Ühtlast killase Tseening sealpool merd minale Kasemarkmaniast. Kui suisa mäe käksed meitel kõige ilusam saare kohta, siis nüüd saame kiita, et väitel kõige koledam, kõige õudsam taevas musta Sibylvesivale ampsest aastail tuna ele läksid taevas ning meri sedasi taplema, et maania oli kahes tükis Merigaves saare ning täkkola vahelt läbi ning ning sadam oli oma saare peal ainult Jakodolid täku laidustel puudu kestvusega 101 puu elektriliine peale ning poolsaart oli kogu jõe pime. Külmkapid muudkui nutsid ning nutsid neid aegu taha. Villas talist jääd saepluusis hoiti ning kinorahvas sai voolu taha koja alles teise päeva, kui elektrimehed Vaisemalt Ladze jõudsin ning ning liini jää arisid enne maa, kui taeva vana oma kõige vägevamad lõõtsad ning registreid lahti vedas. Jõudsime ja helista Kihnu ning Uursi. Jookse mõttega. Ärma Roosi Toomale, Vasta läheb. Tere, Roosi. Tere. Tere. Kui see härma aknast praegu valla vaatad, Sacia, sea, näed seal? Elusse pärast Jelme Tarm pood käik. Peitelise Pärnu stuudio akna taga on küll seoked, otse hakkavad pähe sattuma kõik need puud ning mastid ning ennema Kihnus öeldi sihukse torma kohta, et lendav aeg, aga see vist on hoopis orgaan. Jah, ta on sõna poole. Kui lae käänd, siis peab ikka päris suur torm oleme. Me käisime mere ääres. Päris valge meri, kõik. Kihnu virvel on siis täna tuul peos ning lennukite ja kopteritega laeva. Täna olete ilma ühenduseta muisemaga. Ei seoks seda, ei saa, keegi, ei lennukitega. Helikopteritega Olga, mis tahes, ikka natuke suur tugev tuul. Kas seoks mihklikuupäevaga, mõtled kohasele päeva peale, kui see oma mihkel sinna on 34 aastat taha kohe mere jäi. Jah, ikka tuleb meele, ega see ei unune kunagi, see on elu mälestus, see läheb ikka surmani hauda omaga. Siis oli hirmus taevas, mis olid, pilved, olid kõik mustad. Kas mustad pilved kuulutasid Ede, et on niisugune õnnetus tulemas? Meie Nabelu loomid, et meie tihesedaige täiad, aga vanarahvas vaatas rikka, kui sõda ning oli siis vaatad, iga pilvesid taeva, kõiki pilvede järgi, nad teadsid kõiki, aga need ei saa ka kasu, kui meestel, olles Chocost vene aegas kasu. Ega see Ärma Mihkel seal üks ei ole seal paadis. Neli meest oli neid, kes jäid mere kõik, aga kõik laibad saadi kätte ja sellest küll ja meie harjunud sellega, et maamulda maetakse surnuaida, olemas. Kõiki saante praegugi üks mees alles kaks aastat kadunud juba. Meri annab ning meri võtab need mehed 84. aasta käisid siis võrguräime toomas seda sügisest, et magusat räime, et ka selle Aasto ka ikka mõned mehed, kui paremad ilmad olid siis ikka ka Tibrikas, Käldile. Üks poet, üks poetkond käes üksainuke poetkond käes, aga mitu päeva näide, kas neli-viis päeva? Ikka sedasi, et kõiki rahuldatas, kes laseb, ju harjunud võrguräime ja see on kõige parem reisi on teist sorti kõik teste rämetes Nende traalini, mis praegugi siin madaliku peale mõtis on see võib-olla ikkagi see räim. Kas ei ole ka toodi ning said kohas oma suu magusaks. Jah, mina sain oma jao kätte suuremalt jaolt ikka saidki, lasevad ka oma jaotkede. Jah, ikka meie harjunud räime, söödan, neid, tohib taguse Elma räimed on ikka niisugune, nagu pole talvel vastavat kindel. Eile, kui mina seal helistasin, siis kostis laulusalt lausidel jaapanlastele, aga täna pidid vist prantslased tulema, ka, tulid siis Kohavee? Ei lähe, ei söödaseisvasse 40 europidi tulema, aga eile oli üks kümmekond isegi üks poiss alegi, kes puhast eesti keelt olla, ülikooli see? Jah, ei mina ole veel näine Metut sealhulgas, kes on see ülikoolis eff, Jeffi keelte tähtavad õpliniga hüppad ning Reet, kuuled neid päris Eestile. Ülikoolil poisid vees jooksnud mehed neid Me oleme, etnos ei näinud. Kihnus käivad siis ole kohtu. Sacia jaapanlased kõige rohkem Kihnus imetlevad. Kes seda teab, tähendab, et raamatutesse pandud Kihnu elu, kõik käsitööd, neegririietused, meil need kõik on jätmata jaapaniraamatutesse pandud. Möödunud aasta oli kolm päeva, üks noor tüdruk toppis käsitööd tegema kõik, keda tuli selles mõttes, et õppiv ainult õe kudumist ja, aga siis õppis kõiki neid nii hästi ruttu, sai selgeks või taipas kõiki. KUS kohtasse Tüdrik oli siis? Mina ei mõista neid. Ta mõistis ka vähe inglise keelt, aga me saime kõik need käsitöö kudumiseni näide üks, kümmekond võtet, mis Kihnus on. Need kõik sai selgeks omale kodus Ede. Näo poolest oli siis Jaapanist või Hiinast või kust kaugelt? Oota üks hetk, ma pean küsimuste asja siin Pärnu stuudios koha paanik tulid sisse ning rääkisite, et peab lõpetama, kuna vana Pärnus lehmad olla maoli vees. Tõhus vesi, siis tähendab, et tuleb torma veel. Kui vesi tõuseb, siis tuleb torma veel ega enne mäe tule ja külma ja ennem ei hakka jääd tegemata, kui üle. Laupäeval mihklipäev tulemas, et sa asja inimesed silmas peavad pidama, nüüd. Igasugune saali, kui sooja september oli, siis tuleb külm, talitänavast oli soe selle pärast, nagu minul see meeles vanarahvas vaatas ja siis seda ka veel, kuidas mihklipäev õhta. Kas tähed selgelt paistvad, kui selgelt, siis jää vilja aasta tuleb järgmine aasta kõiki sihukesi vanarahva tarkus ikka meetel kihnu paelu ikka teadlejad. Kui sealaps olid, kas siis ikka peeti mihklipäeva kommetest tindi ning võeti kodu loomelt ühelt jaolt enge? Ja ikka sellepärast, et suguse jäävad ju lambad lauta, neid oi no on ju ikka rohkem ikka oi nagu õpilaseni ning siis mihklipäev, esimene liha ikka sellepärast andke oinal oma mihklipäev. Me oleme ütleb see ütlemine, et enge võtmas sedasi mõni vana kihladel räägib veel, aga minule ante juures tähelepanu seal Siberimaal, kuidas võetakse rumm Käde ning küsitakse toorumiltsi, on siis peamine jumal, et see lubab hinge võtta loomal koduloomale kohing, siis. Jah kestnud Stanley tase ikka hinge võtma ning igasuguse sõnu. Ega see mõnus põlenud oma pereliikmete lenge võtta, aga noh, elu on juba sihuke. Meie oleme harjunud seda sööme, on turneed, kunagist taimetoitlased andaga taim juba elus olnud, ütleme, kasvamine närtumi, nagu kõik elusolendid. Me ole kõigile noortele, kes ei tahtnud ette ilusaid ollagi, see liha üldse söönud, et meie inimesed ju tähendab sellel üldse olemegi, et me erineva sisemisi sööme, sellepärast me olemegi inimeseks üldse arenen asja siis mihklipäeva puhul seole, soovi Kihnu rahvale soovi ning maisema inimestele. Ega tee jää tuju oleks rõõmus meel, näidis kõigega, läbisaamine mingisugune, nagu ta on ikkagi rohkem selline nagu pühedane päev või kuidagi puhkhõbekeeldu põlanud, aga ikkagi vaiksem kui harilikult. Ärkva. Aitüma roosil, lähme siis julgelt kõik sügisele ning vastu ka, olgu ta milline tahes, ikka rõõmsalt ning sirge seljaga. Imetleme neid reegleid, et muidu me see kolmesõbrad-seltsimehed kolmekesi ikka kevade veel aga parv palavaga ning siis Kärblane kured veel külmeni, aga mihklipeani pidi kihulane oleme, aga järsku Ginula nagu juttu avad, taipab, et ei. Katmata naiste perse nägemata pojämelane. Seamõistad isegi putukate keeli enne, aga sellest, eks me jõuame tulevikus palju rääki. Igastahes kenadal sügistnik veel paramat talves ei ole roosi. Selline saigi tänaõhtune saade. Uiad uudised juba pühapäeva hommiku olgem rõõmsad ning terved siining sealpool merd.
