Lauritsapäeva 10. augustil ja rukkimaarjapäevaga 15. augustil sabad hoo sisse, aga sügistööd. Muistsel ajal külvati nende päevade paiku rukist ja vaadati taevasse. Kas kõlby kured lendavad kõrgelt või madalalt kui kõrgelt, kelle pikk vars? Kui madalalt, siis lühike. Õunale tuleb maitse külge ja metsad saavad marjarikkaks. Taevasse tasub nüüd vaadata ka teisel põhjusel. Esiteks on öötaevas, kui parasjagu pilvi ei ole, täis lendavaid tähti, perseyde. Neid kukub mõnel ööl parasjagu niipalju, et jõuate kõik oma soovid ära soovida. Kindlasti võiks üheks sooviks olla näha virmalisi. Ja nende hooaeg on nüüd samuti käes. Aga linnatuledest eemal koguneb taeva elu vaatama teisigi olevusi. Võib neid siis külvi kurgedeks nimetada või mitte. Aga maastikku ilmestama asunud sajapäised sookurekogumikud, kes end päeval põllul maha budisenud, viljaga nuumavad ja ööseks kusagile vesisemasse kanti lendavad. Sellist sookurgede saalimist näeme nüüd sügavale septembrisse välja ja kui leiate mõne põhupallide hunniku sookurgede koondumise paigas, siis võite sinna endale varjendi teha. Veel saab vahet teha selleaastastel poegadel, kes on ühtlaselt hallid ja vanalindudel, kes must-valgetriibulise peaga, mida troonib punane mütsike. Kuna vanalindudel on käimas ka iga-aastane sulevahetus, siis võib selliselt põllult leida kauneid sookure, sulgi. Kurgede koondumine toob meie südamesse muidugi sügise aga seni, kuni kured meil püsivad Pole veel kurje ilmu karta.
