P. Tere õhtust, aktuaalne kaamera laupäeval,  15. septembril. Eesti eestvedamisel sai maailm pisut puhtamaks. Maailmakoristus on ajaloo suurim kodanikualgatus,  mis on alguse saanud Eestist ja mida juhitakse Eestist. Maailmakoristusega on liitunud 157 riiki. Lava on nii palju ja et kui poiss kunagi suureks saab,  et ta selles lägas elama ei peaks ja et võibolla keegi õpib  sellest midagi. Tallinlased jõid tühjaks paunküla veehoidla. Siin järvekarbid mädanevad, kaldas, kalad surevad ära. On kõigile ükskõik. Vaikse ookeani läänerannikut räsib taifuun Manghut  ja Atlandi ookeani idarannikut. Orkan Florence. Ja võtame päeva kokku meie aja järgi eile õhtul alanud  koristusaktsioon maailm puhtaks toimub rohkem kui 150. riigis. Praegu on talgud toimunud 142. riigis ja koristamas on  käinud üle seitsmeteistkümne miljoni inimese. Aktsiooni koordineerib Eesti ja suurürituse sujuvaks  kulgemiseks on tehtud tublisti eeltööd. Kõige esimesena alustasid planeedi maa koristamisega lased  ning Uus-Meremaalased ning läbi Aasia ja Aafrika jõudis  koristamine ka Euroopasse. Pidulik punkt pannakse homme Havaid. Me oleme Uus-Meremaal, Wellingtoni lähistel,  kus täna hommikul maailmakoristuse kampaania raames inimesed,  kümned ja kümned, võib-olla isegi sadakond tuli välja,  et koristada eestlaste algatatud kampaania raames planeeti. Uus-Meremaa on esimene 150. riigist, mis täna maailma  koristama hakkas. Rahvas läks välja vaid loetud minutid tagasi,  aga juba on esimesed täiskottidega tagasi. Mis tunne praegu on selline spordikommentaatori küsimus? Väga lahe, esiteks väga-väga põnev on siin kohal olla,  jälgida, kuidas tegelikult kohalikud seda kõike organiseerivad. Et just väga kihvt on, et sellist kohalikku Filipiinide onda  on väga palju tulnud välja, samuti on eestlasi siin kaasa  aidanud ja minu jaoks on ka üllatav see tegelikult,  et kui niimoodi lihtsalt ringi vaadata, siis siin prügi väga  ei paistagi olevat. Aga nii kui lähed ka sinna põõsaste alla,  siis tegelikult tuleb sealt sellist väga palju rahti. Välja. Euroopa Liidu pealinnas Brüsselis võis maailmakoristuspäeva  märgata mitmel pool Eterbeki linnaosa puhastati ettevõtlike  noorte koja eestvõtmisel. Paluveelinnaosa bussipeatus ja parke kõndisid läbi siinsed eestlased. Neid oli täna väljas üle 40. Kõige rohkem on õllepurke plastikpurke kartonge,  nätsupabereid. Kilekotte. Siis asju täitsa täitsa olmeprügikoniseid. On väga palju. Väikeses aasti linnakeses brüsseli külje all on mitukümmend  inimest otsustanud oma linna puhtaks kraamida. Mina leidsin oma lühikese jalutuskäigu ajal eelkõige  hulgaliselt sigaretikonisid koristuspäev Belgias tähendaski  eelkõige tähelepanu juhtimist väiksele olmeprügila tänaval. Siia. Pered, et Bil herd hea here is we või coveres morning. Sise contr, ant, Bey tension, the fenomenum es al Tras trash  lis a hano pa tenton to re Lokad is In street,  side. Of wase. Wernes on Jo han in the nature. Ings in the Streets, Dad, sa pik, pikk issho. Wernes ta people on do dad. S mo palk. Belgias registreerus koristuspäevaks üle 30000 inimese. Mitmed inimesed, kellega meie rääkisime,  teadsid väga hästi, et seal ettevõtmisel on Eesti märk küljes. Koristuskampaania käigus kogutud prügitonnidest olulisem on  tegelikult suhtumise muutumine prügistamisse. Mina seisan paigas, kus kahjuks 10 aasta jooksul külvatud  seemned ei ole idanema hakanud. Kahju, et RMK ja keskkonnaministeeriumi algatatud Ämari  talgul kohalikku rahvast kaasa löömas polnud. Kuidas siinsed prügimäed tekkinud on, ei osanud garaaži  omanik seletada. Kindel on, et tema pole seda metsa alla viinud. Ja. Teeme ära, algaski 10 aastat tagasi eelkõige metsaaluste  puhastamisega ja näiteks riigimets on puhtamaks saanud  selles mõttes, et neid kohti, kuhu ebaseaduslikult prügi viiakse,  on vähemaks jäänud. Prügikoguseliselt metsas on ikkagi endiselt ja,  ja noh, praeguse pildi järgi tundub, et jääbki olema,  sest et on mingisugused kindlad kohad, kuhu on alati toodud ja,  ja tuuakse veel ja noh, me oleme ka praegu ühes sellises eks. Võib-olla õnnestus nende talgutega midagi muuta,  sest tööd pealt näinud kohalik seltskond palus kotte  ja asus oma garaaži ümbrust koristama. Inimesi peab harima, arvab keskkonnaminister. Aga võib-olla siis, kui neil siin seda tekib,  nii palju tõesti mõelda lahendusele, et neil oleks siin  mugavalt see konteiner olemas, et nad saaksid  siis pidevalt seda siia panna. Vähehaaval neid õpetada ja koolitada, et noh,  pange siis siia konteinerisse. Aga samal ajal öelda ka, et sõber, me karistame sind,  kui sa seda ei tee. Lähme tööle. Võru linnas tehakse täna korda ehitusjäätmete ladestusplatsi ümbrus,  kuhu inimesed on hakanud oma prügi tooma. Platsile tahetakse talvel teha lastele kelgumägi,  et neil oleks siin mõnus olla, siis kraamitaksegi praegu  puhtaks vanaomanikuta garaaž ja ka metsa ääred. Mis teid siis täna siia välja toob, teiste laga koristaja. Ma mõtlesin, et miks mitte anda väike panus  ka sellele maailma koristuspäevale. Siin on igasugust värki rehvid, ehitusjäätmed. Noh, papp, paber, igasugu igasugu asju. Teid tahab kohe tigedaks, ma vaatan. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas inimesed oma ehitus  ja kõik need jäätmed siia toovad, see on. Nii õudne, et palju lihtsam on sul koguda kokku  ja viia sinna, kus nad nende koht on. Elama on nii palju ja et kui poiss kunagi suureks saab,  et ta selles lägas elama ei peaks ja võibolla keegi õpib  sellest midagi. Kui, kui ära koristada sellega, aga kurvaks teeb see,  et inimesi on nii vähe siin ja et miks meid ei ole tulnud,  et see on kõigi Võru ju, et kõik võiks tulla appi. Andrus Tampoom läks koristama vormsist neli kilomeetrit  lääne poole jäävat harilaidu, et olla võimalikult keskkonnasäästlik,  sõitis ta vormsil elektriautoga ja liikus seejärel  harilaiule aerulauaga. Ma suvel tegin sellise ürituse nagu ujumismatka  ja hakkasin sealt Hiiumaa poolt tulema harilaiu juurde  ja seal ma ööbisin ja käisin seal ringi ja avastasin  ka nagu näotult palju sisulist olmeprügi. Ja, ja kuna see saar mul ikkagi läks südamesse,  siis lugesin, et selline maailmakoristuspäev  ja mõtlesin, et annan ka oma panuse, siis. Andrus startis Vormsilt harilaiu suunas keskpäeval. Enne reisi pakkus ta, et edasi-tagasi sõitmiseks  ja koristamiseks võib kokku minna umbes neli tundi. Suurem osa sellest ajast kulus mere ületamiseks. Andrusel õnnestus siiski kokku koguda ja endaga kaasa tuua  kaks kilekotitäit rämpsu. Tugev tuul viis mehe naastes kursist kõrvale,  kuid veidi peale kella nelja oli ta õnnelikult tagasi vormsil. Metsik laine oli. Täiesti nagu maratoni läbimine, oli praegu et see laine oli  vahepeal nii kõrge, et ma seal aerulaua peale enam nagu  ümbrust ei näinud. Tambomi sõnul on harilaiul olev prügi sattunud sinna  nii nõukogude perioodil kui ka hilisemal ajal seal  tegutsenud risustajate süül. USA idarannikule saabunud troopilises tormis Florens on  hukkunud vähemalt seitse inimest, kelle seas on  ka ema ja väikelaps, kelle maja peale kukkus puu. Torm tõi endaga põhja ja lõuna- Carolinas kaasa ulatuslikud. Üleujutused lausvihma on oodata veel mitu päeva. Florenz alustas, Atlandi ootas. Ookeanil neljanda kategooria orkaanina, kuid nõrgenes oma  teekonnal ning jõudis mandrile troopilise tormina. Varahommikul jõudis Filipiinidele ülivõimas taifuun Mankut,  milles on hukkunud vähemalt 14 inimest ja võimude sõnul see  number ilmselt kasvab. Tuule kiiruseks oli kuni 57 meetrit sekundis. Taifuuni teele jäi ligi neli miljonit inimest,  neist umbes 100000 maapiirkonna elanikku põgenes oma kodudest. Filipiinide. Sest edasi võttis Mankut suuna Hongkongi  ja Lõuna-Hiinale. Havail asuva taifuuni hoiatuskeskuse hinnangul on Mankut  Super taifuun, mille tuulte Tugevus on võrdväärne Atlandi ookeani viienda kategooria orkaaniga. Türgis vahistati sajad uut islamilt. Tubli lennujaama ehitavad töölised, kes protesteerisid  ohtlike töötingimuste vastu. Et lennujaama planeeritud ajaks valmis saada,  töötavad seal nii päeval kui ka öösel kümned tuhanded ehitajad. Objektil on aga hukkunud mitu töölist. Politsei kasutas protestijate vastu pisargaasi  ning ehitajad vastasid kivirahega rajatavas. Lennujaamas plaanitakse vastu võtta 150 miljonit reisijat  aastas ning see peab valmima viie aasta pärast. Ja tagasi koju paunküla veehoidla on rajatud Tallinna  varustamiseks veega kuival ajal. Tänavu kasutas Tallinna vesi seda õigust  ja põhjustas paunkülas veetaseme suure languse. Nii madalat veetaset mäletavad kohalikud 30 aastat tagasi. Nad arvavad ka, et Tallinnale vee erikasutusloa andmisel  järgmisel kevadel ei peaks Kose vald enam olema  nii helde. Selline näeb paunküla veehoidla välja linnulennult. Põua ajal kasutas Tallinna linn paunküla vett. Praegu seda enam ei tehta, kuid vesi pole tõusnud. Veehoidla kõrval asuv heaolu keskus pidi suvel ära jätma veeüritusi,  sest vesi puudus. Siit algas eelmistel suvedel parve saunamatk. Ja see koht, kus ma praegu rahulikult tuiata võin,  tegelikult oli kanuu võidusõidude asupaik,  sel suvel pidid kõik need asjad ära jääma. Suve lõpust üks paar-kolm üritust kindlasti jäid täies mahus  ära just nimelt parvesauna ja paadilaenutuse puudumise tõttu  100 inimest kindlasti jäi tulemata. Tõttu, kuidas jõuab paunküla veehoidla vesi Tallinna kraanidesse? Veehoidla servas asub pumbajaam, mis pumpab vee Pirita jõkke  ja sealt pumpab Tallinna vesi sama koguse ülemistesse. Veekasutusloa kohaselt peab Tallinn hoidma veetaset  vahemikus 68 kuni 73 meetrit Kroonlinna nulli järgi. Et see tähendab alandada veepinda viis meetrit,  see on iseenesest absurd. Mujal veekogudes on see vahemik 60 70 sentimeetrit kuni meeter. Kose valla keskkonnakomisjoni liige Toomas Mägi ütleb,  et Tallinna vesi oleks võinud kohalike ette hoiatada,  et nüüd hakatakse pumpama. Ta lisab, et edaspidi samamoodi jätkata ei tohi. Me aitame konnasid üle tee. Et seal me nagu ei hakka väitma, et need trassid on ju  inimese rajatud, eks ole, et siin järvekarbid mädanevad,  kaldas, kalad surevad ära ja see on kõigile ükskõik. Tallinna vesi toimetab kooskõlas vee erikasutusloaga. Tallinna veele pole midagi ette heita, ent Kose vald ise  oleks pidanud vee kasutamise tingimuste osa hoolikamalt lugema,  ütleb Toomas Mägi. Kevadel. Ehk ollakse targem? Tallinna veele pikendati vee erikasutusluba kuni järgmise  aasta märtsini, kus ta peaks saama siis uue. Ja ma arvan, et nüüd siis inimesed võib-olla loevad väikest  kirja ja teevad oma järeldused, kuidas käituda edaspidi. Paunküla veehoidla maa kuulub riigimetsa majandamise keskusele. Vesi kui loodusvara kuulub riigile. Peagi kohtuvad Kose valla Tallinna vee ja keskkonnaameti esindajad,  et arutada, kuidas edasi. Tänavu on põllumehed põuase suve tõttu hädas sellega,  et loomadele ei ole talveks piisavalt sööta varutud. Saaremaal päästab mitmed karjakasvatajad välja mais,  mida on uudse kultuuri na saarel kasvatatud paar aastat. Kuigi kunagise Nõukogude Liidu juhi Nikita käsul üritati  juba ka enam kui pool sajandit tagasi Saaremaal maisi kasvatada,  ei tulnud tookord sellest asjast midagi välja. Tõnu post kasvatab tänavu mais 70-l hektaril  ja loodab sellelt põllult saada maisisilo  ehk 40 tonni hea. No ütleme, et põhimõtteliselt oli õigel teel,  aga tollel ajal see maisikoristamise tehnoloogia siloks ei  olnud selline nagu tänapäeval, nii et, et seda maise küll  koristati siloks, aga loom ei saanud sealt seal niimoodi  üldse midagi kätte. Ehk et see mais eeldab silo koristamisel,  et, et on väga hea tehnika, mis selle põhjalikult ära  purustab ja loomale kättesaadavaks teeb. Silokultuurina on ta meie jaoks praegu väga hea,  50 aastat tagasi ta veel ei olnud. Kui mandrimaal on maisisilo tehtud juba enam kui kümmekond  aastat siis põhjus, miks maisi on alles nüüd Saaremaal  kasvatama hakatud, on hoopis saarelisem. Tan viiendat korda mais, et esimesed kolm ebaõnnestusid,  sest Saaremaal oli lihtsalt metssigu nii palju,  et mitte kuidagi saanud see nagu meil õnneks minna,  aga, aga nüüd kuna sigu on Saaremaal väga väheks jäänud,  siis on nüüd maisi kasvatus väga. Tulus asi veel teinegi uus põllukultuur on viimastel  aastatel Saaremaa põldudel silma hakanud visuaalselt väga kaunid. Päevalillepõllud on kindlasti rõõmustanud sadu Saaremaa  naisi sest kui viljapõldudesse minevad rajad olid varasemalt  metssigade poolt sisse tallatud, siis päevalillepõldudele  minevad rajad võivad olla sisse tambitud saare meeste poolt  kes oma kaasadele siit mõne kauni esindusliku öie on kaasa võtnud. Liikumist oli siin põllu ääres pidevalt,  et, et tavaliselt siis kaks autot kogu aeg,  et vahel kolm ka. Aga Kaido Kirst pole selle peale üldse pahane,  sest neid lilli ta ise siit seitsmelt hektarilt korjamas. Aga siin on praegu jah mõtet, et ta jääb lihtsalt ummuseks  ja talvel saavad siis linnud, linnud ka oma köhud siin täis,  millal ta siis sisse kata? Ma ei künna sisse, eks ta jääb, kevadeks vajub ta nagu lume  alla ja siis randalin. Aga järgmisel aastal lubab Kaido jälle uue lillepõllu  kasvama panna. Ja lähipäevade ilmast räägib nüüd pikemalt Triin Tuula. Tere õhtust. Täna segas koristustöid mitmel pool, küll vihm,  aga homne päev peaks tulema juba kuivem. Norra merelt oma teed alustanud madalrõhkkond on jõudnud  Botnia lahe põhjakaldale ja suundub sealt edasi Soome põhjaossa. Öösel liigub selle lohk ühes vihmasadudega Eesti kohalt itta,  aga juba pärast keskööd lääne poolt alates ilm selgineb  ja laseb õhutemperatuuril üsna madalale langeda,  kohati suisa viie-kuue kraadini. Päeval On meil madalrõhkkonna lõunaservas oodatavaid  kohatisi vihmahooge. Samal ajal kui mujal Läänemere ümbruses on lõunast põhja  poole sirutuvas kõrgrõhuharjas ilm olulise sajuta. Täna hilisõhtul On siis taevas veel pilves  ja sajab vihma. Pärast keskööd lääne poolt alates sajud järk-järgult  lakkavad ja ilm selgineb. Läänekaare tuul puhub kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti  kuni 12 meetrit sekundis. Õhusooja on viiest sisemaal kuni 15 kraadini,  rannikul. Hommikul on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  vaid Ida-Eestis sajab üksikutes kohtades hoovihma  ning Virumaa rannikul võib-olla ka äikest. Sooja on kaheksa kuni 15 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm,  kohati sajab hoovihma ning välistatud pole  ka äike. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on homseks päevaks oodata 15 kuni 18 kraadi. Esmaspäeval läheb aga taevas pilve ning vihmasadu levib  saartelt mandrile. Tuul tugevneb, seda eriti rannikul, kus puhangud võivad  ulatuda kuni 20 meetrini sekundis. Öösel on sooja keskmiselt seitse ja päeval 15 kraadi. Teisipäeval taevas selgineb ning ilm peaks olema olulise sajuta. Päevasooja on siis seitsmeteistkümne kraadi ringis. Ka kolmapäeval on ilm tõenäoliselt kuiv ning taevas särab päike. Eriti tore on aga see, et termomeetrinäit võib  siis tõusta päevasel ajal lausa üle 20 kraadi. Homme on sooja küll pisut tagasihoidlikumalt,  kuid suurem osa Eestist peaks siiski püsima kuiv. Ja lõpetuseks veel nii palju, et traditsiooniline suur  paunvere väljanäitus ja laat meelitas täna palamusele  paarkümmend 1000 inimest. Põllu ja aiasaaduste ning loomade lindude kõrval oli laada  üheks populaarsemaks kaubaks aga ainult paunveres pakutav  salapärane punsliõli. See hiiglama pikk järjekord siin Palamuse apteegi ukse taga  ei ole sugugi mitte sellepärast, et kogu paunvere rahvas  oleks korraga haigeks jäänud, vaid sellepärast,  et kõik nad tahavad proovida kuulsat punsliõli. Punsliõli ta punsliõli tahate? Sellepärast tulitegi? Ei ma muud ka, aga peab ära proovima. Kui toota proovin, siis mina ka hästi maitseb  ja kui külmetanud oled, siis väga hea rohi,  ostate kaasa ka ikka punsli, õli aga ei olnud ainus põnev kaup,  mida laadalt leida võis. Mida see karu rasvaseep endast kujutab, ise teete? Ta on seep, mis on tehtud karurasvast ja kuusevaigust  ja kõik küsivad, et kui palju ikka peab karusid olema,  et seepi teha, mõtlen, et ei pea paljusid,  peaasi, et on mõni hästi rasvane. Kuigi ka välismaise kauba pakkujaid on laadal aastatega üha enam,  eelistatakse korraldajate sõnul siiski kodumaist. Hiina kaubamüüjad tungivad peale küll, aga me püüame neid  ikka ohjata, et me tahame ikka propageerida maaelu  ja selle populaarsust, et et valdav osa ikkagi on käsitööd,  et käsitöömüüjaid on meil ligi 300 ja toidukaubamüüjaid  ka siis sama palju ja et hästi hea on nagu tõdeda seda,  et väga palju on väikeettevõtjaid ja igast Eestimaa nurgast tõesti. Kas looma loomi üldse müüakse veel või ongi pigem niimoodi  laste meelitamiseks? Noh, meie oleme peaaegu kõik, mis me kaasa oleme võtnud juba  täna ära müünud ja ainult üks kukk on järgi  ja üks jooksupaar tiristanud ja tõesti tulevad ki inimesed  ja kaup juba hommikuks otsas ja esimese asjana hommikul  öeldi kohe, et üks vanaproua soovib omale siidikana  ja siidikuke. Me ei olnud veel lettigi jõudnud üles panna. No mis huvitavat kraami teie nüüd laadalt kokku olete? Isane saime tulitegi selle sooviga või niimoodi ei me  tulimegi selle sooviga miks tema valituks sai,  siin on ju valikut, palju? Ei olnud palju, kaks tükki oli ainult. Ja te saite ühe nüüd ja ühe saime endale. Suur paunvere. Väljanäitus toimus tänavu 20 esimest korda. Mõne hetke pärast pikemalt spordist kena õhtu jätku.
