Ühekordsetest plastiknõudest ja nende kahjulikust mõjust merekeskkonnale ja inimese tervisele räägitakse õnneks aina rohkem. Tegemist on suure probleemiga, kuna just ühekordselt kasutatavad esemed saavad kõige kiiremini prahiks ning liiatigi lähevad just sellised esemed oma kasutusmugavuse tõttu käiku peamiselt väljasõitudel loodusesse ja turismipiirkondadesse, nagu supelrannad, metsapargid ning teised looduskaunid kohad. Just seetõttu on Euroopa Komisjon avalikuks teinud plaani keelata 10 erineva ühekordselt kasutatava eseme kasutamine euroliidus kuna uuringute alusel moodustavad just need 10 eset. Muuseas plastikust puuvillatikud, noad-kahvlid, lusikad ja taldrikud, joogikõrred ja kokteilipulgad ning õhupallide plastikpulgad kuni 70 protsenti Euroopa Liidu randadesse ja vetesse sattumast prügist. Ettepaneku kavand tehti avalikuks möödunud esmaspäeval, kuid enne jõustumist vajadusi kõikide liikmesriikide ning Europarlamendi heakskiitu. Arvatavasti võtab jõustamisprotsessi aega kolm kuni neli aastat. Eurokomisjoni kavandi seas on aga ka teisi ettepanekuid, mis pööravad suuremat tähelepanu ümbertöötlemise ja taaskasutuse tähtsusele ning püüavad muuseas plastiku keskkonnakahjude vastutust asetada eelkõige just plastiku tootjate endi õlule. Saastaja maksab põhimõte kätkeb endas ideed, et reostust, prügi ning muidu negatiivseid keskkonnamõjusid tekitavat tööstused peaksid enim panustama leevendusmeetmete rahastamisesse ning keskkonnakahjude hüvitamise. Eurokomisjoni hinnangu kohaselt hakkavad uued reeglid peale nende täielikku vastuvõtmist ettevõtjatele kujutama kuni kolme miljardi euro suurust aastast väljaminekut. Tarbijatele ning liidu kodanikele jääb aga uute reeglite tulemusel hoopis raha üle, seda umbes kuue ja poole miljardi euro väärtuses. Samuti saaks luua reeglite jõustamise tulemusel 30000 uut töökohta. Peamine majanduslik ja kindla peale loodushoidu silmas pidav argument seisneb aga selles, et Euroopa Liit säästaks uute reeglite kehtimisel ära jäänud prügikoristuse ning kahjustamata keskkonna näol ligi 22 miljardit eurot aastas. Kuigi plastikute, eestlase, huvigruppide ning teiste jäätmekäitluse organisatsioonide sulest on eurokomisjoni ettepaneku suhtes tulnud kriitikat näiteks miks ei keelustatud ka plastikust joogitopse ning söögikarpe või et keelustamine üleüldse ei ole lahendus tundub siiski ettepanek, arvestades maailma prügistatistikat ja plastikreostuse probleemi mastaapsusest väga progressiivne ja ammu vajaliku sammuna. Võrreldes paberiga, mida taaskasutatakse 58 protsenti kogumahust või rauaga, mille taaskasutusjärk on lausa ligi 90 protsenti töödeldakse maailma plastikut ümber vaid 14 protsenti. Ning arvestades, kuivõrd püsiv reostaja plastik looduses on, on see väga tervitatav, et eurokomisjon, niisugune rahvusvaheline organ teema tõsiselt ette võtnud.
