Vikerraadio looduskalender. Möödunud nädalal rääkisime sellest, et inimtekkelised kliimamuutused ei ole ammu enam arusaamatud, vaieldavad või kuskil eemal toimuvad nähtused, vaid igapäevane reaalsus kogu maailmas, kaasa arvatud Eestis. Kliimamuutuste mõjusid loodusele ning inimühiskonnale näeme aina rohkem. Kuna kliimasüsteemide näol on tegemist väga komplekssete protsessidega, avaldavad muutused paljudes teistes looduslikes protsessides nagu v aineringlus, ökosüsteemide koosseisud, elusolendite arvukus ja elujõulisus, mulla viljakus ja palju muud säärast. Tänavune kogu Euroopat laastanud rekordpõud on hea või siis halb näide meie endi tagahoovis aset leidvate kliimamuutustest mis üha tuntavamalt mõjutavad ka ühiskondade stabiilsust pannes proovile inimeste võimet kollektiivselt suurtele probleemidele vastu astuda. Möödunud nädala looduskalendris tegin jutuga intensiivse metsaraie ning suviste põudade võimalikest vastastikmõjudest ning mainisin, et metsamassiivide üha suurem tükeldatud ning pidevalt vähenev kogupindala võivad mõjuda põudlasid võimendavalt et raiesurve kasvades kahaneb suurte metsamassiivide võime siduda ja hoida enda kohal kõrgema õhuniiskusega õhumasse. Siinkohal tuleb teha väike korrektuur sõnastuses. Nimelt rääkides konkreetsemalt Eestist on statistikaameti sõnul Eestis metsa hoopiski rohkem kui varem möödunud sajandi jooksul. Nüüd aga, kuigi on tõsi, et statistiliselt moodustab üle 50 protsendi Eesti pindalast juriidiliselt metsamaa on metsaökoloogid ühel nõul, et juriidilises mõttes metsamaa ei ole paraku ökoloogilisest mõttes mets. Tänapäevane metsa majandamine ei arvesta paraku paljude metsade, ökoloogiliste, omapärade ning ökosüsteemi teenustega, mida metsad meile pakuvad. Paljud Eesti akadeemikud on küsimärgi alla seadnud, kas me majandame metsi kestvalt ning kas arvestame majandamisel metsade kõikide omaduste ning nende pakutavate keskkonnateenuste kestlikkusega. Riikideülese keskkonnapoliitika trende arvestades tuleks juhtudel, kus meil pole mingist inimmõjust, võimalikult selget ettekujutust, lähtuda ettevaatusprintsiibist, kuid potentsiaalselt negatiivsete mõjude ulatust ei tea siis pigem ära mõjuta. Statistika metoodikas ning mõistetavam küsitavusi, millele on tähelepanu juhtinud muuseas näiteks Tartu Ülikooli looduskaitse-bioloogia juhtivteadur ning loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus oma töörühmaga mullu sügisel. Kui jutt käib metsavõimest mõjutada kliimasüsteeme talletades nende kohal asuvatesse õhu massidesse rohkem niiskust on eeldatavasti kõne all pigem laiaulatuslikud ning küpset tihedad metsad. Eestis aga on hakatud metsamaana käsitlema raielanke, tihtipeale ka võsa või nooristikuid. Sellistel aladel puudub suur osa metsa ökoloogilisi tunnuseid, sealhulgas ilmselt ka võime hoida õhuniiskust. Põuauurijad on kindlaks teinud, et põuda võimendab omakorda madalam pinnase niiskus, mis lageraie puhul on möödapääsmatu. Puud aitavad pinnasel säilitada niiskust ning talletavad ka oma kehades tohututes kogustes vett, mis põua ajal aitavad läbi aurustumise õhutemperatuuri kontrolli all hoida. Teine suur nüanss, mis eeldatavalt võib mõjutada metsade kliimat, stabiliseerivad võimet, metsamassiivide tükeldatus Eestis, aga ka paljudes teistes riikides on viimastel aastatel kõigist raietüüpidest eranditult populaarseimaks saanud lageraie kusjuures lankide suurused ulatuvad kohati kümnetesse hektaritesse ning üldse ilma lageraie lankideta metsamassiivi Eestis on üha keerulisem leida. Selle tagajärjel on meie metsad paratamatult järjest tükeldatumad ning sellest tulenevalt on raskendatud või häiritud metsa selliseid ökosüsteemi teenused, mis toimivad just suuremate häirimata metsaalade puhul. Seega vabandused möödunud nädalal eetrisse läinud apsaka eest. Tõepoolest, metsamaa üldpindala meil lausa tõuseb. Paraku, aga lageraie lanki metsaks, nimetades see lagendik ökoloogilisest mõttes metsana ei toimi.
