Tere, lapsed. Täna me seilame kaugetel maailma meredel  ja me tutvume nende mereelukatega, kes elavad kaugel-kaugel  ookeani sügavustes. Timmu, missuguse mereelukaga sina tahaksid kõige rohkem kohtuda,  missuguste mereelukat sa tahaksid kõige rohkem näha? Maailma kõige suuremat kala? Ma tean, maailma kõige suurem kala on vaal,  hai, hi-kala, hai, kala ma küll ei taha näha. Kui sa kardad või natukene ja vaal haid ei ole vaja karta,  sest tema on taimetoitlane. Tegelikult on väga paljud haid on üldsegi taimetoitlased,  ainult mõned liigid on need, kes söövad ka ikkagi nüüd. Ja inimesi tegelikult tegelikult need kiskjad on ainult  tiigerhaid ja valgehaid. Nemad on siis need, kes võivad süüa teinekord inimesi. Aga lihtsalt vaalhai on lihtsalt nii suur  ja noh, sellise üpris hirmuäratava välimusega Ta siis on nagu, nagu inimene või maja või. Võib-olla kuni 20 meetrine, no näiteks lõõtsaga buss on  umbes nii pikk, nii et on tõesti suur. Milline ta on, kuidas ma aru saan, et ta on nagu see see  vaal hai? No tegelikult ta ikkagi näeb rohkem välja hai moodi,  mitte vaala moodi, ta ei ole selline potsakas suur. Aga ta on ilus, selline täpiline ja näe,  mulle andis loodusõpetuse, õpetaja andis jälle pildi kaasa,  siin on üks Val ai. No vot selline tähniline on ta hall kala. Jah ja, ja, ja vaalad on hästi suured ja hästi hästi sõbralikud,  on ka, eksole. Äkki ki me läheme siis hoopis vaalasid vaatama? Ja vaalasid, me võime nüüd küll vaatama minna,  timo, aga vaal ei ole ju. Kala sisse vaal vaal on mereloom. Ja ta nimetaja sinivaal on üldse kõige suurem loom,  kes kunagi maailmas elanud arvatakse ja praegu on ta  kindlasti maailma kõige suurem loom ta nimetaja,  ta ei ole kala. Kala moodi ta on kala moodi, ta elab vees,  on kala moodi, aga tegelikult tema lähedane sugulane on  hoopis jõehobu ja jõehobu. Kunagi elas maal samamoodi, elas maa peal  ja oskas ka vees elada, aga siis ta avastas järsku,  et vees on väga palju toitu, Läks seda vette sööma  ja siis jäigi sinna vette ja tasapisi niimoodi muutuski  kalaks ja kala kala moodi. Aga jäi ikkagi nagu loomaks, aga nüüd on natuke nagu kala  moodi ja siis. Elab ju? Ma tahaks neid elukaid näha küll, nii kuhu me peaksime seilama,  et sinivaalu näha, no sinivaalad näiteks elavad Antarktikas. Nii Antarktikas elavad nad nii, me võime hakata sõitma  Antarktika poole. Läheme siis nüüd siit. Läheme siit Tallinna sadamast, näe, siin on Tallinna sadam. Läheme siit välja läbi Soome lahe, läbi Läänemere  ja Põhjamere hakkame minema sinna alla. Siin on kõik väiksed meres elavad hülged  ja seal elavad hülged. Väikestes meredes. Haikalad siin elavad ka või ei, haiglad elavad palju  soojemates vete, tähendab siis, kui ma lähen Pirital rannas ujuma,  siis ei ole hai. Hirmu või sellist hirmu ei pea üldse olema,  haiglad kindlasti siia meie külmadesse vetese ei tule. No nii, nüüd me, me oleme vist jõudnud ookeanisse,  ma maitsen, mis vesi siin on? Siin on tõesti soolane vesi. Andiookean, see on Atlandi ookean. Nii. Nii Timo, keda sina tahtsid näha, nüüd tahaks näha mõnda  looma juba küll, jah. Ega neid nüüd niimoodi väga kergelt ei näe ka,  sest et need Mereloomad on väga inimpelglikud. Jah, nad ei näita ennast nii kergesti ja me peame ise minema  ja mina mõtlen ka, et me võiksime ise minna tegelikult  hoopis mere mere sisse vee alla ja sukeldud sukelduma. Just, me võiksime sukelduda, aga selleks meil peab olema  muidugi sukeldumisvarustus, aga kus me praegu,  kus me oma paadiga oleme praegu praegu me oleme siin praegu,  me oleme siin Aafrika ranniku lähedal Aafrika ranniku lähedal. Siin elavad näiteks siin elavad näiteks merihobud  ja teemegi nii, et meie Tõnuga oleme sukeldujad  ja sina, Timmu, sina oled siis merihobu. Sellise häälega. Merihobu ei tee selliste häältega kappa ringi,  merihobu on hoopis üks selline väike kala,  kes ei ole tegelikult üldse kala moodi. No näe, Tõnul on siin pilt ka kaasas, mulle õpetaja andis  kaasa ja kõige suuremad merihobud, kes on tegelikult sellised,  ongi no umbes sama suured, kui oled sina timu täpselt minu  moodi ja täpselt sinu moodi natuke kõhnem ainult  ja natuke õnne ja mul ei ole sellist ilusat saba  ja kusjuures see saba on nendel merihobudel sellepärast et  nad saaksid ennast kinnitada meretaimede külge,  et nad saaksid siis paigal seista. Ja merihobudega on veel selline huvitav asi,  et neil kannavad poegi ja hoolitsevad laste eest. Isad ja. Teine asi, mis on merihobudel väga-väga tore,  on see, et nad suudavad värvi vahetada, nad on nagu  ka meelioni, nii et näiteks kui sina, Timo,  oled praegu Timo hoopis teist värvi, nii et sina näiteks  Timo oled praegu siin, ütleme sinisel taustal,  siis sina peaksid muutuma siniseks. Ma muutun siniseks või ei ja miks ma kardan,  et ma pärast ei saa roheliseks tagasi enam  nii et. Hea küll, hea küll, purjetame siis, nii,  purjetame siis edasi. Võtame suuna. Üle Atlandi ookeani, katsu jalaga ka, kuidas see vesi on,  nüüd on soe juba, no ma katsun, kuidas siin vesi praegu on,  ärme veel enne ära siis sõida. Nii, ma panen siia jala, katsun. Oi, ma sain vist torgata millegagi või nõelata mõel  merepõhjas ai, ei vaata. Vaata kui palju siin on. Ai, kõik jalas ju. Ei, mulle tundub, et see on siin. Siil. Merepõhjas on see järelikult eri ja see on meri,  siili. Kui sa nüüd merisiili otsa astusid, no siis  selle paranemine võtab päris kaua aega, sest et neid  merisiili okkaid on ikka väga raske jala seest kätte. Ja nii, et lapsed, kui te lähete kusagile kaugele reisima  vanematega ja lähete sellises kohas ujuma,  siis olge hästi ettevaatlikud, vaadake ette,  et te merisiili otsa ei astu, näete, merisiil,  merisiil on selline. Kui tema otsa astute, siis on väga-väga valus  ja selle paranemine võtab väga kaua aega. Ei ole üldse tavalise siili moodi ta pikemad okkad,  jah, nii. No õnneks õnneks mina sain praegu ravitud  pikaajaliselt tehtud selle ravi ja me võime minna edasi,  nüüd võtame suuna üle Atlandi ookeani Lõuna-Ameerika vetesse. Nii Lõuna-Ameerikas see Lõuna-Ameerika ja me jõuame sinna  soojadesse vetesse. Keegi nagu möirgas kuulsite või? Oota? Seal on seal on nagu mingid puurondid. Need on vaata erivi. Meil ei. Tule välja, timu, need ei ole nagu päris lõvi,  need on merilõvid. Vaata näit, vaata. Vaata tima. Oota. Need on nagu ülemoodi elukad, need ei ole üldse lõvi  moodi ju. Ei. Tegelikult on need, need on küll ülgemoodi,  aga ma näitan lastele ka pilti, mida sina praegu näete? Kus on vaata tegelikult isastel merilõvidel näete,  lapsed siin näiteks vaadata kui binoklit ees,  oi, vabandust, vabandust. Vabandust. Nii, vaata need Timo isasel merilõvil on selline  samasugune uhke lakk nagu päris lõvidel. Ja neil on Nad meirgavad teevad sellist häält ka, nagu ikkagi päris lõvitavad. Timbu kardad või? Ja. Mis sa kardad, tule välja, väga tore oli tuttavaks saada  nende lõvidega väga tore, väga tore. Nii lõpetasite selle röökimise või lõpetasime,  ma tahaks sini vaala näha. Noh, kui sa tahad sinivaala näha, siis tegelikult me oleme  praegu oma paadikesega õiges kohas. Me oleme nüüd siin Lõuna-Ameerika lähedal,  soojades troopilistes vetes, kui sinivalad muidu meeldib  neile olla kõige rohkem Antarktika läheduses külmades vetes,  siis siia Lõuna-Ameerika lähedale soojadesse,  troopikavetesse, samamoodi sinna Aafrika lähedale soojadesse  vetesse meeldib neile tulla poegima ja lapsi kasvatama  soojadesse vete sellepärast et pojal ei hakka  siis külm just soojas just, sest täiskasvanud sinivaal on  tegelikult väga paks ja suur ja talle meeldib kõige rohkem  olla seal külmades vetes, kus ta saab hästi palju toitu,  aga poegimas ja lapsi kasvatama, meeldib talle käia soojades vetes,  aga seal ta on siis dieedil. Jah. Emavaal ja pojakene, mina olen siis pojake,  valtere. Emaval tere, vala poeg. Ema vaal, kas sul soojas vees palav ei ole? Ei ole hullu. Ma tulin siia dieedile ja rasvakihti maha võtma,  miks sa dieedil oled, sest siin ei ole lihtsalt süüa? Aa aga pojake, me siis nälga ei jää või ei mina joon. Minu pojakene joob piima, tema joob piima 600 liitrit päevas,  600 liitrit. Oot-oot-oot, see teeb 600 pakki piima päevas ju  ja kõik see piim tuleb ju minu seest. Sa võid ette kujutada, kui väsinud ma olen nagu piimavabrik,  ma juba ootan väga ja loodan, et mu poeg õpib planktonit sööma,  et me saaksime tagasi jahedatesse Antarktika vetesse ujuda. Väga tore oli tuttavaks saada. Tore oli sinuga ka tuttavaks saada, roheline elukas. Ja ta kuulge, mehed, mul läks kõht tühjaks. Mihkel, Tõnu, Juta ei ole kaasas. Läheks koju tagasi. Noh, sinivaaladega on kohtutud ja me oleme kohtunud  ka merilividega merihobudega, siilid merisiiliga. Ettevaatust. Ja nüüd meil on aeg hakata tagasi sõitma koju  ja nii sõidame koju siit. Atlandi ookeanist ja sealt Põhjameri pea piima kodus oleks. Aida lapsed, aida lapsed.
