Ei iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Nüüd ma tean, kus ja na ma ja kus peale ja naba suure külma Me taaga lai jala tundra aga suure külma Me taaga lai ala, tundramaaga. Rastundraat leidsin paiga, kus on palju suuri metsi. Öeldakse, et see on taiga ja raa sinna, kas siis öeldakse, et see on paiga ja et raasin kas. Siis ma jõudsin ka tuum, et sa oma tammekännu otsa puhkasin ja teadsin, et mind ootama, Sonste ka siin ja teadsin, et mind ootama son stepp, stepp on Navarro kuuma suu meile uraasi ja preeria stepi kaksikvend Ameerikas Bei siis n preeria stepi, sekven, ame rikat peitis end kui keset Toomarret, Kelley aadli vadaskusli iva kõrvas ja kui skorpion torkab sõrme ja et oled jõudnud kõrbe ja kui skorpion torkab sõrme ja et oled jõudnud kõrbe. Kui ma kuulen, ma Emery, mõtlen meil Eeva Helme päästaks mere ma end välja, aga Mil vahelt välja päästaks me vahelt välja. Aga mille vahelt välja kui sõi ta tööle, ma Me ütleb sulle ka meil tere. Kui Aafrikat oled jõudnud kõrbes südamesse sõudnud Aafrikas oled jõudnud kõrbes südamed sõudnud rast kõrbegu maa vanni, rutasin ma savanni teadmata, mis koht on see ja mis ootamas mind. Teadmata, mis. Ta on ja mis ootamas mind. Tere jälle tammekännu jaanirännulaul on pika aja jooksul juba ise ka nii pikaks kasvanud, et kui me oma rändadega lõpule saame, siis ei tea, kas jutu enam saatesse mahubki Jah, aga siis on hea lastel meelde tuletada, millest kõigest veel saadetes juttu on olnud. Aga see paik, kuhu me täna juttude abil satume, on tõepoolest põnev. Täna oleme siis sa vannis ja sa vann on selles suhtes väga huvitav paik, et kõik need loomad, keda me vast juba peale oma metsaloomade lapsepõlvest kõige varasemast east teame niimoodi pildi järgi ja keda me loomaaias kõige rohkem igatseme näha. Nemad on ju ennast elama sättinud savanni elevandid, kaelkirjakud, sarvikud, jõe hobused ja veel lõvi ja ongi väga huvitav. Miks ei ole seal nii huvitavad loomad on ja miks nad on nagu üle kõigi teiste loomade? Ja ma arvan, et te võite võtta ette head tuttavad, ene kaardid ka, siis on paremini näha, kus see savanni asub ja minul igatahes on küll alati kartsin silmade ees, siis on kohe hea vaadata. Jah, ja siin kaardi peal on rohekaskollase värviga märgitud savanni levikupiirkond ja number on ka kenasti peale kirjutatud, see on number 15, c piirkondadesse. Tüüpiline vann, kus lõpmatu kaugele on võimalik vaadata, nagu silmapiir vastu tuleb, sest ta on küllalt tasane maapind ka. Jah, sa vann, suur rohumaa ja miks seal siis neid puid vähe on? See kõik sõltub sademetest. Kuna aastane sademete hulk on ainult 400 kuni 500 millimeetrit või sõltuvalt asukohast veelgi vähem, siis ei saa seal palju suuri puid kasvada, mis nõuavad rohkem vett. Ja need puud moodustavad siis hõrendike, kasvavad salguti või lausa üksikult. Ja sa vann laiub mõlemal pool ekvatoriaalsetes pöödet. Kui ma uuesti kaardi juurde tagasi tuleme, siis siin kaardi peal on võimalik asjas anni piiri tegelikult veidike laiendada veel. Siin on halli värviga märgitud kuiv troopikametsi hõrendike põõsastik ja päris paljudes raamatutes on tegelikult see ka pandud sinna vanniga ühte patta, aga kõik. Nii et ka seda hõrendiku kutsutakse sa vanniks, nii et te võite julgesti uuesti kaardi kättevõtetesse savanni piirinud suuremaks ajada ja vaadata siis vannina nii neid halli alasid kui selliseid rohekaskollaseid alasid, mis siin kaardi peal vastutele vaatavad. Vann see nimi on päris naljakas savanni Me viimane osa on vann. Sealt saaks nagu vanni võtta või. Ja kuigi sa vannis võib olla kuni 10 kuud põuda siis vihmaperioodil ometigi tärkab intensiivne elu ja kasvamine ja väga palju on seal just rohttaimi. Tõesti neid rohttaimed? Seal on palju, aga nad ei ole liigiliselt mitmekesiseid. Taimeliik on seal suhteliselt vähe, tähendab, kõik need kõrvekesed tunduvad ühte nägu, oled, mis seal kasvavad ja siis, kui nad kõik kasvama hakkavad, neil on kiire kasvutempo. Nii et need rohusööjaid, keda seal savanni son tõesti lõpmata palju ja ilmselt nii palju rohu sõeluts üheski teises looduslikus vööndis ei olegi need, siis hakkavad rohttaimi jälle kohe hoolega kärpima, mis kasvada on jõudnud ja kärbitakse veel niimoodi, et rohusööjad liiguvad seal nagu selliste väikeste lainetena. Ja tavaliselt kõige ees on siis sebrad, kes tulevad pärast vihma sinna, kus rohi kasvama hakanud ja söövad ära nende kõrte ülemise tipukese siis pärast sõbrasid tulevad, kui luu anti loobid ja siis mõned väiksemad anti, loobid veel ja nemad söövad siis selle, mis sõbradest üle jäi. Kõrre keskosa ja siis kõige madalama osa söövad pisikese Thomsoni gasell, kes peaaegu juurteni söövad selle tasandiku ära ja niimoodi siis saavad need erineva väljanägemisega loomad kenasti ühe sama maa peal söömas käijad käivad seal ära, liiguvad edasi ja järgmisel vihmaperioodil, kui nad tagasi tulevad, siis nad satuvad jälle samasuguses rütmis, kõige pottsepad siis jällegi need knouanti loobia, jälle tompsoniga sellid. Jälle see ringmäng käib, niimoodi on see käinud juba miljoneid aastaid ja kui hästi see süsteem töötab, seda näitab kasvõi see, et noh, kui te vähemalt filmisuhetes vanni näinud, näete, millised hiiglaslikud Kloode ja sebrad ja üldse teiste loomade karjad kõikidele sealse vannis seda rohtu jätkub, kõik seal söövad. Ja kuigi Aafrika loomad on tuntud juba meile lapsepõlves, siis aafrika taimed nii tuntud ei ole, aga ometigi seal kasvab taimi, millest me oleme kuulnud vähemasti nime. Väga tüüpilised savannipuud on akaatsejad. Neid on koguni üle 700 liigi, mitte küll ainult Aafrikas, vaid akaatsejad kasvavad kõikjal troopikas, eriti rohkesti Austraalias on akaatsialiike ja katsed ei pruugi olla sugugi ainult puud, vaid katseid on ka põõsaid ja katsetel väga paljudel liikidel üldse lehte ei olegi, vaid lehed on taandarenenud, nendel on ainult laienenud leherootsud neid laienenud leherootsuseid kutsutakse filoodideks. Acadsete õied on väga pisikesed ja nad on koondunud üksikõied keradesse nuttidesse. Niiet õisikud on silmapaistvad, suured, aga üksikuis on väike ja katseja õied, paljudel liikidel on lõhnavad ja enamuses on nad kollast värvi. Ja ka meil kevadeti vahel müüakse kollaseid siidi, akaatsia oksi küll moosi nime all. Sellepärast, et akaatsialehed meenutavad ka moosilehti, ma usun küll. Ameerika õrn rohttaim, häbelik moos. Nii ja akaatsejad on kiirekasvulised, puud ja põõsad ja põõsasliigid moodustavad Lausaga teiste torkivate lehtede ja vartega taimedega. Tork võsasid. Ja need tork võsad on levinud just kuivematel aladel kus jääb niiskust vajaka. Tork võsasid moodustavad ka peale kaatsejate paljude piimalille liigid. Kui akaatsejaid kaitsevad torkivad ogadi Astlad, mis on vartel siis piimalilledel hoopiski on taimemahla mürgine, tema kaitseb ennast keemiliselt. Georg sina vist kindlasti teadete, kelle eest hakkatsiad ennast vannis siis õieti kaitsevad. Ja need, kes kavatsed süüa tahad, neid on päris palju tegelikult ja mitte ainult süüa võid seal akaatsia sees elab ka igasuguseid loominud, sööjaid on näiteks kaelkirjak, pügab niidakatsiaid ja kui ka kavatsed enamasti nokkadega, siis kaelkirjak tänu oma eriliste mokad ehitusele pikale keelel, ta suudab seda vahet nii osavasti läbi suusatada, et ta saab sealt need lehed kätte ja eriti torgigi ennast. Ninasarvikud, kes võivad akvaatset süüa, need on just need mustad ninasarvikud või teravmokk-ninasarvikud, nii nagu neid ka eesti keeles kutsutakse. Nemad ei tee sellest okastest suurt midagi välja, nad lihtsalt krõmpsutavad kõiku okastega nätaka aedsed ära ja paistavad päris rahul olevat. Siis oli seal igasugused väiksed närilised, kes seal ogada vahel ringi jooksevad ja neil on päris hea turvaline seal olla siis nende näriliste vaenlased näiteks ketid, on sellised, kes seal akaatsia okste vahel ringi jooksevad. Kalaaugud on sinna ennast sisse seadnud, nii et need olendid on seal päris päris palju. Aga päris palju on ka selliseid, kes ennast sinna on nii osavasti sisse seadnud, näiteks on akaatsialiik, mida muudes keeltes kutsutakse flöötacatsjaks, kummaline akaatsia, millel moodustatakse logode alusel sellised nelja viied sentimeetrise läbimõõduga pahad. Pahad on sellised taimekudede väljakasvud, mis on ümmarguse augukesi sees ja siis, kui tuul vilistab, siis tekkis flöödi häält meenutav heli ja need põõsatis laulavad. Ja vot need pahad on jälle omakorda sipelgatele elupaigaks, kes seal siis käivad, elavad seal sees, tunnevad ennast väga koduselt ja nemad on siis, kui on need, kes akaatsitele kaitsevad kõiki, kes seda graatsiat sööma tulevad, neid kõiki nad ründavad ja nii väga paljud loomad näiteks anti loobid, kellel nõrgem koondnemad põgenevad akvaatsete juurest kohe minema. Kaelkirjak tuim pidi olema, tema vaatab väga rahulikult, seal hammustusel täpselt samuti nagu ninasarvik, temaga ei liiguta kõrva selle peale sipelgas, ta hammustab. Aga väikesi närilisi kimbutavad need sipelgad küll ja niimoodi kaitsevad Takaatsed, Takatsiatel on oma kaitsemeeskond täiesti olemas ja päris palju putukaid on sinakaatsete vahel ogade vahel ennast suutnud niimoodi ära peita, et nad näevad välja kas siis oga moodi või lehe moodi istuvad seal lehtede ja ubade vahel, ühed siis ootavad, et keegi neile tänu sellelt lehe moodi välja näeb, kurja ei saaks teha teisedel, lootes selle peale ta selline lehe või okka moodi on. Loodavad siis selle söögi ära petta ja ootad vaikselt, kuni söök neile suhu jookseb. Niimoodi nad seal 11 siis üle kavaldavad ja elavad nende ogade, selle võsa keskel putukatele pakkusse, akaatsia ka väga palju võimalusi. Ja katsed on veel omapärase võraga. Nendel võra on äraspidi munajas, näeb välja nagu vihmavari. Ülalt väga lai all aheneb peeneks tüveks. Tihtipeale kaelkirjakud pügavad nii Takatsiaid, niiviisi Tokaatsed omandavad sellise liivakella kuju, nii et Alton tühjaks söödud või siis keskelt tühjaks söödud katsel õnnestub pikemaks kasvada, nii kaelkirjak ei suuda neid ülemisi, oksjon on kättesaadav, siis ta ülevalt kasvab laiaks keskelt, siis lükatakse remondi ära, kaelkirjakut siis ka ühe huvitava anti lobiliigi kere nukk antiloobi poolt, see on selline hästi pika kaelani anti loop, kes siis erinevalt teistest tõuseb, aeg-ajalt tagajalgadele tõuseb, seisab kahe jala peal püsti ja toetab esimesed jalad, kas siis põõsast okste peale või vastu tüve sööb siis seda puud kõrgelt niimoodi ta on saavutanud ka omaette ökoloogilise niši ja muidugi elevandid võivad seal akaatsia osas veel maiustamas käia ja nemad siis murrad küll loksi ja nad ei ole üldiselt väga pepsid toidu suhtes, nad söövad nagu kõike, mis seal kätte satub. Jaa, Aafrikas üks suuremate lehtedega puu Sa vannis on aafrika vorsti puuki, keelija vorsti puit on ainult kaks liiki Aafrikas ja see nimi tuleb tema kummalistest viljadest. Vili ripub pikka vilja raha otsas ja on tõesti nagu maksavorst näeb välja. Maitselt ka või? Ei tal liha maitset ei ole, ta koguni on väga tugeva viljakestaga. Kui vili saab valmis. See jäike sünnib. Loomad võivad tema vilju süüa, aga inimene ei kasuta tema vilju toiduks. Ja sellel vorstipuul on väikesed punased kellukad õied, lehed on tal nahkjad. Ka liitlehed, rohelised, tumerohelised, läikivad ja Aafrikas vannis kasvab Seesam. Seesam sendutav muinasjutus on sellised võlusamad Seesam, Seesam, avane. Ja nüüd tuleb välja, et võlusõna hoopis kasvab. Ja Seesam on üheaastane, taimviljadest pressitakse õli ja seesami tuntaksegi kastoorõli taime all, samuti tema viljadest saab siis kastoorõli. On tähtis õlitaim ja ei ühtegi imet. Sees on, meil on tavaliselt lehed kolme kaupa varrel ja lehed on kitsad, õied on lehekaenlas üksikult ja õied on valkjad ja võivad olla ka roosakad. Ja veel üks tuntud savanni Taimun riitsinus. Riitsinus on ka rohttaim, kuigi ta võib lausa puu mõõtmed välja anda ja võib vahel kaalusel puituda. Riitsinus on piimalilledega sugulane ja ta on ka kiirekasvuline taim juriitsinuse seemnetest samuti valmistatakse riitsinusõli. Õitsemise seemned on munad, kanamunataolised ja sageli mustrilised. Ja lehed meenutavad kujult vahtralehti on suured ja kitsendused on aretatud väga palju erinevaid sorte. Näiteks valge, rooliste lehtedega riitsinus kutsutakse koguni moskiitotaimeks. Moskiito riitsinusleherood on valged ja see on nii kaunis. Missugune on kõige tähtsam puus seal vannis kõige levinumad puud, savanni Sonakaatsejad ja üks suurimaid savanni puid on Paab, aga teda kutsutakse valesti, vahel ahvileivapuuks. Ja see, mida me kasvatame tubades ja kutsume ahvileivapuu, on tegelikult hoopiski väiksekasvuline põõsas. Portulactord lehti ja temaga saab hoopiski Lõuna-Aafrikas. Aga hiiglaslik savanni puupaat on tõesti tohutute hiiglaslike mõõtmetega tüvi räme ja alusel Sibulalt või pudelilt jämenenud, sinna korjata kuivaperioodi üleelamiseks ja paabel sõrmijad, lehed meenutavad vahtralehti kujult ja elemendid. Need on sellised, kes siis suudavad tänu oma suurele kogule nendel ahvileivapuudel ega midagi kurja teha, teised tavaliselt käivad nendest ainult mööda või siis halvemal juhul ronivad sinna otsa, püüavad sinna elama, sättida ennast, aga elevandid siis loodavad sealt saada värsket toitu, nad tihtipeale murravad need puud maha kihvadega uuristad auku, sealt seest on võimalik siis niiskemat kiudu saada, mis on toiduks kuival aastaajal. Aziz üritab mitmekesi koguneda puu ümber tõugata, siis ülevalt need mahlakad lehed, kui seal on need kätte saada ja ära süüa. Mõningate piltide peal on näha, kuidas elevandid anood kihvadega siis selle puuni ära räsinud. Ime üldse, kuidas ta elus püsib. Nad on nii palju kurja sellele puukesele teinud. Kui on väga kuiv kuivaperiood, siis paljudesse vannipuud, nende hulgas ka paak, laseb hoopiski Osama lehti maha. Mõned liigid lasevad kuivaperioodil kõik lehed maha. See on sundpuhkus. Et paremini taluda kuivust. Nii et sa vannis on see kuiv ja suveaeg, siis talv või? Seal kutsutakse kuivaperiood ja vihmaperiood ja mina ei julgeks sõnana talv kasutades kristall, see ikka kuum tolmune lumest ei ole seal lõhnagi seal üldse mingid sademed, sel aastaajal siis juttu ei ole, nii et päris talvest ma rääkida ei julgeks, ma arvaks, et see on siiski suvine kuumus. Suurem suvi, kuse vihmaperiood on nii, et. Aastaajad on siis seal lõuna pool ikka teistmoodi kui meil või on kõik samasugused, kui meil on suvi, siis neil on suvi ja kui meil on tall, siis neil on talv. Jah, kui see ala on põhja pool ekvaator, siis on täpselt samasugune aastaaegade vaheldumine. Kui ma veelkord meelde tuletan, et aastaaegade vaheldumist rääkida, seal on kaunikesti kahtlane. Aga lõuna poolkeral on kõik pea peale pööratud, nii nagu lõunapoolkera isegi on natuke noh, seal nagu kõik seisaksid, pea alaspidi. Nii on seal aastaaegadega ka, et siis kui meil on suvi, on neil talv ja siis, kui meil on kevadel neil sügis ja nii edasi edasi, tähendab kõik on just risti vastupidi. Miks ta nii on, seda ma usun, te saate siis meelde tuletada, kui te võtate oma kooliraamatu minu meelest neljanda klassi loodusõpetuse raamatu ja seda veel kord hoolega. Loete, aga ikkagi savanni. Kui vihmaperiood on, mis siis on, kas on suvi või on talv? Kui meie aastaaegadega võrrelda, siis mina arvan seisu hoopis kevad, sest siis kõik tärkab ja läheb roheliseks ja kasvab ja, ja siis paljud nendest konnad paljunevad ja ka putukad paljunevad ja linnud paljunevad, see on üks suur paljunemise hooaeg, oli aeg ja see meenutab kõige rohkem meie kevadet. Kui nüüd päris konkreetseks minna, siis kõige rohkem sademeid tuleb märtsis, veebruaris ja võib-olla ka aprillis. Ja kõige kuumemad ja kuivemad ajad on juuli, august, september ja siis need vahepealsed kuud seal siis natuke sajab ja natukese ajaga vihmaperioodist kuivaks minemisest ja kuivastele vihma poole minemise periood. Ja vot siis, kui need know anti loopida ja sõprade pojad hakkavad sündima, need sünnivad just enne seda kõige rangema vihmaperioodi algust jaanuaris-veebruaris siis on toitu kõige rohkem, neil on kõige kergem oma eluga toime tulla ja siis hakkab ka varsti juba jooksuaeg ja siis kanda, kui tiinusaeg. Nendel loomadel on just see kõige kuivem omal ajal siis kui ei ole vaja neile nõrkadele järglastele toitu. Ta ise rännates on võimalik siis enda eest hoolitseda ka järglased, kes veel kehvakesed on, nemad pikki rännakuid ette võtma ei pea. Ja vot niimoodi siis rännatakse, tähendab, need kuivad ja, ja niisked ajad ei ole igal pool üheaegselt, siis rännatakse seal nende suurtel aladel pidevalt ringi, nii et kuiva käest niiskuse kätte, niiskuse käest jällegi veel suurema niiskuse kätte ja nii edasi ja nii edasi. Nad kogu aeg liiguvad vastavalt sellele, kuidas on joogipaikasid, kuidas on söögipaikasid ja seal toimunud suur ringkäik, ringmäng, kogu aeg. Aga nüüd on tammekännujaan juba tükk tükk aega vakka olnud ja ma tean, et sa lubasid meile jutustaja täna ühe muinasjutud. Eks omad muinasjuttudele savanni elanikelgi samamoodi nagu kõigis teistes maailma paigus ja mõned on teile kindlasti väga tuttavad, näiteks loeksin alguses ühest väga tuttavast muinasjutust, keegi ei tea, kus ta päris alguses on saanud, aga kõlab ta siis niimoodi. Vanal hallil ajal polnud elevandil lonti. Tal oli ainult saapasuurune jäme mustjas nina, mida võis käänata küll ühele, küll teisele poole, kuid mingeid asju üles tõstada sellega ei saanud. Kuid tol ajal elas üks elevant, uus elevant, elevandipoeg, kes oli täis rahuldamatut uudishimu ning see tähendab, et ta esitas lõpmata palju küsimusi. Ta elas Aafrikas ja terve Aafrika oli tema rahuldamatu uudishimu täis. No ta küsis oma pikalt tädilt jaanalinnud, miks selle sabasuled just nõndaviisi kasvavad ja tema pikk tädi Analyncolkis teda oma kõva kõva jalaga. Siis küsis ta oma pikalt onult kaelkirjakut, miks selle nahk nii tehniline ning tema pikk onu kaelkirjak kolkis teda kõva kõva kabjaga. Aga ikka oli ta täis rahuldamatu uudishimu. Ta küsis oma suurelt tädilt jõe hobult, miks selle silmad on nii punased ja tema suur tädi jõehobu kolkis teda oma suure suure kabjaga. Ja ta küsis oma karvaselt onult Paabjanilt. Miks on melonitel just selline maitse ja tema karvane onu paavian kolkistada oma karvase karvase käpaga? Ta esitas küsimusi kõige kohta, mida ta nägi või kuulis ja tundis või haistis või puudutas. Ning kõik tema onud ja tädid kolkisid teda. Aga ikka oli ta täis rahuldamatut uudishimu. Nonii, see lugu algab. Ja tema uudishimu lõppes siis sellega, et krokodill meelitas ta väga enda lähedale, et ütelda elevandipojale suur saladus, mida tema tavaliselt lõunaks sööb. Kui elevant oli talle piisavast lähedusse jõudnud, siis kahmast elevandi saapa suurusest ninast kinni ja tahtis teda endaga vette tõmmata, teda seal mõnusasti siis süüa. Aga siis üks madu päästis elevandi ära ja venitasid ühelt poolt krokodill ja teiselt poolt madu. Ja niimoodi siis ainuke koht, mis järgi andis, oli elevandi ninamis venis pikaks, pikaks, pikaks, ja nii et tänapäevalgi on tal sellest palju abi sellest ninast selle nina pärast kasutatakse teda veoloomaks ja see aitab tal omal elus väga kergelt hakkama saada. Ise arvan uudishimu kohta, et öeldakse ju vanasõnaga või vahel, ema ütleb, et kui sa nii uudishimulik oled, siis kasvab sulle pikk nina ja karikatuuridele ka on näha, et kui kellelgi on väga suur uudishimu, siis tal on ka tehtud ikka pikk nina ja uudishimu. Muidugi on see, mis meie saadet siin juhib ja meie väike sõber, siil, siin on neist kõige uudishimulikud ja eks me püüame siin siis tema uudishimu rahuldada. Vasta jääb sellise ninaga, nagu tal praegu on, päris armas nina. Ja mina igatahes küll ei ole tundnud, et mul uudishimust, mina oleks pikemaks veninud või on pikemaks veninud. Ei ole hea uudishimu, ilmselt nina pikemaks ei venita. Nojah, ja kas see nüüd päris uudishimu ikka valimisse elevandi nina pikaks veninud desse on ka omaette küsimus, aga sellest pikast ninast seal elevandil on tulu küll päris palju, tänu sellele saab ta kõrgelt oksi ja lehti kätte, mida ta siis sööb, tänu sellele saab ta juua, sellega võtab ta nagu voolikuga lombist vett ja paneb siis enda suhu korraga 15 20 liitrit, sedasama londiga saab ta eemale peletada, noh, kasvõi nüüd kutsumata külalisi londiga vehkides. Sellega võib ta tolmu vanni võtta, nii et see on üks äraütlemata tarvilik elund sellel elevandil ja, ja kui nüüd natuke mõelda, mis sest elevandist võiks siis saada, kuidas lonti oleks, mismoodi elevant üldse oma eluga toime tuleks, kujutage ette londi asemel väike seakärsa moodi nina, ainult ta võiks päris hätta jääda kohe kui seda muinasjuttu uskudes sellel väikesel elevandil lausa vedas, et ta nii uudishimulik kolilise krokodilli lõpuks kokku sattus. Aga need teised loomad, kes seda elevanti seal kiusasid ja temaga ei tahtnud üldse rääkida. Tegelikult elavad savannialadel ja neid nähakse suur tänapäeva elevant täpselt sama tihti, ainult et ma kahtlen tugevasti, kas keegi nendest nüüd julgeks selles elevante niimoodi suhtuda. Nii nagu nad selles muinasjutus nüüd tegid hästi palju huvitavaid loomi ja nii palju tänases saates kõigist küll rääkida ei jõua, aga räägime nendest järgmisest rännusaates mis on siis spetsiaalselt nendele savanni loomadele pühendatud ja ma usun, et seal tuleb teile päris palju selliseid tuttavaid loomi ette. Ma usun, et ma suudan teie jaoks leida ka mõne sellise, kellest alles päris esimest korda midagi kuulet Lõpetuseks ma laulan laulu ja kuna tänase saate küsimus on meil jäänud esitamata teile, siis leiate selle küsimuse vast laulust. Siin laulus küsitakse tegelikult viis küsimust ja kes on hästi vale kaasa kuulama ja mõtlema, see äkki leiab neile küsimustele ka vastused ja tore oleks, kui ta siis kirjutaksite meile kõigi nende viie küsimuse vastused. Arva ära, kes ma o le. Mul on nina otsas, arr. Olen suur, kuid pole koole. Nahk kas ja puudub karv. Aga kes võiks olla heinamaa kõige suurem maismaa loom, mul pikk ja abivalmis nii-na. Ma selle abil vett joon. Kuid mis võiks olla minu, nii? Aafrika, mu kodu, ma, mu kael on kõike muud kui miini. Ma kõrgelt lehti süüa. Aga mind te vaevalt teate, elan jões, mul muudas kodu. Kaua ott, ema, mind peate nimest, tagupool on hobu. Nüüd mõistatage minu ta maa, kuningas, kel puudub kroon, on parem, kui te mind ei kohta. Ma olen kiskja hirmus loom. Ma loodan, te tundsite ära need loomad, kellest tammekännujaan nüüd laulis ja kui te nad ära tundsite, siis ei ole midagi lihtsamat, kui võtta postkaarti, kirjutada nende loomade nimed ja saata meile Ja meie aadress on Tallinn 200 100, Gonsiori 21, raadiomaja on ikka endise koha peal, ainult et tänav, mis enne oli Lomonossovi tänav on nüüd saanud Gonsiori tänavaks ja Gonsiori algab G tähega, mitte k-tähega. Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
