Ei iial jookseb alla mööda külge, see on tôesti. Siililegi selge. Tere täname, alustame niimoodi, et mina hakkan juttu lugema. Metsaserval ehitasid sipelgad endile elamut. Et seda talve tulekuks valmis saada, askeldasid nad ruttu-ruttu, pealegi igaüks kuue jala peale. Mõned tassisid oma tugevate lõugade vahel männiokastest palke ja postitasid paigale, teised jälle tirisid käbi soomustest. Kinnitasid kohale nende pesa ülem Peschill. Tema oli kaaslastest eakame kogenum, tema jälgis tervet tegevust. Pealt andis nutikat nõu. Ei sõber hüüdiste sülle, äid äkilist seina mööda üles ronida. Vaata, kust kulgeb laugem tee. Ja sina seal hüüdistajale teisele. Kipud ristipidi latiga uksest sisse. Katsu otse ees läheb latt hõlpsamini sisse ja prahti, ärge jalgu jätke, toimetage hooned, a- prügimäkke. Hoolimata väiksematest imperustest laabus töö ludinal ja heas tujus lõid ehitajad laulu lahti. Muidugi, putukate keeles sõnadeks olid lõhnad ja kompamised ja laul. Kui ta inimeste keelde tõlkida, siis võiks kõlada umbes nii. Siinse muga. Murulaik on kaunis sünnipaik. Armastame südamest oma kallist kodukest kes on hästi palju raamatuid lugenud. See võib-olla tundis ära, et niimoodi algab Elar kuusi. Raamat Sipsip. Nädal tagasi kuulsite te meie seiklustest sipelgate keskel. Ja siis me olime Värska lähedal lutepääliivikul ja rohkem kui liiva keskel olime sipelgate keskel, sest seal oli raske leida platsi, kus sipelgaid ei olnud ja varsti olime me ise ka selliseid, et meil endal leida võimatu sellist kohta, kus sipelgad parajasti ei olnud. Jah, aga see on niisugust sipelgapesa ei olnud nii, nagu need toimekad sipelgad ehitasid, kellest siilipoiss luges. Tänases saates meil tulebki juttu sipelgatest. Sellepärast et päris huvitav oleks teada saada, kes need sipelgad üldse on ja kuidas nad elavad ja mida nad teevad. Ja sipelgad, putukad kui nii, ühesõnaga ära öelda, siis nad on täpselt sellised putukad nagu kõik teisedki putukad, ainult et neil on omapärane kehakuju. Võrreldes teistega on meil selline tagakeha juures nagu sisse soonid, lõigukene see tagakeha näeb välja nagu punnikenesel sipelga keha otsas. Ja jalgu neil kuus tükki, nii nagu ikka putukatel pea küljes on tundlad ja imetillukesed silmad, kui hoolikalt vaadata, silmaga näha ja mõningatel liikidel on ka väga aukartust äratavad lõuad ja ma usun, et mõni teist on seda tunda kasvanud. Ja nii nagu kõigilt kile diivalistele, sipelgad, kiletiivalised, putukad. Kuigi need tiibadega sipelgaid näeb üpris üpris harva siis on neil ka astel, millega siis torgata saab. Minul on siia sobiv katkenud varuks. See on raamatust, mille nimi on tark loodus. Selle raamatu kirjutanud Nikolai Nikolajevitš Plawitšikov. Tema on ilmselt suur loodusetundja. Raamatu alguses on kirjutatud, et ta on bioloogiadoktor ja professor. Aga katkenud on niisugune. Kui nõelab mesilane või herilane, torkab toma vaenlase kehasse astma ja astavad pidi voolab siis haavakesse. Mürkvedelik ja sipelgad kuuluvad ka nõelavate putukate hulka. Aga meie tavaliste sipelgatele astavat ei ole. Nad on selle ammu ära kaotanud. Huvitav, kuhu nad kaotasid, aga sellegipoolest on neil säilinud ärritavat vedelikku eritav nääre ja sipelgatele on lõuad peas, aga mürginääre on tagakehas, ET sööbib, vedelik satuks hammustatud haavasse tuleb tagakeha lähendada hammustuskohale. Ja siis painutabki sipelgas tagakeha pea juurde ja tõmbub kõverasse. Ise ta ei saa aru, mida teeb. Huvitav. Seesugune käitumistava hammustamise ajal tuleb kõverduda. Nojah, nii see sipelgas teeb tõesti ja võta sa kinni, kas ta saab just aru ei saa, aga igatahes ta teeb seda alati väga täpselt ja kes sipelga käest hammustada on saanud, teab oma naha peal ka, et see kõverdumine toob kaasa endaga selle sipelghappe mürgisattumise, siis haava sisse paneb haava päris valusasti kipitama. See muidugi sõltub sellest sipelgaliigist, kes hammustab, mõned hammustavad valusamine ja mõned vähem, mõned ei taha üldse hammustada, vaid jookseb niisama kõdistades mööda nahka ring, aga need, kes hammustavad, need hammustavad valusasti ja, ja kui te olete tähele pannud, siis need punased raudsikud, need on eriti kibeda vedelikuga, nii et see haava koht päris tükk aega punetab ja valutab. Seda raamatut tark loodus võiks igaüks lugeda aga siin on väga palju huvitavat lugemist. Siit saab näiteks teada sellist asja ka, et, et see sipelga hape Jon mürk küll, aga inimesel ta küll midagi ei tee. Nojah, seal kogus on nii väike. Võib-olla, kui ikka suur kogus seda hapet satuks inimese organismi, siis ta ikka on ilmselt mürk ka. Aga kuna ühe sipelga sees on seda mürki nii vähe, muidugi inimesele midagi ei tee. Ma ei tea, kuskohas see mõte kellelegi pähe tuli, aga igatahes ma tean, et aastaid juba korraldatakse sinna Guinessi rekordite raamatusse pääsemiseks selliseid võistlusi, kus istutakse siis paljalt sipelgapessa ja kes siis kõige kauem vastu peab ja saab jälle sinna rekordiraamatusse ja praegu peaks see maailmarekord olema 13 või 14 tunni piirides, nii et 13 tundi ballett sipelgapesas istuda on maailmarekord, aga see tegelikult ei olegi eriline üllatus, sellepärast et sipelgad sel ajal, kui nad hammustavad, nad pritsivad selle inimesega sipelghappega üle, tähendab, rünnatakse pidevalt. Ja tasapisi noh, esimesed pool tundi, võib-olla sellel inimesel on kõige hullemad, aga siis sipelgad harjuvatega ülest omandab sipelgate lõhna, tähendab ta nagu pesa osanik või tähendab mingi osa sellest pesast ja siis ülejäänud aega kulub sel inimesel lihtsalt rahulikuks istumiseks ja paigalpüsimiseks. Sellepärast kõdistavate sipelgate keskus on natuke tülikas muidugi olla, aga enam teda ei hammustata, sest ta on juba oma pesa siperkaks nagu kuulutatud pesa osaks vähemalt võetud ja sellepärast teda sedasi hammustata, aga kannatust peab ikkagi olema 13 14 tundi seal pesa peal istuda. Nojah, kõht läheb tühjaks ja uni tuleb peale. Nojah, ega inimesed tahavad saada kuulsaks ja see on võib-olla kellelegi ainuke võimalus kuulsaks saada, selle nimel siis üks päev nälgida, ilmselt ei ole ka eriline raskus. Kui me Värska kandis nende sipelgate keskel olime, ma mõtlesin, et kuidas nad küll oma kodu üles leiavad ja edasi-tagasi siblivad ja siis sa Georg ütlesid, et ega nad nii ilmaasjata siin sibli sugugi nende käimistel jooksmistele on oma väga kindel siht. Nendel on kindel siht muidugi sellepärast, et nad lähevad kas pesast eemale, midagi hankima või tulesid pessa tagasi ja nad ei käi üldse, kus juhtub, vaid neil on omad rajad. Kui te olete sipelgapesa lähedal olnud start ilmselt tähele pannud, et sipelgapesast viib eemale terve radade süsteem, pikad ja sissetrambitud rajad ja seal liiva sees leidsime ka sellised lausa tunnelit või kanalid, mille sees nad kõndisid ja need olid siis nendel ajad ja selleks kui nad ei oska seda teed muidu üles leida, siis nad veel märgistavad seda rada kogu aeg oma sipelghappega, need seal on lisaks inimsilmal nähtavale rajal on ka seal inimesele nähtamatu teemärgistus olemas, mille järgi siis sipelgad orienteeruvad ja sinna pessa jõuavad või pesast eemale liiguvad. See jäigi meil eelmises saates rääkimata, et kuidas nad oma kodu üles leiavad. Osa uurijaid arvab, et nad on põhimõtteliselt ka kuigivõrd tähtede ja üldse polariseeritud valguse järgi orienteeruma, kui nad näiteks kaugemal pehastunud ja kaotavad juhuslikult selle rajakese, mille peal nad on, et õiget suunda leida, siis nad orienteerub vot selle polariseeritud valguse järgi. Aga kas see täpselt nii on, ma ei oska öelda, lugenud ma sellise asja kohta, olen küll. Sipelgaid on alati huvitav vaadata. Kui mina olen vaadanud, siis ma olen mõtelnud, et tõesti huvitav, miks nad sedasi jooksevad, teevad siksakke nagu joonistaks maapinnale midagi või. Ja siis ma lugesin juri mitrjevi raamatut, tere, orav, kuidas elad krokodill ja selles raamatus on peale krokodillide sipelgatest ka juttu. Ja sealt raamatust ma sain teada, miks sipelgad siksakke teevad. Ma võin teile lugeda raamatust ette. Hei, sõbrad, leidsin saagi, lähme kähku. Võib-olla nii, aga võib-olla kuidagi teistmoodi ka mõistavad sipelgad oma kaaslast, kes pesa juurde jõudes hakkab äkki tiirutama või siksakiliselt käima. Noh, olgu kuidas on, aga igatahes kogunevad teised sipelgad kohe suunduvad tantsijatele järele. Nüüd teavad nad täpselt. Luuraja leidis saagi, mida te üksi ei jõua ära tuua. Ja sipelgad jooksevad reas luuraja järel. Aga miks ei jookse nad otse? See on väga lihtne, nad jooksevad mööda jälge mööda lõhnajälge, mille dissipelgapessa kiirustav luure. See jälg on siksakiline. See on kummaline, et kui on kiire, siis võiks ju valida ikka lühema tee ja kõige lühem tee nagu teater muidugi sirge ja sipelgas ilmselt ruttas teatama, et ta leidis saagi. Aga miks ta tegi siksakke sipelgate juures lihtsalt alati niimoodi, et tarvis on pesasse kiirustada, aga jalad löövad ise tantsu ja selle tõttu ei tulegi tee sirge. Ja see lõhn on nii tähtis, et mitte eksida, sellepärast ma siis seal tantsu löövadki ei ole üldse. Sipelgate sagimine jätab mulje, et seal ei ole küll mingisugust otsaga äärt, nad ei tea ise ka, mis nad tahavad, kuhu nad lähevad või mida nad teevad, eriti kui vaadata, kui nad mingit kandamit sikutad, siis jääb mulje, et see liigub küll rohkem pesast eemale pesa poole. Aga tegelikult, kui seda asja nüüd natuke lähemalt uurides selgub, et kui kanda mu kerge, siis tõesti igaüks sikutab seda sinna, kuhu juhtub parajasti. Ja ta ei nihku suurt paigast. Aga siis, kui tegemist on mingi raskema saagiga, mõne paksu rööviku või mingi muuga, siis nad kooskõlastanud oma tegevuse üllatavalt kähku ja see suur paks röövik, kuigi ta seal sipleb nende sipelgate käest nihkub vältimatult kogu aeg pesa pool ja õige pea kaob ta sinna pessa sisse. Päris ära joon isegi mõõdetud püütud vaadata, et kas siis üks sipelgas, kaks sipelgad suudavad rohkem tööd teha ja rohkem jõudu rakendada kui näiteks üks sipelgas ja selgub, et kui üks sipelgas midagi teeb, siis tema energiakulu on suhteliselt väike. Aga kui nad kahekesi teevad, siis ta paneb nagu veel lisajõudu juurde, need kahekesi suudavad nad umbes kolme sipelgatöö ära teha. Sipelgapesa sees vist valitseb ka päris tõeline kord. Kui vaadata algul sipelgapesa peale, siis ta tundub selline, mis sealt segamini visatud, okkad ja igasugu prahti, aga seal on vist omad käigud ja planeering on sellel majal ja et sipelgatele töötavad arhitektid ja ehitajad ja kas neil on igaühel omad tööpost. Jaa, on küll, neil on väga täpselt ära jaotatud töö omavahel, kui väike sipelgavastne munast koorub, siis kõigepealt toidetakse täna natukene aega, kuni ta kasvab ja siis ta hukkub, siis on need sipelganukud, sihuksed, valged piklikud, mida paljud inimesed peavad sipelga munad, eks Need ei ole munad, vaid need nukud, mida te siis näete sipelgaid aeg-ajalt kandmas ja seal nuku sees toimub siis moone, sellest vastusest saab päris sipelgas ja noor sipelgas selle nuku seest välja ronib. Siis jääb ta alguses Pedasisse tööle, nii et ta üks kuu aega ei tule üldse pesast välja, ta seal sees toimetab seal sisetöödel küll hooldab neid mune, nukke ja vastseid ja teeb sisetöid. Siis ta kosub, sööb kõvasti ja tasapisi siis šiirdub ikka pesakeskusest kaugemale, sinna serva poole, ühel heal päeval on poolteist kuud vana. Siis läheb ta esimest korda välja ka siis, nii nagu teiegi, kui ta võõrasse kohta lähete, ei julge nagu vastu. Sipelgad pidid ka olema nii, et nad tammud tükk aega seal pesa ukse juures ja ei julge välja minna, siis koguvad julgust siis kogu kambaga Travivad uljalt sinna pesa pinnale, vaatavad ringi, hakkad siis tööd tegema, kas siis putukaid püüdma, okkaid tooma, mis need parajasti teha on, nii et neist saavad töölissipelgad ja ühe sipelga eluiga võib-olla seitse aastat, näiteks seitse aastat ta siis kannab neid tõuke sinna ja pesamaterjali. Ja siis vahepeal Ta oma pukusco sööbki sinna sipelgatele komme, et nad mitte ainult ei too sellist tahket toitu, vaid näiteks siukest mesinest, et toovad nad oma põgus ja siis on neil väga levinud komme, vastastikune söötmine, üks natukene seedib toitu, annab teisele edasi, see seedib, annab jälle kolmandale edasi ja toit käib nagu paljude sipelgate sees ringis on, nii nagu ütleme, meil on vereringe või seedesüsteem organismis, nii on sipelgapesas, võiks öelda ka selline toidu ringlemine. Ja lõpuks siis ta jõuab panipaikadesse mõningatel sipelgaliikidel troopilistel liikidel on kohe spetsiaalselt selliseid, kuidas öelda sahver, sipelgaveed, mahuti, sipelgad, kes söödetakse nii punnis täis, et nad ei jõua üldse liikuda, nad ripuvad laes ja teised käivad siis neid noolimas, nad on nagu elusad, meie potid sel ajal, keda käiakse noolimas ja sealt saadakse siis toitu, nii, selliseid sipelgaid on ka olemas ja siis on sipelgapesas veel sellised sipelgad, kellel on väga mõnus ülesanne. Nimelt on need päikesevõtjad sipelgad, Nende ülesanne suvel lesida pesa katusel ja võtta päikest ja kui nad on piisavalt soojaks Slantsist, ravivad nad kibekähku pesa sisse, seal jahtuvad maha, soojendavad sellega pesa jälle katusele päikest võtma tagasi. Kui keegi näiteks minule suve sellise töö eest makstakse, ma võtaksin natuke aega kusagil katusel päikest, siis tuleksin tuppa 15 minutiks jahtuks, siis läheksin uuesti katusele päikest võtma, siis ma usun, et ma ei suudaks endale paremat tööd suveks ette kujutada. Ja siis on neil veel olemas mõningatel liikidel ka sellised vahi sipelgad, tavaliselt vanemate poolt kuue seitsme aastased sipelgad, nende ülesanne seal katusel seista ja vaadata siis ümbruses toimub ja ilmselt nad siis ka juhendavad kuigivõrd neid noori töötegijaid, kes seal materjalile tassivad või Playtaliseks seda kohale panna. Nii et selline klass on ka seal sipelgate hulgas olemas, noh siis on olemas veel ka osadel liikidel sõdurid, kelle ülesandeks on pesa kaitsta ja näiteks kui mingi vaenlane seal läheneb, siis need sõdurid oma tugevate lõugadega purevad seda ja pritsivad teda sipelghappega. Või siis mõningatel troopilistel liikidel on jälle sõdureid, selliseid, kes käivad lausa. Süüakse ära päris suur loomiat kantakse siis oma pukusta pessa tagasi. Minul oli lapsepõlves üks lemmikraamatuid. Sipelgad ei alistu. See on lugu ühest vaprast sipelgas nimega Ferda ja temaga juhtub igasuguseid põnevaid ja kummalisi lugusid. Väga soovitan kõigil, kes ei ole seda raamatut lugenud kindlasti läbi lugeda, see on ilmunud aastal 1959 ja küllap raamatukogust selle üles leiate. Ja mulle meeldis see raamat ka ja ma olen otsinud oma kodusest raamatu kohustuda aeg, aga ta on jäljetult kaduma läinud, ma ei tea, kuhu ta siis saanud on, seda sipelgas, Ferdat mul enam endal ei ole, aga ma mäletan lapsepõlvest, et sa oled väga ilusad pildid ja väga põnev jutt oli ka nii et ma olen, ma usun, üks viis-kuus korda kindlasti lugenud ja kogu aeg sama põnev on tundunud. Ja kui ta võitleb hirmsa koletu suuremlikuga ehitab kõige parema sipelgapesa koos oma sõpradega metsas, siis sõdib ahnete ja halastamatut orjaperemeestega, noh, need kõigile head lugemist. Ja sa ütlesid, siin sõdib orjaperemeestega, mõni arvab, et su välja mõeldud asi, aga tegelikult sipelgate hulgast tõesti sellised orjapidajad olemas tähendab selliseid sipelgaid, kes käivad, röövivad teisest pesast nukud või siis ka noored sipelgad ja panevad siis enda heaks tööle, nii et nad tõesti on nii, nagu vanasti olid orjapidajad, kes sõjakäikudel kusagilt tõid kaasa orjad, kes siis nende jaoks pidid tööd tegema, niiet sellised sipelgad on tõeliselt olemas. Neid on õige mitmeid liike. Sipelgate hulgas on üldse kummalisi liike olemas. Kõigist me täna siin rääkida ei jõua, sest neid sipelgaid on. Täpselt ei teagi, kui palju, aga ma olen lugenud raamatutest 7000 liiki teises raamatus 7600 liiki ja kuna neid avastatakse igal aastal kümneid ja kümneid uusi liike võib juba olla, nii et neid on isegi üle 8000 liigi, kui keegi päris täpselt, kõik need kokku on arvanud. Ja seal on kõige eriskummalisemaid. Ma usun, et mõned mäletad möödunud aasta televiisoris looduse lugude saates nägite lehelõikajaid, sipelgaid, kes tulid puu otsas nagu väikesed purjekad Igalühel lehe tükikene seljas ja kõndisid siis sellega oma pessa, kus nad kasutasid lehetükikesi komposti valmistamiseks sinna komposti peale istutasid nad seened ja need otsis seenekasvatajad, sipelgad tegelikult siis on olemas rändsipelgad, kes lähevad nagu must armaada džunglis ja kõike elus, mis nendele ette jääb, kõik süüakse ära, nii et kui ta satub kuhugi indiaanikülla või üldse sellised Lõuna-Ameerika külla, siis inimesed lihtsalt pagevad teelt ja kui nad külla tagasi tulevad, siis seal ei ole ühtegi elusolendit, kõik on ära söödud. Ühest küljest on see isegi hea, sest nad pidid küla nii puhtaks tegema, seal ei ela enam edasi ükski rott ega hiirega lutikas ega prussakas, aga mitte midagi, kõik on ära söödud nagu sanepidjaama. Kahjuritõrje on üle käinud sellest majast, aga muidugi natuke tülikas kahjuritõrje, kui sa pead ise põgenema paariks-kolmeks päevaks kodust eemale. Kas nad inimesi võivad ka nahka pistis? Põhimõtteliselt küll, kui nendele ikka kätte jääd, on võimalik, et nad ka inimese ära söövad, vähemalt troopikast kirjutavad raamatuid, on seda väitnud ja on räägitud päris suurte loomade ärasöömisest, sigade, suurte lindude ja ahvikest selliste loomade söömisest. Kuna ma ise ei ole sealkandis käinud üheski filmis, ka ei ole näinud, et mõni inimene oleks nende pärast hukka saanud, siis ma ei oska seda öelda, aga väga ohtlikuks peetakse nende igatahes. Mul on üks küsimus ikka nende sipelgate tööjaotuse kohta. Kas sipelgatele on kuningas või vaarao või president või et saar ka olemas, kes on kõige tähtsam seal pesas, nagu mesilastel on mesilasema. Jaa, on küll, tähendab nii nagu mesilastel on mesilasemani sipelgapesas ütleme kuninganna on kas siis emasipelgas, kes muneb seal kogu aeg ja kelle ümber see kogu pesa siis tegelikult elab, kes selle pesa on rajanud kunagi. Ja kes siis hoolitseb selle eest, et seal oleks piisavalt tööjõudu ja tema ülesanne on siis ainult muneda, muneda, muneda kogu aeg ja teiste ülesanne ülejäänud tööd ära teha. Aga kui kuninganna kaob, siis ei ole ka teistel seal mingit lootustest, tasapisi see pesas hääbub. Ja kuidas siis kuningannaks saadakse? Selleks toimunud sügise poole igal aastal sipelgapesas sipelgate lendlus, Sist näete sipelgapesade pealt palju tiivulise sipelgaid, seal on isasipelgad ja emasipelgad kes tõusevad õhku, õhus on pulmalend ja edasi toimub siis nii, et emasipelgas otsib endale pesaks sobilikku koha, läheb sinna ja üritab muneda, ta muneb sinna paar-kolm muna, keelast kooruvad veel töösipelgad, need on palju väiksemad kui tavalised töösipelgad ja nemad siis hakkavad seda pesa rajama nende munade ja järglaste eest hoolitsema. Isa sipelgatest, mis saab, nendest ei saa suurt midagi pessa neid enam tagasi lasta ja linnud söövad nad ära või, või surevad nad lihtsalt maha, vaid andvad ämblike saagiks või mõne muu looma saagiks, nii et neid rohkem ei vajata ja Pedas neid asjatult toitma. Keegi ei hakka ka, nii et nende ülesanne on ainult kord sügisel või siis mõnedel liikidel ka suvel näiteks lendu tõusta ja anda võimalus sellele pesa rajajale emal pulmalend läbi viia. Kuidas sipelgaema teab, kuhu kohta just seda pesa teha? No seda on inimesel väga raske arvata, kuidas tema teadma üldse kogu putukamaailmakäitumine on nendesse sisse programmeeritud juba geenides neil see kõik käitumine, kuidas nad peavad ennast üleval pidama. Ja ilmselt on sinna programmeeritud ka see, kuidas selle pesakohta leida, kuidas seda ajada. Ja mismoodi see täpselt toimub. Ma arvan, et meie inimesed ei saagi seda kunagi teada, see on sipelgate väike oma saladus. Aga tundub, et nad oskavad seda leides sipelgapesi metsas palju ja nad on kõik suhteliselt headesse kohtadesse rajatud. Vahel läheb midagi viltu ka näiteks sel suvel Värskas oli kummaline juhus, kus üks sipelgaema oli millegipärast otsustanud, et kõige parem koht pesa tegemiseks on prügikonteiner. No see oli muidugi loogiline otsustus seal kindlasti toitu oli hästi palju läheduses. Aga kuna seda konteinerisse seda prügi tuli kogu aeg juurde ja et see prügisel haisema ei läheks, seal oli igasuguseid jäätmeid ju sees, siis riputati sinna ka kloori, nii et see pesapaari kuu jooksul hääbus, et see oli vale pesa, valik. Ta otsustas, võib olla toidu järgi, aga sellise hea kindla vihma eest kaitstud paiga järgi, aga ta ei suutnud arvestada, et näiteks keegi siputab sinna kloori, mis sipelgate jaoks on väga kange mürk. Nii et selle tõttu vahetevahel läheb neil untsu ka kukkuda, elab looduses siis seal ju keegi see kloori või mingi muu mürgiga ringi ei käi. Ja seal nad teevad ikka õige valiku. Mina arvasin kogu aeg, et sipelgapesa et see on see okkahunnik. Aga ma olen kuulnud, et see päris nii ei ole, on see tõsi või ei ole? Okkahunnik on ainult paar ülemist korrust sellest pesast, tegelikult suur osa pesast on maa sees või maa all, kuidas seda siis nimetada ja ütleme keldris siis seal on tegelikult need põhilised pesakambrid ja talvel on nad kõik seal maal. Nii et see maapealne osa on nii nagu jää Mäelgise veepealne osa, see on ainult üks kaheksandiku üks, seitsme ning suur osa on seal vee all. Nii on ka sipelgapesast suur osa maal ja selle sipelgapesasuuruse kohta õiget ettekujutust selle maapealse osa järgi. Tegelikult ei saagi meie metsades nende eriti suurte kuhilad, meistrid, need on enamasti metsa kuklased või mõned teised kuklaseliigid, kes teevad üpris suured pesakuhilad ja noh, ma tean, Eestimaa lõunaosas on üks suur pesakuhilad, koondumise paik, kuulsat Actada sipelgakolooniat, seal mõned pesad kuni kahe meetri kõrgused, tõelised hiiglased ja ja need on seal palju ühe koha peal koos. Nii et see on tõesti sipelgate linn, ütleme nii, kuigi juba see üks pesa võiks linna mõõdu välja anda nii et see on nagu sipelgate maa, ütleme siis nii fondi kus neil on siis palju sipelga linnu ja ja seal on omavahel keerulised suhted neil sipelgatele, erinevate pesade sipelgatele ja üks pesa, kui ta on rajatud, siis ta võib elada ühe paiga peal paarkümmend aastat. Umbes nii kaua võiks see ema seal pesas olla, aga vahetevahel juhtub nii, et tuleb noor ema vanaema asemele, siis pesa võib vastu pidada mitte paarkümmend, vaid isegi sadakond aastat ühe koha peal ja siis nad ilmselt nii kõrgeks kasvavadki nii väljapaistvaks muutuvad, nii nagu näiteks Lakste piirkonnas nädal. Mõnede sipelgate majad on siis nii suured, kahe meetri kõrgused teiste maju ei ole üldse näha. Mis nad seal maal teevad, kas neil on sealmaal siis oma linn, noh, et see kuhil on sealmaal nagu tagurpidi siis, või on neil tunnelid, mis viivad kuskil maapealsetes nendesse Kuvilatesse. Nii et hetkes auku lähevad, ei olegi teised sipelgad, vaid on needsamad sipelgad. Võib olla salakäik. Ei no sipelgad on igasuguseid, mõned ehita tõesti sellised suured pesad, aga teised ei tee sinna maa peale mingit nähtavat pesa, vaid nad elavad seal maa sees liivast, igasuguste käikude süsteemi sees. Või mõned teevad pesa mätastesse või kändudesse või neil on igasuguseid võimalikke ilmvõimatuid paiku, kuhu seda pesa teha saab. Vahel juhtub näiteks nii, et Aias kaevates labidat juhuslikult maa sisse lüües kogemata raiuti sipelgapesa pooleks vastute pahaaimamatult mingile kännule metsas ja känd pudeneb teie alal puruks ja sealt tuleb sipelgapesa jälle nähtavale. Veeretati kivi ära ja kivi all oli sipelgapesa. Ühesõnaga neid paiku sipelgate pesa tegemiseks äraütlemata palju juba siinsamas Eestimaa peal. No kui vaadata üldse ülemaailm, kuhu nad kõik pesi teevad ja missuguseid pesi teevad tegelikult raske ära rääkida, kohe nii võimatuid paiku on ja need, kes tahavad sellest asjast natuke lähemalt teada saada, siis varuge kannatust. Ma usun, et talvel tuleb üks lootuse lugude saade ka spetsiaalselt sipelgatest, kus saab näidata just seda, mismoodi need sipelgad pesi teevad ja kuhu kohta nad teevad, sest seda ei ole tõesti sõnades võimalik kirjeldada. Kindlasti on huvitavam seda saadet vaadata, kui te ise olete enne uurinud kas sipelgate kohta raamatutest? Ja need raamatul on päris palju, noh, on selline raamat eesti keeles ilmunud mille autoriks on venelane Halifman. Raamatu pealkiri on mesilased, sipelgad ja termiidid, seal on lisaks siis sipelgatele mesilastest termiit. Need termiidid tegelikult vajaksid ka täitsa omaette jutusaadet ja võib-olla ma kunagi ka nendest räägime. Mina olen kogu aeg mõtelnud, et termiidid on ka sipelgad, kas nad ei olegi. Ei, nad ei ole sipelgad, sellepärast et nad termiidid. Ja nemad on jälle nii isepärased ja isemoodi loomad, et nendest me tõesti peame kunagi täpsemalt rääkida. Kindlasti peame, ma olen kuulnud, et nende pesad on väga huvitavad ja et nad teevad väga põnevaid tempela. Ma nägin hiljaaegu ühte toredat multifilmi termiitidest, kustermiit üritas süüa, ta millegipärast tuli pähe süüa ainult maju ja siis ta valis endale neid maju enne sööma hakkamist. Ta tantsis alati sellist hirmsat sõjatantsu ja laulis enne söögilaulu, sidus kenasti salvrätiku, tantsis ümber maja ja laulis. Ja siis juhtus see maja ka ikka nii, et aga sõitis minema või tulid teised termiidid, sõid selle majakese ära või juhtus selle majaga igasuguseid asju ta alati energia. Lõpuks siis ta istutas puu ja kasvatuse puu suureks, ehitas maja ja siis ta enam ei tantsinud, vaid sõi selle mujale. Istud kohe paugupealt ära. Aga mina olen kuulnud, et termiidid on raudtee ära söönud. Tähendab raudteed ma ei usu, et nad ära sõid, sõid ära raudteeliiprid, puidust liiprid ja siis varisesse raudtee ilmselt kokku rauda, nad ei ole minu teada kunagi söönud, nad söövad puit. Aa tegelikult mul oli kogu aeg see probleem, ma mõtlesin ka, et huvitav missugused lõuad küll peavad neil olemata. Rauda närivad. Jah, tänanisterimiitidest ma rohkem ei räägi, aga nendele, kes sipelgate vastu huvi tunnevad, need ma soovitaksin lugeda siis loomade elu putukate köidet ja hiljaaegu ilmus eesti keeles tore raamat, autoriks venelane Starkovitš. Raamatu nimi on loomaaed läve ees ja seal on ka üks lühike jutuke sipelgate elust mis on päris toredasti kirjutatud. Nii et kellel huvi on, see võib seda raamatukest Kaservida. Me soovime teile head lugemislusti. Nädala pärast vastame teie küsimustele meenutame ka veidi suve. Te võite meil jälle kirju saata ja küsimusi ja et me saame teljele vastata. Kohtumisel nädala pärast teie küsimustele vastates ja suve meenutades Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
