Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere eetris on raadio kaks alanud saade puust ja punaseks. Stuudios on saatejuht Arko Oleski ning koos tänase külalisega, kelleks on Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Tere, Jaan. Tere. Koos me siis oleme teie jaoks välja valinud viimaste nädalate põnevamaid uudiseid, maateadusemaailmast uudised, mis puudutavad siis meie planeeti, selle erinevaid süsteeme ja üritame neid siis selle tunni jooksul teilegi edasi anda, selgitada, mida huvitavat on leitud, mida võib-olla hirmutavad, kuidas meie planeedil üldse läheb. Ja alustame võib-olla sellest, et kui möödunud suvi oli siin Eestis ikkagi väga ilus, üsna kuum, päikeseline ja kogu maailmas oli ikkagi päris soe, räägiti jälle paljudest uutest ilmarekorditest ka kõigi aegade edetabelis. Kindlasti käesoleva aasta pääseb seal edetabelis üsna üsna kõrgele. Siis tegelikult meie esimeseks uudiseks ma pakuksin midagi natukene vastupidist, et me teame, et on ka ikkagi paiku siin maamuna peal, kus on ikkagi märksa külmem. Poolused Antarktika, aga kui külm seal ikkagi olla võib, me teame, et praegu mõõdetud külmarekord, et üldse on siis Antarktikasse Vene uurimisjaamas Vostok aastal 83 näitas kraadiklaas miinus 89,2 kraadi ja see on siis nagu registreeritud maakera ametliku külmarekordini. Aga nagu see uudis, mida me praegu ette võtsime, näitab, siis tegelikult saab minna veel külmemaks isegi peaaegu miinus 100 kraadi. Ja oskad sa nüüd nagu öelda, et miks see selline ametlik rekord ja nüüd selle uudise poolt välja toodud rekord, miks nad ikkagi erinevad? Need uued andmed, need ei ole otse looduses mõõdetud või kohapeal vaid vaid satelliidi pealt ja, ja juba siis erineb põhimõtteliselt see, et satelliidi pealt on võimalik siis mõõta maapinnalähedast temperatuuri, samas kui ilmajaamade standard on kahe meetri kõrgusel paiknev termomeeter. Tegelikult teeb siis üsna suure vahe juba sisse seesama kaks meetrit, et maapinnal vist on alati üsna külm. Ütleme, et nendes tingimustes jah, millest, millest jutt, on siis külm õhk? Tõepoolest on raskem ja püsib maapinnal, nii et seal on juba juba oluline gradient siis ülespoole eestlases soojeneb gradient. Nii et need temperatuurid, mis siis täpsemalt on arvutatud satelliidiandmete pealt need küll ulatuvad miinus 98 kraadini, et tõesti, aga seetõttu jah, päris ilma rekordiks nad kirja ei lähe, aga see nende väärtust muidugi kuidagi ei ei kahanda, et, et me oleme nüüd selle võrra targemat jah, et kui külvaks ikkagi õhk võib oma keral minna. No no tõepoolest, Antarktika on ju ka nii tohutu kui suur ja seal on üksikud uurimisjaamad, et no see peaks nagu väga palju õnne nõudma, et olla nagu õigel ajal täpselt õiges kohas, kus on see kõige külmem olek, aga satelliidil seda piirangut ei oleks, ta ju saab ju nagu pidevalt mõõta, pidevalt vaadelda ja siis nagu ma siit loen, siis Colorado ülikooli teadlased, kes siis nagu tegid neid mõõtmisi satelliidi vahendusel toovad välja, et ajavahemikus 2004 kuni 16 hinnata, siis vaatasid nad rohkem kui 150-l korral, tuvastasid temperatuure, mis olid alla miinus 90 kraadiga külmemad kui miinus 90 x külmemad, kui tegelikult see, see mõõdetud temperatuuri rekord. Et sellist nagu eriti üllatusena ei tule, et sedalaadi temperatuurid on Antarktikas võimalikud. Seda mitte tõesti, et nüüd lihtsalt sellel mõõtmistehnikaaparatuuri arenedes nüüd oli, oli võimalik need varem ainult modelleeritud tulemused ka reaalselt ära mõõta. Ma arvan, et järgmisel suvel võib see olla meile lohutuseks mõelda, et kuskil maakera peal on kohti, kus kus on tunduvalt külmem ja ja ilmselt sedalaadi temperatuurid nagu ikkagi jäävad sinna ka mingit teatud määral küsima, et seda ohtu vist ei ole ta nüüd see kliimamuutused ja see üleüldine soojenemine tähendaks seda, et nagu mitte kunagi enam selliseid temperatuure seal võimalik mõõta ei ole. Et see kohapealne süsteem on ikkagi piisavalt püsiv, et endiselt hoida neid miinus üheksa kümneseid temperatuure. Tõsi on, on see Kliimamuutus on, on maakeral jaotunud väga ebaühtlaselt, elan piirkonnad, et nagu, nagu näiteks Arktika noh, selle serva piirkonda võib ka Eesti lugeda, kus kliimamuutus on, on väga selge ja, ja, ja siis silmaga eks ole nähtav oma tallasidki. Näeme, kuidas nad nad sõna otseses mõttes näpu vahelt ära sulavad. Ja, ja tõesti, on piirkondi, kus on, on tendentsid hoopis jahtumise poole nagu nagu näiteks Siber. Ja Antarktika on siis piirkond, kus selliseid väga suurt märgatavat trendi ei ole, ehk siis seal see, mis tekitab just selle, selle ülikülma ilma on nähtus, mida kutsutakse polaarpöörise ehk siis ümber selle selle pooluse, mida siis katab ju Antarktise manner selle selle ümber siis kujuneb selline suur õhuringkäik valdavad tuulesuunad siis lääne tuuled ja selle tugev nedes, siis ei pääse sealt sinna süsteemi sisse, soe õhk väljaspoolt siis troobikast. Ja see, see süsteem jah, ei ole nõrgenemise märke näidanud. Nii et jätke meelde. 23. juulil 2004 mõõtis satelliit Antarktika jääpinnalt külmuseks 98,6 miinuskraadi, nii et saad alati, temperatuurid on siis siin maa peal võimalikud. Teeme esimese muusikapausi meie saatesse ning toome uued uudised, teeni juba paari hetke pärast. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, siin stuudios Arko Oleski Jaan Pärn, pakkumas teile valikut põnevatest maateaduse uudistest. Kui meie esimene uudis rääkis noh, maailma kõige külmemas piirkonnast ehk lõuna poolusest lõuna nabast lõunamandrist, siis nüüd liigume, noh, ei saa öelda vastaspoolusele, vaid võitleme temperatuuri mõttes vastas kohta, ehk siis ekvaatori kanti troopikas ja ja siingi muidugi Ratase tulemus on, aga see uudis, millele me siin otsa vaatame, räägib sellest, et see troopiline piirkond mesis seal ekvaatori ümber on selline töö, kus on siis omapärased või iseloomulikult klimaatilised tingimused, kõrge temperatuur ja nii edasi, et tegelikult see piirkonda aina laieneb. Ehk siis troopikas saab meile aina rohkem. Kas see jaan on mingisugune uus ja üllatav teadmine? Ei, see on juba suhteliselt vana teadmine või ütleme, aastakümneid on seda tähele pandud ja troopika on ka üks üks piirkondi, kus kliimamuutus on, on üks suuremaid ja milles võib-olla siis nüüd uudis seisneb, et varasemalt arvatust kiiremini troopika laieneb, et, et siin on siis siis rusikareeglina välja pakutud, et aasta 10. laieneb poole laiuskraadi võrra troopika ehk siis see on, see on päris, päris päris kiire, ütleme, kui me räägime kliimast, mis on ju, On ju peaks olema ikkagi aastakümnetes suhteliselt stabiilne nähtus, siis, siis siis jah, seda, seda, see on juba selline aasta kümnesi võiks olla täitsa maailmakaardil täiesti ilmaga jälgitav. Kiirus see pool laiuskraadi künd kilomeetritesse ümber rehkendada, siis kas on nagu enam-vähem 60 kilomeetrit on vist umbes laienemise kiirus? Umbes seal kandis ta tundub olevat nii, et ütleme 60 kilomeetrit aastakümne 20 56 kilomeetrit. Jah, nii et tegelikult siin ütleme viimase ütleme 40 aastaga ikkagi me räägime juba räägime sadadest kilomeetritest rohkem, mis on nagu troopika all millest see nagu väljendab, milles, kuidas me saame tegelikult troopika defineerida või mis, nagu kohapeal nüüd rohkem või teistmoodi juhtuma hakkab nende saades, mis on saanud troopikaks. Noh, kõigepealt troopika sinna kõige klassikalisem definitsioon on, et see on piirkond, milles aasta ei ole ühtegi kuud, mille keskmine temperatuur oleks alla 18 kraadi, ehk siis 18 kraadi loetakse selliseks püsiva troopikanäitajaks. Troopika võib olla muidugi ka ütleme, niiskuse poolest väga erinev võib olla ju, eks ole, vihmametsa kliima on troopika ja k kõrbekliima ehk siis täiesti seinast seina võib see see olla ja muidugi inimesele kõige ohtlikum nähtus on, on just see kõrbestumine ja tegelikult ka kui sellisest metsa kasvu võimaldavat kliimast saab selline stepi kliima ühesõnaga või inimesi ähvardab veepuudus ja troopika on ju teadupoolest ala, kus on kõige suurem inimasustuse tihedus siis just kuna paljuski seostub see kõrvestumise ja muu kuivenemisega, siis, siis see on Justis muret tekitab, et see niiske troopika nii palju Ei laienenud. Ühesõnaga elu kindlasti mugavamaks ei lähe, aga ütle, kas me teame, miks troopika laieneb, mis seda tagant tõukab. Lühidalt. See on ikkagi seesama kliimamuutuse ehk siis siis kui meil on rohkem kasvuhoonegaase ja, ja vähem osooni, meie atmosfäärid kaitsmas päikesekiirguse ja sinna salvestuva soojuskiirguse eest siis jääb üha rohkem süsteemi kliimasüsteemi ja seal siis siis just nimelt nendel troopilistel laiustel, mis saavad kõige rohkem ja päikesekiirgust ju seal siis üha rohkem avaldavad mõju. Ja tegelikult siia sa vist päris hästi siduda ühe teise värske uuringu ja uudise mis käsitleb ka tegelikult Ta ütles, et looduskeskkonnareaktsiooni kliimamuutustele ja mis tegelikult puudutab mingil määral ka Eestit. Ehk siis küsimus sellest, et kuidas käituvad sood kliimamuutuste korral, et ma tean, see on nagu teema, millest me sinuga siin saates oleme ka varem nagu päris mitmel korral kõnelenud. Et võtab võib-olla lühidalt kokku, et millest see nagu uus uuring meile räägib. Kogu maailma soid kõiki sootüüpe hõlmav uuring tuvastas et parasvöötme ja Lähis-Arktika sood kliimamuutuse mõjul hakkavad rohkem süsinikku salvestama, samas kui troopikas on kliimamuutuse mõju vastupidine. Troopikas tekitab tiiva muutus just. Süsinikukadu nii et tegelikult meie piirkonna sood nagu aitavad võib-olla leevendada või noh, töötavad vastu sellele kliimamuutusele eemaldavad seda süsiniku atmosfäärist. Aga troopikas vastupidi just võimendavad. Täpselt, kui me nüüd sellest eelmisest uudisest lugesime, troopika tegelikult aina laieneb, siis kui need kaks teemat kokku panna, need uudised taaskord ei ole nagu väga head, ehk siis mõned sood, mis varem võisid nagu leevendada neid muutusi, nüüd hakkavad neile kaasa aitama. Jällegi väga õige ja väga-väga ohtlik tendents tõesti troopikas. Temperatuur kõrge temperatuur soodustab turba lagunemist, seda ei jõua niivõrd palju peale tekkida, kui kiiresti seda siis kõduneb ja ka osaliselt vooluveega või pinnaveega ära kantakse. Ja ja õnneks või kahjuks on see, et ega see troopika laienemisest hoolimata Niibia meieni ei jõua. Aga selle soode kontekstis ma arvan, tõesti, see on pigem nagu õnneks ja tahaks loota, et, et võib-olla sellele laienemisele troopika laienemisel tuleb ühel hetkel piir ette. Kuna me elame jah, globaalses kliimasüsteemis, siis siis selle troopika laienemise mõjud on tulevad meile ikka koju kätte. Kõik mõjutab ikkagi kõike. Kuulame siia vahele taas muusikat ning siis jätkame. Tormad saabujad ringi keerutada. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks, täna arutleme, tutvustame teile erinevaid maateaduse alaseid uudiseid ja nagu kipub meil selles selleteemalistes saadetes olema, siis selliseid halbu uudiseid on võib-olla pisut rohkem kui, kui häid. Ja taaskord tuleb võtta jutuks, eks ole, eelmises saates, kus me rääkisime kliimamuutustest, räägime ka teisest sellisest suurest globaalsest probleemist, milleks on metsade kadumine omal moel ka ka meil siin ju viimasel viimasel ajal väga teravalt jutuks olnud. Aga nüüd see uuring, millele otsa vaatame, on püüdnud aru saada, et mis põhjusel tegelikult metsi maailmas üldse raiutakse, miks metsad kaovad ja nagu ma aru saan, siis on tõesti selline jällegi väga suur globaalne uuring võib-olla isegi seniolematult suur. Jah, tõepoolest, nüüd on, jah, varem oli, oli jutt teada, jällegi see, see ei ole uudis, et metsad kaovad ja põhimõtteliselt oligi on ka silma pidevalt peal hoitud sellel, kus Nad kaovad. Aga nüüd siis on ilmunud esimene täpne maailmakaart, kus on et ka nende metsade kao peamine põhjus välja toodud siis vastavalt väga täpselt ütleme, metsaüksuste. Ja nagu ma siit loen, siis jällegi selleks ei rännanud teadlased sugugi mööda metsi kogu maailmapidi, vaid istusid, võib öelda mugavalt oma tugitoolis ja lappasid satelliidipilte, mis tõesti viimased paari aastakümne jooksul on ju meie käsutuses kus saab vaadata siis metsade olukorda tõepoolest, nende piltide pealt on varem tuvastatud, et eks ole, kui palju on seda metsa kadunud. Aga nüüd nad õpetasid tarkvaraga aru saama, et mis põhjusel, et, et see on samamoodi uus huvitav infokild selle juures. Ja ja see see just just ongi kõige, kõige huvitavam ägedam selle selle uuringu juures, et. Ja me saame tegelikult teha väikese arvamismängu, meie kuulajad, tegelikult need viis peamist põhjust, mis tuuakse välja, mida uuriti, on metsatulekahjud siis puude langetamine, eks ole, või noh, metsaraie, metsandus, metsandus, siis suuremastaabiline põllumajanduseks selliste põldude rajamine või suurte istanduste rajamine siis väikeste põldude rajamine ja linnastumine ehk siis linnade laienemine, ehk siis nüüd nendest viiest iga kuulaja saab nüüd järgneva paarisekundilise otsustada, et mis tema arvates on see kõige suurem põhjus. Me võime öelda, et, et see siis selle, see vastutas 27 protsendi kogu selle kao eest, mis viimasel 15-l aastal on, on tuvastatud. Ja ütleme nüid õige vastuse välja, Jaan, see on põllumajandusseansil suur põllumajandus, eks ole. Just sest see on tööstuslik. Jah, võib öelda, et tööstuslik või selline kaasaegne põllumajandus ehk siis eeskätt metsa raadamine on täpne termin selle kohta. Ja kõige suurem kannataja võib öelda, tundub, et on Kagu-Aasia asja, ütleme Malaisia, Indoneesia, sealkandis. Jah, täpselt, see on sellel kaardil toob välja, et siis selle raadamise all kannatavad eeskätt Kagu-Aasia ja ka Lõuna-Ameerika. Siin on Lõuna-Ameerika osas küll on, on positiivne. Et on langustendents metsade raadamises, aga see-eest jällegi seda kompenseerib Kagu-Aasias peamiselt siis õlipalmiistanduste rajamine, millest noh, viimasel ajal õnneks on ka päris palju juttu olnud. Just et, et see on ka nõuana tegelikult inimestele, et kui te, kui te soovite midagi metsade heaks teha, siis siis palmiõlitoodete vältimine on ilmselt üsna hea võimalus selle jaoks, et, et kaasa aidata. Jah, kipub nii olema, kas sellest asi paremaks läheb, aga noh, tõepoolest, kui ühel heal päeval me suudaksime ilma palmiõli Ta hakkama saada, siis oleks suur kergendus küll Kagu-Aasia metsale. Ja Brasiilias on need peamised põhjused, miks see põllumajandusharud, mida siis metsa asemel kasutatakse siis veiste karjatamine ja sojaoakasvatamine, et ka seal on nagu natuke teised kultuurid, siis siis mängus. Jah, selle soja kohta tuleb siis öelda. Et kes tahab Brasiilia vihmametsasid kaitsta oma oma tarbimisvalikutega, siis, siis ütleme, Lääne-Euroopas toodetud liha. Saadused on suures osas soja söödal, et võib-olla võib-olla esimene intuitiivne mõte oleks, et, et kui me sööme vähem soja, siis siis me nagu teeme selle olulise valiku, aga tegelikult suurem osa Lõuna-Ameerikas toodetud sojast läheb, läheb Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika söödaks. Nii et järgmine kord, kui plaanite hamburgerit osta, siis on ilmselt mõttekoht just, aga kas, kas see teadmine, eks ole, mis on need metsade kadumise peamised põhjused, et mida see meile nüüd natukene nagu juurde annab või mida me nagu läbi selle saame paremini või, või targemalt teha? Noh minu meelest tänapäeva maailmas, kus me elame, ju meeletus infomüras kaasa arvatud ja võib-olla võib-olla eriti just keskkonnateemadel, kus, kus igaühelt poolt me kuuleme iga, nii paljudest keskkonnaprobleemidest ja teiselt poolt siis võib-olla tööstus ja osad valitsused jällegi üritavad neid võib-olla võib-olla pisendada. Ehk siis selline reaalne tõendusmaterjal sellest, mis peaksid olema prioriteedid looduse kaitsmisel on äärmiselt vajalik. Ehk siis saime ikka teile kaasa anda võib-olla paar mõtte kohta või käitumissoovitust, kuidas saate kaasa aidata metsade kaitsmisele laias maailmas. Kulun siia vahele taas pisut muusikat ning siis jätkame. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks ning järgmine uudis, mille me siin ette võtame, siin saatejuht Arko Oleski, geograaf Jaan Pärn, tutvustamast teile uudiseid. Järgmine uudis viib meid ühe keskkonnaprobleemi juurde, mille puhul meile juba tundus tegelikult, et me oleme selles jagu saamas, et asjad muutuvad paremuse poole. Kes mäletab, kes on kuulnud, et kaheksakümnendatel oli väga palju juttu osooniaugust, osooni kahjustavatest ühenditest võeti vastu rahvusvaheline leping, Montraalid, protokoll, mis keelustas need ühendid, mis kahjustavad osooni. Ja tõepoolest viimasel paaril aastakümnel on nagu tundunud, et asi läheb aina paremaks ja ehteid. EKI enam neid samu keskkonnaprobleeme, mis kaheksakümnendatel osooniaukudega seoses kolid esil. Kuid, kuid tuleb tunnistada, et siin, nüüd teadlased on avaldanud ühe murettekitava raporti selle kohta, et taas on need ühendid hakanud jõudma atmosfääri. Taas on need hakanud osoonikihti kahjustama, hoolimata sellest, et meil on rahvusvaheline leping, mis seda keelustab. Ja on, et kui hull see asi nüüd on, et kas me peame, hakkame jälle osooniauku kartma? Asi on, on hull, sest et lahkasime uudist, et kuigi see maailma suurim osooniauk siis Antarktika kohal on, on näitamas positiivseid märke või vähemalt enam ei laiene ega süvene siis on just nimelt troopika kohal osooni hõrenemise tendents, nagu juba mainitud ja teada, siis siis see mõjutab erinevalt Antarktika kliimast siis troopika kohal toimuv mõjutab juba otseselt miljardeid inimesi ja osooni kihi hõrenemise mõju tunneme otseselt oma oma nahal ehk siis ultraviolett kiirgus. See, et ta on viimasel ajal muutunud ohtlikuks. Lapsena jooksime, jooksime paljalt ringi, võis seda seda vabalt teha, nüüd enam mingil juhul ei tohiks lapsi lauspäikese käes keskpäeval lasta katmata viibida see tendents siis just jah, troopikas on siis siis eri eriti eriti murettekitav just just seetõttu, kuna seal noh, temperatuuri tõttu iseenesest inimesed hea meelega viibiksid ju ju katmata pool poolpaljalt ja muidugi on seal tänaseks juba elamas ka palju valgenahalisi inimesi, kellel looduslikku kaitset ka nahas pigmendi näol, siis siis ei, ei ole väga tõsine uudis ja lisaks haakub see tolle artikliga ka niimoodi, et seal oli välja toodud ka asi, mida tihtipeale ei ei tunnistata teadusuuringutes või rõhutada on see, et selle põhjust tollal siis mis oli pool aastat tagasi ei teatud. Ja, ja nüüd siis ühe võimaliku seletuse juurde või jälile. Me oleme saanud Ja me siis räägime ainest nimega atri, kloro, floro, metaan. Lühidalt võib öelda Frioon 11 või CFC 11 ehk siis selline tööstuslik kemikaal mida on ajaloos väga palju kasutatud külmkappides külmkapi, jahutussüsteemi, sellise ainena. See keelustati ära pärast seda osooniaugu teemat, aga viimasel viimase aasta jooksul on tõepoolest märgatud, et kusagilt Aasiast paisatakse seda jälle olulisel määral atmosfääri. Ja tõepoolest nüüd mingi värske ja selline noh, mitte isegi mitte teadusuuring, vaid, vaid selline mittetulundusühendus on nagu asja uurinud ja selgitanud välja, kust see tuleb. Ja ilmselt võib-olla ei ole väga suur üllatus kuulajatele, et et süüdi on Hiinas asuvad tehased. Jah, teadusuuringuks ma ikkagi seda loeksin, kuna ta ikkagi avaldati teadusajakirjas Nature, mis ei ole lihtsalt teadusajakirju, vaid võib-olla üks kõvemaid teadusajakirju. Aga jah, need meetodit võib olla, olid hõlmasid jah, nii nii mõõtmisi kui ka kui ka küsitlusi ehk siis 18 suurt Hiina tehast otseselt tunnistasid, et et nad kasutavad seda CFC üht-teist ja kui rääkida, siis, et mida sellest tehakse, seda kasutatakse polüuretaan vahuvahtplasti, täpsemalt siis tootmiseks. Ja see on väga laia kasutusega materjal, ehk siis sellised tugevad vaht, plastid, kus iganes me ette kujutame, noh, alates juba sellistest käsnadest pesu käsnadest aga vaat et igal igal pool, kus meil on selline noh, kas soojustus või löögi puhverautodes ja muudes masinates näiteks on see väga-väga levinud materjal. Ja tõesti, vahtplastehitusvaht, et Aasias ehitatakse meeletult ja endiselt, et seal, noh, see nõudlus materjali järele on ka suur ja ilmselt selle aine kasutamine siis muudab selle tootmise kuidagi tõhusamaks ja odavamaks, mis sest, et keskkonda kahjustavamaks Jah, täpselt seda, need intervjuud tehasedirektoritega välja välja tõidki, et tõepoolest, see on lihtsalt kõige odavam viis toota tugevat vahtplasti, aga kasutatakse seda mitte ainult Aasias, vaid ka vaid ka Venemaal on siin välja toodud, et Venemaa siseministeerium arreteeris ja avas kuriteo kaasuse inimeste vastu, kes siis laialdaselt neid neid materjale Venemaale illegaalselt importisid. Ja tõepoolest, et siin ka see raport hoiatab, et ilmselt sellesama ehitusturu tõttu nõudlus ilmselt lähiajal on väga suur. Ja siin on vaja selliseid riiklikke, kõike tegusid selleks, et takistada, sest tegemist on ikkagi illegaalse tegevusega, mis rikub rahvuselise protokolle ja kahjustab tegelikult meie kõigi keskkonda ja tervist niimoodi, et ja siin on nüüd ilmselt ball Hiina valitsuse ja rahvaid organisatsioonide käes, kas nad suudavad sellele piiri panna, sest siin on vaja sekkumist, sest nagu ilmselt ettevõtted ise ei taha väga vabatahtlikult sellest loobuda. Jah Hiina süsteemi tundes muidugi On alust isegi olla optimistlik selles osas, et Hiina Hiinas oli ikkagi niimoodi, et kui riik midagi tahab teha, siis ta teeb selle selle ka ära ja siin on siis küsimus jah, et kas kas ta seda tahab teha, noh viimasel ajal vähemalt ütleme niimoodi vormiliselt või, või sõnades on, on keskkonnakaitse olnud Hiina prioriteet ja tegelikult mitte ainult sõnades ka väga palju on ära tehtud paljudes valdkondades on, on Hiina juhtiv keskkonnakaitsja maailmas ja siin ma isegi avaldasin lootust, et et ta võib ka ka selles teemas suhteliselt kiiresti tulemusi näidata. No see kõlab lootusrikkalt igal juhul üks uudis on meil teie jaoks veel varuks, jõuame selleni, õige varsti. Puust ja punaseks. Ja meie tänase saate viimane uudis või see uuring, see tulemus on valminud tegelikult nagu paljud teisedki selle saate uudis, et tänu sellele Meil orbiidil tiirlevad erinevad keskkonnasatelliidid, mis pidevalt jälgivad seda, mis maa peal toimub ja suudavad teha mõõtmisi, mis on täpsemad kui kunagi varem ja katavad suuremat pind alla, kui kui siin meie maa peal olles suudaksime üldse mõõta ja kata rääkisime alguses Antarktika külmar rekordist siis metsade kadumise mõõtmisest teistestki uudistest. Nüüd see uudis võib olla selline. Tugineb sellisele huvitavale küsimusele, et kui meist käib üle torm Eestiski käise sel nädalal üle torme, mis tavaliselt toob kohale suurel hulgal vihmavett siis võiks ju oletada, et kui vihma sajab palju, siis on see üsna raske. Kas ja kuidas tegelikult mõjutab maakoort maapinda, ehk siis küsimus oli see, kui saabuvad kohale tohutud orkaanid, paiskavad alla tohutult vihma, kas see kuidagi surub Koort kokku ja satelliidid suudavad seda siis väga-väga täpselt mõõta? Nii, Jaan, mida siis teadlased avastasid? Ja maakoor vajus täitsa nähtavalt 21 millimeetrit kuni 21 millimeetrit, see on noh, võib-olla see ei kõla nagu väga-väga sügavale vajumisena, et mingit maavärinat see ei tekitanud, aga no võrdluseks, et Põhja-Eesti teadupoolest ju kerkib kuni seal üle kahe millimeetri aastas. Ehk siis siis vaadeldi lühikese ehk siis paari nädala jooksul või tegelikult isegi mõne päeva jooksul sellest põhjaeesti kerkest 10 korda kiiremat vajumist ja pärast siis siis aeglasemat ütleme seal maagore asendi taastumist ehk siis võrdluseks vaatame noh, Põhja-Eestis on see täitsa nähtav tõus, ehk siis seal on meil reaalselt tekib juurderannikut, maad, laidusid seesamasugust nähtust, mida me siis võime seal 10 aasta jooksul vaadelda. Nägid nüüd teadlased satelliitide abil mõne päeva jooksul. Nojah, me ei räägi küll, eks ole Põhja-Eestis toimunud mõõtmistest vaid, vaid konkreetselt siis teadlased vaatasid eelmisel aastal üle Texase käinud orkaani nimega Harvi, mis tegi päris palju kahju maa peal. Ja mis tõepoolest nagu kallas alla, nagu nad mäletavad 100 triljonit liitrit vihmavett ja siis sellesama v raskus vajutaski seda maapinda siis 21 millimeetri, et alla ja silgulus pärast seda siis päris mitu nädalat nagu normaalsele tasemele tagasi tõsta. 100 triljonit seal ilmselt kogus, mida tegelikult siin Eestis niimoodi naljalt ühe korraga taevast alla ei tule, et me ei pea nagu ikkagi kartma, et need laigud jälle vee alla tagasi vajuvad. Jah, Eestis. Veel selliseid sajuhulkasid ei ole nähtudega ega lähe maal ka ka oodata. Ehk siis, kui võrrelda seal Texases orkaan havi ajal siis 100. 1540 millimeetrit. Siis Eestis ei ole? Ei ole isegi ühegi aasta jooksul mõõdetud nii palju, et Eesti kõigi aegade sajusem aasta oli 1990 100. 1157 millimeetrit. Jah, ja see, ilmselt see mõju ikkagi ongi selles, kui see vihk tuleb olla korraga, siis ta nii raskelt hajutab maapinda niimoodi, et et meie siin saame siiski nautida oma maa kerkimist vähemalt siin põhja-Eestis ja sellised orkaani vajumise mured ja muud mured jäävad siis sinna teistele laiuskraadidele. Kui võrrelda, mis, mis meil on ju juhtunud küll til siis viimati 10000 aastat tagasi. Siis liustik ju mõjutas Eestimaakoore alla, mille taastumist meie õpid praegu läbi elamegi sedasama Põhja-Eesti kerge see on? On seotud samuti ju maakoore taastumisega ja siis liustik oli ju veelgi veelgi raskem kui, kui, siis ühe. Ühe orkaani vee hulk, aga, aga noh jah, seal. Pikaajalisem, eks ole, näeme seda sellist väga, ütleme reaalajas siis üles-alla liikumist. Täpselt, et see võib-olla ütleme, et suuremaid koguseid pikema aja jooksul on võimalik veekogusid nurgas siis jää või või vedelal kujul on ju võimalik ette kujutada ka just nimelt siin päevade kaupa, ehk siis üle 25 kuupkilomeetri vett püsis nende päevade jooksul siis selles jah, Texase piirkonnas või selle orkaani mõju mõju mõjualasse jääval territooriumil ja, ja selle mõju siis tõesti oli, oli maakoore allasurumine 21 millimeetri võrra. Selline saigi meie tänane saade puust ja punaseks siin stuudios saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Täname teid kuulamast ning saade tuleb uute uudistega teieni juba nädala pärast. Head teadvus nädalat ärge unustage, et täna on teadlaste töö kõike head.
