Kui kuulsa inglise teaduri ja evolutsioonibioloogi Cheebeeess Haldeini käest küsiti, mida ta arvab jumalast sügas ta kukalt, mõtles natuke ja vastas siis. Kummaline kiindumus Mardikatesse mida Haldein sellega silmas pidas, oli tõsiasi, et loomariigi kõikidest klassidest, kelle jumal väidetavalt loonud on moodustab putukate oma kaugelt kõige suurema. Ainuüksi putukate ühe seltsi Mardikaliste seas arvatakse olevat vähemalt 350000 liiki. Ühtekokku aga on erinevaid putukate liike teadlased avastanud nii palju, et usutavasti on neid rohkem kui vaatajaid kõiki teisi kõrgemaid loomaliiki kokku hinnanguliselt vähemalt 5,5 miljonit liiki. Ja seda ainuüksi lülijalgsete hõimkonna ühe alamhõimkonna ehk kuuejalgsete seas. Selline tohutu mitmekesisus ei ole tegelikult liialt imekspandav, kui vaadata, kuivõrd erinevaid kooslusi on loodus loonud, millega kohaneda ning putukad on teiste lülijalgsete ning vähilaadsete kõrval üks ürgsemaid loomade hõimkondi, ulatudes oma ajaloos palju kaugemale kui saurused või isegi enamuse õistaimi Pole midagi imestada, et selle määratu aja jooksul on olnud neil võimalus areneda ülimalt erinevateks mitmekesistaks olevusteks. Putukad on kahanenud peaaegu kõikide looduslike kooslustega, mida meie planeedil esineb, välja arvatud ookeanid. Pea vääramatult võib öelda, et iga maismaa, magevee või riim veelise mere ökosüsteem on muuseas asustatud ka mõnede ning reeglina just paljude putukate poolt. Kevad on kõikide taimede ja teistegi loomade kõrval ärkamisaeg putukatele, kes munade vastsete nukkude või täiskasvanutena talve üle elanuna aprillis-mais kõikvõimalike eri koosluste suure koloniseerimise taas ette võtavad. Ja nagu kõik teisedki loomad, aga loomulikult ka taimed, seened ning bakterid on ka putukatel looduses täita ülitähtsaid ülesandeid, ilma milleta ei oleks elu Maal mõeldav. Ilmselt kõige tuntum roll, mida putukad looduses usinalt täidavad, on tolmeldamine. Sellega tegelevad peamiselt kõikvõimalikud mesilased ning kärbsed aga liblikad, mardikad ja isegi lutikad. Peale selle on putukatel aga ka terve rida sugugi mitte vähem tähtsaid ülesandeid nagu näiteks sõnniku ja kõdu lagundamine, mullatootmine, koosluste tasakaalu tagamine läbi parasitismi, kiskluse ning mainimata ei saa jätta, et enamustes ökosüsteemides moodustavad putukad ühe peamise toidubaasi kõrgematele loomadele ämblikest imetajateni. Inimene on ikka harjunud vaatama loodust iseenese seisukohalt. Et kuidas mulle kasulik on. Mõned keskkonnateadlased on hakanud rääkima isegi ökosüsteemi teenustest ning kalkuleerinud, kui palju kasumit või käivet mõne elusolendi tegevus rahasse panduna tekitab. Näiteks 2005. aastal kalkuleeriti tolmeldavate putukate majanduslikuks panuseks inimeste põllumajandusse iga-aastaselt 153 miljardit eurot kusjuures 80 protsendi meie põldudel tolmeldamise eest vastutavad vaid kaks protsenti metsikult esinevate mesilaste liike. Ja nad ei küsi selle eest raha ainult puhast elukeskkonda. Looduse suurmängus ei ole mitte kasulikke elusolendeid, igaühel on ökosüsteemis oma roll ning iga elusolend, olgu selleks kasvõi pisike lehetäi, on ökosüsteemide tasakaalu säilitamiseks ülitähtis. Samamoodi nagu lehetäi jaoks on tähtis, et tema elupaik, kooslus oleks hea tervise juures ning puhas. Kevadel metsas ringi kõndides meenutagem, et me viibime tohutu paljude erinevate elusolendite kodus, et me kõnnime looduse linnas, hoidkem siis seda ning tundke mindki kodus.
