Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Kuikese tooma retkel ei jaa, kli vadaskusli iva kõrvas ja kui skorpion torkab sõrme ja et oled jõudnud kõrbe ja kuis pion, torka sõrme ja tooled jõudnud kõrbe. Kui ma kuulen ma meeri Glen milleva Helmeri päästaks Meere maa helt välja ka, mille vahelt välja päästaks mere ebahelt välja. Aga mil ma end välja kui sõi ta tööle? Ma Me ütleb sulle kaamel, Deere Aafrikas oled jõudnud kõrbes südamesse sõudnud Aafrikas oled jõudnud kõrbe südamesse sõudnud. Jaan saatis meid oma lauluga nüüd Sahara kõrbesse, aga sellest kõrbest juba eelmine kord rääkisime. Ja kui nüüd Sahara kõrbes seista näoga Vahemere poole, siis me läheme natukene maad paremale, siis me jõuame Araabia poolsaarele ja seal on ka päris palju kõrbeid. Igal juhul ühe poolsaare kohta päris palju kõrbeid. Jalgu pidime soojas liivas muidugi ei ole ja päike ei paista meile ka lagipähe, aga Urmas ja Georg oma juttudega viivad meid kõrbesse, täna küll. Et me saaksime ennast paremini kõrbesse kujutleda, siis meil on siin päris palju pilte kõrbest. Georg just näitas pildi pealt miraaži, miraaž on nii tõeline ja pildi peale ka. See on pilt sellisest kivi klippusest, pruunist, maastikust ja siis kaugemal paistavad mäed ja mägede ees on järv. Aga Georg ütles muidugi, et see ei ole päris järv, ongi miraaž. See on miraaž ja, ja tegelikult see helesinine laik, mis järvena siin paistab, seal taeva peegeldus maapinnalt ja kui nüüd mõni kõrbes liikuv inimene lootusrikkalt hakkas minema selle järve poole, siis on ta pettumus suur, seda jõuab sinna mägedesse, väljaga järvest pole lõhnagi ja selle tõttu need vitraažid muidugi on kaunikesti ebameeldiv, pildi peal on teda ilus vaadata, ta annab pildile minu meelest päris palju juurde. Muudab see pildi huvitavamaks, aga tegelikkuse muudab ta oma, kardan nukramaks, sellepärast et parem oleks ikka tegelikku järve seal vaadata. Aga nüüd ega me täna ainult ei räägi Araabia poolsaare kõrbest, vaid me räägime natuke nendest kõrbetes ka, mis jäävad Ameerikasse. Siis me saaksime selle kõrbel jutu nüüd mõneks ajaks ära lõpetada, kunagine pöördun veel kõrbete juurde tagasi, aga praegu siis räägime natuke nendest Araabia poolsaare kõrbetes diaAmeerikasse vaatan väga, sest seal on päris eriskummalisi kõrbeid. Ega need ameerika kõrbet palju nüüd ei erine nendest, mis Aafrikas või Aasias on, aga nende elustik on küll hoopis teistsugune. Ja sellest elustikust saab natukene põhjalikumalt rääkida. Alustame oma juttu ikkagi Araabia kõrbetes ja mind huvitab küll, et kuidas ühe väikese poolsaare peale nii mitu kõrbe ära mahub ja miks üldse ühel poolsaare peale nii palju kõrbeid on sattunud. Kui sa nüüd kaarti uurid, siis märkad, et kõrbepiirkond jääb Sahara kõrvale, tähendab, ta on tegelikult üks ja sama vööndia sarnane kaasa kitsas punane meri seal vahepeal, ega see oluliselt nüüd oma mõju piirkonnale avaldada ei saa. Nii et needsamad tingimused, mis määrasid ära selle Sahhara kuivuse Need, määravad ära ka selle Araabia poolsaare kuju, see tegelikult ongi neid kõrbedi raske eristada. Nad oleks nagu üks vöönd, üks piirkond, kus need elusolendid on samasugused ja Kanet kliimatingimused on üpris üpris sarnased, nii et me võime nagu seda juttu sealt Sahara kõrbest veel edasi rääkida, rääkida veelgi enam sademetepuudusest, seal mõnedki sõbrad on veelgi kuivemad, kui seal Sahharas aga temperatuurid on enam-vähem samasugused, karmid öösel külmad ja päeval kuumad ja ainuke erinevus, mis on siis sahara mõõtmed on lihtsalt tunduvalt suuremad. Aga see Araabia poolsaar, kuna ta ise on natukene väiksem, siis ka need kõrbed, mis sinna jäävad, olnud veidikese väiksemad. Ja võib-olla kõige suurem erinevus on see, et Sahara suures osas territooriumist on ikkagi säilinud Kõrblooduslikuna ümber kujundatud inimese poolt suhteliselt vähe disAraabia poolsaarel kõrbed on suhteliselt inimese poolt ära asustatud ja nagu te ilmselt hilisminevikust mäletatakse, Kuveidi konflikt oli siis Te ilmselt mäletate seda, et seal piirkonnas, kus sõjategevus toimus, need sõdurid pidid väga raskete tingimustega kohanema natuid Ameerikast peaaegu pool aastat varem kohale? Jaa, harjusid eluga, seal kõrbes need kõrvalisel inimesel seal päris raske toime tulla, aga need elusolendid, kes seal elavad, nemad on aastatuhandeid või isegi miljoneid seal kohapeal olnud ja nemad saavad selle eluga päris kenasti hakkama, kas või võtame näiteks taimed, nemad on selle eluga väga hästi kohastunud. Eelkõige on kõrb hõre taimed kasvavad seal hõredalt ja alati on ruumi astuda jalaga kas liivale või savile. Ja et taimed saaksid kõrbes edukalt kasvada, õitseda, vilju ta eelkõige kas või ole väga suur. Taimed kasvavad aeglaselt ja suured puud puuduvad. Samuti on lehed taimedel väikesed või puuduvad hoopiski nii kogu orgaaniline aine sünteesitakse taimede partes ja kõrbetaimestikku iseloomustab suur üheaastaste taimede rohkus. Seal on palju effermeere ja ka selliseid taimi, mis kiiresti peavad õitsema, villima effemeroidid, nagu näiteks enamus sibultaimi näiteks tulbid ja kõrbele iseloomulik taimede sugukond on Maltsalised ka meie aias kasvab nii maltsa kui hanemaltsu ja teisi maltsa aliste sugukonna taimi. Siis väga paljud malt sellest kasvavad kõrbealadel jaga soolakutel sooldunud aladel tulevad seal hästi toime ja enamus materjali seal üheaastased rohttaimed. Troopilistes ja subtroopilistes kõrbetes on rohkesti suculentsee taimi, millel on lihakad, varred, lihakad, lehed, kus vesi säilitatakse selleks kuivaks perioodiks, mil vihma ei 100. Araabia kõrbetes selliseid lihakaid taimi ei ole mitte väga palju, aga ka Eestimaal kasvab meil suculenta. Ja igas kõrbes võib leida suculente, kuigi neid kõik kohtumine on Ameerika mandril. Paljude Maltsalised on hoopiski punakad või hallikad, osa kõrbed, Need on kaetud väga tihedate karvadega, näevad välja nagu pehmed padjakesed, seal peal on lausa paljajalu hea kõndida, teise peale võivad olla väga torkivad ja ei taha neid sõrmeotsagagi puutuda ja üks iseloomulik Pasi nendele kõrbetaimedele veel. Meil on hästi sügavale ulatuvad juured seal mõningate taimede juured ulatuvad 15 20 meetri sügavusse sest vett lihtsalt maapinnale lähemal ei ole. Jäävad kõik need karvad ja lihakad, lehed ja kõik on selleks, et seda vett kokku hoida, et see vesi asjatult ära jauraks. Jäätis, aurav spinds, hästi väike, tihtipeale meiega veel vahakirme, pealse vaha samuti takistab selle vee ära auramist ja samuti väga suur probleem taimedel, aga samuti ka loomadel on see, et see liiv, mis seal on lahtine, tuiskab kogu aeg ringi ja see võib kõik ära ummistada. Ka need poorid ja lõhed ja loomade lindude ninasõõrmed ja silma tuleb liiva eest kaitsta ja sellepärast on paljudel ka sellised tihedad karvad, näiteks taimedel peal, mis takistavad liivakahjustusi ja loomadel on tihe karvkate peal, mis võimaldab need liivatormides vastu konnatiiv neid ära ei piitsutatakse, sest liiv on tegelikult väga valus usundist. Nii mõnigi on suvel tundnud väikest liivatormi, nagu meil siin Eestimaa peal, võib-olla kui tuul keerutab linnatänaval kasvõi liiva üles ja kui seevastu nägu tuleb, siis seda on päris valus tunda. Ja nägin ühte pilti, kus peal oli Araabia kõrbetes elavad inimesed siis nende näonahk, käte nahk, jaga jalgade nahk, mis otseses kokkupuutes on nendelt liivateradega kogu aeg liiv piitsutab käsi ja jalgu ja nägu siis nahk seal käte peale ära parkunud, nii nagu oleksid kogu aeg rasket tööd teinud ja hästi paks nahkkoe, seal kohastumine jälle selle pideva liiva piitsutusega, tähendab, liiv on parkinud selle naha nagu ära. Nii et ilmselt nad ei tunne seda valu meie varna nahaga. Sinna kõrbesse minnes tunneksime seal liiva piitsutust, kogu Aegime nahk muutuks inetuks, hakkaks kestendama ja tuleksid sinna Igasvat haavandid isegi peal. Aga nende nahk on juba vastavalt parkunud ja neile see enam nii hullusti mõjub. Mina olen filmis näinud, et, Araablased, ja kes seal elavad, nad mässavad ennast riiete sisse, nii et näost ei ole midagi muud näha kui ainult üks silmapilu. Ja tegelikult on päris uhke vaadata, kuidas nad oma tuliste ratsudega mööda kõrbeliiva ringi tuiskavad. Nii et ainult pearätt või mingi asi lehvitel taga. Kindlasti ajad on õpetanud neid inimesi nendes tingimustes ära elamuse toime tulema ja tõesti kõrberahvastel on ühine see, et nad kannad küllalt keha kaitsvaid riideid, tähendab praktiliselt seda vaba kehapinda õhu kätte ei jäägi, nägu on kaetud just eriti nina ja suu on kaetud sellise rätiga ja ainult silmad paistavad sealt välja. Ilmselt ta kataks need silmad ka millegiga kinni, aga, aga noh, nii võib lihtsalt vastu puud joosta, nii et silmad ikka lahti jääma, aga neid kissitama või niimoodi pool kinni hoidnud, selleks, et seal siis toime tulla. Ja päeval kaitseb muidugi selline riie päikesekiirgusest päike, puidu küpsetaks need inimesed lihtsalt ära, aga öisel ajal kõrbed jahtub kiiresti maha ja siis on vaja seda õieti oli selleks, et soojendaks seda inimest, nii et inimesed peavad väga hoolega valima, millist riiet kanda, et oleks ühtaegu otstarbekas kuumuses ja külmas, et päeval peaks ta nagu olema sooja eemalepeletav, öösel sooja hoidev riidetükk, kuidas. Hobused saavad seal sedasi ringi kihutada. Nad peavad ka kuidagi kohanenud olema. Päris kõrbes nüüd nende hobustega seal ringi kihutada ei saagi sellest hobusel ikkagi kuigi tal on kabjad, kabja toetuspind on päris suur. Ega ta nüüd ideaalne Kõrbs sõitmise loom ei ole, aga selleks, et temaga seal siiski liikunud, saaks araabia hobused hoopis teistsugused kui meie omad, nad tunduvalt kergemad. Kabja mõõdud on enam-vähem samasuguse, see tähendab, et nemad seisavad paremini sellel liiva peal. Aga meie raskeveohobused ilmselt vajuksid seal peaaegu põlvist saadik liiva sisse, ukeldaksid päris kohmakad seal. Nii et see aastate jooksul jällegi on aretatud vastavad hobusetõud. Aga loomulikult, kui ka päris kõrberännak ette on vaja võtta, siis ei sõideta mitte hobusega, vaid sõidetakse kaameliga seal hoopis paremini kohastunud selle kõrbeeluga ja sealkandis on eriti populaarne ühe küüruline kaamer ehk tromedar. Tema on siis see loom, kes kontsert, kõrbelaeva tiitli kandja ja praktiliselt ainus võimalus inimesele oma eluga toime tulla stigma kaamelit oleks inimesel, seal kõrbes on väga, väga raske elada. Kaamel võib tihtipeale ära elada ilma joomata, niiet ta sööb ainult mahlaseid taimi ja sealt saab siis kogu veekogude vee juurde, pääseb siis ta jooka 10 ämbri jagu seda vett ja varub siis vett. No mitte küll sõna otseses mõttes jookseb vett täis, vesi säilib tal, aga küür ongi tegelikult tema veevaru, seal on palju rasva, kui rasv laguneb, siis seal tekib vesi ja selle vee arvelt organism saab elada, aga üle nädala tavaliselt ilma veeta toime ei tule. Ja selleks, et siis hiljem jälle taastuda, kulub umbes kaks kuni kolm nädalat ja mõningatel raskematel juhtudel isegi kuni pool aastat, enne kui järgmise pika kõrbematkad võib see loom ette võtta. Kõige parem aeg loomudele toitumiseks on muidugi kevad ja hilistalv kujund. Just see niiske tõrjud ja paljud lopsakakasvulised üheaastased taimed alustavad kiiret kasvu. Üheaastaste taimede kohtamis kõrbes kasvavad, ei saagi öelda, et nad on lausa tüüpilised kõrbetaimed, sest nemad oma elu jooksul kuivust vee puudus tunda ei saagi. Nende elu lõpeb enne otsa, kui vesi on pinnasest enamjaolt aurustunud, aga kevadel muidugi loomadele toitumisel suur rõõmuaeg, sest siis on valik suur. Mida nad sügisel ja suvel ja talvel söövad, et ega nad siis kolm aasta aega järjest tühja kõhuga ringi tatsab? Ka suvel ja sügisel, vaatamata sellele suurele kuumusele paljud taimeliigid suudavad vastu pidada, nad ei lase kõiki oma lehti maha, nendel jäävad varred jäävad edasi elama mitmeaastastel, taimedel ja põõsastel, kuigi ka osa põõsaid lasevad osa oksi väga suure veedefitsiidi juures maha ja taimede kohustumus kuumusele on ka veel see, et nende õhulõhed on päevasel ajal suletud ja ainult öösiti avatakse siis tavaliselt lehe alumisel küljel. Õhulõhed hingamiseks. Suurematele kõrbeloomadele on heaks toidulevaks ka meie silmade läbi nähtuna. Viletsad taimed, kellel ei pruugi olla ei lehti oksi näiteks saksa huullehte ei ole, on ainult väikesed soomused varre küljes, nii et eemalt näeb välja nagu luud. Praakpõõsas ja lausa kaameli järgi on nimi pandud puittaimele kaameli astel millel on tugevad võsu, astud ja loom mäludes kaameli ostla oksi ei saagi viga. Selleks, et sellist toitu süüa on kaamelil terve rida. Kohastumise üks kohastumine on see, mida te ilmselt paljud tähele olete pannud treeritud kohutavalt palju sellist vahutaolist sülge mis siis võimaldab selle toidu niimodi ära niisutada ja pehmeks muuta, enne kui ta siis kuhugi torgata jõuab. Minu meelest loomadel on üks suur eelis võrreldes taimedega kõrbes elamiseks, nii et kui see toit seal otsa lõpeb, siis nad kõnnivad lihtsalt minema neil jalad all, tiivad küljes, lähevad uude kohta, kus jälle midagi on ja niimoodi nad rändavad seal ringi ja tänuse rändamisele hukka ei saagi ja nad liiguvad nagunii vee otsingul, kogu aeg tähendab, otsivad vett, vee läheduses on ka taimi ja niimoodi see söögi erinev paiknemine võimaldab neil ikkagi toime tulla, sest see Kõrbijale midagi ühest sellist, et nüüd on igal pool suur kuumus ja nüüd igal pool suur külmuse kuivus vaid seal vahelduvad ühes ja teises ja kolmandas paigas on erinevad tingimused ja selle tõttu loomad rändavad ja, ja püsivad hinges. Taimedel on minu meelest üks väga oluline Nendel üheaastastel taimedel väga oluline kohastumine on see, et nad selle kõige raskem aja veedavad äärmiselt kuivas seisundis, nimelt seemnetena selle raske aja elavad üleseemnetes on vett väga vähe, kõrbetaimede seemnetes 14 protsenti vett. Noh, see on nii kuiv kui vähegi näiteks puutüve sky, mis tundub meie jaoks hästi kuiv olla, on v protsent 50 ringis ja, ja meie kehas umbes 70 protsenti vett, eks ole, aga seemnes on vett ainult 14 protsenti seal isegi kõige kuumema palavuse käes ei ole võimalik enam suurt midagi välja aurata, kõik on juba kadunud. Ja tänu sellele siis need hakkavad kasvama siis, kui see vesi jälle tuleb ja nad ei reageeri sugugi igale juhuslikule v piisare, mis neile pudeneb, vaid see peab olema teatud kogus seda vett, teatud aeg peab seal esinejaid niisutama, enne kui nad kasvama hakata. Ja siis nad on väga kärmed, need taimed, nemad võivad seemnest, kuni jälle seemnevarisemine, võiks aega võtta ainult kaks nädalat, see on uskumatu kiirus taimede jaoks täna tõuseb, homme on õis vili, siis seemned maha varisenud ja kõik lõpp unustatud, kogu see pilt. Nii et sellist aeglast arengut nagu meie oma peenra peal põime vaadata, et nüüd kevadel tulid üles need idulehekesed ja kasvab ja kasvab ja nüüd on teine kuu juba kolmas kuue suve lõpuks hakkavad mingid viljaka külge tulema, sellist luksust ei saa kõrbetaimed lubada, nemad peavad väga kärme tulema ja nutune Tseemnedele sinna kuuma liiva peale puistama. Seal seemned on meil tõesti palju, näiteks mõne kõrbe pinna pealt üles loetletud, palju siis ühel ruutmeetril seemned on, sealt on leitud umbes 100000 seemet, ühet ruutmeetrit, 100000 seemet, sealt jätkub neile sipelgatele, kellest me eelmine kord rääkisime ja närilistele ja kõikvõimalikele tegelastele, kes sealt nendest seemnetest toituvad ja kindlasti jääb sinna ka, ütleme 10 20 tükki alles, millest järgmisel aastal võivad jälle uued taimed kasvama hakata. Liivase mullas on nii-öelda seemnepank. Kui nende lõhnastatud taimedel on väga suur seemnesaak, siis sugugi kõik seemned ei pruugi idaneda järgneval kevadel, vaid osa jäävad ootama tulevaid aastaid. Nad on nutikad, eks see elu on pikkade aastate jooksul õpetanud neil niimoodi toimetulev, noh, ma ei ütleks, et keegi nüüd neid on õpetanud, aga lihtsalt need, kes on eluga kohastunud, need on ellu jäänud ja teised lihtsalt on välja surnud, et elu on seal karm ja väga valiv. Valik toimub kogu aeg. Ma vaatan, et siilipoiss küünitab siit üle Georgi kogu aeg ehk pilti raamatus. Ja sellel pildil on suur puuokstel istuvad linnud ja seal on veel üht-teist huvitavat näha. Jah, see on nii palju, kui mina siit aru saan, et see on jälle selline korruste pilt vist nagu Georg ükskord paiga kohta rääkisid, paigas on mitu korrust, kus igasugused elukad elavad. Puunimi on Juka tääkliilia ja vot see tääkliilia seal Ameerika kõrbetes on väga oluline, puud on karvase tüvega, see kõik takistab jällegi liigselt aurumust, lehed on suhteliselt väikesed, pinnad väikesed ja ümber selle puu koguneb seal Ameerika kõrbes päris mitmekesine elu, selle väga erinevad linnuliigid, näiteks trupiaalia, mitmed rähniliigid leiavad seal pesa tegemiseks võimaluse, siis on seal palju putukaid, kes söövad selle puuvilju ja, ja seemneid. Üks liik, Juka koi ei saagi teistmoodi üldse elada, ilmusele puutuda, kaoks ära puuseemned ja, ja õied on tema vastsete elupaigaks ja see elu on neil nii huvitavalt sisse seatud, et ilma selle putukate jälle see puue saaks tolmelda. Ainuke, kes seda puud tolmeldab, on seesama Juka koi, kes siis loob sellega oma vastsetele soodsad arengutingimused. Need kaks liiki on seal kõrbes nii tihedasti teineteisega läbi põimunud, et ilma üksteiseta nad lihtsalt enam toime ei tuleks ja puuseemned meelitavad kohale pisikesi närilisi. Kes siis on need känguru, rotid söövad puu seemneid ja, ja võib-olla ka putukaid puu ümber, kes on puu peale saaki otsima tulnud omakorda nende jahile ja putukate jahile võivad tulla sisalikud, suuremad ja väiksemad sisalikud. Sisalikke ja näriliste jahile omakorda tulevad maod, nii et tekib nagu suur sammas seal keset kõrbet, mille ümber koguneb see elu. Ühed leiavad seal pesapaika ja söögipaika sinna juurte alla on hea pesa teha, päevakuumust üle elada. Nii et sellised üksikud paigad seal kõrbes on väga tähtsad ja teised taimed, mis seal Ameerika kõrbes väga tähtsad on. Kaktused. Nüüd me hüppasime osavalt hetkega Araabia poolsaare kõrbetest Ameerika maale. Siin on seda väga lihtne teha. Korraks teemat vahetades oled sa kohe teisel pool ookeani ja ja võid seal hakata otsima sarnasusi ja erinevusi hoopis teises maastikus. Jäi neid midagi olulist nende Araabia poolsaare kõrbete kohta ütlemata ka. Kellel on meeles meie eelmine saade Sahharast Araabia poolsaarest kokku, siis ma usun küll meil nüüd midagi väga olulist enam ütlemata jäänud. Jäid ütlemata kõrbete nimed, aga olge kenad ja otsige neid ise kaardilt üles. Ja siis ütlemegi selle küsimuse saate keskel ära, kirjutage meile, millised on Araabia poolsaarel kolm suuremat kõrbet. Kirjutage meile, milliseid on Araabia poolsaare kolm kõige suuremat kõrbe. Te võiksite lugeda araabia muinasjutt, siis saate selle maaelu-olu kohta palju huvitavat teada. Aga nüüd ma arvan, et hüppaks jälle Ameerikasse. Ja Georg rääkis just äsja tääkliilia tõsta ja et seal peal tegutsevad nii mitmete loomaliigid, aga ma tahan Taklile kohta öelda, et ta kasutab ka inimene nimelt aklile on väga hea, Q taimedel on lehtedes tugevat kiud ja tääkliilia kiududest toodetakse näiteks köisi, siis saab temast mate portfelle teha või suvekübaraid ja muid tarbeesemeid. Ja lehed paiknevad ainult okste tipus tiheda rosetina tuttina ja seepärast kutsutakse teda ka tutvuraliseks puuks. Sellisel ajal, kui kõrb õitseb, ma tahaks küll kõrbes olla, seal Põhja-Ameerikas on eriti kuulus kõrb, surmaorg no see juba viitab sellele, et seal midagi väga paha peaks olema. Ja selles surmaorus sajab erakordselt vähe vihma, noh näiteks aasta keskmine vihmahulk, mis seal maha langeb, on 50 millimeetrit, viis sentimeetrit vett aasta jooksul, siis kujutage ette, see on umbes nii nagu iga päev viisakene. Sellistes karmides tingimustes, kus päevane õhutemperatuur võib tõusta varjus pluss 57 58 kraadini ja sajab praktiliselt olematut vihma. Sellistes tingimustes kasvab umbes 600 erinevat taimeliiki. Seda on päris raske ette kujutada ja muidugi suur osa nendest liikidest on sellised kiiresti õitsevad esemeid, nii nagu Urmas juba rääkis. Aga teine osa on siis kaktused. Need on siis taimed, kes suudavad endasse seda vett varuda lausa uskumatus koguses. Korjavad kokku selle kõige vähesema vee, mis seal ümberringi on imeavatega, sügavatest, maakihtidest välja ja nii on näiteks mõõdetud need suured sammas, kaktused, mis võivad kuni 15 meetrit kõrgeks kasvada. Üks kaktus kaalub keskeltläbi 10 tonni ses 10-st tonnist üheksa tonni vett. Kaktus. Et see on lausa uskumatu määr, mis ta suudad endas kinni hoida. Ja need kaklused ei ole sugugi ainult ühesuguse kasvukujuga, seal on tõepoolest üle 10 meetri kõrguseid puukujulisi kaktused, sammas, kaktused, näiteks karneegium, kõige suurem kaktuseliik, lausa puu jäme ja hargneb, võib elada mitmesaja aasta vanuseks, aga väga paljud kapsaliigid on hoopiski väikesed ja kerakujulised ja see ei ole ka juhuslik, vaid keral on kõige väiksem aurumispind. Nii hoiab seda imbet kokku ja kuna katustel lehte ei ole, lehed on muundunud aasteldaks torkivateks asteldaks siis nende vars sageli on kaetud tihedalt. Asteldaga on ribiline ja asfaldi vahel võib-olla ka pikki karvu, mis samuti aitavad vaid kokkuhoida. Jaga, kaitsevad põletavate päiksekiirte eest ja astuvad on toitu otsivate loomade kaitseks. Ühe pildi peal on näha, et ühelt katuselt on ilus tumeroosa õis ära Laksatud. Võib-olla see ongi see üks nendest toiduotsijatest. Võib-olla küll näiteks kõrbetes elavad kilpkonnad ei paistvatest kaklus okastest õieti suurt välja tegevad, nemad järavad seda kaklust päris stoilise rahuga kogunenud sinna kaktus juurde saavad ja hammustad päris suuri tükke ära kilpkonna, roomaja ja roomajate rongi kõrbeelu nagu kõige paremini kontimööda, neid on seal erinevaid sisalikke ja, ja Ameerika kõrbete eriline liik, keda kõige paremini tuntakse muidugi lõgismaod, kes siis oma fantastilise reaktsioonikiiruse tõhusa mürgi ja väga omapärase toiduotsimisviisi poolest kuulsaks saanud. Nimelt on neil lõgis madudel nina peal sellised soojatundlikud organid ja nende abil on ka pilkases pimeduses saate võimelised leidma päevases kuumuses kusagil puu juurt tal peidus, aga öösel siis kui seal pilkane pimedus paras jahedus on, siis lähevad nad toiduotsingule ja seal nad siis tänu sellele soojatundlikule elundile leiavad need närilised üles, keda parajasti saagiks püüavad. No siis võivad seal olla mitmesugused röövlinnud, kes söövad madusid ja sisalikke ja ka küülikuid, kes seal kõrbetes elavad. Aga need küülikud on natuke isemoodi olnud erakordselt suurte kõrvadega, need need on, nagu purjed tal peas Kuda need uhkelt välja sirutab, see võimaldab hästi kuulda muidugi vaenlaste eest ennast õigeaegselt hoida, aga teine veel tähtsam funktsioon on see, et need kõrvad on veresoontega hästi läbipõimunud ja ei lase sellel küülikule üle kuumeneda palava päikese käes üldse. Kõrbeloomad paistavad silma selliste suurte väljaulatuvate kehaosade poolest. Nendes ka rebased või šaakalid, kes kõrb aladel elavad, on hästi suurte kõrvadega. See ei ole mitte selleks, et hästi kuulda, vaid just selleks, et mitte üle kuumeneda. Aga samal ajal kehakate ta karvkate on neil väga tihe, sest öösel läheb külmaks ja siis, kui sa oleksid ilma kõrvadeta. Kõrv on kergesti pea ligi võimalik tõmmata. Aga kui sa oleksid üleni paljas, siis võiksid ära külmetada öösel ja hommikul polekski sinust Ena märked oleksid öösel surnuks külmunud, vähemalt kopsupõletikku jäänud, köhiksid hirmsasti peale selle osa kaktuseliike maitseb loomadele, maitsevad paljude kakluste viljad ka inimesele, nimelt opontse ehk viigikaktuseliigid annavad väga maitsvaid söödavaid vilju ja kui kaktuse viljad valmivad, siis lausa korraldatakse suuri pidustusi ja Laatuv kakluste viljad on, marjad on mahlakas ja maitselt on ta hapukas või osadel liikidel on hoopiski magus ja värvuselt on mitmekesine, on nii punaseid, roosakaid kui ka lausa kollaseid vilju marju ja mitte ainult viljadele söödavad, vaid ka paljudel tüvi, kui need okkad sealt ära korjata või lõigata, siis ka osadel samas katuseliikidel on see mahlakas vee rikas tüvi söödab näiteks sellest võib suppi keeta ja sooja kliimaga aladel. Sammas kaklustest on väga kerge ehitada aeda. Selleks tuleb ainult oksad maasse torgata ja läbimatu aed ongi valmis mitmed 1000-st kaktuseliigist. Mõningad liigid on ka tooraineks ravimitööstusele, nendest saab valmistada mõningaid ravimeid. Need kaklused, enamasti punaseõielised punaõis, viitab sellele, et neid tolmeldavad linnud, erkpunane, seda tihtipeale asjatundjad kutsuvad linnu punaseks eriline punane värv, mis lindudele hästi silma torkab või mis neid kohale meelitab. Linnud käivad siis sealt nektarit nendest suurtest õitest imema ja sellega siis ka tolmeldavad. Need kaklused ja, ja palju teisi taimi, mis seal kõrbealadel kasvavad. Ei no nüüd natukene kuulsite, täht, mis on seal Araabia poolsaare kõrbetes ja mis on Ameerikas ja enne kui me lõpetame, kuulame veel tammekännu Jaani laulu kõrbest. Ka. Kõrb on nagu Pääris meri. Ei seal on vaid liiva. Kuid lained kõrbes on ju kõrge. Nüüdli maa luiteid veega hõrdle. Näen kõrbemerel kõrbelaevu. Need ka meil idane ümber ka. Kuid kus siis meri, järv ja kalad Siin mere jaoks on liiga ala. Ma hästi küsi, ta ei tihka, kas tuleb varsti ka vihma. Ei, mis ma küll ei ole loota salli vormi, parem oota. Kas ainult lee või miskit muud. Siin taimed on ja on kabupuud kuid ühtki libled poole ema. Ja nad kõik on seal, kus on oaas. Miks kõrbed üldse on neid ja? Kell siin on kodu. Neil on siin ja Aga järgmises reisisaates läheme hoopiski tagasi Aafrikasse ja rändame ringi Aafrikas annides niiet. Jälle kuulmiseni nädala pärast, aga reisima lähme kahe nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
