Palun ehk tutvustate oma koori, millal see asutati, millal mehed Võrus laulma hakkasid? Mehed hakkasid Võrus laulma ja siis oli siin rida entusiaste. Mina sealjuures veel olin ka üks nendest, esialgu laulsin siin kandle, segakoor oli kandluse erakorralist, mõned mehed Al asutajat liikmed laulsid. Ja siis ei rahuldanud. Mehis tekkis kani mõttes tega meestelaulu ees meestelaulu võrus ja ja see tuli siis 1927. aasta sügisel hakkasime siis seda asja nii tõsiselt võtma. Tegime siis ühe asutamiskoosoleku, nõndanimetatud soo oli vist 21 liiget, kui ma ei mäletagi, põhikirjale alla kirjutasid. Ja selle põhikiri ja allakirjutamine toimus meie võru endises seminariruumides teisel korrusel põhjapoolus klassiruumis, kokku tulime ja siis sai see projekt nii läbi loetud ja etalon 21-le mehele ja siis meie siis hakkasimegi oma asutamise taeva lugema vist 30 oktoober 1920 seitsmendal aastal. Nii et tuleval aastal pühitseme siis 30 aasta juubelit ja praegune see võrumeeskoor asubki sellel baasil sellel endisel Võru meestelaulu seltsi baasil. 1920 see 27 aasta siis oli meie asutamise juba järgmisel järgmisel aastal andsime juba aasta kontserdid oktoobri viimastel päevadel. See oli siis esimene kontsert, see oli esimene kontsert ja kuidas korda läks? Korda läheks hästi ja esimene koorijuht oli meil karuta, ütles, et tema juhatas koori kuni seltsimees Elkeni tulekuni. Ja siis seepärast seda nüüd, seltsimees Elken, seda meie üritust edasi juhtinud, kuni tänaseni siis lipu saamise lugu, see oli natukene omapärane meil. Oli meil üks saksa soost isikuks poor Wilhelm skoor, tema, ma ei tea, kas ta tahtis, ta pole ka midagi seltsilised meile tol korral noorel seltsile esimestel aastatel nomi lippu ei olnud, jäi võimalus seda osta, siis ta kinkis meile ühe üle ühe kollast värvi, kollane siid oli ühe lipu talised tuletõrjepeamees ka kohalikud tuletõrjujad peamees ja siis mehed teadsid pärast, et lipp oli sealt taritsad koosildiks, vana tuletõrjelipp on, sai nuia, midagi ta ei makstud ja siis tekkis meestes niisugune põletus ja omavahel kokku tulles mehed ütlesid. No see see meile ei sobi ja meie embleem peaks ikka olema soliidne. Do saivad mehed sellest küsimusest aru ja palsivad rahad kokku ja siis tellisime Prantsusmaalt Pariisist telliti see lipusiid ja siis seda kunstiliselt viimistest meile see lipu tollekordne Tallina naiskoonist käsitöökool, see elektrisiis uhke, see tuli uhke ja, ja see lipu sisse, lipu üleandmise tseremoonia oli ka kunagi suvisel päeval võrud olevas turuplatsil. Aga ta oli pidulikult sündis siis meil olid naabrikülalised, näitasid Tallinna meestelaulu seltsi esindajad, Tartu üliõpilasmeeskoori esindajad. Tolle korda Tartu meestelaulu seltsi esindajat, rist Valga Valgas oli kas väike meeskond meessoo esindajad siis sealt annetati naelu, löödi lipuvardasse nende esindajate poolt. Ja nii saime siis omale lippu, kus kohal kõik selle lipu all laulmas pole käinud. Lipu all oli meiegi aja laulmine niimoodi, kui me aasta kontserdi armis tavaliselt meie aasta kontserdil peamine, siis hakkasime realekti kevad poole jaani reisima. Oleme laulnud Tartu Ülikooli aulas. Oleme laolot vist Tallinnas ja olemise laulud Petseris, tol korral Valgas on lauldud. Nii et ühesõnaga, terve Eestimaa on läbi käidud peaaegu ja nii palju nüüd selle lipu kohta, aga teil on jumala lipulaul ka seal Villem Kapi. See on möödunud suvel helilooja Villem Kapp kirjutas laulu Marmas kodu väikene ja saatis selle noodi meile siis siia laulmiseks, aretamiseks, laulmiseks. Meie õppisime selle ära muidugi meile, meie koorile on see väga austav niisugune tunnustus või tähelepanu tuntud heliloojalt. Ja nüüd see on jäänud meile teataval määral nagu lipu laulukski. Kuidas selle laulu saamislugu oli või tuli see päris ootamatult teile? Õieti tuli see asi meile täiesti ootamatud. Me saime ühel ilusal päeval saime kooli, esines, sai noodi käsitsi kirjutatud. Ja Meil ei jäänud muud mitte midagi, ainult tänada seda heliloojad kirjalikult selle tähelepanu eest.
