Vikerraadio looduskalender. Pärnumaalt tuleb aina teateid, et mereäär on paksult lepatriinu sid täis ja küsitakse, mis seesugune enneolematu asi küll tähendada võiks. Kell suviti rohkem asjavete äärde. Need teavad, et lepatriinude merepäevad pole siiski midagi harukordset. Mina mäletan hästi, kuidas aasta enne kooli mängisin kabli rannas leppadriinudega. Neid oli tõesti kõik kohad täis. Kaldavallid suuremad kivid, pillirootutid, mõni kaldale tuleb, laine oli lepatriinude punaselgades suisa kirju. Ka tänavu on enim teateid just Treimanist valge rannani. Aga neid masskogunemisi on varemalt olnud ka Osmussaarel. Ja mäletan ka sellest sajandist üht aastat Peipsi ääres, kus piisas vaid rannas puupulga ülestõstmisest. Kui selle alune lepatriinu testpunas. Küsisin igaks juhuks putukateadlaselt Urmas tartlaselt üle, mis seesugune asi küll tähendada võiks. Ja kuigi mäletan tollaseid seletusi, et kui triinusid tõesti palju, saab, siis loodusliku müüri vastu põrkudes hakkavad nad kogunema. Ja Urmas kinnitab, et nii ongi. Ja päris põhjus on mitmete asjaolude kokkulangemine. Kindlasti see, et kevadel oli putukate arenemiseks soodne aasta. Leppadrinuseid sai tõesti palju. Aga peatne kuivus hävitas lepatriinude toidulehetäid. Sest taimed kuivasid ja neil polnud omakorda midagi süüa. Jäävad putukariigi, kiskjad nälga ja nad siirduvad toiduotsinguil. Urmas ütleb ka, et lepatriinud on sessudes omapärased et nad ei hukku kergesti soolases merevees ja nii võib laine neid suurte hulkadena tagasi randa heita. Miks nad vee äärde kogunevad? Põhjus selleks võib olla selles, et vee ääres kasvaval pillirool on juuli lõpus seljas palju lehetäisid niipalju, et ka lehelennud sel ajal roogu siirduvad Jentsin lehetäidest paksuks nuumavad. Ja kuigi rannas lebavad inimesed kurdavad, et lepatriinud hammustavad valusasti, siis tasub mõelda, miks nad hammustavad ikka selleks, et neid muljudes neile haiget teeme. Minu sõber Illika kinnitab, et ka 1970.-te alul Pärnu rannas massiliselt levinud lepatriinud hammustasid ainult täiskasvanuid, kes need hellalt pihku võtta ei suutnud. Lastel olid nad toredad mängukaaslased. Looduskalender.
