Kas teadsite, et puud suhtlevad üksteisega või mõnedel puuliikidel esineb lõimetis hoolet ehk järelkasvu eest hoolitsemist. Kas teadsite, et vanad puud jagavad enne surma noorematele kogemusi, kuidas tulevikuks valmistuda. Kanada metsaökoloog Susan Simo, et koostöös saksa teaduri Peter Vollebeni ning paljude teadlastega üle maailma on oma akadeemilised karjäärid pühendanud puude käitumise uurimisele. Jah, taimede puhul on kummaline rääkida käitumisest, kuid teadurid arvavad, et ehk tuleks seda just nii nimetada, sest uurimistöö käigus on avastatud, et puude iseloom metsakooslustes on palju ühiskondlikku, kui algselt oleme arvanud. Nüüdseks on välja selgitatud, et paljud puuliigid vahetavad metsades igapäevaselt juurte kaudu informatsiooni, hormoone, toitaineid ning süsiniku teatud liikide vanemad. Suuremad emapuud aitavad oma noor kasvudel hakkama saada, jagades nendega toitaineid ja soodustades seeläbi noorukite kasvu ning tõenäosust ellujäämiseks. Samuti on selgeks tehtud, et emapuud teavad, kus nende noorukid asuvad ning kasvatavad enda oksi noortest eemale, et tagada neile rohkem valguse juurdepääsu. Tundub, et mida vanemaks puu elab, seda rohkem hakkab ta teisi aitama sest koos on lihtsam. Ühtlasi teame, et emapuud abistavad ka teiste puuperekondade noorukeid ning selline operatiivsus ei piirdu sugugi ainult liigikaaslastega. Kuused näiteks saadavad lähedal kasvavatele kaskedele talvisel perioodil toitaineid, kindlustamaks, et talv saab üle elatud. Gazetzeevastub aitavat kuuski suvel, Mil okaspuudel on keerulisemad ajad. Uurimused on leidnud kinnitust asjaolule, et erinevate puuliikide olemasolu aitab kindlustada metsakoosluse tervist, vähendades ohtude, nagu kahjurite puhangud põuad või tormid tõsidust. Selles suures metsa internetis mängivad ülitähtsat rolli ka seened, kelle niidistiku tühendavadki puid omavahel ning transpordivad juurte vahel informatsiooni ja toitaineid. See sümbioos on kasulik ka seentele, kellele vastutasuks vahendusteenuse eest pakuvad puud süsivesinike ning nitraate. Oleme harjunud mõtlema metsast, kui lihtsalt hulgast elusolenditest mingil maa-alal. Täna teame, et mets on midagi palju rohkemat. See on eluvõrgustik kogukond 11 aitavatest ja teineteisele toetuvatest indiviididest. Puud justkui mõistaksid seda, mida meie, inimesed, kipume vahel unustama, et koosluse väärtus on suurem kui lihtsalt selle liikmete väärtuste summa. Kuigi konkurentsile on evolutsioonis oma roll, on selle kõrval vahest veel tähtsam sümbioosi ja koostöö evolutsiooniliselt mehhanismid. Juba Charles Darwin rääkis oma hilisemates töödes paljude liikide sotsiaalsest instinktist mis ajendab suurendama ellujäämist ja hakkamasaamist läbi koostaja. Tõepoolest, milleks olla teistest parem, kui teineteisega arvestades saame mõlemad olla tugevamad, vastupidavamad ning targemad.
