Kolumbias asuv Cherranijatel, Chirybicet vihmametsa ning maastikukaitseala sai valitsuse otsusega mõni päev tagasi ulatusliku laienduse osaliseks tehes sellest Kolumbia ja ühtlasi kogu maailma suurima vihmametsa reservaadi. 1989. aastal loodud kaitseala algne pindala oli 13000 ruutkilomeetrit. Nüüd laiendati reservaati umbes poole võrra. Uute mõõtmetega katab Chiri piketi kaitseala ligi 28000 ruutkilomeetrit ehk pisut üle poole Eesti suuruse ala vihmametsi. Et vihmametsad on üks kiiremini hävinevaid ökosüsteemitüüpe, mis on koduks suurele osale planeedi maismaal esinevast looduslikust mitmekesisusest, tegi Kolumbia valitsus otsustava liigutusega suure teene Kolumbia Amazonase kaitseks. Kaitseala laiendamine võimaldab tagada rohkemate erinevate elupaikade ning koosluste head seisundit ning kaitse alla võtta ka eelnevalt kaitseta olnud elukoha tüüpe ning koosluseid. Kiri piketi loodust on aastakümneid piirkonnas väldanud relvastatud konflikti ning raske ligipääsetavuse tõttu üsna vähe uuritud, kuid teadlased märgivad, et Chili piketi näol on tegemist võimsa mitmekesisuse hälliga, mis on muuseas koduks ka ohustatud liikidele, nagu Jaagorid, meriveised, hiidsaarmad ning sipelgaõgijad, Taaperid ning paljud teised loomaliigid. Chirybiketi vihmamets on koduks ka Kolumbia Amazonase ainsale Emmdeemsele ehk vaid seal Paikuse esinevale linnuliigile, smaragd kooli brile. Lisaks suurele looduslikule mitmekesisusele piketi reservaat koduks mitmetele pärismaalaste hõimudele, kellest mõnedega pole ülejäänud maailm veel kontakti. Loonudki reservaadi aladelt on leitud ka aastatuhandete vanu koopamaalinguid. Neil põhjustel kuulutati uue laiendusega Chili piketi reservaat ka Unesco maailmapärandiks kui väljapaistva universaalse väärtusega paigaks Kolumbia ja kogu maailma metsakaitsjate jaoks laienduse näol tegemist tohutu võiduga, andes lootust ning eeskuju sarnaste trendide jätkumiseks ka tulevikus üle maailma. Reservaat asub Kolumbia ühe suurima raiesurvega alal. Loodetakse, et kaitseala laiendamine saadab tihti teisel pool seadust toimetavatele suurtöösturitele selge sõnumi, et riigil on oma loodusliku mitmekesisuse eest hea seismisega. Tõsi taga. Kolumbia president Juan Manuel Santos lubas lisaks Tseebiketi laiendamisele suurendada ka riigi looduskaitse-eelarvet ligi 450 miljoni euro võrra aastas. Jääb loota, et selline grandioosne hea tahte märk maailma loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks jää üksikuks žestiks ning ka teiste riikide valitsused mõistavad elukoosluste hea tervise tagamise vajalikkust astudes selle nimel lähitulevikus märkimisväärseid samme. Tähtis on aga rõhutada, et kuigi reservaadid on loodushoiu seisukohalt ülitähtsad paigad, moodustades globaalse kõrge loodusliku väärtusega rohevõrgustiku ei piisa nendest tagamaks kogu planeedi elu võimaldavate süsteemide säilimist. Mis tahes hulk looduskaitsealasid ei õigusta teiste paikade ja koosluste vastutustundetut, rüüstamist või lühinägeliku majandamist. Planeedi biosfäär moodustab ühe ainsa terviku terviku, mille osaks oleme ka meie inimesed. Seega lisaks tuumikalade kaitsmisele lasub nii Kolumbia kui kõikide teiste maade rahvastel kollektiivne moraalne vastutus looduse hea seisundi säilitamiseks, olenemata sellest, kas ja kuidas keskkonda omavoliliselt piiritlema loodus, loodus.
