Tere, kuulajad, tere, rändaja. Tere. Me jätkame seiklemist Antarktika lõunapolaarpiirkonnas ja mõistagi ka Antarktise mandril kiskuvalt jäises ja põrgulikult ilusas maailmas. Seesugune võis tõepoolest olla Hans Christian Anderseni lumekuninganna riik, kuhu kaks hirmunud last Key Gerda lõksu. Me oleme ka turvaliselt Hendrikut kuulamas kuulamas ja kohaloleku tunnet saamas. Ja püüame emale siis ette manada selle, mis tunne on oma naha peal tunda. Antarktika ilmastiku- ja kliima. No siin kuuldusid kahtlemata sammud krudisevas lumes ja selle heli salvestasin ma hiljuti oma maakoduõuel. Ja Ma oleksin teinud samasuguse salvestuse Antarktise mandril kõndides oma esimestel sammudel, siis oleks see heli olnud üsna samasugune. Lumi on lumi ja jah, aga oluline on muidugi see, et meie olime seal Antarktika suvel. Ja see oli omamoodi üllatus, et milline on siis Antarktika suvi, et ja on väga sarnane temperatuuri poolest Eestimaa talvel. Nii et mõned miinuskraadid, mingit tapvat külmasid ja ja kui me tulime veel, noh, see oli ju möödunud aasta veebruar, kui me tulime just Eestist, siis Eestis oli parajasti niisugune paras talv ja, ja siin ka tundus, et siin on paras pall, ainult et see siin oli parajasti südasuvi ja tegelikult, kes nüüd oskab hooleks seda helipilti kuulata siis selles lume krudinas oliga olemas tegelikult võti selle lumetemperatuuri kohta. Et. Sulalumi, õigemini krudise sulalumi teeb kogunisti teist häält. Sulalumi üldse krudise ja kui ta on kuskil niimoodi, kuni miinus 10 kraadi otsis, ta teeb täpselt sellist häält, nagu siin kuulda oli. Aga kui ta on veel Lähme, siis ta muutub niisuguseks jäisemaks ja teravamaks ja kahtlemata oli see just niisugune miinus kaheksa kraadise lumemõnus, krudin. Ja see oligi siis sama Antarktise mandri rannikuala lumehääl samamoodi. Ja tegelikult muidugi loomulikult see on tähtis, et see oli just siin rannikualal, kui oleksime täpselt samal ajal olnud mandri keskel seal jääkupli peal, seal oleks olnud hoopis midagi muud keset suve ikkagi kuskil miinus 20 miinus 30 kraadi ei anna teragi järgi. Ja jällegi, kui me oleksime sattunud siiasamasse Anniko paika, kus me kõndisime Antarktise mandri juures, kui me oleksime olnud keset Antarktise talve, ehk siis Eesti mõistes jälle südasuvel siis oleks siin olnud ka mingi miinus 15 kraadi kindlasti. Ja selle koha peale poleks saanud üldse laevaga sõitagi, sest see oleks olnud nii jääs. Ja peale selle oleks olnud veel kottime. No tegelikult mitte kottpime, sest polaar nüüd ma olen kogenud tegelikult siin põhjapoolkeral ja ma võin öelda, et see on palju valgem oma kogemuse järgi, kui on novembrikuine Eestimaailma lumeta polaaröösse see lumi ja jää sädelevad ikka nii kõvasti peegeldavad seda vähest valgust, taeva valgust, nii palju vastukoti metsast ei ole seal polaaröös. Aga temperatuurid lähevad ja halla ja, ja keset südatalve seal polaar töös on nüüd jääkupli peal temperatuur kuni miinus 60 kraadi. No mina olen oma naha peal saanud kogeda just põhja poolkeral, seal Põhja-Siberis, kui me olime ükskord talvel seal miinus neljakümmet, kuut kraad ja kuidas oli, et me olime riides nagu kubu? Jussid Me olime, meil olid nii paksud riided, et me liikusime nagu mingid ristirüütlid seal, ainus katmata osa oli nägu ja automaatselt sa õppisid ära iga 10 minuti järel hõõrud nägu hästi kõvasti kindaga. Sest esimesel päeval juba põsesarnad läksid, sest unustasin hõõruda nägu iga teatud minutite järel, see oli miinus 46. Aga mis on miinus 60, järelikult ikka ikka veel soe on niimoodi, et pead kogu aeg hoidma midagi näo ees. Tõenäoliselt. Ja siinsamas jäisel mandril on ka registreeritud maailma kõige karmim külmarekord üldse. See oli miinus 89 kraadi Celsiuse järgi. Nagu ei tunnegi, ma ei tea, kukud lihtsalt maha, potsti ongi jah, ei, ma ei tea, see, see, need, kes mõõtsid, olid kahtlemata inimesed ja need olid venelased. Ja see oli uurimisjaam Vostok 1983 aastal. Et ellu nad jäid neid kraade mõõtes seal, aga noh, kindlasti polaarvarustus ja korraks välja ja tagasi saanud midagi kujuteldamatult ja ma arvan, et mitte sugugi mõnus asi. Kindel see. Ja muidugi, miks siis siin sellised tohutud külmarekordid tekivad, on, et noh, päikest saab see maailma kuues manner kõikidest Mandritest kõige vähem ja lihtsalt selle tõttu on siin need polaar ööde keset polaarööd, tulevad need need rekordid külmarekordid ja muidugi ka jäähulk, talvel kasvab pööraselt, meie olime siin nüüd siis kuni märtsikuuni ehk siis oli juba algamas Antarktika sügis ja meil oli seal uurimislaeval akadeemik Johve ka jääteadlasi ja nad õpetasid meile, et vaata, kuidas algab see jää tekkimine mere peal, et pidi olema hästi tuulevaikne päev ja siis seal mere peal ujusid niisuguseid sõna otseses mõttes taldrikud. Ja kui nüüd oli mitu tundi oli meripaigal olnud, siis need jääst taldrikud nagu ühinesid omavahel ja tekkis juba õhukene jääkirme. Ja nüüd esimesed jääkirme, see jälle suurem laine purustab aga iga korraga talve poole, see jää dub võimsamaks ja lõpuks ta ahendab selle mere ära. Ja keset talve on siis Antarktise mandriosa koos jääga kaks korda suurem kui keset suve. Ja kui võtta nüüd see pindala aluseks, talvisel ajal on Antarktise manner mitte eelviimane suuruse poolest Austraalia järel vaid suuruselt maailma kolmas manner, suurem kui Lõuna-Ameerika, suurem kui põhja, Ameerika manner jääb alla ainult Euraasia ja Aafrika. Aga noh, eelmises saates me rääkisime, et, et vot seda merejääd ei arvestata nagu mandri osaks arvestatakse ainult liustikujääd ja kaljusid ja, ja selle tõttu siis noh, niimoodi ametlik Antarktise mandri suurus on ikkagi kaks korda väiksem kui talvel. Aga kuulame veel kord hästi tähelepanelikult seda lume krudinat, mida ma salvestasin omaenda õue peal. Oleks võinud ütlemata jätta, kõik oleks. Kõik, oleksid arvanud. Arktikas ja aga mäng käibki selle järgi, et, et kui me mängime niux kuulmise mängu siis jällegi terav kõrv tabab ära, et siin mitte ainult see lumetemperatuur selle krudina ajal ei ole sama, mis Antarktise mandril suvel vait ka lumi on kõva. Ta on tallatud, no mina salvestasin ta nüüd küll oma koduõue sinna tohutute hangede vahele kaevatud kaevikutes kus põhjas lihtsalt jalatallad olid trampinud sinna kuuri juurde tee hästi kõvaks, aga Antarktise mandril inimradasid praktiliselt pole, aga lumi on kõvaks tallatud. Ja selle on tallanud siis kõvaks loodusjõud. Ja põhjuseks see siin sajab tohutult vähe lund igal aastal. Teadlased ütlevad, et Antarktise mandril on sademete hulk kõige väiksem üldse väiksem, kui isa haaras või mistahes kuumas kõrbes jääkõrb ja selles jää kõrbes tuleb ülevalt meeletult vähe, igal aastal lund nägime ka mõnikord seal rannikul niisugust lund. See oli nagu mingisugune püülijahu, niisugused üksikud niuksed, väga pisikesed haledat lume Edemed nagu hõljusid sealt läbi taevaga mingi lumesadu, õied. Ja niimoodi see ongi. Ja sellepärast ta ei 100, et pole midagi saladusest maha pinnalt, ei auru. Õhk on ju meeletult külm ja siis ei teki ka sademeid. Ja selle tõttu jälle omakorda on siis niimoodi, et igal aastal see pisikene lumeimeväike lumekiht, mis tuleb sinna pakkunud lume peale. Ta ei lähe ka sealt kuskilt ära, sest sademed Tauramist ei ole ja kõik see viimane kui lumekübe, mis siin mandril maha sajab, jääb nii-öelda igaveseks siia mandrile. Ja niimoodi on see toimunud siis sadu tuhandeid ja miljoneid aastaid. Ja niimoodi tasapisi on siis kihvt kihilt see imeõhuke jää kohutavalt pika aja jooksul vajutanud iseenda kokku on tekkinud liustikujää ja kogu see Antarktise hiigeljääkuppel, millest me eelmises saates nagu pikemalt rääkisime. Ja kui nüüd nende äärmuslike ilmastikuolude peale Antarktikas veel mõelda, siis peale selle temperatuuri ja sisuliselt sademete puudumise on siin veel üks Pärnus. Need on. Need puhkevad seal väga äkki neid on Antarktika uurijad juba aegade algusest kirjeldanud kui niisugust väga salakavalat vaenlast, et ilm on tohutult ilus ja mõne tunniga puhkeb orkaan ja see võib kesta päevi tõstab inimese õhku nagu puulehekese või, ja sa pead hoidma nii maa ligi, äkki saad madalam kui lumekübe. Et mitte õhku tõusta ja loomulikult need lauset padja. Ja no muidugi üks põhjus, miks need tuuled tekivad, on see, et tervel sellel jää kuplil ei ole ju mingit takistust Tuulset tohutu hoo sisse. Aga siin on veel palju keerulisemaid põhjus ja, ja tegelikult kõige hullemad tormid puhkevadki ajuti jõust Antarktise ranniku lähedal. Ja siin on siis registreeritud maailma kõige tugevamaid tuuli. Need on siis üle 300 kilomeetri tunnis ehk siis näiteks, kui maakeral meil tuleb teade, et kusagil on orkaan, siis orkaani tugevus on 120 kilomeetrit tunnis. Ta ületab siis üle kahe korra. See torm seal ja meie õnneks niisugust tormi kogeda ei saanud, aga me, me saime Antarktika tuulte mõju oma naha peal kogeda küll siin Antarktika vetes, selle laevaga sõites. Siin on jällegi see, et need on maailma kõige tormisemaid mered, laev kõikus nagu pähklikoor, laev oli ligi 120 meetrit pikk. Jaa, ta kõikus nagu pähklikoor täpselt nii. Ja noh, kuidas nüüd keegi seda talusse oli muidugi iseteema. Sellest võiks pikalt rääkida, et ega sa seda enne ei tea, kui sa seal juba oled. Ja minul õnneks no mihukene, ütleme läikis küll. Aga, aga ma olin jalul ja liikus ringi ja mina igatahes läksin kaptenisillale ja seisin seal ikka väga palju aegu ja ma tahtsin pildistada neid meeletuid laineid, see oli pöörane see, kui see lainemägi tuleb laevaninale vastu, siis vesi pihustub ja ta lendab nii kõrgele, et noh, see kaptenisild oli viiendal korrusel. Siis sinna tuli tohutu veepritsmete pilv, nii et iga kord siis teed pildi ära, kui sa näed seda veepritsmete pilve lähenemas ja siis kütitud niimoodi maha, tõmbad ennast küüru, peidad kaamera siia kuskile kõhuõõnde ja, ja siis ootad, kui see vihm üle läheb, siis vaatad jälle järgmist. Nii ta umbes käis seal Sul on elamus, ma, ma tundsin, et ma sain sellest energiat juurde lihtsalt. Ja öeldaksegi, et, et ka just siin vetes tekivad maailma kõige kõrgemad lained. Ja nad tekivad selle tõttu õieti, et Antarktise mandri ümber on ju ookeaniavarused, mitte miski ei takista tuutel oma võimu näitamast. Ja õieti tekivadki niisugused tuuled. Need on siis läänetuuled tormavadki ümber selle mandril ringiratast. Ja need meeletud ühesuunalised tormid panevad liikuma ka v. Niimoodi tekib ümber Antarktise mandrimaailma kõigevägevam koos. Kas te vee-elukaid nägite? Vee-elukaid? Me nägime just seal Ta lähistel ja, ja mandril ja nendest me räägime pikemalt kindlasti järgmistes saadetes. Aga kui see parajasti see torm siin möllas. Ema oli nii vaimustatud, et ma lähen, nii vinged torm, mis ma läksin kapteni juurde, küsisin, et et kui vägev torm see siis nüüd on. Kapten ütles, see ei olegi torm. Kuidas ta seda nimetas, siis ütles, et see on tugev tuul, et et Antarktika vetes on tormiarvestus, käib hoopis teistmoodi kui, kui mujal maailmas, nii et et näiteks märg tõuseb õhku ja no ma ei tea, mis seal lõpus võib juhtuda, aga igal juhul igal juhul see ei olnud torm, kui, kui see hiigellaev kiikus nagu pähklikoor seal lainete peale vesi pritsis kõrgemale kui 10 meetrit. See nagu tormi olnud ja tuule kiirus oli näiteks kusagil mingi mingi 90 kilomeetrit tunnis, et, et seda ei loetud tormiks sealkandis. Aga Eestis üks niisugune, et sajandi torm tsunami. Mis iganes nime sellele anda Jube maailma lõpp käes ja seal käib kogu aeg see trall seal, see on pöörane ja õieti see, see läänetuulte jõud paneb siis maailma suurima hoovuse keerlema ümber Antarktise mandri ja see mõjutab tervet maakera väga mitmel moel. Et ma nimetaksin seda läänetuulte loovust maailma tugevamalt Hoosta lõunapoolkera hoovuste emaks. Sest kui me natukene mõtleme maakaardi peale, siis sellest ringlevast hoovusest lähevad põhja iga mandri juures, nagu niisugused kiired eksis, külmad hoovused suunduvad nagu kvaatori suunas. Ja niimoodi ongi siis näiteks kui mõelda Lõuna-Ameerika mandri peale, siis siin serva peal jookseb Peruu loovus siis Aafrika äärt mööda läheb põhja poole Pengu Eela hoovus ja Austraalia rannikut mööda läheb Lääne-Austraalia koos igale poole toovad külma vett ja rannikule kõrbevööndi. Et see on tohutu mõju sellel läänetuulte hoovused on üks maailma, ütleme, ma ei oska öelda, mis, mis asi see on siis niisugune suur hooratas kogu maakera jaoks. Ja Antarktika jaoks tähendab see seda. Ta ta eraldab Antarktika, must maakerast ja lane tuulte hoovuse sisemisel poolel on näiteks veetemperatuur hüppeliselt külmem kui läänetuulte hoovuse välisel küljel. Noh, need külmad veed ei pääse nii kergesti siit hobusest üle. Ja teine, et kui vesi on külm, siis ka selle vee kohal õhk on külmem, hüppeliselt läänetuulte hoovus, sest seespool ja niimoodi seda, seda seina, see on siukene, nähtamatu temperatuuri sein, kus õhku ja veetemperatuur kukub järsult, mitu kraadi, seda nimetavad teadlased polaarfromtiks. Ja see polaarfront nagu isoleerib Antarktise mandri kogu maakerast ja just selle tõttu, too ongi seal nii jäiselt külm. Ja meie saime oma naha peal jälle kogeda seda sama nähtamatut seina kusagil lõunatsioodsa saarte kohal. Hästi kaugel keset ookeani ja meile öeldi, et nüüd me läheme läbi polaarfrondi ja siis me käisime, hambad ristis, iga paari tunni järel jälle seal laevalael oma naha peal tundmas, et kuidas on, kas on muutunud ja tõesti mõne tunniga see õhutemperatuur kukub, kus ja algasid need jääga kaetud saared ja, ja jäämäed ja kõik muu. Et see on tõesti kummaline, kuidas seda oma naha peal sai tunda ja paljud teadlased nimetad tahavadki just seda polaarfronti Antarktika piiriks, ehk siis Antarktika on see tervise jäine piirkond ümber lõunapooluse ja nad ütlevadki, et, et polaarfrondis läbides sa jõuadki Antarktikas ja meie saime seda oma naha peal tunda ja see oli tõesti selgesti täiesti selgesti tunda, nii et seal seespool algab siis see jäine maailm ja selles jäises maailmas jälle eestlase jaoks. Kui sa lähed sinna suvisel ajal ja mitte väga sügavale mandri sisemusse, olgu siis rahustuseks öeldud, on üsna kodune Eesti südatalvetunne. Et kuulame seda mõnusat lume krudimat, mis tänavu talvelgi meil siin on üsna tihti olnud. Minule meenutab ta täiesti Antarktika, seda suve. Seesugune oli siis tänane saade Antarktika ilmast ja muust sinna juurde kuuluvast millest tuleb juttu järgmises. No mõtlema selle peale, millist elu seal Antarktikas Me saime oma reisi peal kohata. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
