Krõõt kumalane kattumise parandajast loeb Tõnu Oja. Tere, mina ei tea, kas teie mäletate, mina mäletan ennast küll meeno nato. Emmeduaal pilgus vihma ajal laenurk läbi numana, ema njuuton seadis ämbreid. Emme kirjutas aasta tagasi nendele kokku pandud majavalitsustele avalduse ja sai valdused. Et meister tuleb 10 päeva pärast. Ja tuligi, sest nüüd on 10 päeva möödas. No kui meie emmega poest koju jõudsime, teatas vanaema tugitoolist auhäälega häälega, et et meistri àra asemel karanud uksest sisse üks ilma habemed, ta poisike, jooksnud kõik toad lakke, vahtides läbi. Lõng nõudnud pööningu võtit patsutanud. Ma laevam. Abaluu vahele ja roninud silk pööningule. Vanaema arvas, et nüüd on meie juures ka korterröövel meistri sildi all seesega see röövel komistanud mööda plekist katus, niiet vanaema kõrvad maksusid ja ütleb, et tehku nüüd proua, avada aken lahti ja hüüdku midagi, siis ta teab, kus ta on. Nuiamas vanaema ööni siis, et, et mina olen siin. Arlempsija Pets, hüüdsin tänavalt vastu, et meie oleme siin. Oi, see oli alla tulles ütelnud, et nüüd on kõikidele aukudele punased rõngad ümber tõmmatud ja varsti tuleb meister ja paneb need kinni. Ja siis me pidime nädal aega kuulama, kuidas vanaema ohkasin, kuidas võib üks meister nii noor olla, kuidas võib üks kutsekool nii noori meistreid välja lasta ja et kuidas võib nii kiiresti ringi joostes kõiki auke näha. Ja et, et kuidas võib nii noor meister, kõik augud tellimanna? No hommikul tuli sealt valitsusest kiri, kus vabandati ootamise pärast ja teatati, et et meister tuleb No mina ei saanud ka aru, emme käis närviliselt ühest kohast teise, arutas kõval häälel, et kuidas võiks meistrimehe tempot vähe maha võtta, sest noorusest maha võtta ei saa. No vanaema käskis teha kolm tassi kohvi ja üks ära märkida, sinna lubata laenata oma uinumise Roku Tarvase poolest tabletist on küll. Kell 11 10 oli uksekell ja mina jooksin ust lahti tegema. Ukse taga on üks, üks hästi vanapapi ja halli habemega ja puha, oinis ühe käega homse, millest linna teises käes oli värvipott, mingi paksu pudruga. Emmet kaotas kõnevõime. Aga vanaema on meil ta mehe, tema, tema naeratas ja ütles, et oh et ohoh, meister meelter, kuidas me teid küll ootasime, kui tore, et just teie tulite. Pappi pani värvipoti üle laua esikusse ja ja komberdad hiljem tasakesi järele hoides seinast kinni ja ütles, et aidake mind nüüd trepist üles pööningule ja katusele. Koit toogu kott järgi vaeva, siinistas emmele. Anna talle ruttu poomi, võrdluseks paneb südame paremini tööle. Äkki jääb katusel seisma? Emme tuli tassiga ja pappi öisele tänuga tühjaks ja siis Mepressisime selle meistri kolmekesi trepist üles. Küll see oli sünka aveel sünkam, tööli, pappi, upitamine pööningu uksest katusele. Hiljaaegu nägin teinud ja filmi kolm elementi projektidel palmi vahelt läbi. Emmeituudis pööningul vana laua pääl ja arvas, et ikka toob pesunööri meistri kinni, muidu kukub alla. Vanaema küsis, et kes Lynni hakkab hoidma. Emme arvas, et paneme otsa korstna ümber. Vapi sai peale meid minema kasina muutuaalseid vanaema ja emme ülejäänud kohvitassi tühjaks ja siis mind pandi vanaema toa akna alla passima, et kas papi mööda ei lenda. Et, et siis vähemalt kiirabi õigel ajal välja kutsunud. Vana vana eme passis emme toa akna peal nagu kana õrrelia ja ma arvan seda ilmaelu, et üks on noorusest loll ja teine on vanadusest väeti, et kust need keskmised küll peaksid olema? Agenti väeti pappi ei tulnud ega tulnud alla. Mana emal jäi kael üles vahtimisest kangeks ja, ja ja äkki kargab nagu õrrelt maaja hakkas hauahäälega monomett. Lapsed Voopi meena ja emme ronisime kolinal katusele ja, ja oli ta Meister, magan norinal punaste rõngaste peal värvipott kõrval ja ja katus ka ei lase enam läbi, vähemasti niikaua, kuni meister seal peal magab.
