Punnpea tumetiib ja niidutäpik. Kas sina oled neid näinud? Paneme oma võrgu käest ära, ma praegu väheke pabinas vaatame,  mis asja see kätte sai. Tuleb üks veerand tundi mootorsaagi. Kuidas müra mõjutab lindude elu. Endal hakkab juba rõve. Armukolmnurk vesiroosilehel. Nii siin me näeme tegelikult tumetiiba mis ei ole Eestis  üldsegi mitte igapäevane, sinitiib. Nii selle saime kätte. Kuidas me teda ära tunneme, tunneme selle järgi,  et tal on taga tiiva. Ala küljel jookseb nende. Tähnide vahelt selline pikk, selline valge triip läbi see on  tal väga hea tunnus. Muidu üldiselt sinitiibasid, noh, peetakse sellisteks  keeruliseks ja raskesti määratavateks, aga,  aga see on nüüd selline väga tüüpiline. Me oleme täna palivere oosil, kus ma teen tutvust veidi  vähem tuntud Eesti päeva liblikatega. Ma proovin. Varju peal. Natuke mööda kuule või ei saanud. No minu, kuidas see liblika püük ikkagi käib,  kas sa õpetab mulle, mismoodi see õige tõmme on? Kõige parem on päevaliblikaid tõmmata tagantpoolt,  kui sa teda eestpoolt üritad. Selle võrguga lüüa siis tal tegelikult on need liitsilmad,  mille järgi ta tohutu hästi näeb ja märkab seda ohtu  nii et ta põikab kõrvale. Näen. Nii no näed Ma pean ikka neid lolle püügiliigutusi tegema. Urmas läheb praegu liblikate järele. Nii kuule, sa vist said, ma sain selle kätte,  jah. Ma pean ta natukene näpistama selleks, et saaks teda vaadata ka. Mis tegelane ta on, siis see on nüüd tegemist niidu,  niidu täpikuga ja ta on kuulub siis koerliblikaste hulka et  Eestis suhteliselt tavaline. Ega tema palju seda eluiga ei ole. Juba praegu on näha, et keegi vist, kas lind  või keegi on teda sealt tagant üritanud haarata,  nii et tal on üks sälk ja et ta on juba vigastatud ja,  ja ja tal on õnne olnud. Et ta pääses selle korra eluga, aga kaua ta veel elab,  mis saavad? Ma arvan, et kuna ta on toituv liik, siis ma arvan,  et ikka päris mitu nädalat kui tal lubatakse,  kui talle antakse, aga paneme ta kuskile siia nüüd taastuma. Ta hoiab väga kõvasti kinni, saab veel paar nädalat elada. Saab veel elada, no otsime veel, mõtlesin veel. Liblikate uurimine on tõeline selline luuretöö  ja kui sa väljas oled. On nii, et see ongi sedasi, et kui sa kiiresti liigud,  siis sa märkad võib-olla niisugused neid kõige suuremaid  ja kõige tavalisemaid liblika liike. Aga kui sa tahad ka haruldasemaid ja pisemaid näha,  siis sa pead olema tõesti väga vaikselt liikuma  ja olema tähelepanelik. Nii et noorena ma olin ka väga aktiivne ja hirmsasti jooksin  ja arvasin, et siis ma saan parema resultaadi,  aga tegelikult läks vastupidi. Nii et tihtipeale ehmatasin mõned liigid ülesse  ja pärast hiljem neid kätte ei saanud. Palju Eestis päevaliblikaid on üldse. Eestis on päevaliblikad kindlaks tehtud. Tugevalt üle 100 praegusel hetkel. Ja ja siin palivere kandis me võime nendest kohata ligi  pooli et see on väga liigikas paik. Päevaliblikateks loetakse sisuliselt neid nuitundlalisi,  kellel on siis sellised tunded, mille siis tipp on selline  nagu nuia nuiakujuline. Et ei ole ainult selle järgi, et, et aktiivne peaks liblikas  olema päeva ajal vaid ikkagi nende ehituse poolest. No nii, kelle said? Kuule omast meelest ma ajasin taga praegu põualiblikat  ja ja näed, ma saingi tõesti kätte. See on juba suurem leid, see on suurem leid  ja see on see tänase päeva kõige suurem päevaliblikas üldse,  muuseas. Nii et põua liblikas, no kes tema on selge Ta poe  liblikas järgi on nimetatud lausa tema tema sugukond,  nii et, et eesti keeles poolibilased siis. Ja ja tema lähedased sugulased on siis kõik kapsaliblikad  naeriliblikas suur ja väike kapsaliblikas  ja kaasa arvatud Koidu liblikas ja sinepiliblikas. Miks ta see põualiblikas, miks selline nimi ta lendabki  sellistel väga palavatel päevadel ja on siis aktiivne,  nii et võib-olla on sedakaudu tulnud tema see eestikeelne nimetus. Me näeme siin, sa ütlesid punnpea liblikat,  et see on küll väga naljakas nimi liblikale. No tegelikult tal natukene pea on ka punnis võib-olla välise  tunnuste järgi iseloomustuseks on see nimi talle pandud,  tegelikult punnpead ei peaks olema üldse päevaliblikad,  nad on lähemal rohkem hämariku libliklastele. Aga kuna päeval aktiivsed öösel ei lenda,  siis neid on tavaliselt käsitletud nagu koos  ja neid on jälle erinevaid liike ja neid on erinevaid liike ja,  ja Eestis on siiamaani tabatud 12 liiki tavalisemad,  on meil siis need, mida me loodame praegu  ka siin näha. Just nägime seda väikest punpead ja oleme näinud samuti  musta kuldpunpead. Aga, aga loodame, et me näeme siin veel pärast,  et ilm on tõeliselt ilus. Mis suvisel ajal liblikate elus toimub? Suvisel ajal päevaliblikate elus ongi toimuvad tegelikult  need kõige tähtsamad asjad. Kõigepealt on see nukust koorumine. Millele enamus liikidel järgneb kohe paaritumine? Need liigid, mis annavad siis sellel suvel veel teise põlvkonna,  need peavad väga kiiresti leidma endale kohe sobiva  toidutaime sinna nad munevad oma munad ja  siis sealt siis nädala pärast kooruvad röövikud,  kes hakkavad siis kiiresti toita ja jõuavad  siis jälle välja lõpuks selle nukufaasi ja veel suve teisel  poolel siis kooruvad ja uuesti jätkavad oma lendu. Et tegelikult tavaliselt päevaliblikad ei olegi väga pikaealised,  täidavad oma need põhifunktsioonid ära, see paljunemine  ja munemine. Ja pärast juba siis sõltub sellest, kui palju nende  vaenlased neil elada lasevad või palju neil nende nagu  jätkub siis tiivadel ja kehal siis seda võimu energiat. Õnnestus kinni saada varajane kannikese täpik,  tema elupaik on seesama, nüüd allikasoo siin. Ta tuligi soost, ta tuli soost välja ja ta tuli ilmselt  kuskile õite peale ja temal on iseloomu tunnuseks on see  pisikene täht siin harilikult kannikese täpikul on see suur,  selline tume, aga temal on pisikene ja siis nagu sellise  kollase ringiga nagu siis, ümbritsetud nii et see on tema  nagu tunnus, nii et on olemas varajane kannikesetäpik,  harilik kannikesetäpik ja siis on olemas veel suurkannikese  täpik ja Norra kannikese täpik ja põhjakannikese täpik. Et Eestis on tegelikult palju kannikese täpikuid. Proovin ka nüüd püüda ühte head liblikat. Läks siia. Puu peale. Ai, sa ei saanud kätte või nii, proovime. Noh. Kadunud. Nii ma sain midagi Urmas kätte, ma üllatan,  äkki paneme oma võrgu käest ära, panen praegu väheke pabinasse,  vaatame, mis asja sa kätte said. Midagi. Tead, kelle sa kätte said? Sa said praegu oma viimaseid päevi elava lapsu liblika  emasega see on. Ja ta peaks olema ammu ilma juba surnud,  see on nüüd kollane, tegelikult tähendab,  emane on tal sellist. Heledat värvi nagu pleekinud värvi ongi selline,  ta on selline nagu rohekas valge. Aga see liblikas ju koorus tegelikult ju möödunud aasta  augusti alguses ja. Läks talvituma ja ime ime aga, et ta on veel üldse elus. Mis on liblikate roll meie ökosüsteemis? No liblikate roll ökosüsteemis on peaasjalikult ikkagi  õistaimede tolmeldamine. Nii et me reaalselt ei kujuta ette, kui suur see roll võib olla. Aga me saaksime seda teada siis, kui nende arvukus järsult  väheneks ja me näeksime, et võib-olla siis meie  metsamarjadel saagikus väheneb kunagi kümned kümned aastad tagasi,  vot oli nii ja nii palju mustikaid ja, ja vaarikaid  ja maasikaid metsas. Aga nüüd miskipärast enam ei ole. Nii et see tolmeldamine on tegelikult nende kõige tähtsam funktsioon. Aga muidugi, On üks väga tähtis funktsioon neil veel  ja see on meie lindudele toiduks olemine,  nii et nende röövikufaas, kui see ära võtta,  siis me kaotaksime tegelikult hulga Ilusaid toredaid laululinde. Nüüd me lõpuks näeme siis seda Euroopa liidus kaitstavat täpikut. Teelehma osa Igliblikat, kas see on nüüd tõeline haruldus,  mis me siin täna päeva tipp võibolla selle kohta,  ütleme niimoodi ta tegelikult ei olegi nii haruldane,  kui ta on äärmiselt haruldane Euroopas, ta on üks kaheksast  Eesti päevaliblikast, mis sellesse Euroopa direktiiviga  kaitstavatesse päevaliblikate hulka siis kuulub. Põhiline muutus, mis praegusel ajal on maakasutus,  viiside muutus, kui me nüüd seda nii nimetame  siis just põllumajanduses toimunud muutused,  et on selliste mono kultuuride kasvatamine,  eriti dramaatiline, on see ju praegusel hetkel Kesk-Euroopas. Aga Eesti arengud miskipärast liiguvad ka selles samas suunas,  nii et Me ikkagi, kas ilmselt tahtmatult oma neid elupaiku hävitame. Isegi selliste puhkealade kasutuselevõtmine,  kus unustatakse ära, et sinna võiks rajada,  võib olla mingisugused sellised haljasalasid,  kus võiks ka istutada neid neid päris nagu neid looduslikke  taimi tuuakse väga palju selliseid, nagu eksootilisi  Hollandi pärit sõitu taimi istutatakse, sest need on kergem,  eks ole hankida. Ja, ja see ongi probleem, et meie nagu see algne loodus See hävineb Müraallikas. Miks tulevad teadlased metsa selleks, et lindude? Pesitsus rahu rikkuda. See nüüd mootor töö pikemat jah. Tuleb üks veerand tundi mootorsaagi. Endal hakkab juba rõve. Põhimõtteliselt polegi rohkem vaja, kui mängida lindudele  ette erinevaid helisid ja vaadata, kuidas see mõjub nende pesitsuskäitumisele. Ja mis nüüd edasi saab selle katse käigus,  sinul on kaamera siin juba ja mul on kaamera valmis pandud,  nüüd ma filmi ja siis pärast ma saan video pealt vaadata,  et kuidas, kui tihti näiteks emane käib väljas  või kui tihti isane teda toitmas käib. Kui kaua sa nüüd jälgida filmid? Magn tegin niimoodi, et koos müraga kaks tundi  ja siis pärast veel kaks tundi, et äkki mõjutab veel  tagantjärgi siis kui ma olin juba müra kinni pannud. Oled sa märganud ka, kuidas nüüd see helimängimine nende  lindude pesitsemist ja käitumist mõjutab? Ei, seda ma veel ei oska öelda, sest ma olen alles need  videod ära teinud ja ma vaatan neid ja siis,  kui ma olen need ära vaadanud ja andmed analüüsinud,  siis ma oskan midagi öelda selle kohta. Kilingi-Nõmme metsaeksperimendis on teadlaste terase pilgu  all umbes 30 rasvatihase ja must kärbsenäpi pesakonda. Põhjalikum videode analüüs toob selguse,  kas linnud lasevad Ennast mürast segada. Kas teoreetiliselt nende helide mängimine võiks näidata,  mis lindude elu-olu juures muutub? No kõige olulisem, mida tahaks näha, on see,  kas see kuidagi mõjutab nende sigimiskäitumist,  sest see on nagu A ja O, et on teada, et erinevad stressiallikad,  milleks üks on siis müra need võivad mõjuda füsioloogiliselt  lindudele kuidagi stressihormoone mõjutada ja,  ja seeläbi ka kaudselt lõpuks sigivust. Et on võimalik, et need linnud, kes elavad müra rikkas  keskkonnas neil on kas vähem poegi või need pojad on  lihtsalt halvemal seisundis. Pesakastist välja lendavad nii et see on nagu meie  põhieesmärk võiks võrrelda inimeluga, et kui miski Ikka kogu aeg meile stressi tekitab, pehmelt öeldes,  häirib meie loomuliku elu, siis meil jääb tähelepanu  ka oma perekonnale, lastele, sõpradele, tuttavatele,  vähem. Jah noh, piltlikult öeldes küll, et jube häiriv on,  kui kogu aeg midagi sul juures piniseb ja,  ja säriseb. Näiteks. Et väga-väga ebameeldiv kaks võimalust, kas nad kohanevad  sellega või, või hülgavad selle pesitsuskoha. Ja nüüd ei midagi muud, kui katseaeg on läbi saanud. Kaamera tuleb kinni panna, pärast vaadatakse üle videod  ja saab näha. Kuidas linnud reageerisid? Suvel filmitud materjalis on kenasti näha,  kuidas linnud külastavad oma pesi. Isased rasvatihased jäävad silma kui džentelmenid. Nad toovad mune hauduvatele emalindudele süüa. Miskipärast mõtleb üks isane lind järjekordset toidupala  ukse juurde, tuues ümber kas teda hirmutas kõlarist kostev  mootorsae hääl. Raske öelda. Linnuökoloogide tähelepanu ei koondu üksnes metsas pesitsevatele,  lindudele jälgitakse ka nende linnas elavaid liigikaaslasi. Siin ehitavad inimesed samal ajal õigemini renoveerivad maja,  aga kuidas tundub? No siin on, kui ma paar päeva tagasi käisin vaatamas,  siin oli alles neli muna sees neli muna on küll hästi vähe,  aga, aga paistab, et mõnikord linnas ongi hästi väiksed kurnad. Ja nüüd õnneks õnneks on pojad nüüd koorunud. Ja sellised, ütleme, need, need on juba neljapäevased pojad. Ja loodame, et neil läheb hästi. Tundub, et siin siis tegelikult linde väga ei heiduta,  see, kui nad on juba pesitsema hakanud, siis see,  et siin samal ajal toimuvad remonttööd, neid ei häiri. Jah, see müra, mürahäiring ei ole lindudele kindlasti  nii nii oluline, et nad nad ikka kohanevad sellega,  et muidu ikka linnas hakkama ei saa. Linnakeskkonnas võis näha, et rasvatihased saavad ikkagi  hakkama isegi siis, kui kõrval käib vilgas ehitustegevus. Miks teil on vaja tulla uuringutega metsalindude rahu häirima? Seda sellepärast, et linnas ei ole need tingimused meie  kontrolli all, me kui teadlased tahame seda keskkonda  võimalikult palju kontrollida linnas autod sõidavad  suvalisel hetkel, inimesed jalutavad suvalisel hetkel ja,  ja müra tuleb ka suvalisel hetkel. Aga meil on vaja siiski, et, et et täpselt kindlal ajal  ja meie kontrolli all see oleks, et välistada igasugused  muud mõjud ja seepärast me teeme seda metsas. Ja, ja loomulikult see ka sellepärast, et et meil Eestis on  veel suhteliselt palju seda loodusmaastikku ja,  ja kõik need häiringud muutuvad üha sagedasemaks,  kui me vaatame, kus autod liiguvad sagedamini,  kus mõni inimene võib-olla lennutab droone kõik sellised  juhuslikud mürahäiringud, et me tahamegi teada,  et kuidas, kuidas see võib mõjutada lindude pesitsust ja,  ja, ja see, mis me teada saame, see võib olla aitab  tulevikus paremaid looduskaitselisi otsuseid. Ema istub täitsa pesal. Praegu või jah, siin on praegu lind pesal haudumas. Me ei sega, võib vaadata ka ikka võib, kärbsenäpid on  suhteliselt julged. Ta ei lasknud ennast sellest isegi häirida,  et me tulime ja korraks vaatasime, kuidas tal läheb. Käitumise suhtes on rasvatihane must kärbsenäp väga erinevad,  et me isekeskis ütleme, et must kärbsenäp on selline tuim tükk. Ta lubab endaga teha mis iganes. Sa võid teda niimoodi täpselt nii, nagu me siin praegu vaatasime,  pesakastis, ta lubab vabalt ennast jälgida. Ei tee suurt välja rasvatihane, reeglina nagu pesakasti  kaane pealt ära tõsta. Siis ta lendab minema. Justkui selle jutu tõestuseks on veidi eemal rasvatihased  oma häärberist meie saabumiseks juba lahkunud. Kuid nende kodu pole päris tühi. Pojad ja munad. Jah elu käib eile koorunud pojad, kui sa  nii täpselt tead, suurus järgi? Kogemus ütleb, et need on, need on eile koorunud kolm poega  ja viis muna. Et võiks olla siis lõpuks kaheksa poega. No kui hästi läheb, siis jah, aga, aga eks näis,  mis valesti võib minna. No nüüd munad võivad viljastada. Perekonna loomise ja üleskasvatamise õnnestumine sõltub  ka vanemate tervisest. Uuringuteks on vaja ergaslind kuidagi kätte saada. Et me ei peagi seda vanalindu püüdma ta on lausa pesala. Jaan on pesal, nii et ma saan ta praegu siit võtta  ja ta ära rõngastada. Kuna tal on pojad pesas, siis ei ole seda hirmu,  et ta selle pesa maha jätab. Ja kuidas. Võta saab. Ütleme niimoodi, et see on käsitöö, käsi tuleb lihtsalt pesa  kasti pista ja ta välja võtta. Osavamad mehed ei pea üldse sisse vaatamagi. Tulevad kinni silmi, selle linnu siit võtta. Tema on siis ema või see on emane ja emale ikkagi põhi haub  meil ema haub jah, ja emase tunneb ära selle järgi,  kui muidu ei oska vahet teha, siis mis see hauda laik on siis? No see on see koht, kus soe läheb munadele edasi. Kui oleks suled peal siin siis ei oleks see ühendus ema  ja munade vahel väga hea. Otsekeha ikkagi suunatakse munade peale,  isastel seda ei ole. 77 millimeetrit, et ütleme, et see on Emase kohta täiesti keskmine,  see on üheaastane lind eelmisel aastal koorunud. Kust sa nii täpselt tead, et ta ühe aasta vanune seda näitab? Tiiva sulestik siin on tiivade sulgemise kulumise jälgi. On näha, et, et kui see osa siin on hästi heledaks kulunud  ja need tiivasuled siin on ka heledaks kulunud,  siis on tegu kahe aastase linnuga. Aga kui siin on niisugune kontrast, et siin on heledad  ja siin on hästi tuhmid suled, siis on tegu üheaastase linnuga. See nõuab kogemust, see vaatamine, see ei tule päris niisama. Tiiva pikkus näitab ka seda, et kui on tavaliselt 78 millimeetrit,  kui üle selle, siis on reeglina kaheaastane lind. See on täpselt nii, nagu meie käime arsti juures,  kus meie tervist kontrollitakse meie täpselt samamoodi. Võtame linnu ja, ja mõõdame ja kaalume ta üle,  et korra niisuguseid. Regulaarselt pesitsus tervisenäitajaid lihtsalt,  et me teaksime, kui suur, kui raske ja kuidas see seostub  tema pesitsusega, siis mõnikord kui vaja,  siis võtame ka võibolla vereproove ja ja võib-olla suleproove,  et teha mingeid täpsemaid analüüse, aga see sõltub juba  täpselt uuringuteemast. Võib eeldada, et tervisenäitajad, kui on paremad läheb  ka pesitsusreeglina paremini. Jah, just nii. Selle aasta uuringute kohta veel põhjapanevaid järeldusi pole,  kuid on olemas tulemused möödunud aasta. Eelmisel aastal selgus, et müra segas rasvatihaste  tavapärast elu poegi toideti tunduvalt harvem. Teisalt pingutati pärast müra vaikimist toitmisega jälle  rohkem ilmselt selleks, et laste nälga leevendada. Teadlased arvavad, et seeläbi mõjutab mürahäiring  negatiivselt ka linnupoegade kasvu. Põhja-Kõrvemaal asuvad jussi, järved. Neist kõige põhjapoolsem on jussi, väinjärv. Järve põhjakaldal, kuhu paistab keskpäevane päike,  on veepind taimedega kaetud. Teiste taimede hulgas kasvavad siin ka vesiroosid. Järve kollakas roheline vesi on üsna kesise läbipaistvusega  aga paari meetri kaugusele selle põhjas ikkagi näeb. Pinnal olevatel taimelehtedel käib vilgas elu. Siin on näha noort hiidämbliku jahti pidamas. Tihedasti on järv asustatud liuskurite poolt. Koos vesiroosidega elavad siin ka vesiroosi mardikad. Oma välimuselt meenutavad nad siklasi, kuid tegelikult  kuuluvad nad hoopis boilaste sugukonda. See mardikas siin aga jaluta sihitult. See isane vesi roosi mardikas on kaaslase otsingul. Ei peagi ta pikalt jalutama, kui kohtabki vastassoost liigikaaslast. Enda tutvustamisega ei hakka ta aega viitma,  kuid selline lähenemisviis ei osutu edukaks. Tundub, et seekordne vastastikune sobivus puudub  ja minnakse lahku. Peagi leiab ta uue kaaslase. Seekord paistab sobivus parem olevat. Siin aga on uus takistus, nimelt ei ole tema ainus,  kes sellele kohale pretendeerib. Uus kandidaat on täiesti kindel, et see on siin hoopis tema  koht ja kasutab selle saamiseks jõumeetodit. See tal esialgu ka õnnestub ja asub ise asemele. Meie tuttav mardika poiss ei ole sellega päris nõus  ja otsustab õigluse jalule seada. Seda loomulikult samuti jõumeetodiga. Mehed kukuvad arveid klaarides üle lehe ääre vette,  kus tuu nad kaugele minema pühib. Mardika tüdruk jääb aga ootama, et äkki ilmub kuskilt  ka selline mees, kellest rohkem asja on. Ja küll ta tuleb, sest järv on suur ja mardikaid seal palju. Peale paaritumist emane mardikas poetab munad lehe alumisele küljele,  kust varsti kooruvad vastsed. Vastsed elavad vee all taimevarte küljes  ja seal toimub ka nukkumine. Alles järgmisel kevadel koorub sealt uus mardikas,  kes pinnale tõustes alustab kohe oma mardika elu.
