Kiisu käib õues, tuul tuhiseb ta taeva asja ei ma aga ka. Ema on köögis ja askeldab. Lees ei ta oi nõuda. Auto käima, aga? Jaa jaa. Tuutuutuutuutuutaakna. Täna, head sõbrad, on mul teie jaoks kaasas muinasjutt Indiast. Tian kaugeia kuuma, seal paistab palav päike ja kasvavad suured metsad, mida kutsutakse džunglit, eks muidugi. Neist džunglites elavad suured ja kurjad loomad, tiigrid ja elevandid. Aga seal on ka neid loomi, keda meiegi iga päev kohtan. Näiteks hiired. Jäähiirest tulebki meil täna jutt. Räägitakse, kui tiigril on hiire süda, siis on parem, kui ta oma teeley kohta kassi. Juhtus kord, et vares kandis nokas hiirepoega metsa kohal, kukkus tallaga saak maha. Selles metsas elas inimene, kes oskas imesid teha. Hiirepoeg langes inimese jalgade ette. Inimene tõstis hiirepoja üles ja tõi ta oma onni. Hiirepoeg elas mitu päeva inimese juures. Inimene söötis-jootis teda ja hiirepoeg oli oma saatusega väga rahul. Kord läks tagaonnist välja ja nägi enda ees suurt kassi-hiirepoeg, lipsas tagasi onni, puges nurka ja istus seal ise hirmust värisedes. Naine märkas seda ja küsis. Mis sul viga on? Miks sa värised? Isand sosistas hiirepoeg. Me jonni lähedal kohtasin kassi ja nüüd surema hirmu pärast. Inimene mõtles veidi ja ütles. Hüva, ma teen nii, et sa enam kunagi kassi ei karda. Ärkad sa juba mitte enam hiirepojana, vaid kassina. Nii nagu inimene oli lubanud, nii ta tegigi. Hommikul ärkas hiirepoeg kassina. Nüüd pole sul enam tarvis kassi karta. Nüüd oled sa ise, kas ütles inimene? Õnnelik kassiir jooksis õue. Ta tahtis just päikese käes pikali heita, kui ta uuesti kassi nägi. Vaeseke unustas kohe, et ta ei ole enam hiir, vaid kass ja jooksis tuhatnelja tagasi jonni. Mis sul viga on? Küsis inimene, kes sind jälle hirmutas. Kassil oli häbi tunnistada, et ta endiselt kassi kardab ja ta vastas. Ma kohtasin metsas koera. See hakkas mind taga ajama ja ma pääsesin tema käest suure vaevaga. Uuesti, ütles siis inimene. Heidan magama. Hommikul ärkad sa koerana ja siis pole sul enam tarvis teisi koeri karta. Nii juhtuski. Hommikul ärkas, kas suure koerana jooksis valju haukumisega metsa? Lähema puu juures märkas ta jälle kassi. Kas nägite ta samuti? Kas arvasid koer tormab talle kohe kallale ja seadis ennast kaitse valmis? Kas hakkas turtsuma? Tõstis parema käpa ja Naugus valjusti. Kuuldes Nowgumist, läks koer hirmust segaseks. Torma Sonny kes siin seekord hirmutas? Küsis inimene. Koeral oli häbi tunnistada, et kartis kassi ja seepärast valetas ta. Ah, isand jonni lähedal kohtasin ma tiigrit. Ei saa veel praegugi aru, kuidas mul õnnestus tema käppade vahelt pääseda. No siis teen ma nii, et sa tänasest peale enam kedagi ei karda. Heida magama, homme ärkad sa tiigrina. Ja nii juhtuski. Hommikul ärkas koer tiigrina jootsustes. Minul loomade kuningal ei sobi elada inimese viletsas onnis. Ma lähen metsa ja värise, kui kõik loomad minu ees mõelnud. Nii läks Tiiger tähtsalt metsa padrikus. Järsku nägi ta kassi? Kas nägi omakorda tiigrit? Hirmust läks kassi karv turri, ta tõmbas selja looka ja silmad lõitel põlema nagu söed lõkkeasemel. Nüüd olen ma kadunud tiigri käest maipas. Tiigeraga, kelle rinnus lõi hiirepoja Arg süda pistis kassi põlevaid silmi nähes tuhatnelja jooksu tagasi inimese onni. Tuiskas majja, puges kõige kaugemasse nurka ja lamas seal, endal hambad hirmust plagises. Inimene imestas, miks sa jälle värised? Kas on siis metsas mõni loom, kes on tiigrist tugevam? Pan küll. Vastest tiiger vaevukuuldavalt. Kes küll peaks olema? Imestas inimene. See, see solk, kas. Tiiger, kelle rinnus lööb hiirepoja süda on kassist nõrgem. Olgu siis nii, et kellel on hiire süda, see jäägu alati hiireks öelnud, nii muutis ta tiigri väikeseks viletsaks hiireks. Ja alates sellest ajast elab hiir inimese onnis ja kardab isegi oma varju. Jutt on kuuldud, mõtted mõeldud. Jäägem nüüd magama. Head und. Lapsed kõik magavad. Meenagi. Unest ei tuune teidki.
