Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadio kahes algab saade nimega puust ja punaseks nagu igal nädalal võtame siin reedeti tunni Aja jooksul ette ühe laiema teadusvaldkonna ja vaatame, missuguseid uudiseid uuringud selles valdkonnas siis vahepeal pinnale kerkinud on. Katsume neist rääkida ja neid mõtestada, meie tänaseks teemaks siin järgmise tunni aja sees on nüüd igasugused huvitavaid uudiseid, mis on jõudnud meieni loomariigist, niisiis sellised, mis puudutavad Eesti elanike kui ka sellised, mis räägivad kaugema nurgaloomadest maal, vees ja õhus. Ja järgmise tunni jooksul siin puust ja punaseks deszooloogiauudistest rääkimas, on Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzbergi ja Madis Aesma tervist Randele there mailis esimene teema, kui see nüüd siin kohe ette võtta. Ma arvan, et me oleme sellest võib-olla siin aastate jooksul varem ka rääkinud, aga ilmselt mingisuguste teiste nurkade alt, sellepärast et see on üks niisuguseid asju, mis on sooloogidele ornitoloogi telesiis ennekõike jätkuvalt üks suur suur suur mõistatus, võib-olla üks selliseid, selliseid pühasid, kraalia lausa või. Ja nii öeldakse küll, et pühak Graal või selline suur küsimus on see, et kui need linnud meil siin sügisel nüüd lõuna pool lendama hakkavad et kuidas nad selle lõunapoolse paiga üles leiavad, ilma GPS-ita aga selline vaiksem nagu Püha Graal on see, et mispärast nad sinna üldse lähevad. Ja noh, see, mispärast nad lähevad, see on mingis mõttes ka loogiliselt tuletatavad, teeksin, on neid põhjuseid arutatud mitmeid. Et neil on seal soojem, neil on seal rohkem toitu ja põhimõtteliselt nii nagu inimesed kaaluvad omal igasugustel tegevusel plusse ja miinuseid, siis kaaluvad linnud samamoodi võib-olla mitte nii teadlikult kui meie. Et kas see energia, mis nad ära kulutada, vot sinna lõunasse lendamisega, et kas see siis tuleb neile tagasi selle soojuse ja ja mingisuguste teiste suurema toidurohkuse ja kõige selliste boonuste abil. Ja pole üldse tegelikult ju harv juhus ka see, kui mõned linnud, kes tavaliselt lõunasse lendavad, otsustavad, et Okeid sel talvel me üldse ei lähegi, sellepärast et kogu loodus on ju ikkagi üsna üsna kiiresti reageeriv sellele, mis tegelikult väljas toimub. Kui me siin vaatame näiteks kas või seda, mis lindude rändega paralleelselt praegu viimase paari nädala jooksul metsas on toimunud, siis seal on ikkagi täielik selline seenehullus, eks ole. Need koos kevadised seened on koos ja see kõik ikkagi lähtuvalt sellest, missugune meil tänavune aasta parasjagu olnud on. Aga jah, lindude rände juurde tagasi tulles, siis ja nagu sa ütlesid, et see on väga selline väga selline suur investeering ühe linnu jaoks. Aga ta ometi võtab selle ette ja on selliseid linde, kes lendavad siit ikkagi väga-väga-väga kaugele, lausa lausa Lõuna-Aafrikasse välja. See on mingis mõttes selline lend, vaata surmasuhu. See on suure riskiga ettevõtmine, aga eks see elamine ongi sihuke suure riskiga ettevõtmine. Ja siin hiljuti avaldatud teadus tõsis uuriski seda, et mis on see nii-öelda see, see muutuja, mis paneb nad seda rännet tegema ja vaatasid, et see on ikkagi toidupuudus. Et eks me isegi teame, et kui ma siin näiteks parte oleme ise toitnud, mida ei tohi muidugi teha saiaga neid toita või siis ka tegelikult lihtne asi, et kui on soe talv ja veekogude jää tara, pardid saavad seda toitu ise otsida veekogu põhjast, seal veekogu põhjas, tegelikult ju on seda toitu piisavalt, et siis nad otsustavad mitte rännata. Ja kui siis läheb järsku külmaks ja külmuma meil siin jõed, järved kõik ära, siis need pardid rändavad paarsada kilomeetrit jälle lõuna poole, kus see vaba vesi on saadaval. Et see nii-öelda inglise keeles on see eesti keeles, on ta noh, see see tõuke andja, et seda uuriti, et sa ja siis saadi teada, et see on nii-öelda muutused toidu hulgas. Ja teine asi, mida siis nad uurisid. Vaata inimestele meeldib ikka arvutitega võisteldasin, maletajad võistlevad arvutitega niimoodi. Siis on ja et et siis pandi teadlased, pandi võidu lendama arvutitega. Ja selles mõttes, et arvutid arvutasid igasugused teadmisi arvesse võttes kõige optimaalsemat rändeteed ja siis vaadati, et kas linnud siis kasutavad neid, mis arvutid neile ette annavad. Mõnes mõttes aga ei kasutanud, et tuli välja, et linnud on veel targemad, isegi ilma arvutusoskusteta. Ehk siis linnu valitud rändetee on optimaalsem kui see, mille talle ometigi ju arvutas välja erakordselt tark arvuti, mille on teinud veel targemad inimesed. Täpselt nii ja, ja see oli veel niimoodi, et mida pikem see rändetee oli sellel linnul sihuksed kaugrändajad, kes meil on siin kahlajad, siin liit näiteks, kes jalutavad mööda rannikumerd madalat vett, söövad sealt igasuguseid elukaid. Need kahlajad lendavad mõnikord ööpäevas 1000 kilomeetrit. Et ise, et nendel oli just see erinevus kõige suurem, et et nende puhul panid arvuteid kõige rohkem puusse. Selge on ka see muidugi täiesti, et kui sa juba võtad selle nii kaugele ja siis sa pead olema ka ütleme sellistest 200 kilomeetri kaugusele lendavatest partidest vabandasin muidugi partides sa pead olema neist teataval määral tugevam, selline orienteeruja või sul peab olema see, see meel, see õige sihtpunkti leidmise meel olema paremini välja arenenud, aga see on nüüd muidugi jah, see, see teine suur suur suur küsimus, et kus kohas ikkagi see noh, nii-öelda nii-öelda organ asub, mille abil siis lind lendab sinna, kuhu ta lennata tahab, sellest on sellest on nii palju räägitud ja see ongi just nimelt selle kraali teema juurde tulles tagasi. Üks neid on räägitud, eks ole, et see võib siis sisalduda näiteks linnunokas, kus on siis palju rauasisaldusega valke, mis oleks kuidagiviisi nagu loogiline mõtteliselt sisse töötaksid nagu kompassinõel, eks. Ja nii on pakutud küll. Siin üks eelmise aasta teadusartikkel leidis ühe huvitava rauarikka valgu veel ja, ja see oli seotud ka lindude silmaga ja nägemisega, et, et siin on tõesti põhimõtteliselt. Võibki öelda, et tegelikult seda ei ole veel teada saadud ja arvatakse, et lisaks nendele igasugustele magnetväljale, reageerivatele, valkudele ja magnetväljas liikumisega kaasnevale elektriväljadega, kelle jalgel sellistele asjadele kasutab see lind ka ikkagi maamärke, kasutab polariseeritud valgust, kasutab päikesetähtede asendit, lõhnasid helisid. Et samamoodi on selline kompleksne lähenemine, et meile meeldib lihtsustada ja meile meeldib mõelda, et me oleme targad ja me saame need lõpuks teada, et kuidas see asi on, teeme endale asja selgeks, aga nii nagu sina lähed poest koju väga paljude erinevate meelte sihukese summaarse abiga, siis ilmselt toimub seal hindadel ka samamoodi. Selles samas uuringus või ühes neist uuringutest, millest me siin rääkinud oleme, seal siis märgiti ka ära see, et tõepoolest, et kui paljud linnud rändavad, siis täpselt, mille pärast selle numbri võiksin või selle protsendi võiksin välja tuua. Marko Mägi Linnuvaatleja portaalis kirjutanud, et, et neid linde, kes siis rändavad, lähevad ära just nimelt sellepärast, et neil on vaja paremat toidulauda, neid on siis tervelt 91 protsenti, et need linnud, kes siis lähevad võib-olla sellepärast, et meil on siin külm või siis on mõni muu põhjus, neid on siis ikkagi oluliselt vähem umbes igast 10-st linnust. Üks seesugused lood. Randel, kes praegu üleüldse ära läinud on ja kes on minemas, oskad sa praegu niimoodi kohe peast öelda? Ja küsimus, kusjuures ise sellel aastal pole väga linde, vaadeldakse käitioodi. Mõnikord olen aktiivsem, mõni aasta jälle vähem aktiivsem. Ilmselgelt hakkavad kanakullid lendama lõuna poole sellepärast, et nad käivad kanu ründamas. Minu peal käisid ka, et ma olen ka selline linnaservas elav kodukanakasvataja ja minul käis igatahes kanakull üks päev õue peal ja nüüd mul on üks kala vähem. Ja täpselt nii, et lasin nad jalutama õue peale sõstrapõõsaste vahele, kus neil väga meeldib siblile ja võitlevad edukalt tigudega, ei ole vaja mingisuguseid mürke ega ega muid tõrjevahendit kasutada. Ma ei arvestanud sellega, et sügisel kanakullid, kes täpselt nagu sa ütlesid, 91 protsenti rändab ressursside pärast, et nad hakkavad minema lõuna poole ja kui sul on pikk tee ees ikkagi kõht täis süüa, enne kui sa reisile lähed ja, ja mis võiks ühele noorele just nii-öelda kandvate tiibadega kana kullile veel parem olla või lihtsamini kättesaadav kui üks matsakas kodukana. Ja eriti pull oli see, et see kukk, kes pidi mul seda kanakarja seal kaitsema, see oli üldse seal viinamarjapõõsa all peidus avadega, sabasuled puu otsas, kui pauk käis, enam vähem. Ühesõnaga, sul jäigi siis üks kana nüüd kanakulli tõttu vähemaks, aga ma saan aru, siin on nüüd see küsimus kõnest tõstatatud, et miks kanakuulidest praegu kanu ründavad ja sa juba rääkisid lahti ka, et asi on siis selles, et enne pikka rännakut kõht täisti, aga nagu nagu ilmneb, siis tegelikult neid kanakull ja kes siis tõesti kanu söövad, ehk siis kes söövad, seda toitumist neile nime annab, neid on tegelikult hästi vähe. Kell on üks Eesti looduse lugusid enam kui 10 aasta vanune ja tuleb välja, et nad tegelikult ikkagi väga kanadest joonistad. Kana on kaunis ebamugav saak. Nad on ju suur ja seda jõua sinna puu otsa vedada. Ja see kanakull, kes mul seal kodus seda kana ründas ja mul on tuttavaid veel, kellel on see sügiskullid käinud külas ja, ja kes on oma kanadest silma jäänud. Et see jäi ka sinnasamma põõsa põõsa serva, seda kana käima ja sööma, et see on tegelikult suhteliselt riskantne asi, niimoodi seal lageda maa peal oma saaki tarbida. Aga kuidasmoodi ikkagi siis niimoodi läinud on kanakull endale selle, selle kana nime saanud on? Eks ilmselt on asi selles, et, et need, need juhtumid siis ikkagi, mis, mis on olnud, eks ole, noh, asi on inimese vaatenurgast, need juhtumid, kus kana küll tõesti kana rünnanud on jätnud inimesele talupidajale siis sedavõrd kustumatu mulje ja, ja arvataksegi, et ju see kanakull siis ainult kanused Ja eks nimed saavad need loomad, keda inimesed nägid ka rohkem, kui nad seal seal õue peal käisid, siis siin nime said ja mõned, kes seal metsas avastati hiljem bioloogide sotsioloogide poolt, need siis nimetati mingite mingite Soloogilisemate omaduste alusel kunagi kunagi hiljem. Ja aga see on üks tõend jälle sellest, et täpselt nagu eelmise rändlindude teema juures me küll võime kõike vaadata, eks ole, läbi enda vaatenurga ja isegi nimetada läbi läbi enda kitsa vaatenurgaga, looduses on kõik tegelikult võib-olla hoopis teistmoodi. Ja tegelikult hoopis räästeid võiks olla Rästas kull täiesti vabalt ja sir raadio kahes on Randel Kreitzbergi. Sest ma saates puust ja punaseks. Me räägime täna Soloogiast ja sellest, mis looduses toimub. Jätkame mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja siin stuudios Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Me räägime täna sellest, mis looduses toimub ja meie esimene teema siin mõni hetk tagasi, selles me siis võtsime ette igikestva küsimuse ehk siis miks linnud tähendavad ja kuidas nad rändavad. Mõni nurk sellest suurest teemast on nüüd natukene valgustatud saanud. Meie järgmine teema on selline, kui nii võib öelda, ebameeldiv, ebameeldiv kambaki teema. Võib vist nii seda kirjeldada? On see on selline teema, millest ei tahaks nii palju rääkida, aga paratamatult tuleb igal aastal või noh, iga natukese aja tagant jälle niimoodi püünele. Jah, ja see on siis, see on siis see, et mõõkvaalu, nagu selgub, ähvardab nüüd üks unustusse vajunud oht, üks ammu keelustatud kemikaal on viimast siis tervelt pooli mõõkvaalu, kes maailma meredes elavad lausa huku äärele ja kemikaalidega. Igasuguste erinevate ohtlike ühenditega on tõepoolest nii, et sa võid neid küll ära keelata mingisugusest ajahetkest kalendris tehazine päeva ümber punase ringi aga see ei tähenda, et kohe siis planeedilt maa ära kaovad ja need võivad ladestada, teab kus toiduahelas või merepõhjas ja ohustada loomi veel pikki aastakümneid ja täpselt. Niisiis ka selle juhtumi puhul on nimelt siis sellised asjad nagu polüklooritud pistenüülid ehk PVC, et need on keelustatud Euroopas ja USA-s juba enam kui 30 aastat tagasi. Aga need ähvardavad siis viia 2100.-ks aastaks ja väljasuremise äärele lausa pooled siis maailma. BC CTA no vot näed, kaks tähte lähevad, lähevad. Plastikud ühed kõik on ju või noh, siuksed, orgaanilised mürgid iga jah, need Peetseebee testis polüklooritud piffenüülid, niuksed, vahvad molekulid näevad välja nagu natukene nagu meekärg, millel on kloori kõvasti külge pandud. Need on sarnased, võib-olla kuulsamale putukamürgile, mille nimi on DDD, mis ka keelustati ju mingi aeg ära, aga mida siiamaani leitakse üle kogu maailma igal pool, sellepärast et ta on lihtsalt niivõrd püsiv. Ja nende Peetseebeede poolestusaeg mõõkvaalade kehas pidavat kah olema 40 kuni 80 aastat, mis tähendab, et poole sajandiga jääb seda ainult poole võrra vähemaks. Ja, ja kui ta on kuskil sul seal merepõhjas sätetes siis läheb veel kauem aega, et teda seal vähemaks jääks. Aga, aga sellegipoolest ma oleks selle selle nii-öelda ennustuse osas, et see Leaksin nüüd poole võrra väheneb aastaks 2100. Natukene skeptiline sellepärast et sellised ennustused on toredad, pealkirjadeks ja mõõkvaal on selline suur loom, keda inimesed tunnevad ja kes läheb paljudele korda. Aga neid mürke on meil siin kahtlemata palju ja mõjutavad lisaks muudkui aladele ka kõiki teisi populatsioone, et et siin. Ma ei tea, teeme väikese kokkuvõtte sellest art teadusartiklist, mis inist Science'is hiljuti ilmus. Oligi, et, et see see kadus, kus pooled võib alati, need peaks ära kaduma, oli sellistes populatsioonides sellistes piirkondades, kus neid niikuinii on vähem ja noh, arusaadav, et selliseid nõrgestatud rühmasid, selliseid lisa stressorit nagu mürgid mõjutavad nagu eriti tugevalt. Ja siis arvati, et siis vastavalt siis sellistes külmemates vetes seal Antarktika ikka ümbruses ja, ja vistel Alaskal seal, kus need populatsioonid on suured ja tugevad, et natukene seal võivad isegi nagu kasvada. Et see on nagunii ja naa, et ma ei ütleks, et mõõkvaal need kohe välja surema hakkab. Aga probleem on kahtlemata olemas, sellepärast et need BC veed on põhimõtteliselt kõikide stipp kisketes olemas, on olemas orgaanika rikastes põhja muudades keskkonnas põhimõtteliselt meie planeedil ei leidu kohta, mis oleks inimese reostuse poolt mõjutamata. Ja me võime võtta siin näitena kasvõi meie enda koduse Läänemere, siin on ka igasugused sellised asjad, et mille peale võib-olla ei tulekski juuni alguses ehk siis kusagil neli kuud, neli kuud tagasi, juuni, august, juuni, juuli, august umbes neli kuud tagasi oli siin Tallinnas suur Läänemerekonverents, kus siis räägiti Läänemere tervisest, nenditi, et see on suhteliselt kehvas seisus ja igasuguse erineva reostuse poolest ja sealt tulid välja mõned asjad, mille peale mina tõesti polnud varemgi tulnud, näiteks, et on täiesti arvestatav selline ravimireostus meil siis siin see tähendab seda, et noh, mingisugune osa sellest, sellest medikamendid, mille me sisse sööme, jõuab tänu reoveele lõpuks merre ja Neid ühendeid ei saa ka siis erinevad filtrid kätte, et meil on siin üks selle ravimireostus, siis on meil eutrosseerumine Läänemerest suureks probleemiks. Ma sain aru, et peamiselt seetõttu, et ikkagi neid fosfori ja lämmastikuühendeid tuleb just nimelt Neeva jõe poolt, mis siis lasevad siin sinivetikatele vohada ja siis on meil ka muidugi mikroplasti probleem tegelikult veel. Nii et ka siin on neid asju Ja et me võime mingisugused asjad ära keelustada. See Petseebee oli selline vana näide, mis juba tükk aega tagasi keelustati, DDT samamoodi hiljuti keelustati ära, kui sa mäletad, oli suur katastroof beebi lutipudelitega piimapudelitega, kus oli meelde küll bisfenool A disfenool A lutipudelitest kusagil ja mõtlesin siuksed nagu nagu kõlisevad plastikust sihuksed, läbipaistvad plastikpudelit, mille otsas on siis lutt, millega antakse lastele piima nii selleks, et nad oleksid sellised hästi kõlisevad ja läbipaistvad, ilusad, sellised natuke klaasi sarnased plastikpudelid, selleks lisati sinna igasuguseid aineid ja üks nendest oli bisfenool. A. Ja kui sa ostad mingisuguseid analoogseid plastikpudeleid praegu poest, siis kõigile on peal selline märge, et PP aafri ehk siis bisfenool A vaba. No vot see bisfenool A tähendab, et seal mingi bisfenool on seal selles molekulis mingis kindlas positsioonis nagu ja siis A positsiooniga viis fenool keelati ära ja siis selle asemel hakati kasutama istenalkaad ja mis oli, äkki oli s'ga või ühesõnaga lihtsalt tehti selline kaval keemiline tootmistsükli vangerdus, et kasutati ühe molekuli asemel, mis oli keelatud natukene teistsugust, natukene teises nii-öelda võrrandis ja põhimõtteliselt toodetakse neid pudeleid samamoodi praegu edasi. Et. Ja need jõutakse toota enne seda, kui, kui hakatakse keerutama, keelustamine SL-i ka veel ikkagi päris päris palju aega. No täpselt, et see on selline nagu võidujooks käib pidevalt selle nii-öelda tootja ja siis sellelt kas seadusandja või siis selle nii-öelda avaliku huvi vahel. Ja, ja see võidujooks tegelikult ei lõpe, et, et kui me kuuleme mingisuguseid niisuguseid revolutsioonilisi uudiseid, et oi, et meil nüüd mingit ma ei tea, raskmetallid keelati ära, et järgmisest aastast meil on kõik see õhk, mida me hingame on puhas, siis see on tegelikult sihuke jama jutt, et natukene tuleb lihtsalt ise kaine peaga mõelda sellele, mis nii-öelda meie ümber igapäevaselt on. Ja need lisaks endale pihvenoolidele siis siis need on keelatud ja loodetavasti siis see probleem on natuke väiksem on siis nagu järjest tulevad igal aastal sellised uued uued, sellised toksilised ained. Need mikroplastikud on ka hiljuti tegelikult ju meil siia huviorbiiti tekkinud. Ja neid ei ole tõepoolest varem uuritud, ma saan aru, et see TTÜs tehtud töö siis seal mereinstituudist, see on siin alles mõni aasta vana, kui sedagi. Ja see näeb siis välja niimoodi, et minnakse laevaga merele, veetakse põhimõtteliselt ühte hästi peenikest võrku, enda järelised vaadatakse, kas seal on plastikiude sees. Ma saan aru, et sa ise puutusid sel suvel ka sellega kokku, mina ise nägin ainult laboris neid kiude, mis spets merest välja tõmmatud, aga sina käisid laeva peal ja. Seal neid on kahte tüüpi, on, on kiud ja graanulid, kiud on siis sellised, mis tulevad meil riietest, läbipesumasina näiteks pesen oma mingit fliisi või mingit muud riietuses, mis meil naftast tehtud on, mis meil seljas on ja need graanulid tulevad siis mingist kosmeetikast, näiteks, kus on niisugune, ma ei tea, koorivad kreemid ja nii edasi. Ja mina käisin suvel koos Brothoni ülikooli sukeldajatega, siin. Kaks nädalat olime seal koos Arvo Tubikesega ümber Saaremaa ümber Hiiumaa ja ümber Vormsi. Ja siis need projectioni Ülikooli tüübid olid head sukeldujad, nemad siis sukeldusid merepõhja ja kogusid meile sealt setteproove. Ja me siis sealt setteproovidest. Nüüd siin, talvel otsime, kui palju sinna heidetesse mikroplastikuid kogunenud on ja samal ajal, kui sukeldujad seal merepõhjas mässasid samal ajal filtreerisid siis vett läbi samuti peenikese silmaga võrgu ja vaatasime, et kui palju siis selles veemassis neid mikroplastikuid on. Tegelikult on nagu võrdlus ka, et palju siis nagu paljusid nagu vete paljusid, nagu põhja settib. Ja jah, ja siis saab sealt edasi tuletada, et kui palju mingisugused loomad või kalamaimud seda sisse võivad süüa ja milliseid nagu rohkem mõjutada võib seda, seda tulemust veel ei tea. Selge, aga no fakt igatahes on see, et kui me merereostuse teema ette võtame, siis see on ikkagi see on ikkagi väga selline laia suur suur asi, mis ulatub absoluutselt igasse maailmanurka, kus mingisugunegi vesi eksisteerib, sellepärast et inimenegi on ju ennast praktiliselt igale poole küünitanud ja kus inimene askeldab seal ka keskkonnareostus temaga kaasas käib. Niall kuulad raadio, kahte saade on puust ja punaseks, täna räägime loodusest. Stuudios Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg ja Madis Aesma raadi kahest ja imelisest teadusest. Mõne hetke pärast jätkame ja räägime natukene termiidijuhtum. Puust ja punaseks. Raadiojaam Raadio kaks saade on puust ja punaseks ja täna on teemaks loodust stuudios randadel Kreitzberg ja Madis Aesma. Ja järgmine teema on nüüd selline millele inimese vaatenurgast lähenedes võib vast väga palju erinevaid kirgi üles kerkida, aga loomad suhtuvad kõigesse võib nii öelda vist oluliselt pragmaatilisemalt. Ja see teema seisneb siis sugudest, sugudevahelistest suhetest ja selles, et erinevad liigid võivad täiesti rahulikult hakkama saada ka siis, kui nad on kogupopulatsioone siis ühest soost või siis teisest soost lihtsalt mingisugusel kombel välja ei tehta see tõuku meil siin ühest novaatori uudisest, mis räägib siis sellest, et Jaapanis on nüüd üks selline termiidiliik nimega glütut Hermes nakad? Loodan, et hääldasin õigesti ja selle termiidipesades kümnetes pesades on siis taaskord inimese vaatenurgast olukord muutunud rajult ministlikuks, nimelt seal siis täidavad kõiki eluks tarvilikke rolle emased termiidid, isaseid pole tarvis. Kas tavaliselt ei ole mitte rand veel niimoodi, et kuna thermeetil ikkagi ka meie metsades elavate sipelgate sugulane, et seal peaks olema üks emane? Okei seal oli ainult emased nendes pesades. Seda on selles mõttes nagu keeruline öelda, et, et seal Nende, jaapani termiitide puhul oli samamoodi, et neil ei olnud niimoodi, et me lepime nüüd kokku, et meil on kõik emased ja isased ei ole või et meil on üks emane ja, ja kõik teised teenindavad. Seal on kõik, versioonid on võimalikud ja, ja nendel jaapani, Dmitri ja samamoodi, et neil olid nii-öelda ilma isasteta kolooniad olid nende saarte peal kus ei olnud nii palju parasiite, kus seal on nii palju haigustekitajaid, sest mis pärast oma isaseid isaseid on vaja selleks, et sul oleks ka selline geneetiline mitmekesisus. Nii et sa saad ühed nii-öelda kromosoomid ühtedelt, teised kromosoomide teistelt ja siis sa oled vastupidavam igasugustele haigustele näiteks. Tegelikult kui sul need haigused ei ole, siis sul ei ole vaja seda geneetilist mitmekesisust. Teine põhjus on see, et, et kui sul isasid ei ole ja sul on võimalik ala pooldumise või pungumise teel paljuneda, siis see toimub ju hoopis kiiremini. Sa ei pea otsima vastassugupoolt saidi, mõtlema sa ei saa sööduks vastassugupoole poolt ja sinu populatsioon tegelikult kasvab kaks korda kiiremini, kui sul ei ole vaja mässata vastassugupoolega. Ja ja noh, siin sellessamas loos tuuakse välja seda, et võime noh, mida meie võiksime sellest järeldada või isegi mitte järeldada, vaid võib-olla endale meelde tuletada, et ütleme siis loomariigis sugu kui selline tõepoolest nii suurt rolli ei mängi, kui siis inimeste vaatenurgast, sellepärast et neid loomi, kes siis saavad ilma ühe või teise sugupoole ta hakkama on ikkagi päris palju näiteks siis saavad ilma Ihasteta järglasi haid päris paljud sisalikud, siis on ka madusid konnasid ja erinevaid kalaliike. Ja noh, kui ma õigesti mäletan, siis on ka selliseid liike veel mille puhul noh, vastupidi sõna on jällegi ainult üks sugu, aga mis sellest hoolimata siis omavahel usinasti seksivad nagu näiteks siis mõningaid kingloomad, see on siis üks selline väga, väga väike loom. Et taaskord üks selline teema, mille puhul võib-olla vaatame asju liiga kitsalt läbi inimese vaatenurga. Ja no ma mäletan ise ühte siukest teadusraamatut, mis rääkis kalade füsioloogiast ja kirjeldas seal ühte liiki, kus kalad paarituvad ja paarituvad päikeseloojangul seal üks Aafrika järv, äkingi Malawi võidan Canica paarituvad korduvalt ühe õhtu jooksul ja pärast igat paaritumist vahetavad sugu, kordan üks emane, teine isane, kord jälle vastupidi ja kusjuures Nabele häälitsesid ja tantsisid selle käigus. Nii et tõesti lisaks sellele, et paljud loomad veel näiteks kalad suudavad vastavalt soovile sugu vahetada on meil ka terve hulk hermafrodiit ja me mäletame ka lapsepõlvest vihmauss, onju klassikaline hermafrodiit ja, ja teod samamoodi. Ja eesmärk on saada järglasi, vahet ei ole, kuidas sind järglasi saada. Et see, see sugude suhe on loomade jaoks, nagu sa ütlesid kõvasti pragmaatilisem ja jäime inimestele ja ajakirjanikele, et tegelikult teadlastele meeldib seda üle tähtsustada. Et kui kui osad teadlased võib-olla nii-öelda suudavad isegi kainelt mõelda selle peale teised mitte, et kui me vaatame mingeid teadustöid, siis tihtipeale lüüakse tulemused kahte lehte, et vot et see uuring nüüd sai teada, et emastega on asi nii, aga vaat isastega on asi hoopis natukene teistmoodi. Ja siis, et ajakirjanik näiteks loeb seda uudist, ütleb, et nii suur uudis isastega nüüd sedapsi. Aga, aga tegelikult on põhjusel hoopis selles, et sellel emasel oli mingisugune, ma ei tea, emal oli näiteks väiksem asi on lihtsalt suuruses. Et asi ei ole soos, vaid asi on selles, et emased on väiksemad ja ja see nii-öelda tulemus ei peaks olema mitte niimoodi, et need isastega sedapsi vaid suurte loomadega on sedapsi. Ehk siis inimestele meeldib see sugude teema, et oi, näe, üks kuninganna allutab terve koloonia ja siis nad töötavad kõik tema heaks. Oi näed, need loobusid üldse hoopis isastest. Aga vaata, nemad on seal homod, eks ole siin isegi ju sedasama. Liikide sugudevaheline suhtlemine õnnestub aeg-ajalt ka kusagile sellise valimisvankri ette rakendanud. Bioloogia bioloogide poolt ma rõhutaks, no täpselt juhtub ka seda, et lõppkokkuvõttes vahet ei ole, peaasi, et liik püsima jääb. Ja loomad lihtsalt sellistes kategooriates ei mõtle, kui seda üleüldse nagu mõtlemiseks muidugi nimetada saab. Ja, ja, ja loomulikult mingisugused sellised nagu põhimõtted ja, ja selliseid nii-öelda töötavad mustrid on evolutsiooni käigus ikkagi tekkinud, sest mingites olukordades on ikkagi absoluutselt vajalik, et seal oleksin emased ja isased ja siis nad paarituvad ja siis ühed geenid tulevad ja teised tulevad teiselt ja, ja et nad oleks veel nagu eristatavad ka, et sa nii-öelda metsas mööda oksa ringi roomates saad aru, et see, kes seal vastu tuleb, et kas ta on emane või isane. Et, et selles mõttes on ikkagi nagu sood, loomariigis ka absoluutselt vajalikud, aga üldiselt see mitmekesisus on nii mitmekesisuses on nagu niivõrd suur, et see, see mõnikord lihtsalt lööb pahviks ja, ja siis inimesed vaatavad. Me vaatame oma sellisest nii-öelda kristlikust kultuuriruumist lähenevalt, et Assar raks, kus loomariigis alles möllavad Ja mulle meenub siin ühe sellise toreda näitena ühe üsna ekstreemse näitena sellest, missugune võib-olla emase ja isase isase looma suhese õngitseda kalaaegsele, kes elab siis, kes elab siis sügaval suhteliselt tema puhul on ju siis niimoodi, et emane kala on hästi suur ja isane nime pisike ja ühel hetkel siis isane imeb ennast emase kala kõhu külge kinni ja põhimõtteliselt enda kõik sellised kehafunktsioonid, taand arenevate kasvatusele emaga lihtsalt üheks. Ütleks, et tagasi sümbolistlike, eks ole, vägev värk ja. Niisugused lood kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, täna räägime loomariigist ja stuudios on Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, me räägime siin täna loomariigist ja stuudios on Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Viimane teema puudutab selliseid põnevaid loomi, nagu seda on siis kaheksa oled, kelle puhul mõned nii öelda teadlased on lausa kahtlustanud, et nad on pärit mõnelt teiselt planeedilt, sellepärast Nad on nii põnevad, aga nüüd on siis heidetud valgust ühele omapärasele tahule kaheksajalgade elus ja see iseloomustab mitte ainult neid, vaid mõningaid teisi liike veel. Ja see on siis emmel paaria ja sellel paaria tähendab ühe liigi puhul siis seda, et selline paljunemisepisoodi juhtub siis selle looma elus ainult korra ta elu jooksul ja järglased on ilmale toodud. Pärast seda isend hukkub, milleks Randel üldse selline mehhanism? Kasulik või vajalik võiks olla, et ainult ühe korra saad tuua järglased ilmale. Kui rääkida semalt paariast, siis minul esimese hooga tuleb meelde alatise klassikaline lõhede näide. Et vaata, kes siis teevad oma sellise suure suure rännaku oma sünnijõkke, loovad kõikidest koskadest ja takistustest üle siis lõpuks koevad ja hukkuvad ja siis kõik need ägedad Ameerika ja laska karud saavad endal kõhud täis süüa. Aga see, see meil paar ja põhimõtteliselt tähendab küll seda jah, et see ühe korra paneb kõik oma munad ühte korvi ja siis hukkus aga näiteks nendesamade lõhede puhul. Ta on teada saadud, et see nii-öelda päris absoluutne ikkagi ei ole. Et seal kaks või kolm korda isegi on suhteliselt nagu levinud, et suudab üks kalased ära teha, selle tsükli läbida, eks ole, ja mitte kõik, muidugi osad kindlasti hukkuvad, aga, aga, aga see ei ole nii-öelda absoluutne. Ja täitsa ma ei teagi, praegu on huvitav oleks teada, kuidas nende kaheksajalgadega on. Aga mis selle nii-öelda boonus on see, et näiteks et kui sul on selline mass? No ma räägin praegu lõhedest ja kui sul on selline mass sigimine, siis on väiksem tõenäosus, et see vaenlane kogu selle nagu massi ära jõuab, süüa enne järglaste andmist või või siis mingisugune vaenlane kogu selle marja või kõik järglased ühe korraga nahka pista, sest nagu tiigid näiteks on meil täiskonna kullaseid on ja kõiki kullaseid ikka ei jõua haugid ära süüa. Või vaenlased. Ja, ja see on, see on siis, kui on niisugune hästi. See järglaste admine on mingisuguse hästi raske protsessi tulemus. Et sa, sa peadki nagu täiega pingutama, pead mingisuguse pika-pika sellise matka maha tegema ja sa oled kõik oma energiaressursi sinna pannud. Ja siis sa veel oma viimase energia ja kõik rasvavarud ja kõik, mis sul kehas on, kõik, paned sinna järglastesse, et nad tuleks nagu maksimaalselt tugevad. Et, et eks ta natukene selline kõik lapsevanemad või tikk looma vanemad tegelikult ohverdavad, aga eks ta on selline selline ohverdamise viise. Kui nüüd kaheksajalgade juurde tulla, kellest lähtuvalt me siis sellest paarist rääkima hakkasime, siis see uudis, mis neid puudutab siin siis räägitakse sellest, et see põhjus, miks siis kaheksajale emad pärast pärast järglaste siia ilma toomist hukkuvad, et seal siis nende jaoks elu pärast seda on, siis on, siis on siis niivõrd raske ja õudne lausa väidetavalt vigastavad ennast, et nad kiiremini siis ära sureks ja siin siis tehti ühte katset ka, kus siis pandi kaks kaheksajalga vastavasse sellisesse akvaariumisse ja vaadati, et kuidas teil läheb. Ja pärast seda, kui nad olid munenud siis esimese kolme-nelja päeva jooksul kõik oli nagu enam-vähem normaalne, nad siis püsisid oma munade juures ja jätkasid söömist, aga umbes kaheksa kuni 10 päeva jooksul, siis lõpetasid need emasid kaheksandat pärast munemist söömise sootuks ära ja hakkasid ennast vastu akvaariumi külgi taguma ja sellest siis teadlased järeldasid, et nad ise soovivad kiiremini siit ilmast, kui nii võib öelda, lahkuda, see on nagu selline ekstreemne sellelt paaria näide siis või, või võib siin olla hoopis midagi muud? No seda tahate, tahetakse ka praegu nii-öelda natuke presenteerida, et tegemist on sellise peenhäälestatud enesetapuga. Aga, aga pigem ma niimoodi ei ütleks kaheksajalgadel kogu seda nii-öelda elutsüklit meil samamoodi kõikidel loomadel tegelikult me saame nagu ja kaheksajalad saavad suure osa oma sellisest nii-öelda tegevuse impulsidest saavad hormonaalsüsteemilt ja närvisüsteemilt kaks sellist süsteemi, mis, mis määravad selle, kuidas siis käitutakse seda, et millal sa nii-öelda paarituma, kas ja kui kiiresti kasvavad ja ja, ja kas tuleb emane või isane. See tuleb hormoonidest kaheksandal samamoodi ja siin selles teadustöös ka siis vaadati erinevatel sellistel elutsüklitel ja sellel paaril kudumise ja kudemis ja järglaste kasvatamise ja, ja siis selle hukkumise tsüklitel seal kaheksajala neid hormoone ja, ja ka närvipeptiide või närvi valkusid, ehk siis reaalset ja seda närvisüsteemi uuriti ja siis vaadati, et et nendele elu tsüklitele vastab ka erinev selline närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi senine aktiivsuste tase, et mingisugused hormoonid üritatakse, mingisugused impulsid, tulevad nii-öelda närviselt süsteemist, mis ütlevad, et vot nüüd enam ei toitu ja nüüd tuleb muneda ja nüüd me oleme täiskasvanud ja me võime anda järglasi, et see on selline keemiline. Samuti vaata, triger või keemiline, selline päästik ja mis paneb kaheksajala seda tegema. Ja see ei ole kindlasti tema nii-öelda teadlik soov, et oh, et nüüd enam elada ei ole mõtet. See on jälle mina inimvaatenurgast selline meielik draama. Ja mingis mõttes on ta selline hormonaalne stress. Et see on täiesti nagu tuttav ja tõenäoline, et pärast munade munemist ta lõpetab toitumise. Tal tuleb selleks sellest oma sellest hormonaalorganist, mis tal on inglise keeles optik. Kland inimestel on sarnane asi ajuripats hüpowis, tal tulevad sealt hormoonid, mis ütlevad talle, et nii kõik on tohutult hästi, munasime terve hulga mune, et nüüd on meie elu eesmärk on täidetud. Nüüd me võime rahulikult toitumisest loobuda, sellepärast et kõik need eelnevad perioodid meie toitasime selleks et me saaksime võimalikult tugevad ja suured munad muneda ja see on nüüd tehtud, igati loogiline ja see, see nii-öelda tuleb, sellest näärmest tuleb sihuke hormonaalne signaal ja kaheksajalg täiesti rahumeeli loobubki toitumisest. Ja seda, et ta nüüd hakkab seal vastusele akvaariumid külgesid ennast peksma, et see surm kiiremini tuleks. Ma arvan, et see võib olla mingisugune selline vangistusega seotud stress, kuigi need kaheksajalad võiks ju seal olla mingites tingimustes suhteliselt nagu rahul oma eluga, kuna nad juba järglasi andsid suures stressis oleksid nad järglasi? Annaks? Ma vot seda, seda ma ei oska, ma ei oska tõesti kommenteerida, kas tundub jube kahtlane, et sa selline peenhäälestatud. Palun ja, ja et, et see on ilmselt midagi sellist, mis on jälle jõudnud ikkagi pealkirja, sellepärast et tundub taas kord inimese vaatenurgast dramaatiline ja inimlik, et okei, et kaheksa nüüd tegi oma teo ära, tal on ilmselgelt paha olla, ta ilmselgelt tahab ära surra, ta nüüd peksab ennast vastu akvaariumi seinu nagu teeks võib-olla siis vangistatud inimene, kes vaid, et teab, et tal ei ole enam mitte mingisugust väljapääsu surmast. Jah, et samamoodi on ju natukene ka müsteerium seotud seal üldse selle vananemisega ja sellega, et kes kui palju elab, et siin ongi see, see nii-öelda nääre väike nääre, mis kinnitutel seal kahe silma vahele selle nägemisnärvi peale, mis eritab neid hormoone. See on siis selline nääre, mis eritab siukseid hormoone, mis, mis reguleerivadki tema kasvu ja teadlased on siin üritanud seda nääret seltsile panna värvi pealt nii-öelda ära lõigata ja vaadata, et kas siis 100 kaheksajalg elab igavesti ja Jaan tehtud tegelikult selliseid natukene sadade aastatetaguse tehnikaga eksperimente, nende kaheksajalgadega toetajad, nagu vanasti konnadega tehti, et lõikame selle jäseme küljest ära, vaatame, mis saab, et kaheksajalal, sest selle, selle, selle nägemisnärvi peale kinnitava näärmega sama moodi, et et see on järjekordne selline sooloogide kraal. Et ei teata päris täpselt, kuidas kogu see vananemine ja eluks erinevateks tsükliteks ettevalmistamine toimub. On teada, et mingine ääresel nägemisnärvi peal on või noh, teatakse, et kehakene seal on ja sealt tuleb erinevaid hormoone, mida on siis kirjeldatud. Aga mispärast ja kuidas see on seotud närvisüsteemiga ja miks see kaheksa täpselt selle vastu akvaariumi seinasid pekslema hakkab, seda ikkagi veel ei teata. Päris mitmed küsimused jätsid meie tänasest saatest ka õhku, vaatame, kas äkki järgmiseks korraks on mõnele neist mõni vastus leitud. No üks asi on vist päris kindel, igatahes, et kui me siin sinuga randal järgmine kord tagasi oleme, siis peaksid olema rändlinnud. Kõikjal on plaanis rännata juba ikkagi minema läinud. Hetkel lahkume siit stuudiost ka meie sellepärast, et puust ja punaseks on tänaseks ühele poole saamas. Loodusteemadel ajasid siin juttu Frandel, Kreitzberg Tartu ülikoolist ning Madis Aesma. Kõike mõnusat ja head reedet.
