Tere päevast, head värskede, vabad raadio, kahe kuulajad. Alustame rännusaadet, reispass MINA, OLEN, Ivatset Berkin. Tänases saates on meil külas mehed, kes on käinud koos läbi paksust ja veel paksemast. 2002. aastal alustasid nad jalgratastel retke Mongooliast Nepaali. Seejärel vältasid noh, väikeste vahedega siis Nepaalist, Iraani Iraanist, Etioopiasse, Etioopiast, Namiibiasse ja lahe on siin niimoodi neid sõnu pilduda. Samas iga selle retke sisse jäini, higi, verd ja ehk ka mõni pisar. Ja tegelikult need tüübid väga pikka sissejuhatust ei vaja. Sest kui on olemas üks monoliitne reisiseltskond, kel noh, vaata et oma kaubamärk välja töötatud siis on see ehk Uhhuduur. Ja ise olen juba ammu mõelnud, et oleks tore kedagi sellest pundist siia saatesse kutsuda. Aga nagu reisirahvas teab, siis vahel mängib elu ise ühel hetkel õige noodi. Sest just need olid mehed sellest maailmajaost, mida ise kõige kallimaks pean. Värskete ja loodetavasti ka eluaegsete reisimuljetega. Üle 5000 kilomeetrise jalgrattamatka teekonnale jäid Uruguay, Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Boliivia, Peruu ning kaks Uhhuduur. Last on täna siin stuudios. Priit Kuusk ehk Wend ja Tanel Rütman ehk Daniil. Koerast arvesse njores põdrasarvest ja aitäh kutsumast ning ma ütlen kohe kiiresti ka kaks talu sõna, kõigepealt ivo sulle selle eest, kutsusid ta meie seltskonna nime õigesti hääldasid, me peame ikkagi rõhutama, et me oleme Uhhuduur, mitte Uhhuutuur. Et selles mõttes suur tänu sulle ja, ja au on olla sinu saatus, kes sa oled tegelikult ju Lõuna-Ameerikas kõige suurem spetsialist, kui me reisimisest räägime, nii et ma loodan, et me suudame midagi lisada sulle või noh, midagi uut rääkida. Jah, ma tänan selle tiitli eest, et mitte hakata nüüd liiga pikalt punuma seda sellist üldist, selle matka kohta käivat nii-öelda kontseptsiooni, siis äkki võiksite mulle kirjeldada ühte hetke, mis nüüd seekordselt retkelt on jäänud ehk meelde erakordselt mõnusana. Millal te tundsite, et vot see elu suure algustähega, et vot kui praegu saaksime keha korraks sellele reisile siirduda siis kuhu me maandume? Kas see või noh, mina ilmselt minu jaoks oli see hetk päris matka lõpul kuskil nädal enne äratulekut. See oli siis Peruus, Ajakut linnakeses või linnas. Ja, ja see tegelikult oli seotud sellega, et ma esimest korda sain aru, et ohoo, et nüüd varsti hakkab retk lõppema ja, ja mul on nagu see kuppel täiesti puhtaks läinud, et üks reisi eesmärk ongi see, et igapäeva rutiinist välja tulla ja ja olla koos sõpradega mõnusas võõras keskkonnas ja seekord Ma olin täiesti selline ahhaa-elamus, ma tundsin, et seekord on nagu täielikult mõnusat see õnnestunud. Kõvaketas, puhast ja minul on tegelikult ma arvan, et igas päevas oli mingi selline hetk, kus ma sain nagu õndsalt puhata. Et oo, kaunis hetk kestab veel ja ilma liialdamata tegelikult noh, ma suudan hinnata pisikesi asju, ma suudan hinnata seda, kui saad sooja kampsuni selga õhtul, kui päike on looja läinud või kui sa istud õhtu lõpetuseks klaasi head kuiva valge veini ja hea toiduga. Tühi kõht on parim kokk, eks ole, ja siis sulle maitseb ju tegelikult kõik kuus, mida sulle pakutakse, reeglina mulle meeldis see, kui ma sain vaadata, kuidas Uruguay võidab Portugali väikeses Uruguay linnakeses, mis enne mängu oli nagu tühi nagu vesternites, need on need tühjad tänavad, eks ole, kui oodatakse mingisugust bandiidi karja ja pärast mängulise linnu, noh nagu oleks karneval lahti läinud, autod toas kinni, ma ei tea, sajad kui mitte tuhanded inimesed, lippudega tuleb kõik see emotsioon ja niimoodi jooksvalt läbi terve reisi, et see oli noh, nagu alati, kihvt on aeg-ajalt kodust välja saada ja näha asju teise pilguga, sest palju näinud reisi sellidena. Kas Lõuna-Ameerika mõne sellise üldise kultuurinähtusega ka üllatas või pani imestama, et vot et ma ei oleks osanud arvata, et siin need asjad niimoodi käivad? Ma ei tea, see võib olla nii heas kui halvas, et võib-olla mõni tüng, mis te saite või mingisugune meeldiv üllatus. Pigem esimesena, mis mulle meeldib, on see, et selline positiivne üllatus teatavas niukses rahulikust fluidumiski võib-olla Me olime valedes piirkondades, meil ei tehtud tünga. Me olime siiralt üllatunud, kuivõrd noh, üks asi, mida kultuurides nagu võrreldakse, on nagu, ütleme siis temperament või karakteritega ja nad väljenduvad turule eelkõige, eksole. Kui me räägime Aasiast, kus on nagu üliintensiivne ja üsna agressiivne, riputakse sul suisa küljesed tule osta siis Lõuna-Ameerika läbivaks jooneks, rahulikus, isegi ükskõiksus paljudes regioonides Boliivias minu arust meistri tehtud üldse välja, et noh tahad või noh, need ostmine oli pigem nagu me tegime. Meile tehti teene, mitte meie ei teinud teeneid. Et teatav selline rahulikkus. Ta ei ole kõrkus, aga ta selline uhkus või selline kuidagi niuke noh, et meid võeti nagu täiesti enesestmõistetav. Jah, ja mis mulle eriti mägedest Boliivias ja Peruus nagu meelde nendest Indiaani piirkonnast, et kus siis valdavalt tänapäevani on suur osa rahvastikust on siis indiaanlased. Et väga palju heinatus tiibetite, et noh, alates arhitektuurist, inimeste elulaadist, isegi rahvariided, näoilmed olid osaliselt sarnased, et, et noh, tegelikult need kultuurid on ju täiesti teineteisest sõltumatult eraldi arenenud, aga, aga noh, ilmselt need kliimatingimused mingis mõttes loovad viivad samade kultuuri nähtusteni välja. Ma just oma naisega arutasin ka ükskord me oleme palju mägedes matkanud koos, et ja, ja siis, kui me olime Iraanis tõi ta välja sellise huvitava asja, et mägedes on inimesed ühesugused. Et nii välimuselt olemuselt ehitatakse ühtemoodi. Ma tahaks ühtemoodi, muide, karjatatakse karja ühtemoodi põllulapid on sarnased, et, et kui sa ei tea, võtame näiteks pildi, eks ole, et anonüümse pildi sa paned kõrvuti, sa ei oska öelda, kas see nüüd Gruusia börsi, Iraan et inimesed on ka parkunud nägudega karjused, on kõik siuksed tõmmud ja tugevate näojoontega avad sealsamas indiaanlaste maal sain ma aru, et noh, kus ma olen, eks ole, et ma olen ikka, on ju nii-öelda indiaanlaste maal külaline, et vot nende näod on ilmeksimatult äratuntavad. Et nagu sa tunned ära jaapanlase alata, eks ole, noh näojoonte järgi niisu tunned ära indiaanlase. Et Põhja-Argentiina oli välja põhimõtteliselt me olime nagu niuke nii-öelda euroopalikus keskkonnas, et näoilmed, arhitektuur ja kõik Põhja-Argentiinast alates kui sa nägid mõnda inimest, siis sa said aru, kus sa oled, et see oli nagu päris see ägeneb psühhe, ma olen täiesti nõus, et kui muidu öeldakse lõunamaa ja kõik temperamentsed ja kogu aeg tantsivad salsat hommikust õhtuni, siis andides psühhe hoopis midagi muud. Ma kompaks veel neid erinevusi natuke nende riikide kultuuride vahel, et kui me võtaksime näiteks Paraguay see riik on üldiselt end reisiraamatutesse raiunud sellega, et nagu seal nagu öeldakse, et nagu ei ole mitte midagi, et noh, nii tegelikult ei tohi öelda mitte ühegi maa kohta, aga aga kuidas teile sellel rännakul see Paraguay tundus, et kas ta võttis teid vastu sellise tühjuse lageduse tasandike ja kõrbega läks. Tegelikult me sisenesime paragoisse Brasiiliast Forti igast suust. See oli siis Paraguay suuruselt teise linna ja ajate Neste ja, ja mis, mis meid tegelikult terve selle reisi jooksul vaeva, see oli see, et meie hispaania keel on väga kehva. Sisuliselt teda ennem ei olnud üldse ja nüüd on ka selline poe vestluse tasemel. Et kui nendes teistes piirkondades oli väga raske leida mitte hispaania keele rääkijaid, siis paragois me kohe esimesel päeval sattusime päris mitme inglise keele oskaja hulka ja pärast ka nende Paraguay viibitud päevade jooksul leidis kinnitust, et noh, võib-olla see oli juhus, aga meie tee ta igatahes sattus neid inimesi, kes inglise keelt rääkisid. Oi, see oli inglise keel nagu tavapärasem, oluliselt tavapärasem kui ülejäänud viies riigis, kus me kokku viibisime. Paraguai puhul noh, et ega ma seal väga pikalt ka ei olnud, et panime nagu kuidagi põiki diagonaalis läbi otsustasime, et me ei lähe seda tohutut tühermaad jalgrattaga väntama tuhandeid kilomeetreid ei midagit, et meil polnud selleks aega ja eks ta muutub rutiiniks, kuigi ka see on kihvt kogemus kindlasti kui saab nagu pikalt laagrielu elada. Aga minule näiteks jättis väga kihvti mulje Assanktsioon eklektiline arhitektuuriga, aga samas meeldejääv, et väga selline tore oli ja, ja noh, kui natukene saladuskatet kergitada, siis eks see Uhhuduur oli meil nagu erinevalt varasematest Uhhu tuuridest, meil oli ka üks külalisesineja aeg-ajalt mingit perioodi kaasas kolm nädalat, kolm nädalat. Kes oskas hispaania keelt, nii et ühest küljest oli see hea. Me saime oluliselt rohkem nii-öelda siis teada ja suheldud, teisest küljest oli halb. Ta tegi meid väga laisaks, et oma hispaania keelt arendada, aga, aga kes oli siis ma selle hetkel jätan saladuseks, et oodake ära raamatusarjal. Arusaadav. Ma olen alati öelnud, et keel avab uksed ja südamed ja, ja noh, see on ka põhjus, miks mulle meeldib vaba aja ja raha olemasolul otsida jälle uus nurk seal Ladina-Ameerikas, et ma saan ligiolukordadele mitte ainult ise, vaid ka inimesed minu ümber ja mind nagu huvitab veel teie matkamise puhul see vahekord nagu või noh, igasuguse matkamise või distantsi läbimise puhul vahekord siis soorituse ja eesmärgi ning siis selle kohaloleku ja selle kohaliku kontakti vahel alles ansamblist on ühes artiklis ütles, et ta pöörasid suuremat tähelepanu kohalikele kultuurimälestistele kui varem. Ühesõnaga, mu küsimus kõlab nii, et ka seal mõni koht või linn või paik kus oleks tahtnud võib-olla pikemalt jääda või ka põgusalt, tahaks tagasi minna või oled seda tüüpi väheda, et kui seni, kuni on maailmas veel üks punkt, kus käinud ei ole, siis samasse riiki oma jalga ei tõsta. Tegelikult on igast reisist jääb midagi meelde ja sa mõtled, et sinna tahaks küll tagasi tulla, et mina vist eriti ei ole käinud, aga Wen vend on neid kohti tagantjärgi ka veel külastanud. Nagu nüüd rääkida sellest reisist, siis no ikka see ikkagi olid need Andid ja siis see piirkond Boliivia, Peruu, kus, kuhu kindlasti tahaks minna. Üldse ei sattunud vihmametsa ehk džunglisse, et ilmselt järgmine reis, me loodame selle parandada, et kas siis Peruus ega umbes satume ka nendesse piirkondadesse. Mina olen tõesti paljudesse kohtadesse tagasi läinud, mul on see võimalus olnud, teatavad privileegid on ellu tekkinud, mul on nendele väga tänulik, et et olen seesama näiteks Namiibia mis mind tohutult lummas, ole seal perega käinud. Üllatus-üllatus, pereliikmed on väga toredad reisikaaslased, avastasin kolme nädala jooksul. Ja nüüd mul on ka järgmine kevad plaanis minna Boliivias korraks tagasi mägedes jalgsi matkata, mis mulle meeldib tegelikult rohkem kui rattasadulast. Tahtsingi parandada, et sa ütlesid meie saate alguses, et niisugune 5000 kilomeetri pikkune rattamatk, no päris nii kõvad mehed me kahjuks ei ole, tahaks küll rusikaga vastu rinda lüüa, et öelda, et lohkus panime, aga aga 5000 kilomeetrit oli ta nagu siis nii-öelda kogu distants sellest noh, napilt alla 3000 mäe väntasime jalgratastel, et kaks kuud oli niuke rattasõiduperioodi ja selle käigus läbisime 2800 kilomeetrit, aga olgu siis ausalt tunnistatud, et seekord mäed tegid meile ikkagi nii-öelda ära. Andidega nalja ei ole. Ma kuskil mainisin, et noh, põhimõtteliselt meid Andid närisid meid nagu nätsu läbi vist sülitasid välja jal mulle veel andsid lõpetuseks jalaga tagumikku ka reisi viimasel päeval ja ütleme, mitte reisi viimasel päeval, vaid ühel viimasel päeval mägedes asjaolude kokkulangemisel minu motoorika ütles, et aitab ja keha lülitas ennast välja ja siis ma kokku kukkusin, et õnneks küll ma olin, andis paar sekundit teadvusetu, et väga kriitilises olukord nagu ei olnud vähemalt minu jaoks ma tundsin, et kõik on kontrolli all. Ma ei tea, kuidas see kõrvalt vaadates välja paistis. Aga noh jah, et ülehindasime ennast jala, hindasime mägesid. Noh, tegelikult oli põhjus see, et me, see planeerimistöö oli meil kehvakene, et võtsime liiga suure ampsu ja liiga väikese ajavahemiku selle läbimiseks, et seetõttu pidime optimeerima mäed, mis andide kohta võib veel öelda, et noh, võrdluseks Himaalaja või eelkõige Himaalaja ka, et et seal on, noh, oli alguses raske, kui sa ronisid platool, eks ju, siis platooli suhteliselt nagu olge hea, sa enam alla roninud, et 1000 meetri ulatuses võib-olla oli tõuse ja langusi, aga mis andide puhul oli väga kurnav, oli see, et sa ronisid üles 4000 pluss peale siis laskusid jälle 1000 peale, mis oli nagu tore see laskumine, aga siis hakkasid jälle tõusma, neid orgusid, oli seal pidevalt pendeldama ja lihtsalt tekitaski selliseid meeleolusid, mida Mart on kirjeldanud, et ma ise ise ka seal tõusude peal surres 50 kilomeetrit tõusu, siis mõtled, et kurat, on ikka loll inimene oma vabast tahtest tuleb siia siia surevat viis kilomeetrit tunnis päev läbi nagu põredas õhus üles lennata, aga noh, õnneks nüüd rasked hetked ununevad ja meelde jääb kõik see, mis oli ilus vorm. Nüüd oli ka päris hea. Ja on ikka hea tunne küll, kui sa õhtu lõpetuseks oled laagris, vaatad tagasi, näed, et tõusunurk võib-olla kui sa sõidad, tundub, et on nagu sile maa ja väntad ja väntad, higistad ja edasiliigas, kui sa selja taha vaatad, sa näed, kuidas sa oled tõusnud, see niuke ja laagris olla pärast väljateenitud puhkus. Ise tehtud, söök, pisiasjad, nii mõnusad. Kas need kokka lähetada närimine seal indiaanlaste kombe kohaselt see ei aidanud, selle kõrgmäestik ei pannud tähele küll, et oleks mingisugused. Et poleks närid, oleks kõik OK? Liiklusest nii palju kui mina tean, noh, ilmselt kehtib see ka Aasia ja Aafrika kohta, et sellistel tugevama liiklusega teedel, kus palju veoautosid ja igasuguseid muid trenno voore, liiklevased jalgratturi reeglina mingit liigset, respekti oma, et kuidas, kas Lõuna-Ameerikasse see kahjuks oli sama jahetaks liiklus on alati küsitakse, et mis on suurimad ohud, mida te kardate siis tegelikult see liiklus on number üks asi, mida, mis on ohtlik ja mida me kardame, et. Seal eriti nagu Aafrikas täheldasime seda, et jalgratturid on tõesti mitte keegi et kuigivõrd meid aitas see, et me olime viie-kuuekesi, eks, et siis see punt nagu nii-öelda tekitas mingit jõudu, et kõik olid suured, 30 ka seal suhteliselt lühikeste inimeste maal, eks ju. Et tänu sellele võib-olla natuke arvestasite meiega. Täna oli, oli väga palju, lõikan Brasiilias näiteks mina ikkagi tutvusin ka erakorralise meditsiiniga, kui oli väga-väga ebamugav tee väga kitsaste, mis puudutab siis seda sõiduradasid mõlemas suunas üks rada ja seal oli väga palju raske liikluspeal. Ja siis selle kitsa sõidude kõrval oli siis selline umbes poolemeetrine asfaltriba, kus sai rattur sõita, asfaltriba kadus ära, tihtipeale oli väga auklik, see oli väga mudane. Et siis oli aeg-ajalt sa näed pikalt ette, eks ole, et siis sa pead nagu sinnasõidutee peale minema. Siis saab selleks, et sõidutee peale minna, kõigepealt veenduma, et ei tule vastu autos vahepeal oli olukord, kus tuli kaks veoautot vastu, noh, et tegi möödasõitu ja sa kuuled, et selja taga on ka mingi müra, eks ju, et noh täiesti ja tõesti klaustrofoobiline olukord. Et siis sa pead kõigepealt veenduma, et see on ohutu, eks minna sinna sõiduraja peale, aga see sõidutee oli umbes 10 15 sentimeetrit nagu kõrgem asfalt kui see, mille peale sa sõitsid rattaga. Ja siis üks hetk oligi, et ma nägin, et mul saab asfaldiriba otsa ma vahetan teed. Esimene ratas läks ilusti ülesse, aga tagumine ratas ei muda sisse kinni. Ja ratas läks külg ette ja siis ma tegin mingi sellise korraliku uperpalli ja mis lõppes sellega, et kulm õmmeldi kokku haiglas. Aga kõik läks hästi. Lõpp hea, kõik, jah. Kretiinse teletöötajana kuulsime pärast liiva, oli selle õnnetuse jälgijat vend kukkus ja esimene asi, mida ta siis kisas oli, et liivakus kaamera on, et noh, et saaks ikka episoodi nimel. Isa oli nimel, eks ole? Omavaheline lööb. Aga selles mõttes oli see päris huvitav, et seesamasugustes räägid inimestest ja sellest, kuidas kuskil kedagi vastu võetakse. Ungari keelt ei osanud keegi, et Brasiilia oli selles mõttes veel keerulisem, et hispaania keeles me suutsime üht-teist nagu välja rääkida, et noh, mingit öömaja ja söögikohad, kus kauplus ja nii edasi. Portugali keelega oli väga keeruline, aga tol hetkel, kui ma seal kukkumise tegin, samal hetkel sõitis möödaks taksojuht, kes oli meil eelmisele Päevalehes linnakeses näinud, lehvitanud meile karjunud tervitussõnu ja nagu hiljem selgus, ei tohutu too veloentusiast, tal olid siis maanteeratta ta ikka niuke profi käis sõitmas ikka 100 kilomeetrit päevas. Siis tema organiseeris kõik kiirabi ja kõik rattad, järelkäruga viidi ära ja ühesõnaga Joy linnakeses peatusime tänu sellele siis natuke pikemalt, et et selle asja nimi oligi see viies juuli, kui see toimus mul kuuendal juulil sünnipäev, et siis pärast sai nalja visatud, et vennal oli kaks sünnipäeva järjest. Läks hästi. Hull värk, ma saan aru, et teleBoliivia kaan, seal on see kõige suurem, suur või üks kuulsamaid nii-öelda täidan seks Camino'l elamuertanniaayurma, tee sealt lappassist Koroikasse, noh tegelikult terve Ladina-Ameerika on täis samasuguseid teid, lihtsalt üks on niisugune kogemata kuulus ja talvist oli ka seal üks episood, kas see tee oli lihtsalt nurga tagant ära kadunud? Ei, see oli natukene jah, see ei olnud sellel surmal teil surma, tee oli selline lihtsalt tore. Turistikas sai tehtud, eks ole, noh, oli jah, allamäge saime nagu natuke kätte maksta nendele tõusudele vastu tuulele, aga, aga ükskord oli tõesti see, et järjekordne õppetund, et kuula kohalike ära usalda masinaid. Et oli selline teede remondipiirkond mägede vahel. Ja küsisime külaliste käest, et kuule, et seal ees paistab ristmik, et kuhupoole minna ja nemad ütlesid, keerake paremale. Me jõuame ristmikule, Daniil võtab kaardi lahti Aipäädis, seal tee näitab, et Räpina vasakult. No muidugi me usaldame tehnikat, eks ole, rumalad lääne inimesed ja siis ma sõitsin õnneks ees ja see oli selline pime kurv allamäge ma sõitsin umbes, ma ei tea, 30 40 kilomeetrit tunnis rahulikult, mina ei ole kihutaja. Keeran ümber kurvi tee kaob ära, lihtsalt lõppes ja kõik kuristiku 15 meetrit vabalangemist. Ma hüppasin ratta seljast maha, kukkusin jooksma, seda teisele poole pimedat kurvi röökida. Peedurdage, Peedurdage staap. Stopp, sest et ma kartsin, et kui Daniil, Johannes, kes on meil niuksed, kiirusekummardajad täie hooga sealt tulevad ja 60 kilomeetrit tunnis näiteks, siis võib asi väga halvasti lõppeda. Õnneks teist kuulsite, et andsin oma kopsumahu pealt nii palju kui vähegi võimalik ikka karjuda. Ma panen siia vahele sobivasti ühe väikse kumbiandina andide paaniflöödilooja, siis siis jätkame kohe teekonda. Kallid raadio kahe võõra, et me oleme koos ehh Uhhuduuriga, Lõuna-Ameerika rännakul kusagil seal, Andides, Boliivias, Peruus täpselt ei teagi, kus. Igal reisil ma alati ütlen, et me reisime kõikide meeltega, mitte ainult silmadega teie kindlasti tagumikku, ma ei tea, piimhappe reielihastega ja mille kõigega veel kindlasti üks oluline nii-öelda faktor reisimisega on ka maitsema jääl. Ja kuidas see teid sellel reisil kohtlaskas sõita kaasa võetud turbanuudleid batoone ja keetsid keedupulgaga seal priimuse pealavale turisti einet või käisite kohalikes kõrtsides, kodudes, restoranides? Kõike sai ja hästi sai. Ja üldiselt ikkagi käisime nii palju kui võimalik oli, sõime kuskil väljas või selles mõttes, et ise tegime siis, kui oli viimane häda või. Olime ju matkateel ja aga noh, minu arust on see söögi ja maitsemeele ka rändamine on väga oluline, tegelikult õppisime seda oma esimesele Uhhuduuril. Kui meiega see sõitis kaasa, üks noor hiina tüdruk. Ta sõitis siis Laasast kuni katman tuuni, ehk siis üle selle nende kõrgete ahelike Fryntšib Hayweid pidi ja see hiina tüdruk, kellel oli nagu Lääne nimi, oli Grace ja tema oli esimene, kes tutvustas mulle siis sellist filosoofiat iit, Round the World, ehke söö ennast ümber maailma. Ja see söök on nagu alati väga oluline faktor, et avastada uusi asju, kummalisi asju, maitsvaid asju, vastikuid, asju ja Lõuna-Ameerika õnneks ei petnud ootusi, et seal oli ikkagi, kui sa viitsisid otsida ja olid avatud, sa leidsid ikkagi väga-väga erinevaid asju ja ka riigiti väga erinevaid, et noh, me teame, et Argentiina ja Uruguai on selline tohutu grillija ja liha, just nimelt sütel grillimise traditsioonidega Boliivia kohta lugesime, et seal on ainult sopa ja see Kunda, eks ole, et sup suppraadi magustatud stiilis. Aga just nimelt seal hakkasid niuksed just see piirkond, kus väga maitsvad supid tulid menüüs täiesti ootamatutes kohtades väikeste surgastes, mida me alati inspekteerime, et kohalikud käivad, seal tasub proovida. Ja loomulikult Peruu, noh, et seal ju gurmaanide paradiis. Titi kaka järve äärest hakkas kala menüüsse tulema päris jõuliselt. Ja, ja kõik see, need mereannid, mis vaiksest ookeanist tulevad, Me saime seal diskolinnas, jalutasime tunde sadamas väikeses sadamas kaks suurt siis Niukest külmhooned olid, kus siis üks oli siis puhtalt kala peal kala müügiks ja teine oli siis sellised ka koorikloomad, kammkarbid, kaheksajalad, ainult nimetaja. Kõik jõuavad sulle ju menüüsse ka, et noh, see oli nagu Peruusse läheks juba kasvõi seegi pärast tagasi ja mina, kes ma olen selline noh, kuidas siis öelda, niuke kergelt toidu, pede siis lappassis võtsin endale kätte ja läksin kõige kallimas restorani, mis on tegelikult siis kaasomanikuks, on Taanis oleva nuuma restorani omanik, kes siis õige seda ja selle noh, selle Põhjamaade toidukunsti põhimõtet. Poliiviasse lappashis pani püsti restorani, mis oli väga kallis, süda tilkus verd, aga siis ma ütlesin, et ei, ma lähen. Ma ei mõtle rahale, ma lähen ja naudin ja mul oligi perfektne õhtusöök, mina hea raamat, et hea söök, atmosfäär, et tund aega bussidega sinna tund aega bussidega tagasi, aga väärt igat hetke. Selliseid lavastusi just nimelt skaala ühest otsast teise, et sa ühel hetkel tõesti see kõige lihtsamat toitu ja lakud näpud puhtaks ja järgmisel hetkel oled sa niukesed peenes restoranis. Vaata triiksärk seljas. Üldistatult võib öelda, et seeläbi ajaloo Uhhuduuri kõhuorjus on järjest süvenenud, et kui esimene reis oli meil liiva oli ainuke, kes nõudis sellist korralikku sooja sööki head sooja sööki, siis praegu on kindlasti juba kolm inimest, et gurmaanlus on selline tõusev trend. Kus juba nii kaugele läinud, siis sa pead ikkagi pühenduma ja ka ennast nagu hellitama, sest et sa oled selle ära teeninud. Loomulikult ma olen ise ka nii need vaikselt suu vett jooksma, kui ma mõtlen nendele Argentiina veistele, keda süüakse. Verest mäletavad liha, on nii pehme lusikaga ja siis Peruus vitsad, mis seal, noh, eelkõige seal rannikul ja ma olen kuni selleni välja, et kui ma olin kuskil Ecuadoris või isegi Buenos Aireses, ma teinekord otsin ülesse Peruu restoraniga, seal. Üks põhjus, miks ma seal Peruust tagasi käin, ma ei saa ilma vitsata enam elada, Daniil lõpus hakkas ainult tiigri piima sööma, seal õlis tiiger viimakseeriv ja seal nüüd seal siis marinaad, sääst, kala, nendest läbi nõrgunud lainine ja selline, nagu nad ise ütlevad, et see on ka teisipäev teise päeva hommikul väga suur nii-öelda energia energia. Täpselt nii ja muidugi meile algas reis ka juba suurepäraselt. Me alustasime Punta del Este'st, mis on siis väike rannikulinn Uruguai kuurortlinn, mis tollel hetkel oli täitsa tühi, kuna me alustasime, siis ju noh, nende mõistes talvel. Ja, ja pulkade lestame, valisime sellepärast, et sealt on pärit, et meie ühine väga-väga hea sõber Maarjo, pizzalante, kes on siis Tartus restoranide lokaalides Zavoodi ja Pirogovi omanik, ta tuli 90.-te keskel, vahetusüliõpilasena Tartusse jäi ning me eluteed on ristunud ja noh, ma ei kujutanud ette ühtegi muud kohta, kui, et sõbra kodulinn, kust alustada siis järjekordset reisi ja tema isa ühes mingisuguses müügis olevas rentima saime me siis peatuda ja isa abiga siis tehti meile jaanipäevaks seal kohe tervituseks korralik, et saada ehk siis tuli Louis, kes rääkis meile siis Google Translate abil, tema luges teksti sisse ja siis kena naishääl tõlkis meile seal, eks ole. Ja tegi meile siis seal erinevaid lihatükke verivorsti ja valget vorsti ja noh, kõik lihtsalt suurepärane. Te ütlete, et te olete sellised tavalised Eesti mehed, mitte sportlased alati seda nagu mitu korda öeldud, et mulle meeldib see, et nii-öelda heroiseeri ennast ja ilmselt on see ka üks põhjus, miks rahvas teda armastab, et need sarju, et, et noh, et saab nagu samastada. Aga kui sa ennem seda kaamerat juba mainisid või Daniil ütles, et vend kärapanijaid siis kohe jäta kaamera välja rutan ja et et kui palju sellest, mis toimub, jõuab, jõuab sinna teleekraanile, nüüd ütleme nüüd selle Lõuna-Ameerika valguses, et kas kaamera annab seda adekvaatselt edasi ja kas on asjad nii nagu päriselt telepurgist näid või jääb siiski palju kaadri taha, hoolimata sellest, et et liiva on etnograaf? No mis sa oskad öelda, mina olen ka nagu teleprojektiga, nagu seotud, võib-olla ma minu tõlkijale kõige adekvaatsemalt Meil on ikkagi, jääb ju päris palju jääb kaamera taha, kui me isegi ajaliselt võtame, siis noh, nüüd seekord ei ole mõelnud, aga eelmise reisi jooksul oli küll nii, et näiteks vahepeal läks terve nädal nii et liiva filminud, mitte midagi, eks, et et noh, liival on ka selline närv, eks ta tunneb nagu mis võiks huvi pakkuda, et sind vahepeal vend üritas sekkuda. Aga pärast sai aru, et et materjal, mida liiva ise tundis, vajalikuks film, see läks sisse ja see, mis sai tehtud venna käsu peale, et noh, sellest, Et see ei kasuta materjali? Mul on alati see, et, et ma olen enne reisija reisi ajal käivad niuksed paanikahood, et kas on piisavalt materjali, et teha seriaali kaheksa osa. Ja siiani on nagu kõik hästi läinud. Loomulikult jääb suur osa asjadest kaadri taha, näiteks noh, kes viitsib vaadata, kui meie pikki õhtuid 1000 kaardimängu seltsis, eks ole, et need on kõik rutiinselt ühesugused ja tegelikult laagrielu pärast kolmandat laagripaika muutub juba väga rutiinseks, kõigil on oma ülesanded. Kõik toimub, lihtsalt fassaadi vahetub, eks ole. Iga tüli me ka ei ole filminud ka kaadrisse, et. Üritame rahvast säästa. Me oleme arutanud sellel teemal, et kui me ei filmiks, noh tegelikult me ju seda filmi teeme, sellepärast et saaksime reisida, et me saaksime reisida, ehk siis me saame, saaksime sponsoreid ja nii edasi, eks, et just seekord Kristjaniga arutasime, et võib-olla järgmine kord läheks nii, et ajaks selle raha kuidagi ise kokku, et film ei teeks, et kas siis midagi muutub või ei muutu, et noh, seda ennem ei oska öelda, kui ei ole, oleks proovinud seda korra. Ning selle on erinevaid viise, te olete samuti ka öelnud, et ta niisama nii-öelda sponsoreid kaasa ei võta või jäta, grupp on ikkagi nagu pigem noh, on see seltskond, kes teil on ja ei ole nii et ah et ma tulen, ma nats pleki, teen teiega siin paar nädalat kaasatõmbaja kindral paar laulu ja siis lennukiga koju tagasi. Noh, mõnes mõttes, udur on ju tõepoolest jah seesama, et noh, tõsielu kajastab siis telesari. Aga päris selliseks, noh, tõsieluseriaali jah, et templit ka nagu ei taha endale otsaette saada, et me ikkagi üritame mingisugust oma joont ajada, nii et oled enda vastu aus pärast ei ole piinlik vaadata ka, et paljud sõbrad on öelnud, et vaatasid suvel meie esimese preisi kordussaateid ja mul oli tõesti siiralt hea meel isegi uhke kuulda. Ta on ajaproovile vastu pidanud, et on naljakas vaadata, sest et see oli 16 aastat tagasi ikkagi, et noh, me olime siis võib öelda, et praegusega võrreldes poisikesed. Aga et, et noh, teha midagi sellist, et tõesti aastate jooksul endal ei oleks piinlik hiljem vaadata, et olla aus. Olla siiras, aga olla väärikas oleks nagu õige lähenemine. Need on kihvtid mõtted ja tegelikult ma tahan küsida kõigi, kes on rohkem teie tegemistega ja vaadanud, olen neid intervjuusid kogu aeg küsitakse selle grupi omavahelise kokkukäimise kohta ja küsitakse nende tülide kohta ja aga tegelikult see on oluline, sellepärast, et noh, kui ma ise reisinud ja samamoodi gruppide ja väga erinevate inimestega ja kui ma reisi korraldan, et, et paljud mu käest küsivad, oh et ma olen ikka harjunud niimoodi üksi reisima ja kuidas ikka siis grupis on ja ja noh, ma olen lisavad majanduslike pisikese grupi kokku, klikimine on tegelikult see on täpselt sama oluline kui see, kuhu sa lähed, on see, kellega sa lähed ja, ja, ja teie, see rühm on sellele ajaproovile vastu pidanud, aga samas on, tuleb ikka igasuguseid asju kindlasti ette, kõik on isiksused. Et kuidas teil nagu sellel reisil selles osas läks. Hea võimalus teisi taga rääkida. No võib öelda, et läks nagu enam-vähem läinud on, et see lähebki nagu tõusude-mõõnadega, et kuskil Preisimegi esimesed nädal kaks on vähemalt mul on selline tõeline joovastus, et oled jälle nende sõpradega koos, et paraku me siin Eestis väga tiheldati läbi, et noh, mõni võib-olla tihedamalt, mõni annest, võib-olla ma näen paar korda aastas üldse kui sedagi. Et siis alguses on see, see tunne nagu ilgelt hea. Aga siis reisi preisi edenedes, noh mingid asjad, vanad asjad tulevad jälle välja ja nii edasi, noh need need nurgad, eks ju, et mis hakkavad 11 kratsima. No üks teema, mis seal reisil olid, et kõik inimesed on muutumises ja ja et meie iseloomud ka muutuvad või ütleme, siis meie kombed muutuvad või meie soovid, tahtmised, et ikka nagistamist eelmise reisi puhul mängis kindlasti suurt rolli see, et me alustasime neljakesi, vahepeal sõitsime kuuekesi, lõpetasime üleüldse viiekesi, et noh, selline noh, me oleme sellest öelnud grupidünaamika, et üks tuleb hiljem, siis ta noh, mart, nagu sellel reisil liitus ainult kuuks ajaks sai teha pool reisi, milles talle endale oli väga-väga kahju, aga, aga see ka mõjutas jällegi Personalivahetus reisi ajal see kindlasti ka alati mõjutanud neid suhteid. Et noh, ka see reis oli selles mõttes ootamatuid katkestamisi. Üks meestest ei teinud jah kahjuks reisi lõpuni, vaid pidi ootamatult koju sõitma perekondlikel põhjustel. Aga selles mõttes, et me oleme tülitsenud. Ja me tülitsesime sel reisil, aga me oleme ära leppinud või siis seda, seda sõprust kuidagi uuesti defineerinud, et või ümber defineerinud, et aga ei jäeta nagu midagi sisse, vaid pigem öeldakse üsna vastikult välja. Seeditakse, ära minnakse edasi ja noh, reisi puhul vot seesama, et, et meil on kilt kuuekesi maksimaalselt oleme teel. Aga noh, teed on pikad, tahad üksi sõita, pane üksi, okei, see tekitab ka probleeme. Kui mingites koguneb, kätest kinni ei peeta, siis on jälle väike tüli majas. Aga sa, sul on võimalik olla personaalselt kas omaette või siis temaga täna ei viitsi suhelda, siis ma ei suhtle temaga, eks ju, et noh Jah, selles mõttes on natuke lihtsam, kui näiteks ümber maailmapurjetajate, kes on sunnitud siis selle kambaga olema väga kitsal territooriumil koos, et meil teatud selline vabadus, alati seisund, kui sa kellelegi nagu mingi hetk ei taha näha. Jah, või õieti, et on kahesed toad või kolmesed toad, siis noh, ei ole täpselt niimoodi sinuga ma täna ühes toas olevaid, et kuule, ma siis tulen teiega. Et ja mis, kui me räägime nüüd isiksustest, siis loomulikult noh, me oleme alati öelnud, et kõige kõvem isiksus on meie meie gruppe, juhtne. Juht päike, Hannes Hanso, aga noh, mõnes mõttes ma olen nagu öelnud, sa ütlesid, et saab taga rääkida, et ta nagu loodusnähtus, noh ta ei saa midagi parata selle sellesse, et ta selline on, nii et kui paljude teiste puhul samamoodi, eks ju, et noh, nii on siis nii, on. Ja see on nagu paratamatus, et alati kuskil reisi keskel katsutakse jälle neid üksteise nurkasid nagu uuesti üle ja siis Peipsi väike tüli või lained sära ja siis lõpuks on jälle kõik väga suured sõbrad. Suve äkki korra jälle sisse ja äkki veaksid ta mind läbi lihtsalt ühest päevast ütleme te sõitsite päevas kuskil 100 kilomeetrit. Mõni päev oli sadamani, päev oli 28. Aga võtame mingi ühe päeva, ma ei tea konkreetse või kas on selles Boliivias, Peruus või altid plaanol või kuskil seal tasandikel, et mis kell sa ärkad? Palju sa sõidad, kus sa laulad sa teepervel, mis suga juhtub sellel päeval kuhu õhtuks välja jõuad? Äratuskell on meil Daniil. Kell sõltub ikkagi sellest looduslikust päikesetõusust, et Lõuna-Ameerikas nagu Aafrika sellise suhteliselt piiratud, et noh, 12 tundi valget aja, et siis, kui valgeks läks, siis kui vähegi noh, oli plaanis korralik sõidupäev teha, siis kuskil noh, mingi kaheksa, üheksa oli start enne seda pidi olema hommiku ära söönud, siis kui me olime, ööbisime väljas, siis tavaliselt start varem, kuna siis loogiliselt selle valgeks minemise järgi hakati toimetama linnades võistlusega rohkem aega võtta ja siis siis lihtsalt sõidame, sõltub, milline on see maastik, et kui kui oli selline tõusupäev, siis kerimine oli aeglasem. Aga lõunat sööme kuskil ühe-kahe paiku ühe-kahe paiku, vahepeal võimaluse korral, kui on mingeid asutusi tee ääres, kus saab näiteks Coca-Colat manustada, siis. Elus ei tohiks kergeid joogipeatuseid või virsikud ja ostad kasvõi paar banaani. Aga jah, üks soe söök ja siis õhtuks enne pimedast peab olema valitud koht, kus ööbid. Mõnikord juhtus nii, nibin-nabin jõudsid enne pimedaks minekut kohale. Uruguay's ma mäletan, kui oli selles mõttes keeruline, et ei olnud kuskile laagrisse panna, Uruguay Argentiina olid see, et kas olid linnad või olid aiad. Noh, kõik on ju karjamaad ja seal on kümneid kümneid, sadu sadu kilomeetreid aedasid. Ja sa ei saa ja tee ääres ei taha magada, sest et autod, müra saad kõigile nähtav. Et üks kord siis oligi, saime lihtsalt, saime ühe nagu siis farmeri maa peale, viimasel hetkel ma nägin, et üks auto keeras nagu farmi väravates. Litsusin oma rattal kiiresti järgi, Berdonber, tants, senjoor, uno, momento, cinco, sinkopperson, una, Notke, paraDormeer. Ja siis ta ütles, muidugi, astuge aga edasi ja saime temaga garaazis magada, et noh, et, aga see oli täpselt just, et siis hakkas juba hämarduma, et. Jah, aga üldiselt ikkagi võivad olla plaanid nagu ööbimiskoha suhtes, aga nagu me seda korduvalt ka üksteisele meelde tuletasime, et me kunagi ei tea, kus õhtul olema, eks ju, et sa ei tea, mis päeval juhtuda, ratastega on seal mingi põnev koht või põnevad inimesed tee peal, mis sunnivad sind plaane muutma. Noh, oleme sellised väga paindlik. Jah, Liivo tõi kuskilt, kas oli nüüd neenetsi site või Itelmeenide folkloorist põhilisi Mongooliasse Mongooliast? Hannes Hannesel oli see, et ta kunagi reisis, küsis kogu aeg, et mitme tunni pärast me kuskil, kas kohale jõuame, mispeale vaadati, teda otsetee teab. Saime, märksõnaks ei too, see sobib meile hulganisti. Kas teil laagri mõttes seal mägedes, Andides, Peruus panite nii-öelda metsikut oma telgi kuskile list Jalta, ütlesite katuste vahel mulle, vot need laagreid mulle meeldivad kõige rohkem. Ja, ja seal oli ikkagi igasuguseid seikluseid, me olime 2000 poole 2500 meetri kõrgusel, kui me panime lagedale teest võimalikult kaugele, seal oli mingi kivi müürik mis võtab siis tulvaveed kogu mägijõe äärde mägijõe äärde, panime oma telgid üles ja ma panin oma telgi nagu teistest meestest võimalikult kaugele, sest noh, eks siin on meil ju norskamise ja siis ei saa võib-olla magadest ja tead omaette sa kus tuli öösel tuul, selline tuul, et muidugi telk oli lihtsalt maad legi ta vaia täiesti tagurpidi ja, ja ärkasin siis lõpuks mingi hetk ka selle peale üle telgi katus pani minema, tõmbas konksude lahtivõtt, tavaline telk, eks ole. Katuse kile läks kogu tuulega öösel, pimedas ma seda enam ei näinud, hommikul ka ei leidnud, aga kuskilt mingi tuulehooga vist sai mingisuguse noh, võttis jälle tuule alla, lendas kuskile okastraadi külge, keegi nägi eemalt, teisel pool jõge, minu kollane telgi katus. Et sain kätte läbi mägijõe kahlates, aga väga võimas kogemus ja ma mõtlesin, et mis meid veel 4000 meetri peal ootab, kui kahe poole peal sellised tuuled on, siis tõesti see oli päris kohutav mõru, mis tol hetkel oli. 4000 meetri peale oli siis see, et hommikul ärkasid ja vesi oli kõik ära jäätunud. Päris külmaks. Tegelikult meil esimene öö juba seal Uruguai sadamalinnas Punta del Estes, kui sa mäletad jaani ajal hommikul, oli maa äramas, et andis aimu Te valisite muidugi talvega just. Et see on ka väga uh, Tourlik, et me jäime sinna ka lumetormi kätte, paar päeva olime isegi lumevangis ja siis see hommik oli ujuni linnas. Ärkasime üles, vaatasime aknast, väljamaa oli valge. Ja siis omaette mõtlesin, et noh, mõistlik ei oleks täna rattaga sõitma hakkan, aga ma tean, et me hakkame. Ja siis jumala hommikul ärkasime, hommikusöögilauas oli Hannes tead. See on just Uhhuduuri, lähme väljapoole, tee peal tuli teile, bussijuht, astuge, ütles. No maniana, minge tagasi, näitas enam-vähem liiga. Käisite seal soolajärve peal ka, otsapidi natukene mängisime, turiste, nägime, käisime. Noh, üldiselt Lõuna-Ameerikasse telkimine. No see on niisugune kahe otsaga asi, ma alati ütlen, et ärge ära arva, et sa oled päris üksi kellelegi, silm on seal ikka peal, et sellist asja, et balandsin kuskil aasid teest natukene eemale. Muidugi kuuekesi, võib-olla suured mehed, on see asi natuke lihtsam ka siis kui oled näiteks võib-olla noor naisterahvas. Aga mingit ebatervet huvide kelleski ei äratanud selliseid, see reis sõlminud, et see samad otsisime ikkagi kohta, et Hannes oli nagu eriti tähtis see, et ei ole teelt nähtav. Privaatsus ja varjulises on oluline. Aga noh, ma justkui sa saate alguses Daniil, mainisid, et meenutas Tiibeti sotsis, Tiibetis oli küll see, et nagu praktiliselt sajaprotsendiliselt otsisime kõige varjulisema inimtühja koha, liigume rataste seljast maha, tulime ja umbes telgivaiad välja võtsime, oli pops-pops-pops, kuskilt tuli viide tagant tuli tagasi, kui eestlasi, siis mingi hetk oli see, kuidas Mart üritas panna priimust tööle. Teda vaatas 15 kohalikku meest, kes kükitas, kes seisis, eks ole, kes istus, martsis selle priimusega mässa, sellised tiibetlased lihtsalt nendele oli kuidagi. Iga asja peale tegid. Valesti jälle see oli ime, sai, see oli kuidagi nagu isegi mitte see, et sa teed valesti imestuse imestuse nagu siis heli, et no ja siis aeg-ajalt meil oli isegi omavahelises folklooris sees, et iga asja peale nii. Aga ilmselt seal Lõuna-Ameerikas sellist nähtavat uudishimu ja need inimesed on ilmselt erinevad, et sellist küll ei kohanud, et keegi oleks olnud lihtsalt. Jume on küll midagi niimoodi eri eriskummalist, et Aafrikas ja Tiibetis tõesti sa sulle tuldi, vaadati suu sisse, et noh, Bangladeshis näiteks ka eriti. Aga noh, nagu ma ütlesin, et seal on kuidagi rahulik fluidum. Aga tõesti, tegelikult, kui nüüd rääkida nendest kuritegevusest ohtudest, millele sa viitasid, et siis sealsamas baasis, kus me olime seal päkk näiteks hotellis seal need naisterahvad ütles, et või teadsid, et noh, eriti naisterahvastel ja üksi on väga ohtlik reisida, aga nad ka lisasid, et te olete kuuekesi ja suured mehed, et teil ei ole vaja midagi karta. Jah, et kui me kohtusime mingite argentiinlasega kahe argentiinlasega olime laagris Argentiinas mägijärve ääres, siis tulid sinna kaks hääletajad saare Gaston ja kuna meil oli siis kaasas üllatusreisija, kes oskas hispaania keeles, me saime omavahel suheldes, ta ütles, et oi Boliivias kui sa oled üksi, tehas, seal röövitakse siin inimdoonorielundidoonoriks minna, arvas te olete kuuekesi, teil pole jälle õlut, ei tohi tänaval ja uued ja et ma sain kuus päeva aresti Boliivias õlle joomise eest, et noh seal hästi levinud, et need inimsööjad elavad alati, vot sellel. Argentiinlane eks Boliivias Argentiinas on isegi üks selline nagu selline väljend, kui sa ütled, et kui sul on eriliselt kehva olla ja ma ei tea, on see siis mingisugune pohmakas või depressioon või masendus, siis öeldakse džentakemat. Arumboliviano. Ma tunnen, umbes tuju on nii kehv, et tahaks kurat, poliivla särada. Sarnanenud. Oli Kashmiri, mäletad seal tiibeti küla oli siis seal öeldi ka inimeste kohta, kes sai nagu väga halvad või et kurat nii sitt mees, et järgmine elu sünnitsa naaberkülas moslemi külas sinna külla. Ja tihti on see nii-öelda see ohutas informatsioon ka, et kui sa tahad teada, kuidas päriselt on, siis saad selle tüübi käest, kes seal linnas elab või seal kõrvallinnas väga ei tohi küsida, sest nad tegelikult tihti nagu liiguvad pigem ise lähem jame ja klassikalist reisimist nendest huvi pärast nagu kuskilt ühest kohast teise, nagu nii naljalt ei liiguta. Ma kuulasin teie väiksed klipikesinest reisi ettevalmistusest ka ja noh, eks küll seal ikka ette valmistada oli küll sa ikka täpselt hoolimata sellest, et seal võib olla trenažööri peal seal päris pulsi 200-le Laksa siis noh, teil täitke need küll seda mõtlemist ja planeerimist ja need aegade kokkusobitamisest küll seda kindlasti kali plusson, reis päris pikk. Ja siis ühel hetkel on ta läbi. Et mis on teisiti, kas Lõuna-Ameerika puges nagu naha alla ka sügavamalt ja kuidas sa võrdleks seda näiteks Aasia või Aafrikast vihjatega? Puges küll just nimelt sellepärast, et ma sain järjekordse kinnituse sellele, et elu on üks muinasjutt, ehk siis, et maailm on täis nii imelisi asju, et kui ei näeks, siis ei usuks, et kui keegi mulle kirjeldab midagi, siis esmapilgul tekib see tunne, et see ei ole ju võimalik, et aga kui sa ise näed seda, siis tundub nagu väga enesestmõistetav. Ma toon sulle ühe konkreetse näite. Siiani ma olen oma lastele rääkinud, et elu on muinasjutt, kui ma kirjeldan Jeemeni mehi, kes on oma rahvariietes rätid peas, kõver nuga vööl ja põsk on punnis nagu hanemuna põske pandud. Vaatad seda pilti? Muinasjutust kirjeldatakse kuskil seitsme maa ja mere taga on sellised mehed, eks ole. Ja nüüd sellel reisil olid need indiaani vanad naised. Nad on minu jaoks postkaart oma villaste sukkade rihmid, kingade puhvis, seelikute kahe patsiga, kahe patsiga ja Charlie Chaplini kaabu peas, eks ole, kõigil kuskil kuklas, et vaatad, et tuuleiil ja see kaabu lendab, aga ja siis nad on, noh, nad ei ole ju kasvult niikuinii pikad, aga eluraskus olnud küüru vajutanud. Ja, ja need on igal pool, eks ole, ja nad on, silmad naeravad, et see on minu jaoks nagu üks sümbol jälle reisidest. Vaatad pildiraamatuid, siis mõtled, et noh, et võib-olla kunagi oli selline, eks ole, aga praegu neid ise näha, et traditsioonid, kust nad tekkisid, kus see pagana kübar tuli, selle kohta on erinevaid versioone, eks ole, et Ameerikast ja kuidas vidinad jõudsid sinna mingi 19 rand või aga, aga ta kinnistus ja vanad prouad käivad kübarad kaabud peas, noh väike asi, aga mulle jäi see kuidagi nii ajju kinni, et et ja mul on väga hea meel, et me nelja aasta pärast liimast alustame, saame uuesti andidega kokku, oleme targemad, loodetavasti tahan kätte maksta, näidata, et ma ei ole nii kehv mees nagu eelmine kord, võis mulje jääda. Et mul on uus võimalus ja, ja see on ääretult kihvt teadmine, et jälle neli aastat oodata. Jah, et mul on ka jätkates, kas sa lõpetasid, et jäi küll naha vahele, see Lõuna-Ameerika ja seda enam ongi väga hea, et saab sinna tagasi minna, et eeskätt siis nendesse kohtadesse, kus kuhu seekord ei jõudnud. Aga, aga mis, nagu selle reisi puhul oli noh, negatiivne või natukene pärssis meie meie võimet vastu võtta seda uut infot koha pealt oli ikkagi. Meie väga nadi keele oskused kahjuks paraku on Lõuna-Ladina-Ameerika piirkond, kus ilma hispaania keeleta ei ole. Su reisimuljed jäävad oluliselt vaesemaks, et. Noh, mõnda mõnikord me saime seda kogemust, eks ole, läbi siis selle, et kas meile tõlgiti või oli inimesel inglise keele oskus. Aga jah, need olid pigem harvad kui sagedased võimalused. No igatahes seal on juba hakanud uurima, kus saaks ennast kursusele kirja panna. Tubli, tubli, mina pean tunnistama, et ma käisin kunagi, aga näed siis töömuutuse mul graafik muutuses seda regulaarsust, et jätkata ja kui ei ole praktikat, siis keel lihtsalt nagu liiv vajub seal sõrmede vahelt ära, et unustad lihtsalt, et see on nagu kahju. Teil on mõned aastad aega seda siis natuke harjutada ja siis edasi põhja poole Kolumbia ja sealt edasi Peruu Ecuador Kolumbia panama. Tulge siis järgmisse džunglisse külla ka. Vot ma ei tea, kas mõtlesin džunglisse, tahan seal on. Seal on palav, seal on igast mingit putukat kamanid. Virajad, krokodillid, mao ja virajad on meil võtmatavaid, mägedes on ikka ilusam. Igal juhul aitäh, lähed aitäh, et kutsusid, et leidsite aega tulla oma rännakut minu jaam. Reispassi kuulajatega jagada. Üks mõte, mis kõlama jäi, eeskujud, see üleskutse ongi ehk võib-olla see, et igaüks võib pikema rännaku ette võtta. Mis päeva lõpuks ei olegi suitsiid hullus ja mõeldud vaid vähestele välja valitud pöörast ära. Ning see ei tähenda, et peab ennast voolujooneliseks raseerima, üleni lükrasse riietama, tilgakujulise kiivri pähe suruma ja endorfiiliste tapamiinist üled üledoosi välja pungestava. Et jalga taga reisimine võib olla selline elukestev protsess, rännak nii sees- kui välispidiselt, võtad kätte ja mine. Lõpulooks, leidsin ühe pala Boliivia edetabelitest. Pärit on ta küll Mehhikost, aga mis siis? Võiksime nüüd kujutada mõnda mägisesse teeäärsesse külapoodi. Kõlar peksab räigelt üle, plastmasstool on veidi räppetanud, aga pikk rattapäev on selja taga ja küll see väikeserveza maitseb sel puhul hea. Stuudios olid täna Priit Kuusk ehk Wend ning Tanel Rütman ehk Daniil MINA OLEN Ivatset ärkin, saadan reispass. Värske vabakraade kaks aitäh, et meid kuulasid ning kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
