Tere, kaunist pühapäeva, hea raadio, kahe kuulaja. Suur tänu, et kuulad rännusaadet, reispass, mina olen Ivo Tšetõrkiniga. Tänases saates on mul kavas üht-teist teada saada ühe maa kohta Lõuna-Ameerikas, mis ei ole ehk reisijate jaoks, kes plaanivad selle hiiglasliku maailmajaamaga tutvust teha. Reeglina mitte esimene valik. Sisemaal, prantsuse kuajana. Ja meil on saates külas noor zooloog Joosep Sarapuu, kes ütleb, et kõige elusamana tunneb ta ennast siis, kui müttab paduvihmas matšeedee käes, sealses troopilises džunglis. Ta on prantsusekojana vihmametsas aasta aega elanud. Huvitub troopikabioloogiast, tegi oma bakalaureusetöölehelõikaja sipelgatest, tahtnud juba lapsest saadik džunglis elada, Tarantlit kodustada, varakon tal sabast kinni võtta ja nendega sõita. Ning ilmneb, et sellel maal saab seda kõike teha. Joosep, Joe, tere raadiokujule. Ma olen siin saates ikka öelnud, et ärme liigset geograafia tundi tee. Googel on olemas ja Ene on riiulis. Aga teeme täna selle erandi ja räägime korraks läbi, kus prantsuse ajan asub ja miks ta ennast prantsusekojana. Seda igaks juhuks oleks paslik mainida, et enamus inimesi arvasid, et ma lähen ilmselt Aafrikasse ja mõni sõber ütles, et üldiselt ma olen kuskil Euroopa Prantsusmaa lõunas või midagi sellist. Aga prantsuse on jah, selline ta eraldi eraldi riik vaid ongi Prantsusmaa siis üle mereterritoorium ja asub siis Lõuna-Ameerikasse seal kirdeosas soriname ja Brasiilia vahel. Ja väga erakordne paik. Kuidas sa sinna sattusid, et miks sa valisid oma sellise pikema retke sihtpunktiks? Just selle maa? Ega ei olnudki nagu valikse kuidagi tuli ja ma pidin selle võimaluse nagu vastu võtma. Ja nagu sa mainisid enne, et džungel on mind alati tõmmanud ja troopikabioloogia ja kõik need maod, jaanid ja ämblikud siis üks Eesti psühholoog siis Sergei põlve, kes elas ka seal aasta aega ja, ja kirjutas sellest raamatu siis minu prantsusekojana ja seda raamatut lugedes siis ilmselgelt see, see tunne nagu tuli tagasi, mis mul on olnud nagu lapsest saadik juba, et kuidas seal džunglis olla ja, ja see raamat oli nagu täpselt minu jaoks mõeldud. Et asi, mida tahaks ise ka teha. Ja, ja siis läks mõni aeg mööda ja puhtjuhuslikult sattusin ühel kanu, matkal, tartus samasse paati ühe inimesega, kes on ka seal nagu elanud aasta aega. Jutt läks džunglisse ja, ja siis ma küsisin tema käest, et kas oleks nagu võimalik ka sinna minna, et et kas asi veel nagu toimib ja värki. Kolm kuud hiljem nagu kutsutigi juba juba tööle sinna. Mis tööd sa seal tegid? No laiemas mõttes ma võiks öelda, et ma olin sulane, tegin seda, mida nagu öeldi, et et trimmerdasin, ehitasin, parandasin transportisid asju. Ja siis nagu põhiline teema on ikkagi prantsuse kaelas putukapüüdmine ehk siis kuna prantsusekojana ei nõua oma riigis inimputukad võidetud raha, et oma putukaid välja viia, siis see on nagu väga populaarne sihtkoht selle jaoks. Ja siis ongi üle maailma tulevad putukaturistid sinna aasta vältel kokku korjavad mardikaid liblikaid, muid putukaid ämblikke ja, ja saavad siis enda kogusse või siis teadusele uue liigi leida, tead mulle turisteni Jaapanist tuua USAst, Kanadast, Rumeeniast, Prantsusmaalt. Vot ja siis nendega, et panin neil ööpüügid püsti. Hooldasin päeva püüniseid, näitasin, kused on, olin neile giidiks samuti metsas, keegi tahtis näonahkhiirt, siis viisid nad koopasse, keegi tahtis minna kose alla ujuma, viisin nad sinna ja niuke mu argipäev siis oligi. Ma just tahtsingi küsida, et ega sa ometi trimmerdanud seal mingisugust golfimuru, et see, kus koht, kus see sulane oli, ta oli ikkagi vihmametsas džunglis Ja, ja see loits on täielikult ümbritsetud vihmametsaga asub siis nii-öelda viimasest külast poole tunni autosõidu kaugusel, aga samuti pealinnast tunni aja sõidu kaugusel, siis vahemaad on väiksed ja võikski öelda, et prantsuse, kui ära on, siis nagu maailma lähim džungel, et vaevalt 45 minutise sõidu kaugusel lennujaamast oled sa täielik džunglis ja, ja minu lähim teine maja oli siis kahe kilomeetri kaugusel, järgmine sõda oli siis vist viie kilomeetri kaugusel, et siis nagu põhimõtteliselt. Džungel lähmegi sinna džunglisse natukene sügavamale. Et sa plaanid aprillis sinna prantsuse kojanasse naasta, oletama ja võibki juhtuda, et ma saan sinuga kaasa reisida. Kuhu sa viiksidki mind esimesena ja noh, võib-olla köeldased katedraali obeliski äkki jätame seekord vahele? Et mis paikse seal džunglis on, kuidas sinna saab, milline see välja näeb? Muidugi kohe lähemegi džunglist ära, et kohe täielikult sisse. Et siis jah, see see lots, kus, kus ma sind viiksin mis on mu nii koduks saanud. Asub siis tõesti Kaaennist ainult tunni aja sõidu kaugusel ja lähimast külast poole tunni kaugusel, ehk siis kui sellest viimasest külast välja saad selle pealt telefonilevi ja mõlemal pool on lihtsalt mets. Ja, ja üle tee jooksevad ahvid ja lendavad Tuukanid. Kõigepealt lihtsalt oleks natukene viskaks võrkkiike pikali nagu aklimatiseerumis, kui nii võib öelda harjuks häältega ära ja selle troopilise niiskuse ja kuumusega ja siis vaikselt tasapisi hakkaks siis nagu metsa poole liikuma, et, et mööda metsa radusid vaatama putukaid, ämblikke kuulama linde rohutirtse ja, ja mida iganes. Tuleb selle aklimatiseerumise kohalejõudmise maandumise võib-olla taustaks olekski siinkohal paslik mängima panna sinu poolt kaasa toodud esimene lugu. Ja muidugi selle esitaja nimi on patriis. Ja lugu kannab nime nõueks, kiusson sul mingisugune lugu sellega äkki kaasa rääkida, kus sa selle said ja mida ta veel ütleb? Ja see lugu jõudis minuni automakist, aga mitte mu enda avast nimelt seal kohalikud, kui, kui käivad igal pool nagu nädalavahetusel chillimas grillimas kuskil jõe ääres siis nagu sealt ei puudu muusika ja enamasti on see niisugune, selline väike rege vaip, väike prantsuse keel, väike niisugune Ladina-Ameerika kõikide segu, ehk siis lähevad sinna, võtavad oma grillid ja kannad kaasa, hakkavad grillima auto, uksed lükatakse lahti, pass põhja ja lapsed ujuvad seal ja siis käib selline muusika taustaks, et see jõudis, lugu jõudis minuni täpselt niimoodi, et et läksin ka siis ujume ja, ja see nagu lugu esimesest noodist haaras kaasa juba ja, ja väga mõnus oli. Ja kallid raadiokuulajad, me oleme koos Joosep Sarapuuga prantsusekojana džunglis jõudsime kohale Joosepi siis nii-öelda kodupaika just džungli kämpingusse olla ta ilusti võrkkiiges ennast välja puhanud, aklimatiseerud ajavahega kohanenud. Mis me esimeseks võiksime sinu džunglis ette võtta? Minut minuti džungel jääb siis sinna ja sellesse lots alasti selle ma olen nagu risti-rästi igalt poolt läbi kõndinud vaadanud igale poole nurga taha ja puude alla ja kändude vahele ja esimeseks asjaks siis ongi mis, mis on nagu omane veidi saladuslikult paigad, kus, kus igaüks nagu ei saa minna, on siis kaks koobast kus siis elavad nahkhiired esimesena võtamegi retke sinna, et see lapsuke hästi väike teerada omadele on teada ja me jõuame sinna kohale ja siis vaatame, mis seal koopas meid meid ees ootab, et selles koopas elavad siis taimetoidulised või nektaritoidulised nahkhiired. Eks need, kes putukaid ei püüa, koopast võib leida eest näiteks noh, kasvõi kaimani või igasuguseid putukaid, madusid ja sisalikke. Ja, ja see ongi just see, see asi, mille pärast sinna tasuks minna, et kunagi ei tea, mis sind ees võib oodata ja ja kui need nahkhiireparved sealt koopast ikka ikka välja lendavad, kui sa valguse ihu nende peale suunad, siis veidike tekib kõhe tunne, aga samas see on, see on nagu see võimas võimas tunne, mis, mis sind valdab, et ja, ja neid nahkhiiri nagu päris lähedalt saab vaadata ja see kõik on niisugune väga ilus ja samamoodi vihmaperioodid langeb alla sealt siis kui hästi palju on sadanud, siis langeb sealt koopa eest tallaga kosk, ehk siis saame pärast mõnusat matka sihukse mõjusa loodusliku ja, ja siukse natuke jahutava duši, duši alla. All ära käia, sa mainisid kaima neid ja ilmselt jõuame pärast rääkida ka teistest loomadest, kas sellisel rajal peab sul kogu aeg olema niheldamochette hambus ja peavad olema valmis, et millal keegi tuleb ja talle seal ei tohi anda või, või on ta tegelikult selline noh, kuidas ma ütlen, et jõukohane Tonni mind ilmselt on jõukohane kindlasti, et enamasti inimene, kui ta käib päris džunglis, siis ta pigem nagu rohmakas, võrreldes tavaliste olenditega, kes seal elavad kõik jaaguari ja, ja, ja kaimanid ja väiksed kutid. Aga, aga pigem pigem on raske neid näha, sest et ikkagi kollistami liiga palju, aga, aga noh, kunagi ei tea, sest nad võivad olla igal pool, nad võivad olla seal selle just selle kännu taga või, või selle kivi all. Et samamoodi nagu madude ja muude asjadega, et nad on seal, aga, aga sa ei pruugi neid isegi näha või noh, sa võib-olla kõnnid mööda teerada. Sul kolm umbes mingi viis madu näeb sind, aga sina neid ei näe patsienti igaks juhuks on ikkagi alati kaasas. Et kui, et kui peaks minema vajadust vajadust seda kasutada Madusid mainisid, siis. Ma vaatasin su Instagrami kontolt, et sa oled päris palju neid madusid pildistanud ja üles loetlenud mõne mõne koha peal hoiad seal tal sabast kinni ja niimoodi, et räägi natuke, räägi natukene enda enda suhtest madudega. Maod hakkasid mulle meeldima siis, kui mulle hakkas meeldima ümardžungel eksis suhteliselt varasest varasest lapsepõlvest peale kui sai neid nii-öelda dokfilme vaadatud ja raamatuid uuritud, et et noh, nad tundusid sellised natuke müstilised ja, ja, ja siuksed, huvitavad ja väänlevad ja, ja ma tean, paljudele just see ei meeldi, aga aga see on see, mis mind nende juures köidab, ehk siis ehk siis hea, kui sa neid kätte võtad, siis on nagu sihuke mõnus, natuke libe, natuke kare ja need soomused ja noh, see on, kuidas nüüd öelda väga-väga-väga elus tunne ja, ja sa tead, et sa oled nendega sõber. Ma ikkagi pean küsima, kas seal on mürkmadusid ka ja kas nendega käiakse samamoodi ringi. Mürkmadu, see on, ei ole küll palju, neid on mingi 11 liiki neid, mis võivad nagu päris letaalsed olla. Aga noh, nendega päris nii ringi ei käida. Et ja enamasti need maod, mida mina siis kätte võtsin ja turistidele näitasin ja, ja mida ma pildistasin, on siis mittemürgised, maod. Kuigi Neid mürgiseid on mõnikord, kui Lotši alale ikka tuli siis ja turistid seal olid, siis nagu kästi ära viia siis sai seda ka tehtud. Aga noh, kes tuleb olla ettevaatlik, et kui sa kindlalt nagu ei tea, siis ei tasu nagu näppima minna, et siis tuleb kaugemalt pilti teha. Kui kuidagi telefon Machete külge siduda ja siis taimeri peale panna ja vaadata, mis välja tuleb. Hea küll, käisime sellel madude ei nahkhiiri nahkhiirid nahkhiirte juures. Võib-olla siis silmasime mõnda madu sellel teel. Aga ma loodan küll, et ilma söömata madu ka hea, ei tegelikult mina ka. Kuhu võiks edasi minna kauem üldse sellest sinu, sinu selles kodus või selles Lotšis kaua-kaua seal üldse võiks nagu paigal olla ja, ja mida me sealt järgmised ette võiks võtta? No minu jaoks võiks, võiks siis noh, seal kaua olla selles mõttes, et see, see, see paik on, on minu jaoks nagu püha ja kodu, et ma tuleks alati nende tagasi. Aga noh, kuna see riik on umbes Eesti suurune, siis siis ja pool sellest või noh, mitte pool vaid umbes 90 protsenti on täielik vihmamets. Kui põhimõtteliselt saab ligi ainult paadi või helikopteriga, siis me suudame selle riigi nagu täiesti umbes mingi kahe nädalaga täiesti nagu ära katta ja, ja käia nii siin kui seal. Et ja väga huvitav koht on siis need nii-öelda kuradi saared, Ildi salu. Et siis kus saadeti eelmisel sajandil siis Prantsusmaa kõige kõige kõige ohtlikumad vangid, arvati, et need saared on siis nagu sellised kohad, kus väga välja ei pääse ja need tingimused olid seal väga karmid, ehk siis kui inimesed isegi ellu jäid seal, et siis nad nagu mõistuse olid täielikult ära kaotanud. Aga praegu on need siis nagu siukse turistidele avatud ja üks nagu veidikene ka tõmbenumber, ehk siis need saared on siis nagu jah, tundub nagu paradiisisaared, palmid on igal pool ainuke ohtlik asi on see, et vaata kookospähkliga pähe ei saa. Ilus, helesinine vesi, mitte küll väga läbipaistev, aga helesinine vesi siiski nägin seal paga paari merekilpkonna ujumas ja, ja siis saab minna siis sinna nendesse vangikongidesse vaatama, millised tingimused seal olid ja, ja kuidas nad elasid ja mõelda selle peale, et jah, et kas teie oleksite seal hakkama saanud. Aga jah, see saar on siis niisugune mõnus esitamise ajal, esimesest paiked saab ujuma minna, samuti on seal olemas ka loovad kohalte kaputšiin, ahve, kiivial võtavad päikest, roheleegionid, mõnikord võib isegi isegi kohata haarasi puu otsas kratsutamas ja, ja samamoodi sibavad seal ringi kutid, kes tohivad seda maad ja endale süüa otsivad, et selles saarel ja seal väga palju umbes pool päeva veedad, siis on nagu kõik nagu läbi nähtud, kogetud ja vaadatud. Kõlab väga muinasjutuliselt. Kas sellel sellel saarel käib, käib seal palju välismaalasi? Välismaalasi üldse selles riigis on pigem vähe. No kui tulevad putukaturiste muidugi on, aga enamus enamus on kõik oma riigi omad, mis sest, et nad tulevad siis nii-öelda Euroopa Prantsusmaalt, Ena enamus turistid, kes, kes seal siis on, on, on siis tulnud oma emamaalt Prantsusmaalt ja prantslased ikaldust nagu tihti satuvad sinna tahavad sellist nagu Kariibi merepuhkus kaev, vahelduseks. Singlile aga räägime natukene putukatest, ma ei tahagi nendest putukatest üle ega ümber saada. Et räägime putukatest, ma olen mõnel sellisel vilksamisi džunglis näinud, mismoodi seda tehakse ja, ja mul ei ole nüüd liiga suur ento bioloogiahuvi. Aga see on põnev maailm, kui, kui nüüd kui nüüd ikkagi noh, mitte liiga süvitsi minna, siis see, mismoodi nüüd selle valguse peale seal öösel tulevad ja oma soolases ju ka troopilises vihmametsas ütleme, kasvõi juba suurus mingid tikutoosi suurused vennad vahest kokku, et et räägi-räägi mulle natukesest putuka putukapüüdmise maailmast ka. Tikutoos on tegelikult ikkagi vähe öeldud võib-olla viis kuustikutoosi, kui need kokku panna ja rask sama palju? Jah, Tseentomioloogia pool on seal nagu väga-väga oluline ja toob nagu ka väga palju turiste sisse mõned lootsid, ongi nagu ka meie Louisiana, nagu selle peale üles ehitatud ja putukaid on seal igatsuses, on väikseid alla millimeetriseid ja kõige suuremat võivad kasvada siis kuni 17 sentimeetri pikkuseks titaansikk, mis on siis nii-öelda maailma kõige suurem mardikas. Samuti on seal kõige suurem, kõige suurima siruulatusega liblikas, disain ja Kristiina, kes on siis nagu ööliblikas, kes tulebki ainult lina peale ja küll ei ole putukas, aga seal samuti asub nagu maailma suurim ämblikuliik, kes on siis linnud, appik ja see on nagu väga põnev maailm, ega ma ise ka nagu putukapüüdmisest enne seda väga ei teadnud, aga aga nende turistidega seal aega veetis neid abistades lugusid kuuldes sai ka mulle selgemaks ja et siis ongi, et putukapüüdmine on siis mitu varianti, ehk siis kas on mõned, on teadlased, kes proovivad leida nii-öelda uusi liike maailmale või siis teised, kes on siis nii-öelda hobi entomioloogid ehk siis koguvad putukaid oma kollektsiooni ja siis on veel sellised, kes nagu teevad seda nagu oma elutööd, ehk siis ehk siis tulevadki, püüavad putukaid ja siis müüvad need pärast maha. Ja see putukapüüdmisega enamus Eestis või inimesed nagu üldiselt teavad putukapüüki seda, et käid liblikavõrguga kuskil põllu peal või metsas ringi ja, ja aednik seal taga. Aga aga selleks igal pool on nagu ka omad nipid mõeldud, ehk siis ehk siis meie Lootsi ja üle maailma kasutataks selliseid tühiseid, mis on siis niisugune risttahukakujuline? Pealt ja alt on nagu kaetud plastikuga ja külgedel on võrk ja siis all on selline umbes viie sentimeetrine riba lähetud lahtiseks ja siis sinna pannakse siis kas sihuke roiskunud banaan, mõni veel paneb seal roiskunud banaani veini sisse, munni kallab rummi peale veel seda nii-öelda käärimis ja alkoholilõhna nagu, nagu suurendada ja siis igasugused putukad, liblikad ja mardikad, siis lendavad selle selle nii-öelda lõhna ja, ja banaani peale sinna. Püünis sisse ja kuna instinktiivselt lendavad nad siis üritavad sealt ülevalt välja saada, siis põhimõtteliselt saab neid niimoodi kinni püüda, et Alt nagu minema ei lenda. Et päevapäeva püüniste Siuke asi käib siis niimoodi. Ja siis teine variant on jah siis ööpüügi püügipüünis, kus siis kus siis tõmmatakse valge lina ja 400 vatised ja 250 vatised lambid generaatoriga põlema. Ja siis oodatakse, oodatakse, kuni kui tulevad liblikad, putukad, ritsikad, tšikaadid ja siis võib-olla mõni isegi kon satub sinna ette, et hea, lihtne siiani lina pealt rahulikult. Ja nii see käibki nagu lihtsalt oodatakse, ja siis käiakse vaatamas vahepeal, kuidas seal lina peal elu on ja, ja ja kui on vägev isend, siis siis korjatakse ära. Kõlab põnevalt ja ma usun, et see seal vaatamist imestamist on ka siis, kui kui sul putukateadlase doktorikraadi jale Ei kindlasti kindlasti on need need putukad, mis seal on, et need värvid, need kujud, need suurused, Need, kõik on nagu, nagu ülivõrdes võrreldes nagu meie omadega, mitte meie omad, meie putukad oleks koledad, aga lihtsalt lihtsalt see, need, ma ütleksin, et need võtavad seal nagu ahhetama jahedama ikka väga, väga, väga ägedalt ja samuti samuti milliselt, nagu milliseid näiteks, milliseid haigusi nad võivad levitada või või või kus nad üldse kasulikud on ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Et sellest võib võibki rääkima jääda. Sa mainisid linnu tappikat vabandama võhiklikkust ta vist ei ole päris sama asi, mida meil tuntakse Tarantli nime all, aga ometigi on see on see on see sõna levinud, ütleb inimestele, et see on see suur karvane karvane tüüp. Jah, ta ta oli üks on üks talliks nagu Tarant line, aga ta on siis nagu see kõige suurem ja, ja ja linnutappiku nimi, ega ta tegelikult põhitoiduks ei ole, linnud, aga lihtsalt kuna üks kuna üks teadlane, kes teda esimeste esimeste hulgas nägi, siis nägi, kuidas ta nii-öelda röögib, väikest kooli pritsis, tänu sellelegi sai ta oma nime, et jah, ta on võimeline püüdma ka väiksemaid linde, aga enamus toidust temast siis mingisugused konnad või rohutirtsud, millega mina isegi sõitsin teda kummada. Püüdsin sealt. Ma tahtsingi öelda. Kuskil mainisid, et sul oli nagu lemmikloomale, eks selline tüüp seal kodus. Selline tüüp oli, on või noh, oli ikka huvitav, huvitav vaadata nagu et jah, ema, võib-olla kodus ei laseks seda teha, aga seal oli nagu võimalus. Kuulame vahepeal ühe muusikapala, kumbia, Sobral varr, just nii. Mis lugu seal selle looga, kus sa, kus sa selle loo saatel ujusid, kellega tantsisid? Selle loo saatel ma tegelikult ma kuulsin seda väga mitmeid kordi erinevate inimeste käest ja erinevas kohas, aga esimesena lugudele meelde ma nagu jah, võiks öelda, et ma uinusin selle saatel, sest et meie, minul kõrval ses toas elasid paar nädalat kaks sellist meest, kes korraldas Sist retki nagu puude latvades, ehk siis nad tulid sinna meie alale tõmbasid ühes puu otsa 30 meetri kõrgusele siukse väikse aluse, noh, nii-öelda telgi, mis oli pealt lahti ja kus siis me hommikul varakult kell kaheksa sinna üles läksime, vaatasime linde ja neid loomi, kes puu ladvas on ja teise puu otsas olid tõmmatud nagu võrkkiiged, kus, kus siis oli samamoodi, inimesed tulid kohale ja veetsid mõned tunnid üleval, 30 meetri kõrgusel võrkkiiges lebades ja vaadates kaugusesse. Ja kui nad seal minu kõrvaltoas olid, siis, siis see lugu mängis neil nagu pidevalt. Ehk siis iga õhtu sai seda laulu kuulatud ja, ja kliima magamagi jäigi. Ja kallid raadio, kahe kuulaja, et me oleme koos zooloog Joosep Sarapuuga. Müütame prantsusekojana džunglis kummikud, mudased. Ja võimalus ongi küsida, et et milliseid noh, ma tean, et see on metsik loodus, ma ise oma lahva soomlased Peter, ütlen ka alati, et ega siis keegi ei garanteeri sulle seal ühtegi ühtegi looma nägemist, täpselt samamoodi nagu Eestiski ja kui jumal, jalad, fotograafid, looma märkamisest looduses hea looma fotoni on ka täiesti valgusaastaga. Ikkagi hea võimalus sinuga soology käest küsida, milliseid loomi sina oled seal, milliseid looma kohtumisi sul on olnud selles selles metsas? Ja lihtsalt iki oli, mõned olid huvitavad tähed huvitavad, ehk siis igasuguseid loomi näha, et, et seal on nagu kõik need troopilised loomad on tegelikult olemas. No näiteks, kui me ennem rääkisime nendest grillides chillides seal jõe ääres, siis, siis siis ükskord oligi, oligi samamoodi pühapäev vist oli, ja läksin siis no lihtsalt ennast värskendama ujuma ja ujun seal rahulikult ja siis ja siis üks mees teeb lihtsalt pagasniku ukse lahti, hakkab ahve silitama. No päris tuleb välja ja lähengi juurde, siis vaata nüüd tüübil Meyrafon pagasnikus paitab seda seal ja annab talle süüa ja, ja siis, ja siis hakkab rääkima jah, et, et sai selle ja siis nüüd elab tema juures, et ja et seesamamoodi nagu baitide Meyrafia ja näha teda nagu, nagu, nagu elusast peast. Ta ta tegelikult pigem ikka päris väike, ega ta, ega ta on sihuke kassi suurune, aga tavaliselt nagu, kui neid puu otsas kõrgelt näha ja, või, või neid ainult kuulda on ju, et siis nagu ei taju seda ära, aga, aga jah, et päris huvitav oli vaadata, kuidas nagunii nii väike loom teeb sellise, kust sellist heli on võimalik tegema. Ja, ja siis samuti Nigol, nagu need, see müra seal autos siis nagu inimeste juurde nagu tulevad ja inimeste juurde ka sekkuvad näiteks ja et nii mitmeidki kordi sai nagu, nagu öösel ärgatud pottide-pannide kolinat peale, kui keegi küsis välja astudes näed, et opossum, sööb seal küpsist või, või siis kiirnärib mingisugust pakendijuppi seal rahulikult. Et jah, et noh, alguses vihane küll jah, et ajas üles jälle, aga jälle siis pärast vaatasin, et see on nagu, see on nagunii nii lõbus ja, ja, ja need on nagu lugusid nagu hea meenutada alati ja, ja samamoodi kui me paneme neile putukatele, siis sinna päeva püünisesse need banaanid ja mangod ja papaia siis sihukese vaatamegi see püündi südame liigub edasi-tagasi, edasi-tagasi lasen alla ja siis vaatan jälle opossum on sees ja on täiesti mango, kuni kivini ära Luitsitanud, siis tõmbasin üles tagasi ja siis läksin turistide ka nagu kutsuma, et tulge, vaadake, tulge vaadake ja, ja, ja nagu alati olid väga, väga õnnelikud, kui nad nägid ka mingisugust looma, et kui, kui sant nagu selles putukamaailmas nagu püsida, et siis nad tahtsid igasuguseid muid asju näha ja nii palju manid üritasingi neile neile pakkuda, nii palju, kui ma ise nägin ja alati kutsuda ja samamoodi kaimanitega, kui, kui meil lihtsalt hoovi hoovi juures oli lombist niisugune väikemeetrine Cayman siis siis nagu kõik kõik turistid tulid nagu selle linade juurest ära läksid Kaimelit pildistama. Ja, ja mis siis veel nagu püsida, samal otsis siis sea üks magad rahulikult ja siis nagu tunned, nagu oleks, oleks nagu sipelgad üle kere ja siis ärkad ülesse, vaatad, et naine ongi sipelgad, ehk siis öösel öösel läbis minu tuba nagu sihuke sipelgaränne, kus oli siis miljoneid sipelgaid, ilmselt vahetasin nagu pesa ja selle siis nad tulid nagu täpselt läbi minu voodi ja üle minu selja, et et siis jah. No ega seal midagi väga ei olnud, siis magasin paar tundi võrkkiiges ja siis läksin voodisse tagasi ja kui oli nagu plats nagu puhas. Ja mis siis veel? Madudest rääkides. Üks niisugune huvitav lugu, et sõitsime ühe ühe eestlasega, kes, kes tuli pärast mind sinna tööle, sõitsime siis nii-öelda lossis ka EL-i poole. Tee peal nägime madu, no ikka mind huvitab ja teadsin, et nagu jah, et ei tohiks ohtu meile kujutada, püüdsin siis liblikavõrgu kinni, panin sinna pagassi, tegin väikse mingi sõlmega sõlme, vaid keerasin ta krossi sinna, et sealt ikka välja ei pääse. Sõidame, sõidame, sõidame, siis räägime madudest ja mürgisuse madudest ja siis järsku see neiu mu kõrval lihtsalt kyllatab. Nii kõvasti põhimõtteliselt mulje, kõrv lukku ja siis vaatame, et käigukangi juures on see mao pea niimoodi ja siis noh, see vao pea igaks juhuks ei kähku kinni krabatud ja nii me sõitsimegi umbes viis kilomeetrit niimoodi mina hoidsin madu käes ja ja, ja, ja siis tema vahetas käike ja sõitis seal rahulikult. Et siuke siuksed asjad võivad ka juhtuda, et noh, et peab ikka kindlalt olema, mulle muidugi meeldis see või noh, ega ega mul nagu väga hirmu ei olla, lihtsalt asjad juhtuvad vahepeal ja samuti nagu üks nii-öelda mõi mein Kaul või, või siis suur asi, mida ma näha tahtsid, nad on kindlasti nagu anakonda. Kes on siis maailma suurim madu ja, ja noh, seda ma siis terve aasta otsisin. Õnneks lõpuks nägin ka alguses see oli vist mingisugune kolmas kuu, kui ma käisin seal mööda jõge nagu madal jõgi, umbes põlveni või vahepeal ka rinnuni ja käisin seal mööda jõge, siis näen, mingisugune asi Vookleb vees. No mõtlesin, et oh, et väga hea, et noh, on kohe nähtud, enam ei pea nagu enam väga pingutama, aga siis tuli välja, et oli hoopis elektriangerjas. Ja, ja siis me vaatasime tõtt, seal mul oli niisugune väike seikluskaamera kaasas, siis ma sain seda nagu vee alt ilusti filmida, et nagu need kes oli ka ainuke kord, kui ma nägin elektriangerjat ja pärast meiegi karakondad, niiet ütles nagu hästi. Ja selle Anakondaga oligi nii umbes, et, et nädal aega enne seda, kui me, kui ma tagasi tulin, siis siis õnnestus nagu ära näha. Jah, sõitsime siis paadiga mööda jõge, kus ma varem polnud käinud, vaatasime, vaat, mingisugune mingisugune väike sopp on kõrval. Pöörasime sisse natuke sõitsime edasi ja vaatasime, et noh, mingi asi seal on, alguses ei saa aru, kus on kilekotid, see on mingisugune vanad tünn või midagi. Ja järjest lähemale minnes siis nagu sa hakkas nagu koitma, et see võibki olla nagu anda ja lõpuks oligi ja see polnud mitte niisama anakonda, vaid, vaid anakonda just parasjagu kägistas nagu kapibarat. Et nagu päris rets kreisi ja, ja metsik värk, et, et kõik oli, kõik oli nagunii ehe. Kui veel olla sai, ütleme siinkohal selgituseks, et kapibaara on maailma kõige suurem näriline just nimelt ja põhimõtteliselt on selline lambast natuke nõudleme lambamõõdus, rott. Sain oma definitsioonile soology heakskiidu. Okei, aga Joosep, räägime natukene ka prantsusekojana inimestest, inimloomadest, et igal reede kuulaja mulle ikkagi väga palju pakub huvi. Ja samuti olen ma, kui ammu möödas sellest, et ma tahan, et keegi mulle kuskil Palja tagumikuga suled peas teatrit tehakse, indiaanlast mängiks, et indiaanlased samamoodi täna jalkasärk ja püksid ja plätud mis iganes, nii nagu nii nagu meie ei, käisin viiskudes ja ja sulgedega ringi, ainult et aga milliseid inimkohtumisi. On sul prantsuse ajaloos ette tulnud, mida, mida sa võiksid jagada? Võib-olla siit sujuvalt üleminekuks alustaks nagu õlledžunglist nagu jah, ükskord käisin nagu džunglis ringi ja, ja kuulan siis mingisugune noh, palun täielikult üksi on ja nagu ikka kuskil pärapõrgusse ei tea isegi, kus olen kuulen, hullus, ahistamist, no nagu ei ole mingisugune väike madu või, või, või siis isegi mingi näriline, vaid nagu ikkagi müttavad olema. Ja ei, ma ei tea, mis mõtted hakkasid läbi käima, et noh, et äkki ongi jaaguar või puuma või, või mingi taapinud midagi sihukest vägevat ja, ja võimsat. Ja, ja siis, kui ta tuleb lähemale, siis näen, siis üks tüüp lihtsalt on kõrvaklapid peas, kõnnitati hektarit detektoriga ringi. Mingisugune brasiillane, noh, mina ei oska portugali keelt ja tema eesti keelt ka ei rääkinud, noh põhimõtteliselt ja siis ta üritas mulle nagu terve aeg vist, seletad ära kellelegi ütle ära kellelegi ütle, et ja et seda tihti võib nagu ette juhtuda, et et neid, kuna kojana on väga rikas oma nii-öelda Kulla poolest, mis, mis neil mao põues peitub, siis siis väga paljud brasiillased tulevad nagu illegaalide näha seda, seda nagu otsima sinna ja ja ta näitas mulle oma väikest kulla kullatükki ka veel, et et see on jah, päris värk seal ja, ja neid mõnes kohas on isegi seal kuskil sügaval džunglis Brasiilia piirijärve lähedal on siis nagu mingid külad ja sellised suured nagu kullakaevandused, aga need on kõik illegaalsed. Ja kuna kontroll pigem on niisugune väike, siis nad saavad seda teha. Ja üleüldiselt neid nii-öelda sisse rännanud rahvaid on, on väga palju. On niisiis Brasiiliast kõrval riigist Kasurinaamest on, on väga palju on Haitil, et ja, ja siis noh, nii-öelda emamaalt Prantsusmaalt on tulnud ja samuti on ka Aasiast sinna sinna inimesi nagu rännanud. See oli huvitav, kui mu ülemuse käest küsisin, et, et nagu, et et kes nagu kes nagu mida teeb või kust nad tulnud on, siis ta ütles, et enamasti igalühel on nagu oma sihuke amet ka eksis, nagu Haitilased on trimmerdajad ja, ja brasiillased enamasti nagu siukest puutööd ja ehitavad maju puitpuudest, nagu need tema maalt, prantslased on siis tegelevad siis väikeettevõtlusega ja humongid siis. Põgenikud lausest ja Vietnamist nemad tegelevad siis nagu põllumajanduse ja puuviljade kasvatamisega ja, ja neil siis seal seal nagu natukene riigi lõunapool on siis niisugune täitsa olemas, sihuke mõnus küla nimel, mille nimel kutsutakse ka kaoks ja siis seal nad elavad ja, ja need mongid ja, ja kasvatavad oma puuvilju ja, ja ja teevad, tegelevad nii-öelda Agri kultuuriga ja iga pühapäev on seal samamoodi siis sihuke nagu turg, kus, kus siis inimesed saavad käia ja osta seal siis neid kohalikke puuvilju, noh, alati noh, nagu ikka troopilistes maades, Rambutanid, apelsinid, mangod, papaia, kookoset ja nii edasi ja nii edasi samuti. Hm, ongi nagu käsitööd, kus, kus jah, vanatädikesed on siis möllanud seal ja ja väga ilusad ja, ja originaalsed mustrid on seal näha ja samuti maitsta neid nagu kohalik. Meil on mitte just kohalike, aga neid nii-öelda autentseid nagu Aasia, Aasia, nagu toite, mingisugused sojapallid, kevadrullid siin ja seal ja, ja, ja üks, mis on, kindlasti tasub proovimist, on niisugune papaia, salati ehk siis ta ei ole nagu magus papaia, vaid tal on niisugused nii-öelda need nii-öelda köögivilja papaiaribad on siis lõigatud ja sellest on sihuke mõnus. Mükski äratasid väga tervislik ja kindlasti ka maitsev, seal elavad siis seal riigi nii öelda osas, mis seal oli üks väike, sihuke mõnus ridaküla eestlasele vist kõige kõige sobilikum mõista selle jaoks päris ranna ääres ja seal elavad siis nagu inimesed, kes on nagu polüneesias sinna kuidagi kuidagi saabunud, ehk siis ehk siis elavad mitte kõik elavad, aga need seal on näha neid traditsioonilisi palmilehtedest ja, ja kõik on niuksed looduslikust materjalist ehitatud. Ja, ja kui ma seal käisin, siis üks õhtu, siis mul õnnestus ka näha, Nad harjutasid mingisuguseks pidustusteks seal, kus nad siis tagusid oma trumme ja, ja siis võtsid ka nii-öelda meid sinna, oma tantsuringi ja siis see oli nagu väga vahetu ja üli-üli lahe kogemus. Ja samuti, mis seal läänepoolses külas avalajalima reali mapp on selle nimi, et seal siis on niisugune väga pikk, mõnus ja, ja mõnusa priisiga niisugune rannik ja sinna siis tulevad nii-öelda need merekilpkonnad munema ehk siis ehk siis üks sihuke ka siuke looduse, looduse vägitegu või asi, mida asi, mida inimesed lähevad spetsiaalselt selleks sinna nagu vaatama, ehk siis ja et sinna tulevad siis kolme liiki veegolk kilpkonni nagu munema õigel perioodil. Ja, ja see laul, nende hulgas ka siis maailma suurim nagu kilpkonna kilpkonn ja, ja siis nagu vaatad seda pingutust, kus ta sealt veest välja tuleb, kus ei ole nagu tema loogiline keskkond. Ütle korra natuke või umbes, kui suur see nahkselg kilpkonn on? Nahkseid kilpkonn kilodest ma oskan paremini öelda, seal umbes või suuremad võivad olla kuni üle 500 kilo, ehk siis umbes Novia paar meetrit pikad ja kui see volakas ennast sinna mööda seda liiva hakkab tulema ja iga sammu peal puhkab ja hingab ja samuti sees kaevamine ja kõik nagu see võtab päris palju aega ja sa vaatad seda pingutust, jalad talud nagu kaasa ja ja, ja, ja tahad, et ta nagu ilusti valmis saaks ja siis, kui ta lõpuks nende vete tagasi jõuab, siis nagu sihuke kergendusohe on, et ja et see on ka väga-väga võimas kogemus, mida kindlasti kindlasti saab näha ja tasub näha. See on eraldi kindlasti väga huvitav teema, see kilpnahkseid, kilpkonnade munemine. Ta on Kesk-Ameerikas, on samuti ja, ja nad on väga liik on väga ohustatud just, sest ja see vaatamine neid tuure on erinevaid, et sellega natukene seotud ka selliseid eetilisi küsimusi, et neid ei. Et neid ei häiritakse sel ajal, kui nad sinna sinna rannale munevad, et, et ma arvan, sinu erialast tulenevalt on täpselt mõnusat küsida, et kuidas, kuidas prantsuse kojalas sellega on, kas kas neid tuure tehakse nii-öelda eetiliselt või aetakse sinna bussidega turistid ette, kõik tõmbavad ringi, teevad pilti flash näkku ja hoopis minema. Õnneks õnneks prantsuse väänas nagu sellist asja ei ole, et siukseid nagu tuuri raames minekut ei ole nagu näinud, et võib-olla mingisugused grupid lähevad ja sõidavad selleks sinna aga, aga siukest tuuri värki, aga sellest nagu väga keegi sellest nagu kasu ei teeni. Et siis ehk siis see värk on seal jah, päris päris nagu kontrollitud, ehk siis see on nii-öelda need kilpkonna, kilpkonna kaitsjad või sest see amet, kes seal sellega tegeleb, Kvata, ehk siis need inimesed, kui see munemise aeg on, et siis nemad käivad mööda randa ja vaatavad, et keegi neid, keegi neid mune, mune nagu ära ei võtaks seda, et tavaliselt toiduks nagu delikatessiks, et sellest saab väga head raha ja, ja igal pool on nagu sildid ka üleval, et, et tohib ainult nagu punase valgusega ja, ja ilma ilma välguta pilti teha ja, ja loomi ei tohi puutuda, et, et põhimõtteliselt see on, see on pigem nagu väga kontrollitud seal ja, ja, ja kes turistide hordid ei ole, et, et pigem pigem kui on segajaid, siis on hästi nagu minimaalselt ja ja, ja vaadatakse kilpkonn Saksamaatoimingud ikka ära tehtud, et minu, minu jaoks tundus see ja see oli väga nagu selline turvaline ja, ja mittesegav keskkond nahkkilpkonnade vaatamiseks. Mitte nüüd liiga kaugele veel nendest inimkooslustest minnes. Sa mainisid siin kõiki kõiki rahvusi, kelle nii-öelda sulatus ahise prantsusekojana mõnes mõttes on Vietnamist kuni Vietnami välja, kust inimesed on teie sinna leidnud, et ja Brasiilia ei ole muidugi sealt kaugel, mis on eelkõige kuulus oma karnevali poolest, aga need on mujal kalladina aja Lõuna-Ameerikas. Järgmiseks järgmiseks olemegi sinuga välja otsinud ühe katkendi ka Jenny karnevalist. Just, mis teema seal sellega on? No seal ma ei tea, kuidas küll Brasiilia karneval välja näeb või mingi muu Ladina-Ameerikaga seal kestab, see karnevaliaeg kestab umbes nagu kaks kuud on kuskil niisugune veebruar, märts eksis ja umbes kaheksa nädalat iga iga pühapäev tuleb ka n-is on niisugune paraad, kus nad teevad siis ümber mingisuguse ümber kindla kvartali, teevad, teevad siis nagu paar ringi laulavad, tantsivad, möllavad enamasti on samasugused grupid ja, ja iga nädal on siis nagu mingi uus kava, uus muusika ja, ja uued tantsud, et, et see on väga lahe nagu vaadata ja minu arust seal nagu igaüks osaleda, sest et vahepeal tundus ja et, et mingisuguseid neli tüüpi viskasid naiste riided selga, seal võtsite mingisuguse kõlari oma kohvrisse kaasa ja siis käisid tänaval ringi ja kutsusid inimesi tantsima. Ja samuti need pealtvaatajad, inimesed nagu tantsivad või see on niisugune aeg nagu, kus on kus on nagu väga inimestel on nagu väga lõbus, aga samuti KuMul vanaonu küla sellist üritaski aru saada selle karnevali ajal üldse aru saada. Et vahepeal räägitakse igal pool, kell neli hakkab, kell viis hakkab kell kuus hakkab ühe mehe käest küsis, et noh, et et mis, mis kell see karneval hakkab siis ta meest vastutavale hakkab, mille ta hakkab, aga vargaid on palju. Ehk siis jäeti, et seal on ka selline koht, kus, kus need nagu taskuvargad, tegutsevad tulevastel peal hoida, aga, aga minu jaoks selline või see, see meeleoli väga nagu lõbus ja eksootiline ja, ja, ja kindlasti kui sa, kui seal sellel ajal seal olla, siis tasub seda nagu vaadata, kuuld kuulata ja nautida. Proovime seda kõike endale ette kujutada, seda melu ja kuulame siis väikest katkendit sellest karnevalist just. Jah, et selles laulus oli kuulda neid kõiki instrumente, mis seal on, et siis et siis möödunud üks suurte rõngas nagu ümmarguste sahistitega ja siis inimesed või need väiksed poisid käivad ringi suurte, nende v tünnidega trambivad neid ehk siis nagu väga instrumentidele ei ole nagu rõhku pööratud võt võetakse seda, mida nagu parasjagu kasutada saab ja samamoodi ükskord oli päris naljakas vaadata, kus, kus üks mees siis nagu oli siukse endale kräkki ehitanud ratastega, kus all oli kenake generaator, mis käis ja peale seda seda selle peal nagu mängis seda süntesaatorid ise lükkas teda edasi ja, ja see oli siuke päris kuul vaatepilt, et, et mis, mis võimalusi nagu luuakse inimeste. Raju meil ei ole palju saateaega jäänud Joosep mis võiksid olla veel sellised nii-öelda kõrghetked, Hailaidid, sinu prantsusekojana retkel. Ja metsast me oleme käinud, aga nüüd tuleb ka minna sinna metsa vahele ehk siis jõgede peale. Ehk siis ja kindlasti üks haiglaid on siis nagu see Cayman trip, kus siis, kus siis paadiga minnakse vaatama jõelu. Alguses nagu minnakse siis ühte külla, kus Khao külla, kuhu saab ainult siis paadiga, kes elab umbes 50 inimest ja seal saab vaadata siukest, nagu kas sellist õppida, Losutamist, vaadata, kuidas, kuidas kohalikud lastavad ise samamoodi kõrvale heita ja seal külavahel ringi käinud, et päris nagu sürr on vaadata siukest väikest küla inimesed lõpetavad ja saab ainult nagu paadiga riigi. Ja kui seal on käidud, siis pannakse ei jõge mööda ülesvoolu kohatakse kõiki loomi, keda seal kohata annab, samamoodi mingisuguse oksa peal võib madu istuda ja linnud lendavad, haigrud, muud veelinnud, sukelduvad, et saan väga hull äge vaadata, jõgi on ise umbes 20 meetrit lai, aga siuke üleujutatud ala, kus on roht, on hästi palju ja siis seal rohu sees kasutatakse nagu lehmas, ehk siis võid nagu lehmadega koos ujuda ja, ja neid vaadata, kuidas nad seal ise ujuvad ja, ja, ja päris. Mul oli vaadata nagu lehmal on ainult pea sealt väljas ja siis õgib seal rohtu ja samuti lavad seal kapibarad ja selliseid ja siis kui kui läheb pimedaks, siis siis on aeg nagu nii-öelda kaima ite käes. Ehk siis ehk siis ja minnakse, minnakse kaimani vaatama, et siis prantsuse kaasani siis nelja liiki kaimanid ja nendest kõige suurem on siis must Cayman keset kasvada siis kuni kuue meetri pikkuseks ja, ja nüüd me siis nagu üritamegi, neid me siis nagu ühistsimegi vaatama vaatama minna ja, ja isegi kui, kui oli juhust, siis väiksemaid püüdis siis see nii-öelda giid nagu kinni ja siis inimesed said pilti teha ja kaimani nagu seda käes hoida. Et, et see oli niisugune väga äge kogemus ja Caymani elust nagu kulda kuulda kulda, siukseid lugusid ja seal sama jõepealse sea. Ükskord me käisime sõbraga ka niisama, võtsime kanuusse, siis sõitsime selle peal siis ja, ja siis oli selline hetk, kus, kus kuuleme puude otsast siukest mõnusat sahistamiste, vaatame siis umbes, et et viiekümneliikmeline Saimiiri kari, noh, kui kui seda karjaks saab nimetada, kuidas, kuidas nad siis seal puu peal mängisid, hüppasid ja siis me lihtsalt olime umbes pool tundi seal kanuusse, lihtsalt vaatasime neid, et see on nagu niisugune väga ja jällegi nagu ehe, võimas, metsik kogemus, mida sa nagu igalt poolt ei saa, et sa oled seal džunglijõe peal vaikselt lõõtsud väike tuul, sest vahepeal saad ennast jahutamas vees käia, kuna jah, päike paistab kogu aeg ja siis neid nagu ahvikari vaadata ja kuidas nad oma elu elavad ja kui, kui nõtkelt ja graatsiliselt nad ühelt puult teisele hüppavad, et see on nagu päris metsik ja kappidest rääkides ja neid, neid on siis ka mõned teised liigid, näiteks müra, mida juba mainisin, väiksed tama ring, keda sa põhimõtteliselt võid oma hoovist hommikukohvi kõrvale vaadata, kuidas nad mööda puid puid hüppavad, et jaa, et neid kohtumisi on ise iga iga isesorti ja, ja ega igaüks on nagu natuke erilisem, kui teine. Väga nii-öelda kujutluspilte loob. Ma loodan, et lemmikuid. Et minu jaoks ka alati looma märkamisest, millest ma juba ennem rääkisime või looma fotostet. Kõige fantastilisem hetk ongi see, kui, kui sul on võimalus saada loomale nii lähedale, et sa näed teda päriselt tegevuses moodide toimetab oma omale mingeid igapäeva toimetusi, mitte lihtsalt, et opp näed sa Saimiri või kuivelmancy pisikene apsel hüppab vaid, et vaid, et sa näed seda, seda tervet, seda kooslust korraga siis nagu paneb. Kohtumisel ja veelgi täna kahjuks vist ei jõua rääkida, et peab ise kogema uuesti minema, et neid, et kuidas vaadata loomi nagu tegevuses ja kus sa saad seda nagu rahulikult vaadata, et Eestis nagu kahjuks sellist nagunii head võimalust pigem pigem nii nii kergesti kätte ei saa. Selle mõttega ongi meil hea tänane saade lõpetada Joosep. Kahjuks küll jah. Lõpulooks oled sa valinud ühe loo, mille, mida mina ei suuda välja hääldada. Aitäh sulle. Meeldib, meeldib, tulid ja avasid meile ukse oma kodusesse džunglisse. Suur tänu, hea raadiokuulaja. Et olid sellel rännakul meiega. Ma tuletan meelde, et kõik reispassisaated on järelkuulatavad nii raadio kahe kodulehel raadioga, häpist kui ka teie vabalt valitud podcasti ehk taskuhäälinguprogrammist. Saates olid Joosep Sarapuu ja Ivadžeterkin nimeks, sellel saatel on reispass värske vaba raadio kaks. Kauni kohtumiseni juba järgmisel pühapäeval.
