Folgi Jaldume. Kuulame Zetode plaati lätsi, Liina stuudios on Jalmar Vabarna rääkimas kõikide setode eest. Mis on teie bändil ju viies plaat. Te olete 15 aastat koos olnud, millised need 15 aastat on olnud? Oi, väga värvikirevad, need on olnud elu, need on olnud õpetlikud aastad, oleme läbi elanud koos kõik piss, üks bänd läbi elama peaks või mida saab bändiga läbi elada? Me oleme tülitsenud, oleme loonud, me oleme käinud ja teinud ja ütleme niimoodi, et kui seda ei oleks, siis siis ma ei kujutaks üldse elu, et see on tõesti, ma olen alati hinnanud seda kooli, mis setod on läbi elanud ja mis on saanud, et 15 aastat. Ta on piisavalt pikk aeg ka, võib-olla viimased viis aastat on juba üsna teadlik olnud selline, et noh, tead mida teed, aga esimesed 10 aastat oli ka suur otsimine ja ja läbielamistest tegelikult folkmuusika kui selline 2008, kui meie teine album ilmus ja kergutamine tuli siis ju üldse nagu plahvatas ka seal korralikult veel päris meedias raadio kahe esimese nädala plaadiks sai setode plaat siis ja kõik see BMW-s istuvad noorukid kergutamist kuulasid, siis lihast muutus tegelikult Eestisse ka päris palju ja alates sellest ajast on kõik olnud niisugune väga hea laine peal. Nii et Ma ütlekski, et lapsest ikkagi päris jube suureks inimeseks kasvanud koos Zetodega seda ei vahetaks mitte millegi vastu. Igaüks kujutab, et ilmselt väga hästi seda, et kui teismeeas hakkad bändi tegema, milline inimene teismeeas on, milline ta praegu on ja meil on siiamaani väga hea kokku käia, meil on tohutu humoorikas seltskond. Me käime küll harva viimased paar aastat, aga kui käime, siis siis ongi, nagu me oleme öelnud, et see on alati meie jaoks tohutu puhkus, puhkus täiesti teisest sellest nii-öelda reaalsest maailmast, et piire nagu meil omavahel ei ole ja alati mängida on, on tore küll, on olnud ju meil seda aega, kus ma mäletan. Mina olen niisugune füürer ja ütlesin, et enne sa mängu eest raha kätte ei saa, kui need trummipreilid selgeks ei ole õpitud ja. Mitteliiget vahetanud õnneks isegi ütleme, et selle liikmete vahetuse koha pealt oleme suhteliselt tagasihoidlik bänd, et mõned on siin ikkagi korralikumad. Et meil paar trummarit lihtsalt vahetanud ja bassimees käik oleks bändist ära, sest trummar visati bändist välja ja aga need juhtusid õnneks kõik seal ikkagi teisme-eas. Aga nüüd oleme õnnelikult ikka, ütleme jah, algkoosseisuga peaaegu välja arvatud trummar oleme siis 15 aastaseks saanud ja oma sellised plaadistused maha pidanud juba siis kevadel, kui see plaat tuli suvel takkaotsa, mitu festivali, et ma usun, et kõik jäävad mäletama, neid. Tahaks tegelikult selle plaadiga natukene ka tervitada, saatejuhti, et ma mäletan, kui see plaat välja tuli, siis kultuuriuudised ERR-is ütlesid, et selle plaadi pealkiri hoopis lätsi Liina. Nii et, et olekski kolmanda vane vahed, rõhuasetus oleks õigesse kohta saanud. Mõelda, et need nagu linnaike läksin linna, et lätsi on siis meie plaatide ju, eks ole, kes, kes on vähegi seppasid kuulnud, ei olnud ju see läbiv joon esimene lätsi välla kaema, ehk siis läksin välja vaatama lätsi tarre tagasi läksime pagasi siis lätsi Sanna ehk sauna siis lätsi, kõrtsu, kõrtsu ja pärast kõrtsu vaatasime, tuleb linna tulla ja tulimegi. Eks linnastumine ja meie tegelikult enese selline linnas elamine oli ka selle mõjutused. Korraks oli naistesse, mine, läki ehale, aga siis vaatasin, et see liin on natukene parem. Aga milline see elustiil üldse teil on praegu, et kas ma sain õigesti aru, et te saite Värskas kunagi kokku kui te olite noored inimesed, aga mis neist nüüd saanud on ja kas seal setomaal mõni bändi liige ka veel päriselt elavad? Ja noh, et me päris, kuidas öelda, Kihnu poisid ei ole, et kaks Kihnu poisse üleval mujal tähtsale meie bassimees Jaanus viskar elab ainsana praegu tõepoolest Setomaal karisillal matis Leima, meie viiuldame kõige värskem liige, kes ei ole 15 veel täis. Tema käib tihti setomaal tema meest kõige targem ja kõige osavam seto keeles ja üleüldse sellises mõttes. Aga jah, tal on ka nagu talu on jätkuvalt luhamaal. Vanemad talu siis ja ikka ajab kaugemalt ja samamoodi ansamblis Kiiora, eks ole. Aga ta õpib lihtsalt linnas, mina elan Tartus juba mitmendat aastat. Aga ma käin tihti värskased riskis oma küüni asjus. Tartus on mul lihtsalt kuidagi mugav. Noh, ma elasin pikka aega Viljandis, kui ma koolis käisin, siis sind korraks Tallinnas. Ja nüüd see oli hästi lühikest aega seal hakkas kohe nii rõhuma. Printsile tuleks Tartusse või noh, otsiks suuremat kohta Tallinnas ei olnud, mõtlesime, aga kolib Tartusse. Hea tund aega, setomaa tund aega, eks ole, minu abikaasa maale. See tundus hästi loogiline lahendus ja nüüd ma olen täitsa täitsa ära harjunud ja täitsa mõnus. Me mõnes mõttes ma elan sellises kohas Tartus, kas ma olen kaks naabrit, on küsitud need tänavageto seto ketta, tunnen ennast täitsa kodus, et ka siin. Ja siis Artur linnus, näitleja, akordionimängija, tema elab Viljandis, käib ka tihti Setomaal jätkuvalt Taarka pärimusteatri ka, lõi kaasa suvel vanahundietenduses miskit Treski küünis toimus. Ja siis Martin trummar elab ka Tartus, aga samuti vanemate nii-öelda jätkuvalt veel värskes ja tihti seal. Ja ütleme niimoodi, eks me pendeldama kõik, aga tead töö ja elu ja kuidagi see viib meid erinevatesse kohtadesse ja. Aga me oleme kõik setod, see on põhiline. Me oleme hingelt ja me oleme siis verelt, oleme setod ja seda fakti juba keegi ei muuda. Kuidas te nende lugude ja seadeteni jõuate, til on küllalt palju seal ka neid traditsioonilisi lugusid, oma lugusid ka. Jah, võiks öelda, et tegelikult meil on ikkagi kontseptsioon läbi aja täiesti muutumatuna ikkagi seto traditsioonilised laulud, leelo, et me põhinema ikkagi leelol, et kui esimese arvustuse saime siin kevadel plaadist, et seal oli vist veel kaugele sugulasele Trad Attacki läheb alla, et natuke nagu, nagu liiga sarnane on kõik, eks ole, siis tegelikult on lihtsalt nagu pole kontseptsioonist aru saadud, pole piisavalt süvenenud, et setode kontseptsioon on olnud seto rahvalaulud ehk seto leelo, kuidas öelda tänapäevases võtmes elushoidmine ja me oleme seda viinud oma kahte 10-sse välisriiki, ehkki ja 15 aastat siis tegutsemist ka kodumaa pinnal, ma usun, et see emissioon, millega me sündisime, see on meil jätkuvalt nii öelda teostamisel ja ikkagi käpased. Kui jah, kevadel tuli ka, et siiamaani või näiteks kooli tantsulgi, eks ole, kui võetakse, otsitakse Eesti muusikat, siis eesti tantsu võitis üks tantsupunt, kes tegi katseliselt kargase loole, tegi tantsuseade, eks ole. Ja ma usun, et see missioon meil on päris hästi õnnestunud ja see kestab ja me läheme sellega edasi, sest me oleme setod. Me laulame, Me oleme seto leelokoor tegelikult, eks ole, poistega et seda ei saa mitte nagu tähele pannud. Et kui teinekord hakkab veel seto leelo rõhuma, siis tuleb endale kuklast meeldetuletus võtta, et jah, et me olemegi seto leelokoor. See, et meil on seal pillid ja me teeme seda, see on lihtsalt see muu asi. Et meie idee nii-öelda Eesti, kuidas öelda teisi rahvalaule või, või regilaule, et vahel sekka pistame, siis oma loodud instrumentaalmuusikat viimasel plaadile sai, samamoodi sai lätsi liina sis plaadi pealkiri, mille me lõime koos poistega, on instrumentaalne ja lisaks oli veel instrumentaalne ka Mattise kirjutatud Petseri Palamine ehk dispetšeri põlemine, mis ajaloos siis tuntud asi ja mõnele loole tõepoolest, näiteks üks vana lugu sai ka plaadile vea. Mina kirjutasin selle loo ja minu ema kirjutas sõnad, et sageli juhtub seda uusloomingut ka, aga need põhinevad ikkagi üles öelda sellisel setolikul lähenemisel. Ikkagi ütleme valdav osa 90 protsenti võib-olla 80 protsenti on ikkagi kõik seto leelost, teinekord me oleme nii teinud, et me võtame viisi ühest kohast ja sena teisest kohast katsume nad kokku sobitada. Nagu näiteks sellel samal plaadil on lugu nimega viies väkke, kus ma kuulsin ühte hästi armast lauluviit leelokoor Leiko esituses. Nägini Tiina töö nadi, Niina, Tiina ja siis meil oli samal ajal just järjepanu sõjaväes käimine bändis väga moes, siis me tegime neid Mekreti laule neegrite äraviimise laulu ja siis said sellised, panime hoopis teised sõnad, aga üha enam, mida, nagu just sellel plaadil ka on või siuke koos loomingut väga palju, kui vanasti meid. Me sündisime ju tegelikult Värska kultuurikeskuse initsiatiivil ja meil tuli juhendaja Kristjan priks, kes oli meiega kolmanda plaadini põhimõtteliselt aitas organiseerida. Siis alates nelja Stahlist võtsin mina nii-öelda ohjad lõviosas endaga, et ja ka Kristjan on jäänud ka, isegi viienda plaadi peale, näiteks ta on toonud siia ühe väga erilise loo nimerateetu, Paapua seto muinasjutt, mis on absoluutselt esmakordne nähtus, rokkmuinasjutt nii-öelda, kus, kus siis on muinasjutt ja on niisugune hundi, laulan seal vahel. Et kõik sellised asjad on meil jätkuvalt koostööd kestab ja, ja vahel siis satuvad asjad plaadidega. Platsi liina peale on meil 12 lugu. Tegelikult 13 luga poorust Räkiga album, Siro cirocitackene on, on vahest kõige põnevama laulu kategooria sõnniku lahutamise laulude siis lugu räägid sõnniku laatonisest, kui oluline see on, et ikka vili hakkaks kasvama, isegi kui pinnas on liivane. Märt-Matis lillega Me kunagi kohake naljatasime kõik sita laotamise laulu võiks ikkagi ära teha, et see on ikkagi meie, eestlaste ja inimeste nagu olnud ju väga oluline nüanss, tegevus, et kõik asjad kasvama hakkaks ja niimoodi sündiski silo silositakene. Nälja noore noored lähiajal. Ei maksa siin. Lähiajal. Lähinaabreid lähiajal are. Noored nälja, noore noored. Noored nälja noorena, no ikka nii lapsed. Ja noored noored, nälja noore noored. Taolist noore noored Jaanus. Nälja. Noored. Noored. Noored noored. Noored. Näi olude, noore. Ilmarikas on trummi ja seto leelolaul, see on jällegi üks niisugune laul, kus meil oli olemas väga hea viis aga meil ei olnud nagu head temaatikat, tähendab selle viisiga käis ka kokku üks laul konkreetne, aga ta kuidagi ei sobinud meile. Me vahetasime jälle sõna vära viisil ja matkiste ilmarikas on lugu sellest, kuidas rikkust vaid see kokku koguda, aga ega sa hauda seda kaasa ei võta. Ja isegi kuningas koolides nii-öelda rikkana ei püsi, noh ühesõnaga tasub edasi kirjutada, või siis, eks ta jääb kestma, aga põhipoint on jah see, et ole, kui rikast tahad, siis lõpetame ikka kõiki ühtmoodi. See tähendab, et tuleb olla elus ka lahke käega. Jaa. Ka. Olla. Ja saada. Reed. Viies säken, nekruti, äraviimise laul, see on siis sellel viisi jupil, mida ma kuulsin leelokoor Leiko esituses ja sellest ajast, kui meie bändis oli siis aeg, mil poisid käisid järjest sõjaväes ja siis meil olid sõjalaulud ja see on, ütleme tegelikult umbes kolm või isegi neli aastat tagasi salvestatud lugu juba, et see plaan on natukene enda kokku pandud, et siis, kui meie viimane plaat lätsi kõrtse sündis, siis me hakkasime järjest juba salvestama uusi asju, mida me tegime ja see on siis üks nendest vanematest. Ladina elunadi ladina noored, nõrgad, nadi ladina noorekes nõrgad. Närina. Nali ladina viies väljahuvil maale nadi ladina k, nadi nadi na kaabukandjad ka. Nadi ta mustas meilis kuningriigina kurjustas 15 nali Ta enne 500. nadi ladina. Nadi. Jäär nadi lina teenina. Rodo jumalaga Rally, ladina. Räniteena omava ja Maarja kanali nänni näidamaila nali, nali. Nali näida meel ema. Petserivalamine albumi kuues lugu on mattis Leima poolt kirjutatud siis instrumentaalpala ja see on siis pühendatud ajaloos toimunut Petseri linnapõlemisele. Väga märgiline, Petseri teadupärast siis setomaa nii-öelda pääliin, ehk siis pealinn nüüd enam mitte, nüüd siis teisel pool piiri. Aga eks ta jääb ajaloos ikkagi väga oluliseks osaks setomaast. Kuusa lubat, ehk siis, kui sa lubad, see on väga tore lugu. Minu klassivend, kes on meid algusest peale rännanud, ütles, et kui te selle loo ära teete, see oli meestelaul, mees, Liinat suravis laulsid seda küll, olgu nüüd sünda. Tal on tohutult meeldis valeta. Me oleme seal lõkke ääres. Kaiminerust lonidest ütles. Kui ta selle looga äradetena, siis ma olen ikka tõeline fänn. Afitsin härjal sarvist kinni, harranžeerisin selle ära kohe. Nii saigi selline mõnus kulgev rokipala, kus siuksed lihtsad viisid ja jaja minek. Söönud. Aga ta. Söönud. Märge. Jake pooleli. Ta laeva. Lähen. Kaire Silva-le. Kaeratulli nuiana. Et reeglina Rikku. Ka ümbrikumeene alla. Veel alla haava kallal. Ja puhata. Urmas tuua ja ta. Ja ta. Ta. Käest. Üllatuseks viienda albumi ja 15 aasta juubeli puhul panime albumile ka meie ainukese, võiks öelda loodetavasti mitte ainukese. Aga siiski võiks öelda, et ainukese hittloo kergotamine, kuna me oleme jällegi ajas nii palju muutunud, siis sellelt teiselt albumilt, nüüd viiendale albumile mängib juba nii teistmoodi, et vanasti oli see selline, kuidas öelda puine lugu natukene. Aga kuna me oleme pillimängijatele ka ikkagi arenenud, siis ta on läinud hästi käepäraseks ja, ja ikkagi jätkuvalt meie live esinemisteks oodatavad lugusid. Et kui see tuleb, siis on pidu garanteeritud. Kerge ja Iggy Iggy noorekesed in nõrgekese kerge hoole, Sergo jalal, kergajal käedki laadki, korrake Tikokowskolmet hinge, kerge kerge kergena ja ka ikkagi midagi välja viia, et hingekeeled Kerru, Kerru, Kerru ja kaardki laati tunge parandama. Kerro kergloojalale Kergaajal ka Erkki Keldo jalgadi jätkama. Kerge kerge ja käedki väela. Kerge Ojala, Kerdo ja sillad. Nunnitrile Upo tullagi see kelle hoole all aeti latt. Et kerge, kerge kergena ja Eteid piibel, see ei ole kerge. Läti pihud uulital. Bergaaja laane Kergaaja. Kalla töörile Morole. Kerru Kerru, Kerru later väela Palol poisse küla. Gerlooja la Kerdo ja. Sääriti. Gerto kerge ja helilooja. Tieto Kerga. Mäela leine kurnid, voolid talle terve kergeoja alale Kerdo ja aeti vähela Leenel põrmu. Terve terve erg. Vääna osa. Lätsi liina albumi nimilugu on instrumentaalne algselt töö pealkirjaga pasla rock. Selle viisijupi kirjutas matis ja mina kirjutasin muu mudru sinna, õigemini algas formooniast ja siis tuli viisi peale. Aga ühes proovis me või isegi mitte, proovisime, salvestasin mingit lugu stuudios ja siis ütlesime stuudiomehel, et kuule, pane salvestama, mul tuli mingi idee ja siis paar akordi Ta pandud ja siis sündiski, mõtlesin, et kohe järgmises proovis, tegime selle kohe ärad, kuidagi siukse mõnusa inspiratsiooni pealt, see lugu tuli see panimegi sisse. Nimilooks. Esimene setokeelne muinasjutt koos muusikaga Teetu Paapon meie plaadile ja selle loo idee ja teostuse siis arranžeeringu näol tõi meie plaadile meie siis ammune algataja juhendaja Kristjan priks. Tuul ajab selles loos Artur rinnus, meie näitleja, mäletame, käivitasime teda stuudiosse. Ta on ikka tagasihoidlik natuke ka alguses elli Teedajaba poe või siseselt, kui hunt tuli kahmas nii-öelda kellelegi sealt toast välja muinastusegiks kuulata, kuidas me kui arterite. Siis see on kõik, sellepärast et me oleme talle kõrva karjunud stuudios, et pane nüüd, pane nüüd. Et see sai maru lõbus. Sessioon oli kvartali, seda luges. Et õppige viisi laul ära ja teinekord kontserdi saate kasvalda. Tull ülimillel ja elli tare kõik elligana kiikas Well ideede Paaba pull siis sussi vaja alalaulmine. Reedene käski kanna kanakull vussi haard kala läbi akna vällja, veidu kane Arg. Arv nii tule pajala, Jon laul. Originaalne. Kauneid. Laule. Haava käskinud igast. Tikest Lätkul tõmmatud nii sussi haard kikka läbi akna välja. Leidub Kikarne. Jälki tulles istusin niisama, laul. Gea Lätkullema teede käsk, Paabad, hullema Paaba käsk, Teedat, keeläts, nii haard, kat, teede kinnil, jäi Paababyldsite Saibaga käteliik sei Paabaga arvel. Nii jäästridagi. Rikastes kanna vabastades, need on kõik arve. Akust duši üks laulja. Albumi eelviimane lugu on ilmselt klassikaraadio jaoks kõige sobivam lugu. Selle pealkiri on kuldne noorik. Kui me vaatasime oma plaadi lugudele otsa, siis me saime aru, et meil on ikkagi üks aeglane lugu, ka aegsed lood on millegipärast inimestel alati väga meeldinud, näiteks. Nii oli teise plaadi peal jõkke järvekene, mis oli meie repertuaaris aastaid niimoodi, et ilma selleta ei läinud üksi kontserdile panudki. Siis nüüd on kuldne nooriks lugu, mille ma kuulsin siis oma emalt. See oli see, et kust lugu oli, nagu mõte oli, et võiks olla üks aeglasemaid lugusid, mul tuli kohe meelde, kui ema laulis seda kodus ja tema käsikirjas üle antud siis A4 paberil tekst. Sain selle enda kätte ja viibisime natuke seal looga koos ja, ja siis tegimegi ära, sai hästi sihuke armas ballaad ja hästi armas teema ka, et kindlasti väärt tervenisti ärakuulamist algusest lõpuni, et eks ta pikk lugu on, aga aga ma arvan, et seda väärt. Räägu noori ta uni Enn helruum, mis ma ööse una. Noori vihma öösel. Lelle kuslapuu, olgu vaadake noori kuslapuu naka L. Pihlapuu Valvi veere, noori Visla viiki veeretel Helle sarapuu alla takka. Noori Sarapuu on takka, et Helle Rootamm tare tarka noori tar tarka n. Kuslapuust gaasia noori kuslapuust, toole, kosja hell hellroog, riis laabus tänavee siina. Noori viis laabus ta veeresina enne selle. Saara koos ta jaagul Noori Sarapuu, ta saab kaasa ja Helle Tamm pantalooga, seega noori vaataloog jälle. Armasti jooga, jooga noori, armasti, joogat, testi. Noh, sai tütar, tallaabid. Paari sai nüüd Saabid kell. Sai maalimajja pid. Ori sai maalivallabid. Häive Ellos mäega ja noori i Ello pääle kai n. Ööse hõlma võtta. Kui öösel ma võta hell, hell. Peagi lõppema hakkas tunnis, kuulasime valikut muusikast jaga ühe muinasjutu seto folklooriroki ühendava ansambli Zetod albumilt laid hilina. Albumit tuli tutvustama ansambli juht Jalmar Vabarna ja kuulata on jäänud veel üks lisalugu. Eliisna palana eksis, boonust balanesin, plaadil on Velekese noorekeses on see lugu, millega me käisime laulupeol. Et ikkagi juubeliplaadile, juubeliaastal tundus väga paslik panna Rahvusooper Estonia poistekooriga ütte rasv, Rahvusooper Estonia Tšurryga lauldud pala, siis ma usun, et selle pala fänne on, on kõvasti ja sängi toonane salvestus ka. Aitäh. Diego tulla veel alla era eraalla alla. Allapoole. Lauluks piiraketi imetaja ära. Keelata ja. Iraan. Iraak olla Meelis Niinemehel. Võib-olla? Ühelegi noorele. Mehele. Nooreks nõrgad.
