Folgialbum. Tere, kallis folgialbumi kuulaja. Täna on meil külas ansambel Mondo Trio ja juttu tuleb nende uuest albumist nimega ilma sünnib. Siin on stuudiosse tulnud Hans Mihkel Vares, Kristjan Kuusmik ja Tanel Sakrits. Tere. Kuidas sündis teie ansambel Mondo Trio? Meie ansambel sündis siis Viljandis 2016 aastal. Ja põhjuseks oli Viljandis toimuvad tantsumajad, kus siis igast tantsumajas tavaliselt käibeks tudengitrio ning oktoobrikuus Jaan Jaago, kes tollal siis töötas seal, võttis ühendust ja ütles, et kuulge, et võiks selline mandoliini eri olla. Et kas kolme mandoliini teha triot ja siis võtsin Hansulia Christiani näpust kinni ja Nad olid kaasaja tegime väga mõnusa õhtu seal, et see oli niisugune esimene. Ja sellest õhtust kasvas siis välja tunne, et võiks jätkata. Tegelikult seda tunnet ei tekkinud. Ja see oli väga-väga äge õhtu, tegeleme, mängisime siis kõik veel tavaliselt mandoliini. Momendil Glocto mandoliini, aga jaanuaris kutsuti meid Moostes Herkeli või tantsumajja esinema, siis me mõtlesime, et aga kui kutsuti, siis äkki on ikka midagi, siis hakkasime jälle koos muusikat tegema ja lõpuks me jõudsime siis asjadega nii kaugele, et me saime plaaditäie mussi ise kokku ja kus siis on oma loomingut teha siukest pärimusklassikat? No meil vist põhimotivaator oli eelmine aasta Viljandi folgil esinemine. Seal Viljandis oli folgi demovoor, kus siis soovitati osa võtta. Võtsime sellest osa ja siis öeldi, et me saime nagu esinema ja siis me olime vau. Oo, Viljandi folgil põhiprogramm, Seli, nii võimas tunne, ootamatu. Salvestasime Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia stuudiosse. Kaks lugu sisse, saatsime ära ja tõmmake ja see oli nii tugev motivaator, et lõpuks jõudsime jah halba. Kuidas juhtub nii? Et kolm noort meest pühendavad enda elu, siis eriala kaudu pärimusmuusikale. Et kas mõned ma ei tea, juskui, popimad erialad ei ole tõmmanud või, või ongi just see pärimusmuusika täpselt see kõige popim ja kõige ägedam millest saab areneda ja kaugele jõuda? Mina olen Kristjan, siis olen Jaanus Põldre õpilane olnud väiksest saadik ja tema kõrval tundubki see kõige popim ägedam asi, et tegemist on ikka nii suure inimesega igas heas mõttes. Minul oli see valik ikkagi üsna ebavara, selge, et ma tahaks Viljandisse õppima tulla minu jaoks tunduski kõige popim, kõige vingem ikka mandoliini ja pärimust. Kuidas teistel? No minul oli niimoodi, et ma käisin etnolaagris kunagi aastaid tagasi aastal 2010 esimest korda ja siis sealt ma sain täieliku folgivaimustuse, et ma püüdsin esimest kokku nii-öelda nende folgi superstaaridega, keda muidu olin ainult harjunud lavalt nägema, aga et siis oli sihuke vahetu kokkupuude ja näed, et nad on nagu tavaliselt ka nii ägedad inimesed ja siis kuidagi läks folgipisik minusse sisse. Jah, mulle tuli üsna ammu see folgi pisike, aga läbi sama eriala õpetaja muusikakoolis muusikakoolis, kus ma Jõgeval käisin, seal ma algul õppisin üldse akordionit. Aga just minu õpetaja Eha Niglas õppis ka omal ajal just Viljandis ja ta tõi selle folgi rahvamuusikapisiku sinna just meile ka Jõgevale. Ja siis käisin ka 2008 aasta, olles etnolaagris kuidagi aastaid. Ta oli minuga ja lõpuks olles käinud vahepeal lihtsalt Tartu Ülikoolis midagi muud õppimas. Lõpuks jõudsin ikkagi tagasi Viljandisse ja just pärimusmuusika juurde. Ja väga oluline niisugune mõjutaja on olnud siis meie jaoks Villu Talsi ja me oleme kõik. Ei ole ma siiamaani muidugi villu samast kandist pärit, kus mina siis ta käis päris tihti ikka näitamas, mis ta siis oskab ja tegemist on ikka üliägeda vennaga ja see muusika on lihtsalt tulnud inspiratsioon, inspiratsioon, nagu kohe algusest saadik. Meie muusika on tegelikult üsna sarnane, et oleme kuulnud sellist ütlust, et oleme siiski pojad. See on kindlasti üks suur motivaator, mis meid pärimusse toonud on. Teie ansambli seaded on teie enda poolt loodud. Kuidas teil see protsess käib? Koosloomine? Eks algab kõik Jämiga lihtsalt pillid käes, keegi teeb kellelegi mingeid ideed, aga siis tihtipeale on see nüüd peaks mingi seade tegema, on niisugune idee peas, siis hakkame tulistama, kellel, mis ideed on? Midagi sealt kuku sünnipäev, siis salvestame nagu telefonidega näiteks. Kuulame üle. Kui on mingid kohad, mis väga meeldivad, paneme kirja, kui mingid kohad, mis ei meeldi, lõikame välja. Mõned lood on niimoodi, et sellest on, ma arvan, meil mingi kolm-neli erinevat versiooni ja ühte või kahte lugu, millest muutsime vähemalt, et isegi mäletan, mis niuke alguses kõlas. Hommiku Rein nendele haamriaalse tuli liiga popilik. Plaadi peal on teie enda lugusid üsna sama palju kui neid traditsioonilisi päritoluga. Et kirjutate kõik ise ka. Eks neid lugusid on tore mängida, absoluutselt väga põnevad lood sünnivad ka, ütleme niimoodi, et on sündinud, proovis oma loomingut lihtsalt jämmi käigus, näiteks see on lugu number kuus plaadi peal, lõikuspidu, mis on sündinud Viljandis, toimub sihuke, üritasime ka lõikuspidu. Me olime kutsutud esinema siis sinna ja siis ütleme pool tundi enne esinemist, siis me Hans mihkliga istusime, aidaa teabekogus ja all ja jämmisime. Õhtul mängisime ette ka selle nüüd, see on plaadil ka ja peaaegu täpselt sellisena, nagu ta seal sündis, Londonis ka plaadil. Et väga jooksvalt sünnib neid asju ja kodus kindlasti neid inspiratsioonihetki looduses, kodus, aidas, Viljandis üldse. Ta on, sul on näiteks üks lugu on kirjutatud Viljandi rohelise maja kohviku ühe saiakese provintsiga, mitte otseselt saiakeselaga püüab kohvikule, aga selle saia järgi sai loole pealkiri kahjuks küll jah. Provintsi palkades provintsi saiake. Igasugust inspiratsiooni leiab igalt poolt, et väga kihvt on niimoodi, kus seade mängida ja mussi teha. Teeplaadi kujundus on väga selline maskuliinne ja tugev, keskel. Või on see loonud, on selle kujunduse looja on siis Oskar Poll. Kes siis oli minu klassivend kunagi tema avastas oma anded enam-vähem matemaatika tunnis vihikusse kritseldada see, ja see peaks olema tema niisugune esimene albumisse üldse kritseldan, ta on, et minu hinnangul on see ikkagi väga kõva värk, et soovitan teistelgi võtta ühendust, et olen kuulnud, et lõõtsavägilased lasid näiteks Oskari juures nüüd ka oma logo teha. Tal on niisugune väga omanäoline. Räägi, kuidas nagu asju teha. Et Oskar pall. Kuidas teil stuudioperiood kulges, kas läks sujuvalt või oli vaidlemist ja tulist arutelu, kui pikalt üldse? Studies algselt pidime olema neli päevaga, läks kolm päeva. Et ja töötempo oli päris edukas, niimoodi kohe aasta alguses, et teisel jaanuaril läksime stuudiosse uuel aastal uue hooga varahommikust õhtu hiljani, salvestasime nüüd öötunnid olid päris napid, et aga see oli väga hea, et need unetunnid lapid olid, sest madalad noodid olid kõik väga puhtad. Taga meil nagu sihukseid vaidlusi tegelikult otseselt ei tekkinud, tegelikult meil oli plaanis teha 10 lugu alguses albumile mihkli, esimene polka, siis me isegi ei mõelnud, et seda paneme, aga siis me lugu sinna järgmise, me seda lugu meil oli nagu siuke seade ka tehtud ja siis meie plaadisalvestaja miksija Chee Tiago neemes ütles, et kuulge, kutid, ülikihvt lugu, et paneme purki ära ja siis pärast otsustate, kas te tahate seda või mitte. Siis läksime, tegime ära ja meil on tegelikult isegi salvestatud jalamatsud eraldi mikritega seal selles loos olime lihtsalt stuudio seal suuremas ruumis ja kolmeks iga igaüks eraldi nurgas ja intro sündis ka, kusjuures stuudios kohapeal käisime salvestamas Clockwork stuudios, et jällegi väga inspireeriv koht, intro on ka seal sündinud. Mihkli esimene polka, see lugu siis, mille ma ka üsna spontaanselt siis salvestasime. Et see lugu on siis kunagise Pärnumaalt pärit viiuldaja Mihkel Toomi poolt mängitud sisse kolmekümnendatel, siis kui August Pulst korjas üle vabariigikokku põnevaid rahvamuusikuid tõinad siis Tallinnasse kokku ja siis ka siin ERR-i majas, kui mul õigesti meeles on just salvestada. Kus teid suve jooksul näha saab? Meie põhiesinemised on siis näiteks Viljandi folgil 28 juulil, laupäeval noortelaval on siis valdadria plaadiesitluskontsert kell 14 ja võtame siuksest eriprojektist osa, et 29 juuli pühapäeval on noorte mandoliini orkester esinemas kaevumäel kell kaks ja meil on kausel, mis lugu see sisse juhatada, pärast ühineb siis mandoliinid 100 koosseis ka, aga võib-olla natuke rääkidagi nendest mandoliiniorkestrite astet. Need on hästi palju praegu sündinud siia Eesti maastikule, et kuskil 120 130 inimest on praegu nii-öelda ametlikud liikmed mandoliiniorkestrites, et meil on see Saku mandoliiniorkester, Põlva mandoliiniorkester, Tapa mandoliiniorkester ja Uhtna mandoliiniorkester. Tegelikult oli just hiljuti ka Eesti vabariik 100 suur kontsert Estonias, kus siis kõik need koos mängisid, et jõudsalt on mandoliin nagu populaarseks saamas. Seda on nagu väga kihvt kõrvalt vaadata kuuekümnendatel umbes mandoliinimängu täiesti ära, et tulid flööditasemele. Prof kleidid olid siis koolipilli, kooli, kooli, milline, mis sõites mandoliinid välja. Aga kui me ikka esinemas käimisvanemat generatsiooni inimesed tulevad ikka kõrvale, ütlevad Sa tead, et minul ema ikkagi mängisin. Minul isa mängis mandoliini, et kuidas yldse mandoliini ajalugu Eestis on olnud? Ega seda täpselt ei tea, kuidas pill Eestisse jõudis, läks ta Itaalia kaudu kuskilt levis, aga eks meremehed tõenäoliselt siis seda kuidagi Eestisse tõid. Aga praegu on Eestis väga populaarsed AF-tüüpi mandoliinid Smites itaaliapärased enam et mandoliinid siis on sihuke ameerikalik Lyograsse kantriteema. Miks sihuksed mandoliinid üldse sündisid, oli siis Gibsoni õpipoiss nimega loor ja siis tema tahtis bandžo kõrvale saada sihukestest pilli, mis oleks sama valija sama äge. Ja siis ta sündiski Siuke viiulikujuga pill küll mandoliini põhimõttel Grifid GTA häälestuses. Seda nimetati ka mingil hetkel bandžo Killeriks aga siis talle pandi mandoliin nimeks, siis itaallased ütlesid, et kuulge, see peletis küll mandoliini ole, mõelge mingi uus nimi sellele välja, aga siiamaani on mandoliini nime kandnud ja me isegi mängima Itaaeff pillidega enamasti. Et nendel on niuke teravuse, bandžo on päris korralik, võrreldes nende itaaliapäraste mandoliinid, aga. Aga suvest veel, mis meil veel tulemas on? Meil on Viru folk tulemas, kus me siis 11. augustil mängime Vinteri laval. Ja Treski küüni lõpupidu on, kus Justamendiga 25. augustil, et need on need suuremad maasikad suvel, et aga meid leiab jooksvalt igalt poolt PVA mandoderiooee, Altkriit kontserni et sealt leiab siis veel lisainfot, kui kellegil on huvi kindlasti saateid ka kutsuda, esinema? Absoluutselt, me oleme väga avatud, et meil tõesti meeldib käia mängimas inimestele, jutustada inimestega, see on nagu see väga oluline aspekt, et alati me võtame sihuke tund-poolteist olevat isegi pärast sünnipäev ja jääme sinna head ja paremat nautima juttu inimestega, rääkinud see meie jaoks ka väga oluline. Alati. Nii tore, teie trio on tuule tiibadesse saanud, et teil on ka plaat väljas. Kuidas sündis albumi nimi? Albumi nimi sündis loo järgi, kui ilma sünnib inime. See lugu ise räägib ka sellest samast asjast, et kui ilma sünni Winime, siis mis temaga kõik juhtub millega ta elusaid kokku puutuda ja kuhu ta kõik jõuda võib. Ja siis ilma sünnib see nagu kannabki seda mõtet, et kui debüütalbum ilmub bändil, et siis ongi nagu ka ilma sündimine. Kui ilma Ženni p, nii me siis on maaluuliine kui Helma sünni bee, niisiis on tema ruumaalu, kui neile tal oli kuu sees on kange hirm, et Stalte jõu vaator talikuu sees on kang hirmeetva, kes talle ehk jõuab surf sissegi, sirgub suuremaks ja kasva abil ka tema sissegi sirgub suuremaks ja kasva. Kaagange. Seal see ka ja kantsli pääl kuulunud taotlusel rahvas ja tema õlu viin teid koos koole ja. Viin ei kaota põrgus kohoole. Ärge Juske maalastega õiglasse karjuda koole vaid ka ärge uske läkraid põrgu poole poole. Vaat siin on mees, kes kus käinud ja Ani leili raudmees käesolev resurss käinud ja ja, ja. Kaugel? Mina. Poole. Ka aetud. Surma suure liiku sina oli tõmmeliku sina surma suure liiku liikuga Leeguugad viia Oa vitsaga, lõikugad epi, a'la sa enne sinna murde kui ta, kui ta laar, kuula muusi ta enne sinna murdenui ta Buy taala. Uusi ta murdesuu ta suure kuusemäe pääl ta Männa murde, suur ta suure kuuse. Ta jah. Ei, ta on. Ja. Ja. Veel ta suure Kuusemäe peada Jan Männa. Surma suureliku. Tõmmeliku. Mida te Viljandi kooli kohta oskate raadiokuulajale rääkida? Ainult kiidusõnu ja tulge Viljandisse pärimusmuusikat õppima. Eetiliselt väga ägedaid tutvusi, esiteks väga ägedad bändiliikmed kellegagi koos muusika ja need on ju kõik suured folgibändid ikkagi väga Viljandiga seotud olnud, näiteks Trad, Attack, Curly, Strings kõik on ja ikkagi Viljandi kultuuriakadeemia juurtega, et põhijõud on väga professionaalselt väga sõbraess, teinekord teinekord õpetaja rollis, aga Viljandil ise, linn on ka väga mõnusa sihukese vaibaolekuga, et kindlasti soovitan proovida. Kui ei ole kindel, siis tasub ikkagi proovida. Tasub teile külla tulla, külla tulla, vaadata linn, on minul see sisseastumine Viljandi kultuuriakadeemiasse, sealhulgas ka väga põnevalt, et olen ise Ida-Virumaalt pärit, hakkasin Viljandisse sõitma. Ema ütles, et Christian, ära selle autoga palun Viljandisse sõida, katsun mingeid bussid leida, veed katsumegi, teine transport leida, et see auto ei sõida sulle Viljandisse välja, mõtlesin kuule, kulla ema, et ma olen aastaaegsel autoga sõitnud, sellega ei ole mitte midagi juhtunud, et küll ta sinna Viljandisse ära sõidab. Olin siis kuskil üle pooleteist tunni juba sõitnud, kõik on äge, muusika käib sihuke gangster mängis tõenäoliselt ja siis järsku keeran kuskil külatee pealt maantee peale tagasi ja jõudsime 70-ni kiirendada ja siis järsku vaatele seiereid kõik kukuvad, lihtsalt. Vaatan, et auto sureb välja, mõtlen okei. Üritasin autot uuesti käima panna, isanud uus, hakkas järsku vihma sadama, muide oli kõik ilusaid väiksem, mõtlesin, no mis asja, et mul on poole tunni pärast enam-vähem sisseastumiseksam. Ja ei saanudki autod tööle. Siis ega midagi, vaata pilli, autoste viskad Teeerres näpu püsti. Esimene auto võttis kohe peale. Kõigepealt üritas autot korda saada, ta arvas, et ta suudab seda teha. Ta ei suutnud, et siis ta helistas oma naisele, küsis, et kas ta võib viia. Noormehe Viljandisse sisseastumiskatsetele naine soovitas siis küsida bensiiniraha Kokkuleppele andsin väikse bensiiniraha ja ütlesin eksamitele. Väga-väga põnev kogemus oli, et need inimesed jälle, kes seal eksamil sul vastu vaatasid, et kõik ei ole laua peal näinud nagu vahetult nagu inimestele neid, et see panin kohe pinge peale, siis on nagu terve päev mingi igasuguseid asju juhtunud. Siis hakkasid lugusid mängima. Ega väga hästi välja ei tulnud, aga olin natuke üllatunud, et sain siis, selles suhtes tasub proovida kindlasti Viljandisse, sest minu meelest oli ka sisseastumisest. On meeles, et kõik katsed iseenesest olid minu elu ühed kõige naljakamad 10 minutit, mis on üldse võimalik, et sa tegelikult nii lõbus lähed sinna sisse, küsitakse kohe mingeid asju, vaatad, oo, mängin seda, mängi seda. Algul pabistasin selle pärast palju-palju rohkem, mõtled tegelikult asi oli väga mõnus ja hea. Tõesti toredad inimesed seal kõik teised, kes seal tol päeval sisse astusid või nad tegid katseid, siis mängisid sihukesi väga pärimuslugusid pilli peale, siis noh, kuna ma, Jaanus põlduri õpilane, siis oli vaja untsakatesse, miks te siis läksin sisseastumiskatsetele, istun maha ja hakkan siis mina laulma, et ma olen tähtis semu ja viinaviskaja saatan. Järsku puhkevad naerma? Kuidagi väga naljakas olukord tekkis, et inimestel tegi väga nalja, et tuleb siukse untserdad Repsiga inimene, siis. Ma ise olin ka sisseastumiskatsetel kuidagi hullult närvis. Ma sain aru, et see on kuidagi see hetk, et sa pead nagu selle mingi 15 minuti jooksul ennast tõestama neile ja kui sa seda ei suuda, siis sa ei saa sinna kooli sisse. Aga noh, läks hästi. Ja nii te olete kooli juba lõpetanud. Mina olen lõpetanud. Ideaalis aasta veel minna. Soovime siis mõnusat kooli, lõpuaastat ja edasi tegutsemist ja rõõmu sellel teel ja edu. Aitäh teile, et tulite kuulajaid rõõmustama oma muusikaga. Aitäh sulle, Hans Mihkel. Kristjan ja Tanel, aitäh. Mina olen Maili Metssalu ja te kuulasite folgialbumi saadet.
