Looduskalendris oleme juba varem rääkinud inimkonna ökoloogilisest jalajäljest, kuidas seda arvutatakse ning miks on ökojalajälje retoorika kasulik keskkonnahoius ja poliitiliste otsuste tegemisel. Kui aga kokku lüüa kogu inimkonna poolt ühes aastas tarbitavad looduslikud hüved ressursi ja keskkonnateenused ning kõrvutada neid meie planeedi poolt aasta jooksul toodetavate loodesse vedega on võimalik välja arvutada veel üks mõtlemapanev looduse seisukorra näitaja. Nimelt maa üleulatuse päev ehk öös. Ovshud tei. Lihtsalt öeldes kalkuleeritakse üle ulatuse päev summeerides kogu inimkonna ja inimtööstuse ökoloogiline jalajälg ning kõrvutades meie planeedivõimega taastoota ning regenereerida looduslikke taastuvaid ressursse, sealhulgas ökosüsteemi teenuseid ehk selliseid looduslikke isetoimivaid nähtusi, millest inimkond ühel või teisel moel kasu lõikab. Üleulatuse päev arvutatakse koostöös mitmete rahvusvaheliste organitega kasutades erinevaid inimtegevust, mõõtvaid, andmebaase, Üleoletuse päeva. Retoorika peamine eesmärk on näidata trendi, mille poole inimkonna loodustarbimine liigub. Mida varasemal kuupäev, seda suuremas supis me sisuliselt oleme. Olukorra teeb eriti murettekitavaks asjaolu, et mida rohkem me looduse toodangut tarbime ning sellega looduslikke süsteeme häirime, seda vähem jääb loodusele ruumi, et oma teenuseid taastamata. Tänavu sattus üle ulatuse päev ekspertide hinnangul esimesele Augustile, mis on kõigi aegade kõige varaseim. Kuigi augustikuu esimesele nädalale on see kurjakuulutav päev maandunud juba viimased kümmekond aastat. Üleulatuse päeva arvutamise eest vastutab rahvusvaheline organisatsioon Global Footprint network ehk globaalne ökoloogilise jalajälje võrgustik mis on kuupäeva kalkuleerinud juba 69.-st aastast saadik, mil selleks päevaks saadik 29. detsember. Teisisõnu, kui 1970. aastal tarbisime looduse hüvesid veel peaaegu maa taastootmisvõime ulatuses, siis kõigest 50 aastaga on inimkond suurendanud oma tarbimist vaatajaid poole võrra. Täna tarbib inimkond ligikaudu 170 protsenti maa looduslike protsesside ehk biokapatsiteedi ühe aasta taastootmisvõimest. Teisisõnu me elame oma tuleviku arvelt, kasutades ära maa poolt aastatuhandete jooksul toodetud bioloogilist reservi. Meil oleks vaja veel pea kolmveerandit planeeti, et praegune tarbimise määr jätkusuutlik oleks. Õnneks ei ole globaalne ökojalajälje võrgustik pessimistlik organisatsioon. Kuigi olukord on pehmelt öeldes murettekitav, ei ole ekspertide hinnangul hilja tegutsema hakata. Asjatundjad toovad välja neli valdkonda, mis vajavad enim innovaatilisi lähenemisi. Nendeks on integreeritud transpordi- ning küttesüsteemide loomine linnades. Võimalikult kiire üleminek taastuvatele energiaallikatele järsk suunamuutus toidu tootmisest, tsentraliseeritud lihatööstuselt, lokaalsele ja peamiselt taimepõhisele, toidule ning perekonnaplaneerimise ja naiste hariduse tõstmine populatsiooni plahvatuse lahendamiseks. Erinevate lahenduste ning ettepanekutega tutvumiseks võib igaüks külastada Global Footprint network veebilehte aadressil wwwguubishuutei punktorg. Lingi leiab ka looduskalendri kodulehelt tänase postituse alt. Kõige selle juures on selgemast selgemaks saamas iga päevaga just üks asi. Meie planeedi käekäik on meie kõigi ühine mure ning aeg on tõusta oma väikestest erimeelsustest kõrgemale. Globaalsed probleemid vajavad globaalseid lahendusi.
