Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile 12. oktoober 2018 eetrisse minemas järjekordne saade sarjast puust ja punaseks. Ja nagu igal reedel võtame siin siis tunni aja jooksul ette ühe teadusvaldkonna, vaatame, missugused uudised on vahepeal üles kerkinud ja katsume neid siis mõtestada ja neist rääkida. Ja tänaseks teemaks on siis see, mis toimub planeedist maa või planeedilt maa kaugel kosmoses. Ehk siis me räägime astronoomiast ja sellest, millised uudised kosmosega seotud on ja siin raadiomaja stuudios on täna Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Tervist Tõnis tervist. Oktoobri alguses ehk siis eelmisel esmaspäeval tegelikult tähistas üks. Ma arvan, et maailma tuntumaid kosmosega seotud asutusi ja üldse üks maailma tuntumaid lühendeid võib-olla oma kuuekümnendat juubelit NASA siis nimelt ja tegelikult muidugi NASA alguses pisut kaugemale, aga see ametlik sünnipäev neil siis oli just nimelt esimesel oktoobril minevikku me teame ju tegelikult sellest Nasa loost päris hästi seda, kuidas aasta varem või siis sügis enne NASA sündi, ameeriklased kõik kohutavalt ära ehmatasid, kui NSV liidul õnnestus järsku sputnik kosmosesse saata. Teame ka seda, et järgmisel suvel möödub tegelikult ju sellest, kui inimene asetas jala kuule juba 50 aastat, nii et noh, ma ei tea, kuidas sulle, kuidas sulle Tõnis tundub, kas viimaste aastakümnete jooksul, mil need sündmused ei ole niivõrd dramaatilised olnud, on, on NASA muutunud kuidagi igavamaks ka või see, mida nad teevad. No tõenäoliselt jah, et ega seda oli ju kosmose võidujooksu noh ütleme see suure finaali ajal juba ka nii-öelda näha, et, et kui mindi mitmendat korda kuule siis USA-s noh televiisorivaatajad väga ei tundnud enam huvi, et mida nad astronoomid seal kuu peal teevad ja oli niisugune kerge igavus juba. Et, et ei ole uudne ega huvitav et tegelikult jah, sõltumata sellest uudsuse momendist neid siukseid, väikseid uudseid asju on olnud ju esmakordselt lendamised, teste erinevate planeetide juurde, kosmosesüstikud, kosmosejaam, igasuguseid muid asjandusi. Hubble'i kosmoseteleskoop astronoomidel on muidugi väga hingelähedane, et need on nagu olnud, aga need ei ole võib-olla sellise, globaalse mastaabiga nagu sündmused olnud ja siis võib nagu mõelda jah, et noh, mis seal siis nagu mis seal siis nagu ikka, et midagi nad seal teevad, noh, las nad teevad, mis neist, mis neist meil tolku, eks. Et aga see vist ei ole päris nii, ma arvaks, et, et see, see nii-öelda panus kogu maailma noh, nii-öelda teadmistesse ja hästi palju tehnoloogiasse on ikka täiesti üüratu olnud. Ja paistab, tegelikult, tulevik on päris põnev, sellepärast et üks asi, mis selle 60. juubeliga konkreetselt kaasas käis, oli siis see, et NASA juht siis ikkagi tõi mõned sellised päris konkreetsed noh, niivõrd-kuivõrd konkreetsed aastaarvud välja millal midagi millal midagi järgmist sellist taas Sis dramaatilist toimuma hakkab, ehk siis räägiti sellest esimesel oktoobril, et nüüd see eelmise aasta detsembris allkirjastas USA president kosmosepoliitika direktiivi, mis siis näeb ette, et NASA peab juhtima programmis, võimaldab inimeste laienemise või siis ekspansiooni päikesesüsteemis, eks ole, ja see on juba nagu väga konkreetne selline plaan, milles on ikkagi sees see, et me peame ameeriklase jälle kusagile viima mingile teisele taevakehale. Ja siin on siis ka selle plaaniga seotud kongressile hiljuti esitatud kosmose uurimise kampaania, milles on siis konkreetselt viis eesmärki, NASA esitas selle siis, nendest viiest kõige olulisemad ongi, vast siis näed, et kõigepealt kuule robotid siis ümber Kuu orbitaaljaam nimega Keit või siis astronaudid siin orbitaaljaama siis astronaudid, kuule. Ja siis ei minda enam kuule, lihtsalt selleks, et sinna jätta üks selline uhke jälgi panna lipp vaid siis minnakse sinna kuule juba selle eesmärgiga sinna Keit või jaama, et siirduda edasi Marsile. Ja, ja üks hästi oluline asjandus, mida sa, mida sa tegelikult ei maininud, et kui NASA on olnud riiklik agentuur ja siis siis tegelikult juba juba mõne aasta jagu on proovitud väga tugevalt kosmosega seotud anda üle järjest rohkem ka nii-öelda erafirmadele ja muidugi Aga isegi noh, ka ka veel rohkem, et veelgi senisest rohkem, et tõesti noh, tekiks asi, mis oleks noh, kosmosetööstus mitte võib-olla mitte asjade tootmine kosmose jaoks, vaid asjade tootmine ka kosmoses. Et kogu see maavarade kaevandamine, millest me varem varasematel kordadel ka siin oleme eetris rääkinud ja ja kõik need siuksed teemad Ja, ja mis nüüd seda plaani puudutab, kui selle juurde veel tagasi tulla ja nende viie asja juurde, mis selles plaanis välja käidi, need sellised konkreetsed sinna-tänna mineku mõtted siis see jaam peaks siis olema mehitatud kuu orbiidil juba viie aasta pärast aastal 2023, siis viisaastaku plaan, viisaastaku plaan ja siis seal sealt saaksid astronaudid taas kuule laskuda, no mitte hiljem kui järgmise aastakümne lõpus, mis tundub mulle isegi natukene nagu selline pikk aeg, et mis see siis tähendab kuus aastat on nad kõigepealt ümber kuu ja siis laskuvad kuu peale, 50 aastat tagasi käis palju kiiremini. Jah, seda küll tegelikult ma, ma natukene mõtisklesin selle üle ja noh, et jah, et kui seal kuu peal on olemas nii-öelda püsivalt mingisugust sellist kuu ümber on püsiv asustus ja kui kuu peal on võimalik ka juba toota noh, ütleme siis rakettide jaoks vajalikku kütust. Et, et siis võib-olla tõesti on tegelikult noh, et nii-öelda see vahepealne arendusarendusfaas seal kuu peal kütuse tootmiseks näiteks et, et siis tegelikult ongi Kuu orbiidilt Kuu peale ja sinna tagasiminek on suhteliselt lihtne võrreldes sellega kui maa juurest noh, niisugune Apollo 11 kuu juurde saata. Et noh, see algus võib olla aeglane. See 23, mis plaanitakse, on tegelikult ainult ju tegelikult noh, kütuse- ja energiamoodul seal tõenäoliselt vist isegi veel eluruume ei ole mingisugused, et astronaut ei saaks tegelikult päris isegi seal olla, et on see jaam küll olemas, millega siis mingi asi jälle maa juurest läheb ja, ja sellega puhub ja ja tekitab suuremaks, umbes nii nagu rahvusvahelist kosmosejaama ehitatud. Moodulmooduli haaval, aga kui sellest või kui nendest kuupäevadest veel siis edasi vaadata ja sellest ajast ka edasi vaadata, kui sealt sellest Keit võist või siis kosmoseväravast kuul käimine rutiiniks muutub, siis Marsi ideed peaksid olema sellised, et need peaksid siis algama sealt just nimelt Kuu orbiidilt, kuna sealt on siis palju kergem ja odavam minema lennata kui Maalt Marsile. Need peaksid algama ja siis 2000 kolmekümnendatel ja need siis ka, nagu ma aru saan, alguses on niisugused, et kõigepealt viiakse inimene muidugi Marsi orbiidile, esimese hooga kohe Marsile ei laskuda. Ja siis need peaksid kulmineeruva siis millalgi mõned aastad hiljem ka sellise mehitatud missiooniga, mis laskus Marsi pinnale. Jah, sealt Marsi juurest tagasisaamine on, on see tõeline nii öelda väljakutse, et Marsi orbiidile sealt minema saamine on veel suhteliselt lihtne. Kui seda tahta odavalt teha, siis noh, põhimõtteliselt see võtab lihtsalt kaua või kauem aega. Aga Marss ei ole teps mitte nii pisike nagu kuu. Nii et sealt startimine on, on võrdlemisi energiakulukas, nii et, et see on nii-öelda palju, palju suurem väljakutse. Üks variant muidugi, mis peaks olema Marsil, kui sinna juba kord saadud on ja see muidugi nõuab ka vastavalt sellist taristut on siis on see, et Marsil tegelikult veejääd on päris palju ja seda on, seda on leitud aina rohkem sealt erinevate kulgurite poolt siis näiteks, et noh, lõppude lõpuks, kui saaks sellest veest näiteks vesiniku ja hapniku teha, oleks võimalik astronautide-le endale ka seal kohapeal endale tagasilendu, mis kütus valmis valmis teha. Jah no küllap, küllap kõigi nende asjadega, ma arvan ka kuskil erafirmade nii-öelda arendusmeeskondades tegeletakse, et noh, nii-öelda kogu see kuu ja asteroidide kaevandamise ja ka marsi kaevandamise nii-öelda plaanid kuskil kellelgi peas juba tiksuvad kindlasti. Keegi kusagil juba mingit koppa ehitab ja tegelikult järgmine NASA marsiga seotud sündmus on meil siin, ma kujutan ette, sellel NASA teema lõpetuseks Tõnis. Ma arvan, et see jõuab meist isegi isegi ette enne meie järgmist saadet juba toimuda, sellepärast et novembri lõpus peaks nüüd siis Marsile laskuma selline maandur Mars Insaid, mõtlesin siis ka NASA seade ja see peaks lihtsalt siis soojussondi, kui ma õigesti mäletan sinna planeedi pinna sisse torkama. Nii et kusagile ei veere nagu need kulgurid, aga siiski peaks üht-teist Marsi kohta meile uut teada andma, nii et nii et ja niipalju siis praegu NASA plaanidest juubelist kuulajalt raadio kahte saade on puust ja punaseks stuudios Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Jututeemaks on täna kosmos. Puust ja punaseks. Raadiojaam on raadio kaks, saade on puust ja punaseks täna stuudios astronoom Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Ja räägime täna kosmosest, üks selliseid, noh, kui nii võib öelda tegelasi, kes on meil siit kosmosesaadetest väga palju kordi läbi jooksnud, paistab, et hakkab nüüd mingisuguses mõttes. Ma ei tea pensionile minema, sellepärast et Kepleri kosmoseteleskoop ja kõik need selle leitud eksoplaneedid on meil siit saatest väga palju kordi läbi käinud. Aga nüüd paistab, et Kepleri teleskoobi vaatamised, kui sellised on vaadatud, sest andmetest nähtused, et ma ei tea, kas võib nii öelda Tõniseta sihtimistäpsus on kahanenud või või. Kütus saab otsa, teda tuleb ikkagi natukene korrigeerida, nii-öelda tema asendit orbiidil ja tegelikult selleks, et siis andmeid maa peale kanda, üle kanda, selleks tuleb antennid pöörata maa poole. Nii et, et selleks on vaja raketikütust kasutada. Ja, või noh, jah, mingisugust kütust seal kosmoseaparaadi peal. Ja seesama kütus hakkab otsa saama seal tegelikult kuskil juba aastaid tagasi midagi juhtus, mille, mille nii-öelda tulemusena see kosmoseteleskoop Ta kulutas suure portsu oma kütust ära nii-öelda, mis oli alles jäänud ootamatult siis jah, et mingisugune tõrge tekkis seal. Et see oli juba siis, kui noh, Kepleri kosmoseteleskoop alguses vaatas ühte kindlalt taeva osa ja vaatas seda jupp aega, eks. Mitu-mitu aastat, mitu aastat. Ja ühel hetkel tal läksid pardal olevatest neljast hooratast, millega siis seda satelliidi või kosmoseteleskoobi asendit kontrolliti, kaks läksid rikki. No ikka juhtub, see on tavapärane ja, ja nii-öelda vältimatu ilmselt ei, aga siis mõeldi välja kaval meetod, kuidas sedasamust teleskoop ikkagi edasi veel kasutada tehti nii-öelda taaselustati kosmoseteleskoop, Kepler kaks missioonina, millega ta siis suutis vaadelda taevast, maa orbiidi, noh, nii-öelda tasandisse jäävad test taevapiirkondades. Ja, ja seda ta nüüd õige mitu aastat teinud. Ma ei teagi, kas 2015.-st aastast nüüd ikka päris päris mitu aastat ja selle aja jooksul on siis noh, tegelikult vaadeldud siukse peaaegu kolmekuust juppidega hästi 19 ala taevas ära. Ja viimatine, 119. hakkaski vist augusti lõpus, eks ole, ja kestis. Kehtivast kuu just just, aga, aga jah, et nüüd on siis nüüd on siis see, et, et see, et kütus hakkab otsa saama, noh see oli juba mõni aeg teada, noh ikka prooviti kõike teha, et, et seda võimalikult säästa, aga, aga noh, praegu on see nii-öelda nii madalaks või noh, nii väheseks jäänud kütust. Et arvatakse, et, et kui me saame teleskoobi suunata maale ja need viimase viimase nii-öelda vaatluskampaania andmed üle kanda kõik, et siis on hästi noh, eks ja et pärast seda siis näeb, mis saab. Ja praegusel hetkel peakski peastis andmete saatmine Kepleri teleskoobid maale käima, Don ütlesin, teleskoop on Eestis umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel, eks ole. Ja ja tegelikult on ju niimoodi, et sellest ajast saati, kui, kui et, et teleskoop on pandud nüüd unerežiimile. Sellest ajast saati on juba ju paar päris huvitavat asja uudistesse jõudnud, näiteks siis see, et Kepleri andmetest leiti, et võib-olla on avastatud esimene eksokuu ehk siis esimene väljaspool meie päikesesüsteemi asuv planeedi kaaslane. Eksoplaneete on avastatud Kepler muidugi palju 2600 umbes kokku. Aga nüüd on siis leitud ka üks eksoplaneedi kaaslane ja see ei ole muidugi ühegi meie päikesesüsteemi kuuga üldse võrrelda. Jah, et see selles, selles uudises oli niimoodi, et et, et see on umbes nagu maa ja kuu, ainult et 11 korda suurem. Jah, mis siis teeb Leo, et see planeet seal, see kauge planeet on umbes kolme Jupiteri massiga igavesti suur hiidplaneet ja sisse kaaslane on Neptuuni suurune kuu meie, meie Neptuuni suurune kuu, mis visanud süsteemi keskel siis veel olla võib? Eks seal on mängis ei pea tingimata olema, et see noh, see täht ise ei pea olema kohutavalt massiivne lihtsalt kuidas planeedisüsteem on parasjagu tekkinud ümber selle konkreetse tähe, et, et see on nii-öelda määranud selle konfiguratsiooni. Aga see ei ole jah veel siiski päris päris lõpuni kindel, aga, aga tundub, et neid vaatlusi kõige paremini kinnitab just selline nii-öelda stsenaariume mudel, et kus on siis väga massiivne planeet koos suure kuuga ja Kepleriga seda seob jah, tõesti see, eks, et et ja veel ilmselt väga paljusid tulevasi avastusi. Et need on tehtud juba varem tehtud vaatluste põhjal. Et Kepleri andmete analüüs, kui Kepler ise nüüd ilmselt jah, pensionär läheb. Et see andmete analüüs kestab veel aastaid. Jaa aga mis muidugi edasi saab, kui Kepler silma kinni paneb, siis mõtlesin, et järgmisena võib ju oodata seda, et millalgi lõpuks ometi saab ka nii-öelda stardikorda. Nüüd ta vist peaks olema jälle enam-vähem stardikorras James Webb'i kosmoseteleskoop, mida on hästi palju kordi edasi edasi lükatud. No James Webb'i teleskoop ilmselt hakkab vaatlema üksikuid objekte, noh, kui on mingisugune põnev planeedisüsteem leitud, siis lükkad siis linna poole just, aga, aga, aga see hakka kindlasti avastama selle teleskoobi vaatlusaeg on liiga noh, nii-öelda kallis piltlikult öeldes. Et, et juba praegu tegelikult on kosmoses ameeriklaste poolt üles aetud eksoplaneedi avastaja nimega, kes mis siis tegelikult vaatatele, noh, umbes niisuguse nagu apelsinilõikude kaupa kogu taeva ära. Nii et ta otsib kogust suurest nagu tervest taevast eksoplaneete. Ja, ja hiljem peaks sellele järgnema ka Euroopa kosmoseagentuuri Plato nimeline missioon. Mis siis noh, nii-öelda ütleme sarnaselt Kepleri kosmoseteleskoobi vaatlustele siis neid eksoplaneete otsib. Ja, ja on veel ka ettevalmistamisel kahe Euroopa kosmoseagentuuri projekt nimega Ariel. Mis peaks, kas siis mõõtma eksoplaneetide atmosfäär kosmosest tegelikult spektraalvaatlustest? No see on eriti põnev just, aga noh, see on, see ilmselt ei leia aset enne 2020.-te aastate lõpuaastaid. Kuigi kuigi Kepleri läheb nüüd pensionile, siis see eksoplaneedi teadus Peri tänu Keplerile on saanud nii tugeva tõuke, et seda, seda aetakse ikka väga suure hooga edasi. Ja siia Kepleri teema lõpetuseks tegelikult võib-olla veel ka selline seos, et et Kettlerile on ju ka või noh, Kepteril endale ongi tegelikult seoska meiega ja Eestiga ja lausa lausa naissaarega. Jah Kepleri kosmoseteleskoobis teleskoobi osanud Schmidti teleskoop finantssaarelt pärit optiku Bernhard Schmidti välja mõeldud optilise süsteemiga telefon. Ja see tähendab siis mida, mida Smitty teles koperdas? Ta on hästi valgusjõuline, hästi laia vaateväljaga ja hästi väikeste moonutustega. Ahaa, ühesõnaga väga hea teleskoop, põhimõtteliselt just sellised lood kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks kosmos stuudios astronoom Tõnis Eelmäe Tartust ja Madis Aesma. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on kosmos ja kosmosest vestlema siis siin Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Kui nüüd natukene tulevikku vaadata, siis mõne kuu pärast seisab ees üks päris põnev kohtumine. Ja see kohtumine toimub siis kosmoses ja NASA kosmosesõiduk kosmoseaparaat nimega New halvaizans. See on siis teel põhimõtet lihtsalt Päikesesüsteemi absoluutse serva poole, ma ei tea, kui seda enam üldse päikesesüsteemiks nimetada võib. Aga see peaks siis esimesel jaanuaril järgmisel aastal mööduma sellisest taeva käest, mille hüüdnimeks on antud Ultima Thule. Mis on siis noh, sama, mis ühel ühel täiesti rokkbändile ja samaga, mis ühel müütilisel paigal. Mida siis Lennart Meri on paigutanud Saaremaale müütiline paik, mis oli siis teada, Kreeka rännumehe püüti ase kirjutistest Tõnissoni sendist kaugeim kaugeim selline taevakeha, millest üldse kunagi mingisugune inimesed konstrueeritud kosmosesse. Ma arvan, et möödunud on, eks ole, nii lähedalt. Selle saab, vabandust jah, et noh, ta esimesel jaanuaril peaks olema see kõige kõige suurem suurem lahenemine mööda läinud sellest. Aga jah, et ega noh, Pluuto senimaani ongi kõige kaugem Päikesesüsteemi taevakeha, millest on lähedalt mööda lennatud ja mida on nii detailselt uuritud ja pildistatud. Et ja kuna see nivoo raysonsoli peale Pluuto juurest mööda lendamist väga heas nii-öelda väga hea tervise juures siis hakati kiiresti uurima, vaatama nii-öelda ringi, et kas oleks võimalik nii-öelda temaga veel midagi huvitavat teha ja noh, kuna neid päikesesüsteemi siseosa välisosades võiks niimoodi öelda tegelikult sest tegelikult päikestei ulatab päris päris kaugele veel sealt edasi. Aga ühesõnaga jah, et, et seal on neid sihukesi mõnekümne kuni tõenäoliselt mõnesaja või isegi paari 1000 kilomeetrisi objekt. Noh, Allab Pluuto suuruseid objekte on on tegelikult väga palju, noh, enamus neist tõenäoliselt isegi pole üles veel leitud. On väga suur osa vähemalt ja, ja noh, leiti, et jah, et see New Horizon põhimõtteliselt saaks kerge vaevaga mööda lennata. Vähemalt ühest sellisest pisikesest leitud objektist, mis algselt oli jah siis siukseid krüptilise nimega 2014, M 69. Aga mis siis, kui talle mingit tähelepanu hakati osutama, ristiti, Ultima Thule läks ümber ja tõesti, see on kõige viimane, kõige kaugem pärapõrgu, kuhu, kuhu inimene jõudnud on siis või loodetavasti jõuab. 1,6 miljardit kilomeetrit Pluuto, seda edasi. Ja palju meilt meil siit Pluutonion. Noh naiste hästi-hästi niimoodi lihtsalt, või noh, mõeldakse üks astronoomiline ühik on 150 miljonit kilomeetrit. Ja see maa maa ja päikese vahe. Just just maa kaugus päikesest Pluuto kaugus päikesest on noh, praegusel hetkel ütleme jämedalt 40 astronoomilist ühikut 40 korda kaugemal päikesest, kui, kui ma. Aga astronoomiline ühik on 150 miljonit kilomeetrit, nii et see 1,6 miljardit kilomeetrit on ainult 10 astronoomilist 10 ja natuke peale astronoomilist ühikut vot eemal. Nii et see on umbes siis noh, umbes 50 astronoomilise ühiku kaugusel. 50 korda päikesest kaugemal kui maan Just et noh, võrreldes Pluutoga, ta on ainult natukene kaugemal 20 protsenti, kaugem naabruses suhteliselt, Põhimõtteliselt naabruses jah, et, et aga jah, Päikesesüsteem ise ise läheb ikka veel noh, ikka palju kaugemale isegi on noh, nii-öelda noh, kindlasti ikkagi tuhanded ja tuhanded astronoomilised ühikud. Selle konkreetse Ultima Thule kohta kuigi palju teada ei ole, tema, selle selle mõõtmed on siis küll enam-vähem teada seeläbimõõt peaks olema sel objektil siis 37 kilomeetrit, nagu ma aru saan ja võimalik, et tegemist on siis sellise noh, nii-öelda kaksis objektiga, et seal võib-olla koguni kaks niisugust väikest väikest massikeset, mis siis üksteise ümber tiirlevad või siis on natuke nagu ühendatud. Jah, seal on tõesti, et noh, algselt arvati, et see on niisugune üks üks objekt aga siis hakati seda uurima kõigi noh, nii-öelda erinevatel võimalikel viisidel. Ja leiti, et jah, et see võib olla tegelikult hoopis nii-öelda kahest Asteroidist koosnev võistlus noh nii-öelda ikkagi asteroid põhimõtteliselt et kahest siuksest asteroidi mõõtu objektist süsteem ja isegi arvatakse seda, et, et seal põhimõtteliselt võib-olla ka noh, ütleme, et kui need on näiteks kokku põrganud, eks et siis seal võib olla ka niisugune veel nii-öelda rusuketas kogu ümber ümber selle süsteemi, nii veel lausa jah, et praegult tegelikult, et ongi hoolikalt see nioraisansi meeskond ette valmistamas end selleks möödalennuks, et noh, nii-öelda võimalikud efektiivselt aega ära kasutada ja noh, nii-öelda läbi mängida kõik need stsenaariumid mööda lennuseal ette tulevad, võivad tulla tegelikult sarnaselt nagu Pluuto sõja oli, et, et siis kui Pluuto, Pluuto tuurisse New Horizon raisanud, siis siis noh, mingit sidepidamisvõimalust ei olnud ja noh, see nii-öelda kõik liigutused nii-öelda piltlikult öeldes käsud tuli nagu kellavärgi järgi ära teha. Seal möödalend Ultima Thulest toimub siis umbes kolme ja poole 1000 kilomeetri kauguselt seal kaugel-kaugel 50 aa kaugusel päikesest. Kuigi see taevakehaosa päikesesüsteemist, siis. Ma ei kujuta ette, kas, kas ja millisena sealt üldse päike ise paistab. Ma olen näinud Pluuto Pluuto pinnalt, kuidas oleks päike. Aga see on, see on selles mõttes lihtne, see on kuidas seis on, see on 16. sajandi seitsmeteistkümnenda sajandi füüsika. Jah? Jah, et et kui sa lähed valguse nii-öelda valgus, nõrgeneb kauguse ruuduga võrdeliselt. Nii et kui sa lähed noh, maast 50 korda kaugemale, siis on 50 ruudus, ehk siis on 2000 502500 korda nõrgem, on see samunegi väiksemal see heledus ja no ta on ikkagi heledam tunduvalt kui täiskuu päike siis jahtima tuulepinnalt vaadatuna just et ta on küll pisikene, suhteliselt jah, noh, 50 korda väiksema läbimõõduga kui meie juurest vaadates, aga, aga mitte mitte lootusetult niisugune pime või tuh, tuh, tähekene. Seesugused lood eeldatavasti siis, kui esimene jaanuar on käes või ma ei tea, esimesel jaanuaril vaevalt, et midagi väga põnevat teada saame, see tuleb ikkagi mõned päevad hiljem, eks ole. Ma arvan, et seda kantakse kindlasti kuskil, NASA televisioon kannab üle ja need on siis aastavahetusest väsinud. Maailmal on, jah, on, on, on see ikka noh, niisugune suur uudis, ma arvan Seda küll, aga ma mõtlen lihtsalt, et kui kaua need andmed võivad selt. Maale ai, selles mõttes küll jah, et, et see on ilmselt võtab jupp aega aega samamoodi nagunii üha raisanud puhul andmeedastuskiirus ei ole üldse suur ja, ja noh tõenäoliselt see võtab ikka, kuid, et kõik andmed kätte saada, aga võib-olla esimesed pildid võib-olla tulevad juba jah, selles mõttes loetud tundide-päevadega, kes on siukse väikse madala lahutusega ja nii edasi. Füüsikud ikka endale esimesest vabaks võtta ei saa selle projektiga. Just sellised lood siin raadio kahe siin täna kosmosest rääkimas Tõnis Eelmäe, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumist ning Madis Aesma ja jätkame asteroidi juttu mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, me räägime täna siin kosmosest ja stuudios Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma, meie viimane teema puudutab siis ühte omapärast saavutus, millega on jaapanlased kuu alguses hakkama said ja esimest korda suudeti siis pehmelt asteroidil maanduda kosmoseaparaat ja mitte ainult üks, vaid tegelikult päris. Ja see asteroid kannab nime liugu, see jaapanlaste kosmoseagentuuri missioon kannab nime hajapussa kaks hajabusse tähendab siis rabapistriku. Ja kõigepealt siis septembri lõpus ajab usa laskis sinnasel jõugu nimelisel asteroidil kaks sellist omapärast hüpikrobotit ja eelmisel teisipäeval laskus siis neile seltsiks selline suurem maandur, kes oli nimega mässavad ehk maskott muidugi lühendnimi ja sellele ma Scottile oli siis antud, et noh, tema ütleme selline elutsükkel kehtis nagu vanakooli rokkaritelgi oli see ela, ela kiiresti, sure noorelt, sest et tal oli pardal ainult 16 tundi kestev aku ja neljandaks oktoobriks oligi temaga nii-öelda siis aamen ehk eelmiseks neljapäevaks või selle ajaga, ta sai kõigega hakkama, millega ta pidi hakkama saama. Ja, ja andis kõik oma andmed üle ega sinna selle puusa kahel endale. Nii et jah, sealt on palju põnevat, et juba tulnud ja küllap veel tulemas. Ja see oli jah, nii-öelda niisugune umbes kingakarbi suurune, et kui need, kui need nii-öelda teised, need esimesed kaks. Maandurite ei paindu, keel kohe ütlemegi, vedureid jah, asteroidil hüppajad, asteroidid ja sinna sinna läksid, et, et, et siis Need olid pähe pisemadki, et aga, aga jah, see maskott, mis oli tegelikult siis hoopis sakslaste, sakslaste, prantslaste tehtud ja sakslastel osta ja just et, et see lihtsalt tegelikult tema ülesanne oligi põhimõtteliselt põrgata mööda seda asteroidi edasi ringi ja, ja siis teha pidevalt mõõtmisi. Et, et tal oli isegi mingi hoob seal all, mis teda hüppama nii-öelda panni, kui ta seisma jäi ja mingisugused mingisugused rattakesed, ekstsentrilised rattakesed haaratud nagu seal sees, millega veel pisikesel saab teda nihutada. Nii et, et jah, niisugune huvitav viis asteroidi asteroidi peal edasi liikumiseks. Gravitatsioon on tohutult nõrk. Jah, ma lugesin ka, et mingisugust mõtet selliseks ratastega kulguriks asteroidil absoluutselt liikumiseks ei ole, et see peab olema mingisugune teine selline meetod just nimelt siis hüppamine näiteks. Noh, just et see hüppamine on nagu täitsa hea, et, et veeramisega on veel see, et nagu üllatuslikult selgus, et noh, see asteroid ei ole nagu midagi kohutavalt suurt, see on väiks vähem kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid. Ja seal on üllatavalt palju sihukseid kivi rahnasid peal, et see pind ei ole nagu sile ja kraatorile kivirahnud, eks. Ja, ja et noh, seal on rattaga üldse nagu paha liigelda ilmselt et see noh, rattaga sõitmine tähendaks siis eeskätt ikkagi enam-vähem siledat pinda. Et jah, tuli välja, et jah, selline hüppamine on nagu väga, väga efektiivne liikumisviis seal siis Küsimus muidugi tekib, siin võib olla inimesele, kellel on mõned füüsikatunnid vahele jäänud, et et kui nüüd hüppaja seal hüppab, eks ole, kuidas ta siis nii nõrga gravitatsiooniga taevakehal saab garanteerida, et noh, ta pärast seda hüpet lihtsalt ei lenda kusagile kosmosesse minema? Ei tohi ületada kosmilist kiirust, esimest kosmilist kiirust seal asteroidi pinnal ma tegelikult ei teagi, päris täpselt, kui, kui päikenes on, aga, aga külma nii-öelda avastasin, et raskuskiirendus, kui suur on ja see on väga erinev, see asteroid on niisugused, noh, ma ei tea, teemandikujulise kujuga siukse, veidra kujuga. Et umbes nagu kaks nelja tahulist püramiidi kokku pandud alust pidi. Ja tema ekvaatoril on raskuskiirendus 0,11 millimeetrit sekundi ruudu kohta ja poolustel 1,5 ehk rohkem 10 enam kui 10 korda rohkem. Ja noh, võrdluseks maa peal on siis Noh, 9800 millimeetrit sekundis Rhodos on see raskuskiirendus 9,8 meetrit sekund ruudus, nii et see on noh, väga, väga erinev seal peaaegu, eks ei olegi külgetõmmet. Aga noh, jah, see tähendab ka seda, et selleks nii-öelda asteroidi peal ringi hüppamiseks piisab väga väikesest energiast. Et, et seda kogu seda ringi liikumist seal saab väga väikse energiakuluga teha. Ja no kui nüüd see maskott seal 17 tundi töötas ja siis pildi tasku pani samas saates ka pildi ikkagi sinna sellele emalaevale ja sealt edasi ka maale, meil on siin teadlased juba näinud, saasteained on ikkagi üsna selline kivine paiknev võiski arvata ja nagu sa ütlesid, siis need kaks hüppaja, et nagu ma aru saan, hüppavad seal ikkagi jätkuvalt need väiksemad hüppajad siis. Jah, ja tegelikult on kolmas well sinna peal pinnale minemas, mis nüüd, järgmise aasta kevadel peaks jõudma asteroidi pinnale. Ja, ja lõpuks kasvõi kosmoselaev ise, nagu ma aru saan, peaks laskuma asteroidi pinnale see hajapuusa. Ja tulema siis sealt pinnaseprooviga tagasi. Ja see ongi veel kogu asja juures kõige peenem moment, et see on nagu niisugune missiooni finaal, kus siis lõpuks lõpuks emale vise laskub. Võtab siis tõesti pinnaseproove ja toimetab selle maale, see on just, see on ikkagi päris selline suur saavutus. No tegelikult see hoiab osa üks see on niisugune kosmoselaev, mis noh, nii-öelda noh, võiks öelda, et läbi raskuste tähtede poole seal peaaegu kõik läks halvasti kui ta, kui ta jah, nii-öelda selle asteroidi Dakova peale lendas juba 2005. aastal. Aga siiski jaapanlastel õnnestus aparaat nii-öelda maanduda või nii-öelda panna itta kava peale laskuma. Kõigist tõrgetest hoolimata tuua ta maa juurde ja siis 2010 2010. aastal. Tegelikult saadi ka siis esimesed asteroidi pinnaseproovid kätte tühisel hulgal muidugi täiesti tühisel hulgal, aga siiski noh, see on nagu niisugune tõsine nagu. Noh, ma arvan, et siuke action filmi saaks peaaegu sellest teha. Seeriuguse asteroid, mille peal siis kogu see möll, nii võib vist öelda. Praegu käib, see on tegelikult üsna üsna maalähedane, asteroid kuulub sinna Apollo asteroidide rühma, eks ole? Ja see on isegi potentsiaalselt maad ohustav asteroid. Et tema kaugus on 0,96 kuni 1,4 astronoomilist ühikut päikesest maal on üks eks ja nii et tema, tema orbiit vahepeal tuleb maa orbiidist päiksele lähemale ja siis pikemat aega anda, siis ma maa orbiidist kaugemal. Et. Aga näiteks Marsi omaga ta orbiiti lõikama. Vein ei, marss, marss on jah, omajagu veel kaugemal, kuigi ta läheb jah, Marsi orbiidile võrdlemisi lähedale aga mitte nii lähedal, et ma maa orbiidi ka jah, isegi praktiliselt vist lõikute mäki orbiit noh, on on võimalik vähemalt, et, et jah, see on niisugune maalähedane asteroide ja noh, arvatakse jah, et, et see asteroid on nii-öelda varasemate uuringute maa pealt tehtud uuringute põhjal. Et seal võiks olla suhteliselt palju vett. Ja lisaks metalle igasuguseid ja nii edasi, et see on niisugune, mitte päris tavaline noh, nii-öelda kivi, asteroid. Äriliselt huvitav vaatevinkel lööb selle. Jah, sellel oli isegi mingisugune hinnanumber külje pandud, mis oli mingi arvestatav hulk miljardeid dollareid. Ja kui siin asteroidide ümber manööverdamise veel kahe sõnaga umbes rääkida, siis tegelikult on NASA kosmoseaparaat Osiris Rex jõudmas detsembrikuus teise asteroidi juurde ja see asteroidil siis nimega Benno Jah pisikene, veel väiksem asteroid, kui see liugu ainult kolmes, ainult 500 meetrise läbimõõduga ja peaks kah jah, see Osirise läks tooma seal, et siis pinnaseproove tagasi ja, aga nüüd on, erinevus on see, et, et kui see on niisugune metalli ja veerikas asteroid, seda arvatakse, et sellist sorti asteroidid näiteks võisid tuua vee kunagi maale, kui maali tekkinud siis see Pennu on, on väga süsinikurikkas asteroid. Et noh, orgaanilisest materjalist siis rikas. Et võrdlemisi teist tüüpi. Et sealt võib-olla siis leida jälle neid nii-öelda elu ehituskive mingis mõttes. Ja ja noh, tegelikult ka just seesama selle puusa kaks ja, ja Osiris Rexi nii-öelda noh, meeskonnad tegelikult Nad ei ole, nad ise ei pea ennast nagu väga konkurentideks, vaid pigem nagu et noh, ajaliselt väga nagu noh, nii lähestikku saadakse kahe väga erinev asteroidi pinnaseproovid mille uurimine siis 11 oluliselt võib täiendada. Ja need ongi nagu tegelikult ühe sellise pusle kaks päris hästi kokku sobivat tükki just täpselt nii ongi, et siis praegusel hetkel käib vilgas tegevus, nii võib öelda siis asteroidil nimega jobu ja detsembris peaks olema sellele siis lisandumas ka info, mis tuleb teisalt asteroidid nimega Benno jaame. Eeldatavasti saame nende taevakivide kohta kahe missiooni kaudu väga palju uut infot, millest vaieldamatult ka tulevikus siinsamast puust ja punaseks saates räägime. Kosmoseteemad jälle jutuks. Aga tänaseks ongi saade jõudnud ühele poole, stuudios olid Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Kõigile head reede jätkub, järgmisel nädalal juhib siin saadet puust ja punaseks juba Arko Oleski eetris. Sootuks teistsugused teemad.
