Mahepõllundus on paljudes riikides tõusutrendi näitamas põllumajanduspraktika. Selles pole ka midagi üllatavat, kuna mahedatel tootmistehnoloogiatel on palju ilmseid eeliseid intensiivpõllumajanduse ees ja seda nii looduskeskkonna, rahvatervise kui tegelikult ka majanduslikult seisukohalt. Paljud teadlased ja organisatsioonid on hoiatanud, et maailmapõldude mullaviljakus on ohtlikus langustrendis ning üheks peamiseks süüdlaseks peetakse kliima soojenemise kõrval just liigset kemikaalide kasutamist põllumajanduses. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO on väitnud, et kui maailma mullaviljakuse langus jätkub praeguse kiirusega, võib meie põlde juba 60 aasta pärast ähvardada seisukord, kus muld ei kanna vilja. Vaid kolme sentimeetri viljaka pinnase tekkimiseks kulub loodusel ligikaudu 1000 aastat. Tootlikkust vaktsineerida ei arvesta paljud intensiivset põllumajandust, praktikad peidetud kuludega loodusele. Mahedad või orgaanilised põllumajandusvõtted lubavad seisukorda parandada mitmeti. Kuna intensiivsed praktikad on kõvasti subsideeritud ning nende poolt tekitatud kahju loodusele peavad kinni maksma maksumaksjad ise, on loogiline, et kui keskkonnale oleks võimalik tekitada vähem kahju, kasutades loodust, säästvaid tehnoloogiaid, jääks väga palju peidetud kulusid ära. Selline tootmine oleks kulutõhusam ning jätkusuutlikum, kusjuures toidu kvaliteet ainult tõuseks. Mahedalt toodetud toit on ka puhtam, sisaldades vähem mürgiste pestitsiidide ja teiste põllumajanduskemikaalide jääke. Paljude selliste ainete sisaldus toidus on kindlalt seostatud tõsiste terviseprobleemidega, nagu allergiate puhangud, vähenenud immuunsüsteemi võimekus. Kui toit on puhtam, on inimene tervem ning ka siin saame rääkida kokkuhoiust, sest vähenevad kulutused tervishoiule. Sünteetiliste väetiste ning põllumajanduskemikaalide koormuse all ei kannata mitte üksnes maailmamullad või meie toidu kvaliteet, vaid ka looduslikud kooslused tervikuna. Lendavate putukate populatsioonid on just intensiivpõldude läheduses näitamas ohtlikuid langustrende. Just lendavad putukad, nende seas ka mesilased, on aga peamised taimede tolmendajad, kelle usinasti tööst sõltuvad muuseas ka meie viljasaagid. Seega on väga kiidetav, et üha enam võetakse kasutusele innovaatilisi mahepraktikaid. Ühendkuningriigis näiteks katsetatakse täna metsikute lillede ribasid keset kultuur põlde, mis pakuksid putukatele puhkekohta ning tagaksid koosluste parema toimimise. Hea tervise juures putukate kooslused tagavad, et viljasaaki ohustavad kahjurliigid ei hakka vohama. Röövputukad söövad lihtsalt kahjurid ära ja hoiavad nende arvukuse sellega tasakaalus. Kulutused maksumaksjale puuduvad. Käesoleva aasta aprillis keelustas Euroopa Liit võimsate pestitsiidide neonikotiin hoidide kasutamise välitingimustes. Keeld hakkab kehtima alates 2019.-st aastast. See on väga suur võit mitte ainult mesilastele ning maailmapõldude mullaelustikule, vaid tegelikult meile kõigile tehes sead loodusele kindlustame oma tulevikku. Mida külvad, seda lõikad.
