Palju karget ilu leiab silm Sõrve looduses. Palju meeldejäävat pakub Saaremaa kalurite mehine töö, kes lühikese ajaga on tõstnud 15 kordseks saare kalatoodangu. Kui olete käinud Sõrves, on teile kindlasti kõneldud laas mündist. Ta ei ole ei nooremate ega tugevamate seast. Tema nimel ei seisa üle rajoonilisi püügirekordeid. Ometi on ta üks neid, kelle eest paljudel noortel ja tugevatel tuleb müts maha võtta. Tutvugem seltsimehed. Noh, kuidas siis merele läks, kuidas kala sai, täna läks, varsti saime natuke ka arvata, paar tonni ikka püüdsime ära. No teie olete ju hulk aega juba kalu pidanud, eks ole üks 60 aastat kalur olnud, aga vanades üldse olete kaheksandat aastat välimuse ja jutu järgi küll seda ei võiks öelda, paistab nii, aga siiski kaluri elu on, sõitke lõbus, elusi meeldib mul väga, sellepärast. Sellepärast näide on ka noor, välja veel meeldiks, tuju on hea ja mõeldud, kui tuju on hea, siis on kõige parem eluga inimene. Jätka Vanoreks. Just. Vahest nüüd meenutaksime pisut seda pikka 60 aastast Kalamehe eluga. Mäletate, kuidas teil see esimene püük ja esmakordne kalaretkele minek oli ka esmakordne kalaretkele minek oli vilets, sellepärast et meil polnud mootorbaatasid, sõudepaadid olid ja purjepaadid olid ja väga palju juhtus ette tulema. Kalur jäi mere tasel päästepaati, isegi pidi teda päästma. Niina, teie olete vist olnud ka küll ja küll ma olen ma, ma olen küll küll olnud ja ma olen ise teisi pääsenud ka sellepärast et ma olin päästepaadi kipper omal ajal. Pidi juba seda olema, sellepärast et kalurid aidata tuli ala. Ja see keegi selle aja sees, kui ma olin pääst paadikitlis, olen ma 122 inimese elu päästmisest osa võtan. Vaat see on juba saavutus. Milletaolised igaühel ei ole, just tol ajal oli kaluri töö muidugi väga ränka, väga ränk ja raske oli, sellepärast et kalur pidi ise kalad Raptime tegema soolame ja katsuma veel turgu otsida, kus poolest seda leida. Üks päev püüdsid kaladeni välja, läksid siis veenovi, kuidas joolev ning neil polnud meie kuskile. Pidin nad suunama ja siis ükskord tahtsin Riiga või Tallinna või kus me saime kaupa ja siis oli neid neid jälle ülesostjad ju väga palju siin, kes suured rikkad kalamehed olid, et need võtsid ära, siis saatsid kell Rootsi ja Saksamaal kala mõisnikud, kala, naistlikud. Aga viletsamad mehed, need pidid ikeses püüdma ja nemad müüsid nii ja seega ei tea, sai siis pisut ja lüües saidi suhti omale, seda küll. Viimasel ajal siis nad aktsiaid suitsutama ka siin. Aga siiski tsi, tiik oli raske. Nõnda nüüd, nõukogude võimude ajal on ta palju kergem, sellepärast et neil on nüüd mootorpaadid ja kaluril pole muud kui ainult püüa kala ja mida rohkem püüad, seda rohkemgi kalur teened? Just nii. Rohkem tehnika. Jah, just nii. Ja nüüd on ju palju parem see elu. Nii, eks ole. Aja jooksul on igasuguseid, igasuguse, kuidas siis tervis nüüd on, tervis on täiesti hea, praegus jah, noorte meestega selts modes käia, teil oleks juba ammu õigus kasutada oma puhkuseõigust oleks kasutada, aga siiski pole veel ikka mere poole, sellepärast et ei taha ka, seda on veel jõudu merel käia, siis puhkust ei taha võtta oma teadmised, annan noortele jalas, nord elada. Kuidas teil siis elujärg on? Alati pani päris aastasse, te olete ikka toime oma eluga jooma, tulen toime teenindada. Teenistust jätkub ja saab hakkama, elu läheb ja. Ei ole viga. Homme hommikul jälle vara merele, hoomannikuga Rannar. Elu on palju tööd teha. Nüüd selle tuulejärge, neid on jälle teine vaade ja mõte, et saaks rohkem kalaliigil ja endal oleks parem eluga, oled nii? Suur tänu, hea jutuvestja, palju jõudu väljas, võtke tühjaks, merel, võtke heaks.
