja linnud omavahel koostööd tegema. Nimelt vihastas vanadad metsarahva peale,  et nad ei oska elust rõõmu tunda ja kogu aeg omavahel kisklevad. Ta otsustas määrata loomadele kuninga ja kuninga vastuvõtuks,  käskis rajada ilusa ja sügava jõe, mille kallastel oleks  mägesid ja orgusid. Varjuderikkaid puudesalusid ja rohuniite loomad said jõe valmis. Siis kallas Vanemuine kuldse kulpiga jõesängi vee  ja määras voolule suuna. Niimoodi sündiski Emajõgi. Ülemjooksul kulgeb Emajõgi läbi Alampedja looduskaitseala. Kunagises Võrtsjärve nõos asuv tohutu märgala pakub elu  kaladele ja huvi kalateadlastele. Mis suur Emajõgi sinu jaoks üldse on? Igal juhul on ta võib küll öelda, et üks mu lemmikveekogusid  asi on selles, et tal on nii tohutult palju selliseid Huvitavaks tegevaid momente. Kasvõi see koht siin. Siin on ju näha, kuidas ühest kohast tuleb Võrtsjärvest  pärit vesi, teisest kohast tuleb Pedjast  ja Põltsamaalt pärit vesi. Erinevat värvi tähendab ka kalade jaoks väga erinevad. Ja selle koha peale näiteks me oleme siin uurinud jõuavad  väga paljud kalad ja siis peavad tegema otsused,  kuhu minna sinnapoole või sinnapoole. Alampedja pärliks on Emajõe vanajõgede keerukas süsteem,  mis on ka maailma mõistes eriline. Me seilame praegu sinuga ühel Emajõe vanajõel,  mida vist üle 50 tegelikult siin, mis asi see vanajõgi on? Vanajõgi on Emajõe endine säng, et kunagi on ta siitkaudu  voolanud ja siis ta siin on selline. Pinnas ja, ja, ja vee vool koosmõjus niimoodi toimivad,  nii et see vana jõgi muudab siin oma sängi kogu aeg ja,  ja siis siin on üks vana jõeosa väga hästi säilinud. Päris jõgi voolab sealt eemalt, aga ka siin on nüüd  kujunenud selle tõttu, et siin läheb vesi ruttu soojaks  ja hästi palju sobivaid taimi ja üldse sobiv,  sobiv selline elukeskkond on. Siin käib nüüd väga-väga-väga palju kala kudemas. Vanajõed on kaladele koduks näiteks rändavad latikad Peipsi  järvest kudema alati täpselt samasse oma vanajõkke. Süsteemi käigus hoidmiseks tulevad appi kalateadlased. Probleemiks on olnud see, et kõik on väga hästi,  kuni saabuvad madala veega ajad ja kuni saabub  siis püsiv jääkate, ehk siis talv. Ja sellisel juhul võib juhtuda nii, et et siin vanajões kõik  kala võib otsa saada või ära surra, massilised kala,  suremised võivad esineda sellepärast, et siin selles  vanajões siis lõbev hapnik otsa pärisjões on hapniku kogu  aeg piisavalt, mingit muret ei ole, küsimus on ainult selles,  et kuidas siis sinna saab ja vot need vanajõe  ja päris jõe ühendused olid hakanud kinni sättima ja,  ja täielikult võis olla suletud see liikumine vanajõe  ja päris jõe vahel ja siis siis kala lihtsalt ei pääsenud  välja ja siis mis me tegime, me tegime seda,  et kaevasime need otsad lahti ja tulemused on väga head,  et esiteks vesi on siin, talvel liigub vanajõe  ja selle vahel tuleb värsket, et peale aeg-ajalt  ja siis kui vaja on, siis kalad saavad lihtsalt ära minna  ja kui jälle paremad ajad tulevad, siis tagasi tuleb. Kui võiks arvata, et Emajõgi on selline suur  ja lai, siis me oleme praegu rõngas koolul ühes vanajões. Ja siin on ikka tõeline džungel. Emajõge ei saa vaadelda vaid kallaste piires. Vett voolab siia erinevatest veekogudest suurelt alalt,  isegi pandivere kõrgustikult. Koos veega jõuab Emajõkke ga rohkelt lisaaineid. See kõik ju kajastub lõpuks selles veeretseptis  ja kala tunneb selle väga hästi ära, nii et igasugused  väiksedki muudatused veeomadustes mõjutavad kala otseselt,  sest see on tema keskkond, kus ta elab. Ta peab seda tundma. Kas inimene oma tegevusega praegu ka muudab seda vee kvaliteeti,  on on nagu näha, et sealt tuleb mingisugust teist kraami sisse,  mis inimesed. No inimene on teda muutnud siin juba ikka pika aja jooksul  üks asi, mida nii ei pane tähele, aga üks üks,  mis määrab vee seisundit, on tegelikult ju  ka põllumajandus, et nagu öeldud, väga suurelt alalt see  vesi koguneb ja ja see, mis seal põllumajanduses näiteks toimub,  see, see ju ka kajastub selgelt vee kvaliteedis ja. Et see ajureostus on ikka see, mis ka Emajõge mõjub No igal juhul kõik, mis vette tuleb, mõjutab küsimus on selles,  et kui suurel määral ja kui, kui kahjulik see reaalses elus on,  aga aga selge on see, et tal mingi mingi mõju vetele vetele on,  selles pole nagu mingit kahtlust, küsimus on selles,  et kui suur mõju on talutav ja aktsepteeritav  ja kui suur, siis mitte. Emajõe kaldal jõesaare talus tunneb suure veekogu mõju väga otseselt. Kas vahel on nii, et Emajõgi jõuab õue välja ka? Väga tihti. Et aga nüüd on olnud niimoodi, et 2005 ja 2010 on olnud meil  need suured veed ja siis on ikka niimoodi,  et mul on paatmaja nurga juures. Otse jah, täpselt nii, ja siis vesi oli siiani niimoodi. Nii et siin kõik üks veeväli, üks veeväli Mis ei siis on, lähed paadi peale ja toimetada oma asjad  tood puud tuppa või paadiga ja, või mis iganes  või kui kuskile lähed, siis ainult paadiga. Kas vahel tuleb nagu ahastus ka peale, et miks ta peab  nii tulema? Et kõik, ma ei tea, see on nii loogiline,  et seda küll ei juhtu. Jõgi ja. See tuleb ja läheb ja ja on ennem olnud ja on veel  ja ja nii on. Varem elas kahes Alampedja jõeäärses külas kokku ligi 200 inimest. Üle jõe käiv parv viis kooli ja kirikusse. Nüüd on inimesestusest järel vaid riismed. Aga lapsepõlves teie kaaslaseks oli Emajõgi,  te olite kogu aeg nende kallaste siin mängimas. Ja, ja me siin käisime, noh, meil oli igasuguseid loomakesi,  peeti ja käisime karjas ja ja siis, alati olid õnged kaasas  ja tihtipeale juhtus nii, et see õnge korgi vahtimine läks  nii ägedaks, et unustasime need loomad ära  ja siis kuuleme, ema hüüab. Loomad on juba kartulis. Mis te seal teete? Mis kala te püüdsite siis põhiliselt ahvenad  ja särjed ja sellised väiksed kalad. No siis mässasime ja suitsutasime neid, aga kala oli jões niimoodi,  et meil oli ikka. Kui me seal paar tundi istusime, siis meil olid ikka ütleme,  praad käes. Aga nüüd näiteks siin enam seda ahvenat ei ole vanajões  millegipärast ma ei tea, miks. Aga need vaated siin ümber Emajõe, need olid ju palju avaramad. No ja siit võiks ju ikka vaadata. No poolteist kilomeetrit siin, et kui meil karjas käisime,  siis kodunt me nägime ära, kus meil omakari on. Emajõe äärsed võimsad luhad on täna pärandkoosluse objektiks,  mida püütakse projektitoetuste abil kaitsta  ja säilitada. Siinne suhteliselt puutumatu loodus pakub inimestele rohkem,  kui oskame väärtustada. Mis sinu jaoks alampedja, sellised suuremad loodusväärtused  on peale selle, et siin on väga palju säästu. Et. Ma arvan, et kõige olulisem on, et see on nüüd selline koht,  kus tänapäeva teadmistega inimene ei rapsi  ja ei taha hirmsasti ümber kujundada. Ja, ja et ta on nagu võrdlus selle kus on metsakasvatuse  eesmärgid ja põllumajandus ja, ja kõik, et  siis on üks koht, kus lihtsalt noh, on rahulik ei arendada  kõiki asju igale poole. Sa ise tegelikult oled ju jahimees, eks,  aga siin ju jahti pidada ei saa, sellel looduskaitsealal  siin on nagu puutumata ka loomastik. Vot ongi niimoodi, et see alambedia on, ta on niisugune  soolikas ja ta on tegelikult. Me võime öelda, et vot siin on nüüd kõik loomad kaitstud  mis iganes jahimehe või muude olude eest,  aga, aga need loomad liiguvad nii palju,  et see karu, kes siin elab, käib jahimaadele välja. Ja see põder vesi kõrgeks läheb ronib kõrgemale maale,  kus hakkavad jahimaade piirid ja sellest on kõik nagu aru  saanud ja see on, see on loomadega, nii,  see on lindudega, nii, siin võib olla merikotkas kaitstud. Kui tal ikkagi väljaspool kõik on tema vastu kõik asjaolud,  siis see alam ei, ta ka seda merikotkast ei päästa. Ja täpselt sama on kaladega oma rännetega,  Võrtsjärve ja Peipsi järve ja, ja täpselt sama  selle vee kvaliteediga ja ja et ühelt poolt on neid  kaitsealu vaja teistmoodi, nad võib-olla aitavad,  aitavad oma olemuse ga seda inimesel näidata,  mis, mis noh, milline võiks loodus olla. Et siis ka väljaspool kaitsealasid sinnapoole püüda või,  või säilitada neid väärtusi. Parim viis Emajõe olukorra kontrollimiseks on siia ise ujuma  minna ja seda ma teengi. Järgmises loos läheme Tartusse ja uurime,  kuidas linn Emajõge mõjutab. Tartu on seal allavoolu. Lähen sisse. Kaunis juulikuu hommik Lõuna-Eestis päevi kestnud maruilm on  lõpuks vaibunud ja kalurid saavad minna järvele püüniseid kontrollima. Nemad on kolka kalurid, kakuami paadiga käib Peipsi suve  oodatuim kalapüük. Vähem kui kahe nädalaga on püütud Eesti suurimast  mageveekogust 50 tonni rääbist. Kuidas sellel aastal rääbise saagid on? Taevast veepinna poole vaadates joonistuvad välja kalurite  püügivahendi kontuurid. See on kastmõrd, mis on algselt pärit Jaapanist  ja sealt ka nimetus kakua. Eesti rannarahvas ristis kakuamiks ka paadi,  mis kastmõrrapüügiks mõeldud. Kastmõrd koosneb juhtaiast, kastidest ja kariaiast. Vee all suunab juhtaed kalad läbi kariaia mahukasse kasti. Miks on rääbise arvukus vahepeal nii madal olnud,  et me vaevu üldse teame temast, kes eriti kokku ei puutu? Noh, siin on mitmeid põhjuseid, hakkame sealt nendest  pehmetest talvedest kõigepealt pihta. Jääkatteperioodid on olnud vahepeal väga lühikesed. Siis on olnud väga soojad suved ja vahepeal on olnud  ka väga palju röövkalu, kes nendest toitu. Niisugune mitme põhjuse koosmõju püügisurve võibolla  saatuslik ja püügisurve on ka mõnel aastal võib saada saatuslikut. Kui üldse teie kalapüüki vaadata, siis, kui suure osa teie  aastasest saagist püügist moodustab rääbis? Kui möödunud aastal oli rääbise püügikvoot suvel 45 tonni,  siis tänavu aasta on see praktiliselt üheksa korda rohkem  400 tonni. Millest muutus. Kõigepealt peab ütlema seda, et me siin paar aastat hoidsime  natuke seda rääbisepüüki tagasi. Kunstlikult hoidsime kinni, et see. Karjaarvukus tõuseks ja nüüd eelmine aasta sügisel  nii Eesti kui vene poole and ed näitasid,  et rääbise arvukus ja biomass on järves tõusnud,  oluliselt tõusnud. Et me võime lubada, noh, ütleme, kui nüüd varasemate  aastatega võrrelda siis niisugust väiksemahulist  töönduspüüki ütleme kui võrrelda 30 aasta tagust aega Rääbis on ilus hõbedane kala, kes võib esmapilgul meenutada  veidi räime aga kui me vaatame lähemalt,  siis on võimalik selgeks teha, kellega on tegemist. Nimelt on tema sabauimest veidi mööda selga edasi näha  rasvauim ja see tähendab, et ta on lõheline. Rääbis toitub planktonist ja elab magedas  või madala soolsusega riimvees Läänemere Valgemere  ja Barentsi mere valgla suuremates järvedes  ja magestunud lahtedes. Meil võib teda kohata peale Peipsi järvega,  Võrtsjärve ja Soome lahe idaosas. Ülemiste ja Saadjärve on rääbis asustatud. Miks on nii, et Eestis seostatakse räävist? Peipsi järv Peipsi järves on räbisele suhteliselt sobivad elutingimused. Toitu on piisavalt. Järv on suur. Suhteliselt jaheda veega muidugi ka püsiv jääkate on  räbisele vajalik. Normaalsed talved. Üldiselt on teada, et näiteks põhja pool Soomes on räävist  väga erinevates järvedes. Mis siis meil meie järvede puhul nii vähesobiv on  või just mida tal vaja on? Tal oleks eelkõige vahet vaja jahedat vett alla alla 20 kraadi,  et kõige sobivam niisugune suvine veetemperatuur oleks  räbisele seal 16 17 18 kraadi, siis ta toitub kõike intensiivsemalt. Aga kui siin temperatuuril lähevad üle 20 kraadi  või siin Peipsi puhul isegi mõnel aastal 25 27 kraadi,  siis need tingimused rääbis eluks kuidagi ei sobi. Suvi on rääbistele tähtsaim toitumisaeg,  et valmistuda hilissügisel ees, ootavaks kudemiseks  ja talve üleelamiseks. Rääbised saavad täiskasvanuks ehk suguküpseks teisel eluaastal. Kudemine algab paarikraadises vees ja kestab novembri  keskpaigast jaanuarini. Rääbisevastsed kooruvad marjateradest aprillis. Paari nädalaga ammenduvad rebukotiga kaasas olnud toitained  ja pisikeste rääbmisehakatistel tuleb iseseisvalt toitu otsida. Mõne aja möödudes teevad vastsed läbi arengu maimuks  ning jätkavad suvel toitudes kiiret kasvamist. Siin on meestel kastmõrrast praegu tulnud välja väga  ühesuguseid kalu, aga siiski on siin tegemist rääbise  ja siiaga. Kuidas nüüd vahet teha, kui me vaatame nüüd  väikest siiga, siis ta on küllaltki jämeda peaga võrreldes  selle teise kalaga rääbisega. Aga kõige selgem tunnus on niimoodi, kui külje pealt vaadata  ja suu natuke lahti teha, siis siia ulatub see ülahuul  ülalõu kaugemale, kui alalõug ja suu on,  avaneb nagu otsseisuselt või pigem natukene allapoole. Aga kui me nüüd paneme rääbise suu kinni või,  või teeme ta lahti kõigepealt siis näeme,  et alalõug on rääbisel pikem kui ülalõug. Ja kui suu suud hakkame kinni panema, siis näeme,  et rääbise suu avaneb ülespoole, et tal on suu on üle ülaseisuga,  tegelikult on ka räämise siig üsna lähedalt sugulased. Nad on sugulased. Esiteks ja nad on väga lähedase bioloogiaga,  et mõlemad on sügisel kudejad. Mõlematel areneb. Mari jää all siis ja siig on ka esimestel aastatel on ta plank,  on toidulisem, plank on toiduline hiljem,  tõsi, siid hakkab ka röövtoiduliseks, hakkab väikseid tinte sööma. See aasta on kindlasti eriline, et nii palju võib räävist  Peipsist püüda. Mis saab järgmisel aastal ilmselt need numbrid vähenevad. Kahjuks küll, et juba eelmise aasta sügisesed katsepüügid  näitasid ja nüüd kevadised ja suvised katsepüügid kinnitasid seda,  et eelmisel aastal rävise põlvkonda ei. Kui. Kuigi talvised tingimused olid Suhteliselt head räävise jaoks. Aga siis kevad oli väga jahe, nii et ilmselt need vastsed  ja maimud kukkus. Ja samal ajal on ka järvest tagasi tulnud tinti,  et nende kahe liigi vahel kahe jahedameelse liigi vahel on toidukonkurents. Nii et ilmselt räävis seekord kaotas selle,  nii et eelmise aasta räävise põlvkonda ei olegi kohe maas ja,  ja ta võib, et järgmise aasta püügikvoot on oluliselt väiksem. Need kaadrid on filmitud varakevadel. Tuttpüttide pulmamäng on minu jaoks üks kindel kevade märk. Võtsin kaasa kaamera ja ujuvvarje ning läksin lõunamaalt  siia pesitsema tulnud tuttpüttidele külla. Vesi oli veel üsna külm ja üle tunni varjetelgis vastu ei pidanud. Nii tuli käia igal õhtul lühikest aega. Tuttpütid asustavad enamasti kala ning taimestikurikkaid,  järvi aga ka rannikualasid. Ja kuna nad on suhteliselt inimpelglikud,  siis ma kasutan neile lähenemiseks ujuvvarjet. Seda on hästi mugav kasutada. Sisseronimine on ebamugav. Aga põhimõtteliselt sina kõnnib mööda veepõhja  ja pea kohal ujub telgike. Kevadel valivad tuttpütid endale paarilist  ning see on kaunis uhke vaatemäng. Kõik algab linnupaari teineteisele vastu ujumisega. Siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti  ja kaovad jälle vee alla. Isaslind teeb emaslinnule kingitusi, selleks võib-olla kala  või uhke vetikas. Kogu mängu saadavad kummalised häälitsused. Tegemist on tõeliselt teiste romantikutega. Kui kasale ruudust kinnitatud, algab järgmine etapp. Nüüd tuleb leida sobiv koht pesa jaoks. Kõige magusamate kohtade pärast minnakse tihti lausa  nokkapidi kokku. Kevad liikus suurte sammudega ning kui kord uuesti püti  järvele jõudsin olid nad jõudnud juba pesad valmis ehitada. Pesaehitus etapist olin ilma jäänud. Paljudel peredel juba munad peas ja enne ühel paaril olid  isegi pojad koorunud. Selline virvarr, et mul ei silme eest lausa kirjuks. Hiljem internetist uurides sain teada, et see ongi püttidele omane. On teateid, kus juba veebruaris on püttidel munad pesas aga  pisipoegi on nähtud ka veel oktoobris. Hetkel avanebki niisugune huvitav vaatepilt,  kus siis. Üks paar pani just alguse. Uuele elule. Ja siinsamas kõrval kuskil sealpool. Toidab üks paar juba oma poegi. Ja tegelikult see ongi see, miks ei saa täpselt öelda,  et millal võib tuttpüti poegi näha, millal nad kooruvad. Juunikuus olid enamustel paaridel pojad koorunud. Kõikjal piiksusid, näljased pojad. Siis on vanematel kiire aeg. Tuttpüttide toidulaua katavad suures osas kalad,  kuid ära ei põlata ka muid veeelukaid. Pütilastepäev koosnebki suuremas osas vanemate käest  toidulunimisest oma olematu sulestiku korrastamisest  ning otse loomulikult ka nende lemmiktegevusest ema  või isa seljas parvetamisest. Pojad elavad lausa unistuste elu. Terve päeva lihtsalt lebotavad ja isegi toit pistetakse otse suhu. Vahel saab siiski vanemal Villand ja ta tahab ennast sirutada. Kuid pütipojad vees ligunemisega küll nõus pole. Siis võib näha naljakat vaatepilti, kus kari tibusid ajab  taga vanalindu, et tollele selga ronida. Lasin pütikestel natuke kasvada ja külastasin neid uuesti juulikuus. Kohale jõudes oli minu reaktsioon samaväärne mõne sugulasega,  kes sind ammu näinud pole. Oi, küll sa oled alles suureks kasvanud. Võtmetelt olid pojad tõesti juba vanalinnu moodi. Nukk ja kael olid pikemaks sirgunud ning tiivasuledki välja arenenud. Ainult säbruline titemuster näos reetis,  et ollakse veel noor. Selleks ajaks olid pojad nii suured, et ei hoidnud enam  kiindunult vanemate ligi. Järvel oli ühtäkki tekkinud kaks gruppi. Noored ja vanad nagu teismelise iga. Kokkuvõtteks võib siis nii palju öelda, et, Ma ligunesin siin pütivarjas ikka kümneid  ja kümneid tunde selle suve jooksul. Ja mulle hakkas see asi päris meeldima. Et oli hea meel näha neid suureks kasvamas,  hoolimata kõigist raskustest. Näiteks rebane käis päris tihti külas ja rooloorkull. Said hakkama jäid ellu. Ma loodan, et nad kasvavad suureks ja tugevaks  ja et me kunagi veel näeme
