Siin lastetoa kooli emadepäeva nädala eri. Saade ja, ja meie erisaate teemaks on täna looduse kõige  kummalisemad emad. Ja me alustame oma rännakut siitsamast Eestist. Eesti on siin. Nii ja Eestis on talveunest üles ärganud just praegusel ajal  üks väga eriline ja kummaline ema. Ma arvan, et te tunnete ta ära. Kes see on? Ei, aga lapsed arvasid ära, no tõenäoliselt keegi metsas  seda näinud ei ole, aga see on tõesti karu,  keda te olete tõenäoliselt näinud pigem loomaaias kui metsas,  ma vähemalt loodan. Nii. Ja karu emaga on selline huvitav lugu,  et karu sünnitada lapsed siis, kui ta ise talveund magab. Nii et need lapsed, kes on alguses väga hädised  ja pimedad, sünnivad siis, kui karu on tegelikult koopas  ja nad hakkavad kohe usinasti seda piima imema. Ja selleks hetkeks, kui saabub kevadi, on aeg koopast välja tulla,  on nad juba ise asjalikud. Ema on ka üles ärganud, ema on ka üles ärganud ja. Ma ei, see on nagu kummaline. Naljakas ka. Mõtle kui lapsed, mis see oleks, kui teie ema magas pool  teie lapsepõlve li? No õnneks inimene tegelikult talveund ju ei maga,  kuigi paljud inimesed tõesti talviti on väga väsinud  ja pahurad. Näete, siin on veel üks raamatust karu pilt. Nii. Suur ja ta on tõesti suur, võtame järgmise pildi. No näiteks siin on üks väga kummaline ja väga veider ema,  see herne ema. Ei, see ei ole hernema. Nii, lapsed, mäletate, me kunagi õppisime,  et Eestis elab kärnkonn. Aga see loom, see on kärgkon ja tema ei ela mitte Eestis,  vaid tema elab Brasiilias. Nii, ja ma näitan teile, kus see Brasiilia asub,  ta asub siin Lõuna-Ameerikas, siin on Brasiilia  ja siin elab kärgkon, nii. Et need valged pallid See ma näen, seal on ju see konnaselg on valgete pallide taga. Kärg on, ongi väga eriline ema, sellepärast et tema kannab  kõigepealt enda seljas selliseid mune. Need on tema lapsed ja ja need on tal alguses siin kärje sees,  need munad ja nendest munadest kooruvad siis pojad,  kes elavad samamoodi selle kärgkonna seljas,  senikaua, kuni nad kasvavad suureks ja saavad juba ise ringi rännata. Vot paljudel neid, no neid võib-olla 60 kuni 70 last tema  seljas just sellepärast on kärk on väga eriline emasloom. Hoolitsev konnaemaga hoolitsev Sak 60 70 ja,  ja kui Saska rääkis, et tavaliselt konnad üldse ei hoolitse  oma laste eest, et nad munevad kuhugi vette  ja siis lapsed muudkui hakkavad ise kasvama. Konnalapsed on kullesed ja ma arvan, et kõik lapsed on  vähemalt korra elus kusagil tiigikeses või  või mõnes järvekeses näinud kulleseid ringi ujumas ma võin  näidata siin ühte pilti, siin pildi peal on  siis näha, kullesed. Need on juba natukene suuremaks kasvanud,  alguses on nad sellised hästi pisikesed. Ma arvan, et lapsed, te olete kõik näinud,  noh, nad on sellise sellise kujuga, tavaliselt saba on tüki  taga nagu punkt ja koma just, aga lapsed,  seda peab ütlema, et, et Neid kulleseid ei tohi veest välja  võtta ja maismaale visata, sellepärast et maismaal nemad  hingata ei oska. Ja ja kõik konnad on Eestis looduskaitse all just Saskia rääkis. Sellepärast, et konn on tegelikult ju inimesele väga kasulik loom,  sellepärast et ta sööb putukaid, kaasa arvatud sääski. Sääse pinise just, just just need, kes hakkavad suvel meie  verd tulema imema, aga millised sääselapsed  siis on? No sääselapsed on sääsevastsed ja nemad,  ma kohe näitan, millised nad välja näevad. Sääsevasted on sellised väiksed, hästi pisikesed. Vennikesed ja nemad elavad täpselt samamoodi nagu kulles,  et nemad elavad vees ja sääsed saavadki tegelikult elada  ainult nendes kohtades nendes paikades üle maailma,  kus on vesi kõrbes, nemad elada ei saa. Aga vot sääseemast rääkides on väga oluline sul teada Timmu  ja teil ka lastel, et tegelikult need, kes meie verd imevad,  ongi ainult ema, sääsed. Jah, tõesti, isased siis ei ime üldse. Isasääsed, nemad on taimetoitlased, nemad imevad taimemahla,  aga ema sääskedel on verd vaja selle jaoks,  et ta muneda jaksaks, aga ta peab verd imema 10 minutit järjest. See on väga oluline 10 minutit järjest, et iga kord,  kui sääst tuleb meie keha peale verd imema,  siis ta riskib oma eluga. Aga ta riskib sellepärast, et ta tahab muneda. Nii et ta tuleb siia peale ja väga paljud neist ju surevad,  me lööme nad ja surnuks. Aga kui nad suudavad 10 minutit järjest verdimeda,  siis nad lähevad kohe ja munevad umbes 200 kuni 300 muna,  nii et igal ema sääsel on 200 kuni 300 last. Oh sa jutt, just see. On siis need, kes ta, nemad, kes nemad, nemad,  nemad söövad ainult taimemahla, nemad joovad ainult taimemahla. Aga jah, tähtis on see, et, et lapsed, te teaksid,  et sääsed saavad elada ainult nendes maailma kohtades,  kus on vesi seal, kus on kõrb ja vett ei ole,  seal nemad elada ei saa. Ei saa ju keegi elada. Tegelikult kõrbes, kõrbes saab elada küll. Nüüd ma tahaksingi teile rääkida ühest väga huvitavast emast,  kes elab just Austraalia keskosas, ma näitan teile gloobuse peal. Näed siin Austraalia keskosas, siin kõige kuivematel  ja palavamatel aladel siin Austraalias elab just üks loom,  kes ei vaja vee olemasolu ja see on punakänguru. Punakänguru on sellepärast väga huvitav ja väga eriline ema,  et nagu te näete pildi pealt, siis temal on kõhu peal  selline tasku see nagu kukkur. Ja kui ema känguru poegib Siis tema pojad võivad alguses olla kaaluda ainult üks  või kaks grammi ja olla võib-olla ainult  nii suured ja nad on pimedad ja ilma ilma igasuguse karvkatteta,  aga nad juba oskavad väiksest peale ronida mööda ema kasukat  ülesse siia taskusse ja minna sinna sisse  ja hakata seal siis susinasti piima imema. Ja nad imevad seda piima nii kaua, kuni nad kasvavad juba  suuremaks ja tulevad sealt siis välja. Aga teinekord, kui känguru on juba suureks kasvanud,  võib-olla sama suureks kui ema, siis neile meeldib ikka  teinekord sinna taskusse peitu minna ja siis on väga  naljakas vaadata mõningaid pilte, kus känguru ema seisab niimoodi. Sealt taskust paistavad välja niisugused suured känguru jalad. Neile meeldib seal käia, kus mõned loomad munevad,  munevad ka, nagu siis need konnad või no linnud tavaliselt  linnud munevad, aga loomadest munesid vanal ajal  dinosaurused praegusel ajal on ainult mõned väga naljakad loomad,  kes oskavad muneda näiteks no näiteks selline naljakas loom nagu,  nagu nagu nokkloom, no tegelikult päriselt  ka nokk loom, nokkloom on selline naljakas loom,  nagu te siit pildilt näete, lapsed, see on nokkloom. Nii labidas, nagu te pildilt näete, see on tõesti üks  naljakas loom, see nokkloom siis, kui ta kunagi avastati  esimest korda Austraaliast, seal, kus elavad  ka need kängurud ja maade avastajad, kes ta avastasid,  ta koju tõid, siis alguses arvati, et tegemist on  mingisuguse naljaka, arvati, et see niisama nalja pärast  kokku õmmeldud veider loom, kellel on on pardinokk  siis kopra saba ja mutikeha. Nokkloom siis nagu muneb. Nokkloom muneb nagu. Part, ja nagu part tema muneb, aga, ja pärast seda ta haub  täpselt samamoodi ka nagu part või nagu kanad tema haub,  aga pärast seda hakkab ta lapsi imetama ja  siis ta käitub nagu imetaja, nii et tema ongi selline  kummaline loom, et ta muneb, haub ja siis imetab. Just, aga nüüd, kõige olulisem küsimus tänasel päeval,  mille poolest on erilised inimeste emad? Ja teevad nad pesevad pesu, triigivad pesu,  nad sõidavad autos. Nad on, toovad lapsi, lasteaiast, viivad lapsi,  lasteaeda, nad töötavad õpetajatena töötavad arstidega igal pool,  aga Timmu, ma küsin su käest, kui kaua kasvatab inimese ema  oma last? Ma ei tea, no tegelikult on ju loomariigis niimoodi,  et tavaliselt kasvatab ema oma lapsi noh,  kaks kuni kolm aastat, mõnikord natukene vähem,  mõnikord natukene kauem, aga põhimõtteliselt kaks kuni kolm  aastat on see keskmine, aga kaua kasvatab inimese ema oma last? Ta kasvatab teda ju 20 või rohkemgi aastat  ja sellepärast ongi tegelikult meie emad meile väga tähtsad  ja neid tuleb hoida, tuleb teha täpselt nii,  nagu nemad ütlevad, sellepärast et nad hoiavad  ja kasvatavad meid terve meie elu, aga vähemalt 20 aastat,  kuni me oleme kodus, pärast on emadepäev üks väärt päev  ja emadepäev on väga tähtis päev. Lapsed aidake oma emasid, olge head ja hoolitsege sellepärast,  et nemad hoolitsevad teie eest väga pikka aega. Just ilusat. Saabuvat emadepäeva. Head aega.
