On üks lind, kelle tulemist eriliselt ootan. See on bioleo. Kuigi peoleo teeb mu maakoduümbrust säält juba pea kaks nädalat, pole ma teda ikka näinud. Ma tean, et ühel päeval ma teda näen siis, kui me talu maadel asuv 200 aastastest tammedest hiiepaik Tammetsõõri täiesti lehte läheb. Praegu on lehed veel pisikesed. Aga siis on ta teinud kusagile siiakanti pesa ja käib tammelehtedelt liblikaröövikud püüdmas oma lastele kõhutäiteks. Need tunduvad olema Vaksikute rohelised röövikud. Ja on tõeliselt ilus pilt näha seda kuldkollast mustade tiibadega lindu õrnroheliste tammelehtede vahel. Kärtsroheline ussike suus. Peole on väga pelglik lind ja nii nagu kägu teda petmisega metsast välja ei meelita. Pigem tuleb teda luurata. Kusagilt kostab paljult bioLeo, siis tuleb väga vaikselt lähemale hiilida. Ma olen kogu aeg mõelnud, kuidas õnnestub peol joodel oma kuub nii ilus ja puhas hoida. Aga sellest on mõelnud ka vanarahvas. Ja rääkinud isegi loo, kuidas peoleo vanal ajal Emajõe kaevamisel ei tahtnud tööd teha, sest kartis oma uhke kuue määrimist. Selle tööluusi pärast määras taeva isada oma suguseltsiga eluaeg vaid lehtedelt vett jooma. Vihmatulemist ja lehtedele vee sadamist tunneb peoleo kogu oma kehaga ja teatab sellest kassi Kraunumist meenutava häälega ette. Ma tean, et liidu mehed ütlevad, et peoleo Kraunuka siis kui vihma sugugi ei tule. Et siis on tal lihtsalt kurb meel, võib mõni teine asjaajamine omasugustega selline, mille puhul kahesilbiline peoleo hüüda oleks kohatu. Ometi on vihmakassi peoleo vihma kõige minu jaoks kindlam vihmatulemise märk kui ükskõik milline teine vihma. Ilmaennustus. Kui vihmakask Raunub, siis märkate, kuidas puudel lehe tädi sahisema hakkavad. Tõuseb vali tuul ja peagi krabisevat piisad trummina lehtedel. Eelkõige just sellist tugevat äikesevihma trummi see Kraunumine ennustabki. Kuulake sel nädalal, kas kuulete kusagil peol jograunumist ja kas selle peale tuleb ka vihma.
