Ma usun, et viimastel nädalatel on teile nii nagu mullegi palju muret teinud mulla murelased pisikesed mustad sipelgad, just mustadeks sipelgat, eks neist enamus inimesi kutsubki. Punased sipelgad nende tegelastega oleme tuttavad peenart rohides või vabaõhukontsertidel maas istudes. Tegelased hammustavad kambakesi, kui nende peal istume ja siis kiheleb kogu hammustatud koht, nagu oleks nõgesega vihutud. Punased sipelgad on küll valusad, aga mustad. Vaata et Velvastikumad nad tassivad lehetäisid oma pesast meie lillede ja aiapuude otsa. Käivad siis sealt oma magusad lehe piima lakkumas. Aga mustade sipelgate komme on meile ka tuppa kolida, kus ukses või aknas väiksemgi pragu sealt nad sõbralikus pikas ketis meile sisse marsivad ja otsivad meie elamises kõike, mis süüa kõlbab. Eriti kiiresti võtavad nad suuna just kööki, kus siis sööginõude alla poevad ja selle tõstmisel kibeledes laiali jooksevad. Mulla murelised muudavad oma pesasid ehitades tõesti mulla muredaks. Nii ei ole nad tegelikult oma nime saanud perenaise murekortsude järgi näos. Aga murelaste osaks on ka mätaste tekitamine. Nad suudavad lühikese ajaga sileda muru mättaliseks teha. Pruugib sel vaid mõnel kõrrelisel või võilillel kasvama hakata, kui selle ümber tehakse. Kuhilpesakuhil muudkui kasvab, aga ei saavuta muidugi samasuguseid mõõtmeid nagu termiitidel. Aga jalgpalli sellisel murul enam mängida ei saa. Õuemurul armastavad nad enim võilille juurde kõrvale oma pesa rajada. Need pisikesed tegelased suudavad ka õue elektrivoolus lühise tekitada. Kui muldpesa satub juhtmete lähedale. Küsite nüüd, et kuidas mure lastest lahti saada. Koonerdage mürgiga, kasutage tomativõrseid ja muid looduslikke vahendeid. Aga üldiselt tuleb varuda aega. Ükskord hakkab vihma sadama, siis kaotavad nad võimu meie üle.
