Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Nüüd ma tean, kus ja naba ja kus peale ja naba suure külma. Me taaga lai ala, tundra, ma ka duure külma, me Reedaga lai ala, tun draamaga rastundrat, leidsin paiga, kus on palju suuri metsi, öeldakse, et see on taiga ja et raa sinna eksi, öeldakse, et see on taiga ja raa sinna eksi. Siis ma jõudsin Ko tuum, et sa oma tammekännu otsa puhkasin ja teadsin, et mind oota, ma son step ka siin ja teadsin, et mind ootama. Son. Step on Navarro kuuma suu meile uraasi ja preeria stepi kaksikvend Ameerikas peiti preeria stepi, kaksikWen Ameerikas peiti, Kuikesed tooma retkele ja aadlitaskust liiva kõrvas. Ja kui skorpion torkab sõrme ja et oled jõudnud kõrbejakuist, pion, torka sõrme ja tooled jõudnud kõrbe. Kui ma kuulen, ma meeri lemmil vahelmeri päästaks meer Ma helt välja ka, mil vahelt välja päästaks Me Reva helt välja ka, mil ma helt välja kui sõi ta tööle. Me tuleb sulle ka meil. Aafrikas oled jõudnud kõrbes südamesse sõudnud. Aafrikas oled jõudnud kõrre kõrbe südamesse sõudnud. Tammekännujaan laulis, kuidas kõrbes on suud-silmad liiva täis. Olen suveli tundnud siin meie maal, kus üldse kurb ei ole, et tuli silma, on suud-silmad liiva täis linnatänaval ka voivad olla tuulise ilmaga suud-silmad liiva täis. Aga. Linnatänavate kõrbeks mõteldes peab väga hea kujutlusvõime olema. Aga kõrbes tuleb meil tänases saates juttu küll ja maailma kõige suuremast kärbest, ma usun, et paljud püsti vaimusid ära, millisest kõrvust juttu tuleb. Ilmselt te olete kõik kuulnud sellist Sahaara Zahharov on juba ise kujunenud nagu kõrb, sünonüümiks on tavaliselt juurde enam ei lisatugi, kõrbet räägitakse lihtsalt Sahharast ja siis, kui mõni paik tundub eriti tühi või lage olevat, siis öeldakse, et siin on nagu Sahharasus, niiet kõik kujutavad seda ette kõrbeetaloni või näidist. Aga mis puutub siia linna, siis oleneb, kelle vaatevinklist seda linna vaadata, tähendab, miks kõrbest räägivad, mis asi kõrb meie jaoks on. Kõrb on selline paik, kus on väga vähe elusolendid, kus on väga rasked elamistingimused ja kui mingi paik näiteks ära asfalteerida ja palju maju peale ehitada, siis loomulikult seal ka väga rasked elamistingimused ja neil on väga paha seal elada, nii et linn on tegelikult loomu seisukohalt kart, midagi kõrbetaolist, aga muidugi kõrbelonomad, teatud muud tingimused ka veel seal kuivus ja kuumus, see alati linnas jälle paika ei pea. Aga muidugi, see Sahara kõrb on ikka pirakas küll. Ma vaatasin targast raamatust, et punasest merest kuni Atlandi ookeanini oma 5700 kilomeetrit ja siis Vahemerest ja atlase mäestikust lõunasse on umbes 2000 kilomeetrit pikk, nii et võtab päris suure maalahmaka ära sellest Aafrikast. Kas sa leidsid kusagilt pindala kohta ka mingeid andmeid? Jaa, ennekesest. Ma lugesin, et Sahara pindala on üle kaheksa miljoni ruutkilomeetri. Mul on üks Sahharale pühendatud raamat olemas ja seal on selleks arvuks juba märgiti üle kaheksa miljoni ruutkilomeetrit, 9,1 miljonit. Ruutkilomeetrilt. Jah, Enekeses on kirjas, et see kõrb rändab igal aastal 46 kilomeetrit lõuna poole põhja poole ei pääse seal meri ees, hea seegi. Ja see sahara nimi tuleb siis araabiakeelsest sõnast ja kuidagi nii võiks tõlkida metsik paik või tühi maa oma erinevatest raamatutest olen sellised tõlkevõimalused välja lugenud, aga kuidas see ikkagi võimalik on, et ta liigub raamatutes ja filmides, viimasel ajal on räägitud sellest, et Sahara tungib peale, sa vannidele liigub lõuna poole ja see on siis protsess, mida kutsutakse kõrbestumiseks, kõrbeks muutumiseks. Ja miks see niimoodi toimub, seda päris ei teatagi ja, ja mõned teised raamatud räägivad jälle seda, et võib-olla ei olegi sellist protsessi üldse olemas kõrbeks muutumise protsess, vaid kõrb elus vahelduvad sellised kuivemad, perioodid või savanni elus ka. Ja siis jälle vihmasemat perioodid, et praegu on selline paari-kolmekümneaastane tsükkel, kus siis lihtsalt pikka aega On vähe sademeid tulnud ja selle tõttu tüüpilised savanni taimed ei saa kasvada, saavad kasvada rohkemaid kõrbetaimed ja tegelikult sellisest kõrbe pealetungist üldse rääkida ei saagi. Teised jälle, kes ühe kahe aastased vaatlused on teinud, on näinud, et tõesti on edasi liikunud ja nemad ütlevad, et see on väga ohtlik protsess, toimub kõrbe pealetung, liivad tahavad kõik enda alla ja et selle põhjuseks on see, et rändkarjused karjatavad oma, karjusid, need söövad taimed ära ja selle tõttu liivad, pääsevad liikuma, lähevad aina lõuna poole. Aga need rändkarjakasvatajad on samas mahus enam-vähem sama loomade hulgaga seal elanud juba mitu 1000 aastat ühe paiga peal, nii et see probleem tundub väga keeruline olevat ja praegu on maailmas vist kaks erinevat vaatenurka, kellel nüüd õigus on, mina ei oska ka öelda, siit kaugelt vaadates on mõlemal omajagu õigust, ei oska nagu kohtumisteks olla. Mõnes kohas kasvab palju taimi ja teises kohas üldse ei ole taimi. Miks see sedasi jaotub? Ka seal on siis eriliselt kuum kohe või? Ja seda võib küll öelda, et seal on eriliselt kuum ja eriliselt sademetevaene, vihma sajab seal üliharva ja samal ajal temperatuurid võivad tõusta varjus, pluss 58 kraadini. Rekordtemperatuur, mis sealkandis on mõõdetud. No ma isegi ei suuda seda ette kujutada, milline võiks olla kuumus pluss 58 kraadi varjus. Milline siis päikese käes, seal võiks olla ja vihma, sademete hulgad on need erinevad, aga diagrammid on näidanud, et mõni aasta sajab seal 200 300 millimeetrit aastas kaks, 30 sentimeetrit, teinekord sajab kuni 600, teises piirkonnas. Aga et viimasel ajal on sademete arv nüüd 50.-test aastatest peale kogu aeg vähenenud. Aga samas ma olen lugenud jälle selliseid kirjeldusi, kus üks autor oli parajasti retkel läbi Sahara, ta oli seal Atlandi ookeanilähedastel aladel vastu ööd tõusid pilved, hakkab sadama ja valas sellist paduvihma, et tunni aja möödudes pärast vihma algust oli tal selline tunne, et ta seisab keset järve, ümberringi ainult vesi, vesi lainetab igal pool. Ta ei suutnud kuidagi uskuda ta nüüd Sahara kõrbes järsku ei konn ja kõik kohad täis. Ja hommikul, kui päike tõusis, siis oli ümberringi täiesti kuiv ja ei olnud vihmast ega veest enam jälgegi. Äkki see oli miraaž? Mina lugesin miraaži kohta ühest põnevast raamatust saatana meri, seal on niimoodi kirjas, et miraaži täitsa ära petta. See nüüd miraaž küll ei olnud, sellepärast. Ta oli läbimärg, keset seda miraaži tilkus sorinal ja mis ei ole ühtegi Meraaži näinud, aga ma olen lugenud, sealt märjaks ei saa. Aga ma olen veel lugenud. Meraažid võivad tekkida üpris imelikest kohtadest, ta võib tekkida sedasama objekti alla niimoodi, et ta on nagu maapinna kohal, aga ta võib tekkida ka ülestasin objekti kohale taevasse. Ja näiteks need järved, mis sinna peegelduvad, need tegelikult on pilved sinine taevas, mis peegeldub maapinnale, jätab mulje järvest. Vahel võib tekkida ka siis selline miraaž, mis on selle objekti kõrval nii, et nagu oleks kaks või kolm oaasi näiteks koguni kõrvuti. Ei oska valida, millisesse sändama hakkadele raske eristada, milline on tõeline, milline on peegelpilt. Harva võivad juhtuda nii, et need Meraažid ei ole mitte paigal kindla kujuga asjad, vaid nad muudavad pidevalt. Kuju on eriti keeruline optiline nähtus ja seda kutsutakse foto Morkanaks ja, ja need on muidugi eriti huvitavad nähtused, sest seal võib juhtuda, et näiteks see järv hakkab oma kuju muutma, muutub suuremaks, venib välja, siis läheb jälle kitsaks tagasi või sinna ilmuvad veel ka mingid laevad või midagi muud peale palmid, mis hakkavad järsku niimoodi kõverduma. Huvitavaid asju võib sinna juurde veel tulla, nii et see miraaži nähtus on kõrbes kaunikesti levinud ja Ta on omaette põnev uurida, kui keegi satub sinna juurde nii lähedal, et seda uurida saab. Ja tegelikult see võib olla uhke tunne, aga samas ka kohutav tunne, kui sa oled keset suurt suurt liiva välja ja mitte midagi enda ümber muud ei näe, kui ainult liiva, liiva, liiva, liiva. Jah, ja see ka midagi suurt rohkemat, Need, kõrbeelukad seal Kõrblasinegi nende ümber ongi see liiv, Liivia Liivia päeval paistab, päike kõrvetab neid. Öösel langeb temperatuur jälle väga madalale, seal võib olla temperatuuri kõikumine ööpäeva jooksul 30 ja isegi üle 30 kraadi 35 kraadi, nii et öösel on seal nullilähedane. Temperatuur, päeval on seal 35 36 kraadi. Temperatuur. Sellistes tingimustes elada peab olema ikka päris hea tervis seal vastu pidada. Ja selleks, et nad seal vastu peaksid, loomadel on igasuguseid erinevaid kohastumisi. Kes need tugeva tervisega elukad siis on? Seal on praktiliselt kõikide loomarühmade esindajad, mida me tunnem hakkame kasvõi putukatest peale, seal on kõige erinevamad putukad meile tuttavat sipelgad ja termiidid, mardi ka igasugused. Ilmselt olete paljud lugenud ja teate seda püha-sõnnikumardikad, kes kasutab ära suurte loomade väljaheited, veeretab nendest pallikesed, mataks need palliks maa sisse, muneb sinna sisse röövikutel poid pikaks ajaks kindlustatud. Siis on seal erinevaid kärbseid ja mitmesuguseid muid kiletiivalised, näiteks isegi mesilasi ja herilasi ja martsin sipelgad, aga on olemas sipelgate sööjad, sipelgalõvid, keda suvel Värskas otsimas käisime. Ainult muidugi teised liigid. Ja siis on mõned väga huvitavad sipelgaliigid, kes kujutavad endast elusaid meepotte nimelnud, suudavad toota nektaris mett, koguvad seda metsis enda tagakehas saga kihanud suur nagu pall ja siis nad elavad maa sees, ripuvad siis niimoodi seal laes nagu elavad mee potikesed, teised käivad nende juures ja siis limpsivad neid vaikseid, saavad sealt endale toitu ja teised jälle siis toovad neile süüa, mida nemad siis jälle Meeks muudavad need omapärased, elavad reservuaarid sinna kogunenud ja vot see tagavarade kogumine ilmselt kõrbeputukatele päris omapärane nähtus. Siis teistest loomadest võib rääkida veel konnadest, kõrbesconson ju ettekujuteldamatu, aga nagu ma ütlesin, mõnikord sajab seal kõvasti vihma ja siis on konnadel lausa pidu, aga ülejäänud ajal peavad nad kuidagi ennast ära elatuma, nii et nad ronivad näiteks maa alla, nii nagu paljud putukad keelavad põhise osa maa all ja maa peal tulevad ainult öisel ajal, siis kui on natukene niiskust, näiteks ookeanilt tuleb selliseid niiske, tutvusid, nad korjavad seda udu endale tiibade vahel ja poevad koos selle uduga maa alla tagasi seal udu arvel siis ära elada, põdenud seal maal hakkama saavad. Ma olen kuulnud, kõrbeliivad liiguvad, kui need nii suuresti liiguvad säki, paisatakse nende maa-alused korterid kõik ümber või jääks teise koha peale. Jah, liiguvad küll need liivad, aga mitte kõik liivad, vaid need on suured liivaluited, Parhanid, mis ühest paigast teise liiguvad ja seal Parhaanide otsas muidugi keegi kaebama ei hakka, kaevatakse ikka need käigud sellise tasa sama ala peale ja mitteliikuvate osade peale. Ja kaevatakse sellepärast tegelikult seal kuuma liival on ikkagi niiskem ja jahedam. Ja sellepärast on seal võimalik sära elada. Kaevamist ei tee mitte ainult need putukad ega konnad, vaid kõik need Reptiilid tähendab roomajad, kes seal elada, eriti palju sisalikke madusid, maod ise, mõned elavad täitsa liival, need neiste liiva peal, muud kui ainult silmad, siis jälgivad ümbrust ja kui keegi ettevaatamatult neile pähe astub, siis ta hammustab teda, sööb ära, aga sisalikud näiteks nemad kajavad urge, joon seal urus päeva ajal ja öösel siis käivad saagijahil aga ö lõpus, kui eriti külmaks lähevad, sinna tarduvad jälle niimoodi nurgusest jahtuvad praktiliselt null kraadini maha. Aga et hommikul üles ärgata, siis nad jätavad pea, saad urust välja. Päikesekiired soojendavad pead tasapisi, see soe veri soojendab üles kogu keha hommikustel tundidel. Kui veel väga kuumioles nad käivad veel ühel toiduretkel ja ja niiviisi siis saavad päevaks seda energiat tagavaraks koguda, mille arvelt päevakene jälle võiksid maha magatud õhtul jälle saavad toiduretkele minna, hakkab jälle see kõik otsast peale. Siis on mõned vähesed linnud seal ka, üks huvitav on see kõrbe vuril tuvi moodi linnukene, kes pesitseb pärisel kõrbealadel, aga selleks, et need pojad janu kätte ära ei sureks, juua nad ikka tahavad, siis linnuke lendab isegi paar-kolmkümmend kilomeetrit eemal, kus on siis vett, seal kastab pugu suled vette, toob selleks siis poegadele niiskust, nii et pojad saavad sealt juua ja iseennast niisutada. Et selliseid kummalisi võtteid võtavad need loomad kõrbes äraelamiseks ja siis suuri loomi elab seal kõrbes suhteliselt vähe. Atlase mäestikus elavad lakk, lambad, keda me loomaaias olema ilmselt kõik näinud. Lisaks sellele on seal kõrbes mõned suured anti loobika ooriks anti loobidiaadaks, anti loobid, need on valged, hästi pikkade mõõtjate sarvedega mustad laigud näo peal. Teadlastel oli pikka aega mõistatuseks, mis jaoks valge karvastik siis on, arvati seda, et see võib olla peegeldab tagasi neid valguskiiri et üle ei kuumeneks, aga tegelikkuses valguskiirte peegeldamine ei olegi nii suur, tähendab seda soojendavat infrapunast kiirgust valge karvastik ikka tagasi peegeldavaid imeb rahulikult sisse. Nii et see ei saa selle valge karvastiku põhjuseks olla. Aga valge karvastik on vajalik selleks, et loomad 11 kaugelt märkaksid ja siis, kui on vaja karjadesse koguneda, rändama hakatest kõrbes. Muidu ei saa elada, kui seal kogu aeg ei rända toiduotsingul ringi. Et selle valge karva abil nad meelitavad 11 lähemale või saavad teada, kus nad on parajasti paistavad kaugelt silma kogunud karjalasse, rändavad siis uutesse paikadesse, sest seal sa haarasanud sellised kummalised kohad, kus aeg-ajalt lühikest vihmahoogude järel hakkab kasvama kiirekasvuline taimestik, mis püsib paar-kolm nädalat. Ja siis ühest sellisest kasvukohast teise liikudes. Need loomad saavad ennast elus hoida. Juua neil ei ole, aga nad kogu niiskuse saavad sisse nendest kiirekasvulistest taimedest pisut selle v nagu enda sisse varunud. Ja siis, kui ühest paigast teise liikuda, seal liiva peal ta ilmselt ise teatan, väga sant ju ringi kõndida, jalg vajub kogu aeg liiva sisse ja raske on käia, sellepärast need anti loopides, õlad on hästi laiad, nii et kui ta vajutab sinna liiva peale, siis jälg, mis jääb, see on umbes nii nagu hobuseraual kabjagaks vajutatud, aga ometi on sõrad need hästi, laiapinnalised sõrad on, nendele anti loopidele, nad ei vaju sinna liiva sisse. Ja üheks puhastamiseks on neil ka see näiteks taluvad sellist keha ülekuumenemist. Kui meil näiteks kehatemperatuur tõuseb juba 37 kaheksa kraadini, siis me tunneme ennast halvasti, meil on palavik. Aga nendele anti loopidel võib kehatemperatuur, ilmad nendega veel midagi olulist juhtuks tõustuv 43 45 kraadini ja samal ajal on neil veel selline süsteem, et pea veresooned on ikkagi maha jahutatud, peaajutemperatuur ei tõuse üle 36 seitsme kraadi. Et huvitav jahutussüsteem, sisemine neil ka olemas. Ja kui me palavuse käes olema, siis 38 kraadi juures juba inimesed hakkavad higistama päris kõvasti ja hakatakse palaviku vastu võitlema. Siis nemad lülitavad oma higistamissüsteemi sisse alles siis paratuurov 45 46 kraadi juures. Sellega hoiad vett kokku, et nad seal kõrbes vastu peaksid ja seal üldse ära elada saaksid. Suurte loomade kehapind võrreldes nende massiga suhteliselt suur ja see aurumine selle tõttu natukene väiksem, väikestel loomadel on kõik asi vastupidi, nemad kaotavad seda niiskust ja soojust väga intensiivselt ja samuti omandavad siis seda, neil on ülekuumenemise oht palju suurem kui suurtel loomadel. Selleks, et need pisikesed närilised, keda seal haaras, on päris palju, et nemad seal siis ära saaksid elada, selleks nad suur osa on ära kolinud maa alla elavad maa sees ja sealt suurt välja ei tulegi, sest putukad on maal, keda nad jahivad ja taimede seemned, aga paljud on seal liiva sees. Seal on näiteks sellised huvitavad liigid nagu kuldmutt ja pime mutid, karvased ja suurte hammastega tegelased, Need, liigud kogu aeg seal liival, need liiva peal on võimalik jälgida, kuidas liiv vajub sisse nende seljataha jäänud käikudesse, nad seal tormavad liiva sees ringi jahivad seal liivases elavaid putukate vastseid, putukaid ja praktiliselt päikese kätte või sinna päeva kätanud kunagi ei tulegi ja selle tõttu nad ei kuumene nii üle ka, nii nagu näiteks need suured anti loobid, sest ei saa ju ette kujutada, et suuranti loop kaevaks ennast maa sisse, mis nendeks hiiglaslikud tunneleid olema, nad peaksid metroo ehitaja varustusega ringi liikuma, aga mõned suuremad tegelased näiteks tuunikud, kes seal savanniservaaladel elad, need ulatuvad ka siis kõrbetesse. Oma levikuga tulevad kaevadki seal kõrbealadel oma suuri tunneleid ja nende tunnelid on väga võimsad tuunikonised, kitsesuurune loom, nii et see tunnel, mille tema kaevab, on ikka päris võimas, sinna mahub nii üks kui teine edasi ja lisaks nendele suurtele anti loopidel on siis väiksemaid, anti loopega seal kõrbes olemas ja nemad kasutavad neid tuuniku tunneleid või urge ronivad siis sinna päikesevarjupäeva ajas. Ja vahetevahel on leitud ka nii, et ühte tunnelit kasutavad sõbralikud erinevate liikide esindajad koos näiteks ühest tunnelist leiti siis üks väike anti, loob kassikakk ja suur varaan kenasti külg külje kõrval istumas ja ootamas siis selle päikese kuumuse lõppemist, et siis saaks rahulikult jälle hilisel ajal toimetama minna. Mina mõtlesin alguses, et ega seal kõrbes midagi eriti põnevat olla ei saa. Liivia, mõned maod aga tuleb välja, et seal on päris põnev elu. Seal on põnev elu ja inimene, kes seal kõrbes elab, tema saab elada ainult siis, kui ta sätib ennast eluks sobivatesse paikadesse, neid eluks sobivaid paiku seal, kõrbe keskel kutsutakse Kuuaasideks. Neduaasid tekivad siis sellistesse kohtadesse, kus põhjavesi tuleb küllalt maapinna lähedal. Mõnes kohas on siis allikad lausa maa peal, aga mõnes kohas inimene ise kaevanud selle kaevu sellise tiigi sinna oaasi keskele, mis niisutab seal Oasis kasvavaid taimi. Ilmselt paljud teist on Oaside pilte näinud, teab, et seal on suured palmid ja üks tähtsamaid puuliike Sahharas üldse on datlipalm. Kui te võtate kätte selle raamatu saatana Meris, seal on päris palju kirjutatud. Et see on nendele inimestele ääretult tähtis, sellepärast et see puu annab neile kütet, annab neile riided ja majaehituseks materjali, annab neile ka söögi. Selles raamatus saatana meri on palju huvitavat kõrbe kohta aga teadlased on ju avaldanud arvamust, et kunagi olid seal kõrbes suured jõed ja järved. Ja sealt on leitud ka mitmesuguste selliste loomade luid, kes seal nüüd üldse ringi kõnni. Seda küll. Kõrb ei ole midagi muutumatut, ajaloo käigus on igasuguseid muutusi ette tulnud ja kes on näiteks uurinud natukene seda meie Eestimaa ajalugu, see teab, et siin Eestimaa peal on ka selliseid perioode, kus siin laialehised metsad ja kuusk ja mänd oli päris vähe ja siin on ka olnud jääväljad, kui oli see jääaeg, et siin kliima muutunud samamoodi, nüüd kunagi on seal olnud võib-olla Sa vannid või midagi taolist, kes seda täpselt oskab öelda, aga vähemalt loomadest seal on elanud tõesti elevandid, lõvid ja palju teisi savannide tüüpilisi elusolendid, ninasarvikuid ja ja võib-olla ka jõehobusid nende järvede jõgede kallastel, aga tänapäeval on ta selline, nagu ta on, liivaväli ja seal nendel loomadel enam kohta ei ole. Ma tean, raamatutes on kirjutatud, Sahharas, võib leida ka krokodille, päris nii see ei ole. Viimased teated krokodillide kohta on aastast 1910, kui seal ühe järve kalda tõesti mõned krokodillid olid, aga hiljem ei ole enam leitud ühtegi krokodilli, need praegusel ajal seal ilmselt krokodille ei ole, aga seal päriselt kõrbe lähedalt voolab läbi ju nii ilus ja seal Niiluse krokodille näha küll. Ja see nii ilus ümber on siis tänu sellele jõe veerikkusele eriti sellised viljakandvad mullad, hea maa. Jõeorg on hoopis teistsugune kui seal veidi kaugemale jääv kõrb ja tänapäeval inimtegevuse tagajärjel on ta Sahhar hakanud muutuma muutunud selles mõttes, et inimesed on hakanud ise kunstlikke Oase rajama. Kõrbes on avastatud naftaleiukoht ja need on kõik kasutusele võetud, et inimesed naftat kaevandada saaksid, son puuritud sügavaid puurkaevu seal kõrbe all, tegelikult on väga palju vett, nii naljakas, kui see ka ei ole, seal on vettpidavad kihid liiva all, selle all omakorda veel teised vettpidavad kihid ja selle vahel on siis magevesi, mis on tegelikult väga suur kogus. Ja mõnes kohas, kus see vesi siis tuleb pinnale, seal tekivadki need Oasid ja nüüd inimesed on hakanud puurima puurima nafta kõrval ka vett, loomaid, kunstlikke oaasi. Just paar päeva tagasi ma juhtusin nägema ühte rootslaste tehtud reisikirjelduse filmi kus nad olid käinud Liibüas ja Liibüa juhil seal, kolonel Gaddafi on suurejoonelised plaanid muuta Sahara kõrb õitsvaks oaasiks. Liibüa riik ehitab suuri veejuhtmeid, veetorude läbimõõt on peaaegu kaks meetrit, et siis seda vett juhtida igale poole ja muuta kõike õitsvaks ja viljakandvaks need maad. No mis sellest välja tuleb, ei oska mina küll ette arvata, sest see on väga grandioosne looduse muutmise projekti, aga mul on omad kahtlused ja kõhklused selle asja suhtes, aga noh, kuna ma ei ole eriline asjatundja, võib-olla ta kasutab spetsialistide abi ja need on hinnanud selle Tulevikku mõjud ka ära. Aga praegu mulle tundub see väga kahtlase ettevõtmised, milline see kõrb on mõnekümne või 100 aasta pärast, on väga raske ennustada, võib-olla et ei olegi enam mingit kõrbe, tuleb hoopis hakata seda kõrbet inimese eest kaitsma, tähendab praegu me oleme mured, kõrb tungib peale, võib-olla mõne aja pärast peaksime muretsema jälle, et et me tungime kõrbele peale, hävitame ainulaadse ökosüsteemi, mida võib-olla peaks kaitsma, sest sarnast kusagilt mujalt leida ei ole võimalik, nii et see maailm on kuidagi väga keeruline ja need suhted on kõik nii segaselt, et täna on üks asi hea, homme osutub see väga kahtlase väärtusega asjaks, mis täna hea oli ja ülehomme hoopis see, mida me täna pahaks peame, osutub meile väga väärtuslikuks vajalikuks. No ja siis peaks kõik kõrbelaevad ka loomaaeda viima. Ma arvan, et neid loomaaeda viia vist ei ole vaja, eks neil jääb seal ruumi veel selle üheksa miljonist ruutkilomeetrist jääb kindlasti kuigi palju alles. Mida siis on võimalik neil kõrbelaevadel ka oma elutegevuseks kasutada. Aga me oleme harjunud seda kõrbet ainult kaameli elupaigana ette kujutanud, et kaamel on seal ja inimene on seal. Ja siis on Liivia tühjus ja koledad liivatormid, nii ta kõik ongi tegelikult kõrb on väga keeruline ja hästi välja kujunenud süsteem. Ja kui me teda sellisena võtame, et seal on ka oma elusolendid, kes on selle süsteemiga harjunud ja kui me muudame nende elupaiga tundmatuseni, siis neil ju enam eluruum ei ole, nemad jälle hävivad ja kas meil on õigus enda heaolu nimel nende elupaiku ära rikkuda, nii et see kõik on väga mitme otsaga asi ja alati, kui midagi hakkab oma käe järgi ümber tegema, peaksime natukene mõtlema selle üle, et kas see on see kõige paremini ja kes selle läbi kaotavad ja kes selle läbi kannatavad. Ja muidugi ka see kõrb, ainult siis paljas puhas liiv ei ole, seal on savipinnaga plaati ja kiviseid alasid ja tegelikult ka väga mitmekesine ja kõige huvitavam tema juures on võib-olla see, et ta suudab praktiliselt hetkega oma ilmet muuta. Täna on ta paljas, liival tuleb tugev vihmasadu, siis ta muutub järveks või siis muutub ta õitsvaks selliseks lille aasaks. Mõne nädala jooksul võib-olla kuu aja jooksul on täiesti kordumatu oma ilus järgmise kolme, nelja, võib-olla isegi kümne-kaheteistkümne kuu jooksul on ta jälle liivane ja siis jälle puhkeb hetkeks õitsele ja annab võimaluse taimedel seemneid kasvatada ja neid siis levitada. Mind igatahes on kogu aeg huvitanud ja paelunud ja eriti just need loomad, kes seal elavad, kuidas nad ikkagi sellistes tingimustes suudavad toime tulla? Ja nüüd on siis see hetk, kui me esitame teile ühe küsimuse. Ja selle küsimuse vastus tegelikult on tänasest saatest juba läbi lipsanud ja küsimus on ise selline, et millise kõrbepuu kohta Keib Araabia vanasõna peatules, jalad vees. Millise kõrbepuu kohta käib araabia vallasena pea tules, jalad ees, nii et ootame siis küsimusele vastust. Tänaseks on siis kõik ja reisimeeleolus, kohtume teiega jälle kahe nädala pärast. Siis räägime jälle kõrbest natuke teistes paikades. Aga nädala pärast vastame teie küsimustele ja räägime oma tavalisest silisaate asjadest. Jah, nii et kuulmiseni Kas kõrb on nagu Pääris Me Riin? Ei seal on vaid liiva. Kuid lainet kõrbes on ju kõrged. Nüüd liivaluiteid veega hõrdle. Näen kõrbemerel kõrbelaevu. Need ka meil idane ümber. Kuid kus siis meri, järv ja kalad Siin mere jaoks on liiga ala. Ma hästi küsi, ta ei tihka, kas tuleb varsti ka vihma? Ei viitsi siis ma küll ei ole loota salli vormi, parem oota. Kas ainult lee või miskit muud? Ei siin taimed on ja on kabupuud. Kuid ühtki libled pole ema. Ja nad kõik on seal, kus on ootamas. Miks kõrbed üldse on neid ja? Kell. Siin on kodu. Meil on siin ja
