Linnud ja inimesed on väga sarnased, piilume kalakajakate  magamistuppa ja üllatusena näeme iseennast. Noortel on kaks korda kõrgem lahutamus kui vanadel,  kõlab tuttaval. Kas teadlastel õnnestub šaakalitega dialoogi astuda? Põdrapulmapeole läinud kaameramees jäi pika nina. Me läheme täna Kra rahule kalakajakaid uurima mehega, kes on teinud seda  juba üle 40 aasta. Millal sa esimest korda siia kakra rahule läksid? No päris esimene kord oli täiesti juhuslik käik. Ma olin Tallinnas naturalistide jaama oritoloogiaringi  õpilane ja see võis olla 69. aasta. Et ma olin seitsmenda klassi poiss, vast. E nüüd jäänud just sellele kakrarahule pidama,  miks just sellele? No siin on see kõige suurem koloonia ja mujal kolooniad  hakkasid kaduma. Noh, teised väiksed saared ka ja siit saab  selle materjali kõige kergema vaevaga kätte päevas saad kohe  hetkeseisu 600 või 1000 pesa kohta. See meri on tõesti praegu väga madal elus esimest korda,  kui ma tulin niimoodi jalgsi üle mere saarele aga kohale jõudsime,  kohale jõudsime, nii, tuleme välja ja. Tõmbame selle siis ka. Nii. Aita panku lihtsalt välja, kaugel pole vaja mõtet viia. Ja kohe esimesena. Tõstab meil siin pesitsev Luik tühnokluik  ja ta on isegi veel märgistatud. Saare peal tuleb hästi ettevaatlikult käia. Sa pead teadma, kuhu su jalg maandub. Sest siin on tiirupesi, siin on liivatülipesi  ja need on väga raskesti märgatavad pesad. Tegelikult. Sa ilmselt tead kõiki linde, kes siin siis pesitsevad,  jah? Sest kõikidel lindudel on värvirõngad jalas Ja siis värvi rõnga alguses me tähistame,  pesad, kaalume munad, tähistamine ad ka ära,  mille on esimene muna, teine mina, kolmas muna. Ja siis tuleb poevanalindude kindlaks tegemine,  kes on pesaomanikud. Kalakaekas on selline tore lind, et temal isas lind  ja emaslind, mõned hauad. Et mõned käivad pesa ja siis me vaatlusonniga käime,  vaatame, mis värvi rõngas tal on ja kellel veel ei ole,  kes on esimest aastat pesitsejad, need me hiljem püüame kinni. Ja siis, kui poed koorad, siis on poegade rõngastamine. Üle 40 aasta pidevalt kontrollitud ja uuritud kalakajakate  kolooniast on sündinud nii mõnigi rekord. Näiteks on siit pärit teadaolevalt maailma vanim kalakajakas  Marta kes elas kolm, 10 nelja-aastaseks. Austusest kõrgeealiste vastu paneb Kalev nimesid teistelegi  niinimetatud superlindudele. Nii nüüd me jõudsime Oscari pesa juurde,  no see on nüüd see kuulus Oskar, kes oli Marta mees,  kellel uus kaasa. Ja nüüd on tema pojad ja ongi nukad väljas. Ja Ta peitses koos Martaga 21 aastat. Nüüd vaatame, see on esimene muna, poja nokk paistab  ja siit noka otsast näete väike valge kühmukene,  see on noka hammas millega ta siis ise munakoore seestpoolt  katki teeb. Ja kui ta saab juba viiepäevaseks, siis see nokk,  hammas on mitte vajalik, siis selleks ajaks ta kaob ära. Aga see on siis see, millega ta ise selle muna koore katki toksib. Esimeses munas on siis auk. Nii, teises munas on ka auk juba. Ja kolmandas munas on ka auk. Nii et siit nokakene paistab ilusti veel. Millal nad välja tulevad? Et see on täna õhtuks koorunud On siis pesa 226 on numbriks ja sama leitud pesa kui  siis Oscari pesa gi. Ja siin on juba kaks krapsakamat poega ja kolmas poeg on  kolmandast munast koorunud, tema on veel üpris märjakene  veel jõudnud ära kuivada. Nemad on ka veel näha, et on tänahommikused,  pojad on üksikud. Nii, ja need me siis rõngastame ära. Panen ilusti kirja. Eile oli esimeses munas auk, teises ja kolmandas oli pragu. Täna on siis. Poolmärg, poeg, poolmärg, poeg ja märg poeg. Kui kaua läheb, et sellisest lennukist pojast nüüd  täiskasvanud aega saab tegelik kalaka ka keskmine eluiga,  milleni nad pooled on kaks kuud. Sellest see haarab siis üks kuu munas ja üks kuu lennuvõimestumiseni. Ja selleks ajaks on siis pooled linnud. Surnud see on see karm looduslik valik. Kolme-nelja aasta pärast hakkavad nad siis pesitsema  ja selleks ajaks on siis elus. Noh, kui me võtame aluseks munetud munade arvu 10 protsenti. Nii et kui meil on 1000 muna siis. Kolme-nelja aasta pärast hakkab pihitsema 100 lindu  ja nendest pooled siis 50 lindu, pihitsejad kuni viis-kuus  aastat ja siis need superlinnud, nagu oli Marta,  Oskar ja teised nemad siis võivad liitseda seal kuni 30  aastat ja, ja elada üle 30 aasta vanuseks. Nii et see on ikkagi väga-väga väheste õnn,  et nad saavad nii kaua elada. See on nagu võrrelda inimesega, mina ütleksin,  et, et Marta oli noh, 100 110 aastat vana pärast seda,  kui Marta Tuntuks sai, ma tegin Marta sugupuu joonistasin valmis  ja praegune viimane sugupuu on siis eelmise aasta seisuga  seal sugupuus on näha tema vanaisa, vanaema,  isa, ema, siis on näha tema vend, minust oli  ka onu, siis tema esimene abikaasa, tema teine abikaasa,  kellega ta on ühe aasta pitses koos ja Oskar,  kellega oli 21 aastat koos ja siis tema 10 pesitsema tulnud  järglast siis on seal 14 tema lapselast. Ja praegu hetkeseisuga siis kaheksa lapselapse last. Kui nüüd väga laias laastus ja väga, väga sellised  groteskselt välja tuua, et mis asi see kalakaeka uurimine on,  siis ma ütlen, et, et see on pikaajaline uurimine kalakaeka  magamistuppa mis seal toimub, kes kellega käib ja,  ja mis, mis protsessid seal taga toimuvad linnud  ja inimesed on väga sarnased ja sarnaseks teeb neid see,  et kala või linnud ütleme lihtsalt on valdavalt monogaamsed. Ja nüüd, kui ma, kui ma hakkan näiteks vaatama lahutus,  ka kajakad lahutavad, siis tuleb huvitav asi välja,  et noortel on kaks korda kõrgem lahutumus kui vanadel inimestel,  kõlab tuttavalt. Nii siis, kõige kriitilisem on esimene kooseluaasta. Siis on kõige suurem lautumus pärast esimest kooseluaastat  ja ma vaatasin, et isegi kui sa vaatad kolm abielu järjest,  vaatad siis kõigi kolme jutumärkides abielu puhul esimene  kooseluaasta on kõige kriitilisem, kui lahutus. Kõige suurem Oscar üks naabrimees on siis lille. See on noor lind tegelikult ja selle nime ma panin  selle linnule oma ja abilise. Auks, kes siis uuris siin mitmel aastal kalakaakate,  jalgade nokavärvus ja jalad ja nokad on enamasti kollased,  aga võivad olla ka hallid ja neid selle kollase värvus nad  sellised pigmendid nagu karatenoidid. Aga linnud ise nüüd ei sünteesi, nad saavad seda ainult toiduga. Karatinoidid teeb tähtsaks see, et ta on ühelt poolt  antiohvitant ja ta osaleb ka linnu immuunsüsteemis. Nii et kui linnul on vilets tervis, siis ta paneb karatinoidid,  suunab sinna enda tervisesse. See reklaamiks jääb kartnoide vähem ja tal  siis nokk ja jalad on hallimad. Nii et selle järgi siis näeb potentsiaalne partner ära,  kas on hea kvaliteediga terve lind või on ta mingi viletsama  tervisega lind. Kui Kalev on käinud siin üle 40 aasta, siis sina oled  esimest aastat kakra rahul. Kuidas on? Noh, esimene päev oli natuke ehmatav see kajakate kisa  ja see, et nad jalgadega lõid ja tihti oli niimoodi,  et müts löödi peast maha ja noh, ja siis nad. Aga teisel päeval ehk siis eile ma juba nii harjusin ära,  et sai. Juba täitsa tööd teha, minu tööks on siis nende pesade  leidmine ja siis nende munade katsumine,  ehk siis ma pean määrama selle, et kas munas on pagu väike auk,  auk, suuauk või siis on pojad üldse või on muna terve. Üks asi, mida võiks inimene õppida lindudelt,  on kalaväga konkreetselt. Ma rääkisin, et esimene abieluaasta on kõige karmim  ja siis ma vaatasin, et miks need paarid lahku lähevad  ja lahku lähevad, mitte sellepärast, et pesa uppus  või poeg jäi koorumata vaid sellepärast,  et pesa rüüstati. Ja see rüüstamine saab toimuda ainult siis,  kui partneritevaheline koostöö ei klapi. Et see koostöö on kõige tähtsam ja hauvad mõlemad isaslind  ja emaslind, mõned umbes poole ajast poegadest hoolitsevad mõlemad,  et ma olen naljatamisi nende abiliste ja öeldud,  et et kuulge, et olge siis oma partneri suhtes hästi-hästi hoolsad,  et tehke koos süüa. Peske koos nõusid, tehke kõike koos, siis elusujuhulga paremini. Šaakalitest Eestis on viimastel aastatel räägitud väga palju  ka osooniga oleme me käinud nende loomade jälgedel,  aga oma silmaga pole ma neid mitte kunagi näinud. Täna on eriline päev, sest koos kiskja uurijatega on meil  plaanis täna öösel šaakalitega suhelda. Tere, Peep. Kuidas me jutule saame, šaakalitega plaan selline,  et et oleme siin, siin, Pärnus natukene lõuna pool mereranna lähedal. Ja, ja proovime, on paika pandud, määratud ära niisugused punktid,  seirepunktid, mida peaks siis läbi käima ja. Pärnu on siit natukene kõrgemal, me oleme praegu siin selles  punktis number üks ja siit hakkamegi pihta  ja läheme kaks kolm neli mööda rannikuäärt kuni kuni kablini välja. Ja siis tuleme siit raba tagant ja, ja lähme piki Reiu jõge  siia mandri sissepoole ka, et vaadata. Ja seda seiret nimetatakse bioakustiliseks seireks,  ehk siis siin on siin on peal salvestis šaakali kahe šaakali  ulgumisega ja šaakal on selline territoriaalne loom ja,  ja peaks hakkama vastu suhtlema selle võõra šaakaliga,  kes tema territooriumile tunginud on. Kuulame, kuidas siis šaakal üks ja kaks kõlavad ikka jah. Tunned šokalid on natuke kõrgema hääle. Ämbriga kui hundid Et selline eristatav täitsa kohe teistmoodi hääl  ja nüüd tuleb kuulata tasakesi. Kolm minutit, kui ei vasta, siis teha teist korda sama asja  siis kuulata jälle kolm minutit ja siis teha kolmandat korda  ka ja kuulata veel kolm minutit. Šaakalit nähti esimest korda Pärnumaal 2013. aasta detsembris. Täna proovime saada selgust, kas šaakalid on oma elukohtades  alles ja kas nad on jõudnud ka uutele aladele. Liigume esimesse seirepunkti. Mida see häälitsus peaks šaakalitele tähendama? Šaakalid suhtlevad, suhtlevad omavahel, erinevad karjad  suhtlevad omavahel ja šaakalid teevad sageli niimoodi,  et õhtul, kui hakkab pimedaks minema, lähevad jahile. Ja ennem lasevad kuuldavale niisuguse lühikese ulgumis 20 30  sekundit selleks, et anda naabritele naabersaakalitele märku,  et me oleme olemas ja, ja see on meie territoorium siin  või hundid suhtlevad peamiselt ulgumisega omavahel  karjasiseselt siis šaakalid suhtlevad just nimelt nagu naaberkarjadega. Jah, jah, et see siin tõenäoliselt on nüüd isa  ja ema, noh nii-öelda alfa ja alfa, paar,  vanemad. Paar, kes siis territoriaalne paar, kes siis teistele märku annab? Praegu on igatahes niimoodi, et mööda teed liikuvad veoautod  oma häälega summutavad selle, mis me võiks kuulda,  ütleme nii, et sellistes kohtades ei olegi  nii lihtne teha see eile absoluutselt. Veoauto veoautos kinni ja katsu sa niimoodi aru saada,  kas siin kuskil ka šaakalid on. Jah. Tegelikult peaks niimoodi tegema, et maanteeäärsed kohad  tuleks teha võimalikult hilja. Viimastena. Esimeste sulgumispunktides mekaltelt vastust ei saanud. Sõidame merele lähemale. Rannikul on tõenäosus kuulda saakaleid suurem,  sest just seal on enamasti neid nähtud ja  ka küte. Võib öelda, et ei läinudki väga kaua aega,  see on umbes kolmas punkt, mida me täna külastame. Ja siin oli vastus. Siin võib öelda, et põhimõtteliselt oli vastus,  mulle tundus, ka, oli vastus jah, ja küllaltki lähedalt siit  nagu üksik üksik šaakal, vastas kutsikas,  tõenäoliselt. 100 150 meetrit oli praegu, aga seal palju kaugemale ei olnud. Aga see, aga need üksikud kutsikad võivad  ka olla, et tulevad nii-öelda vanemate hääle peale,  siis teevad ka kaasa. Mida sa nüüd kirja paned, vaatad selle punkti üle kõigepealt,  kus me oleme. Ja ma panen siia 21 15, millal me alustasime,  kuna kolm korda ulume, siis on sind null. Null üks et see oli peale kolmandat korda,  kui see vastus vastus tuli ja siis paneme siia üks,  sest üksik ise nii. Vastu sain, kaugel me praegu Pärnu linnast oleme Pärnu linnast,  vaatan mul siin näitab ära see nii-öelda ligikaudu,  et pärnakad teaksid ka, kui kaugel neist Eesti mõistes uued  kiskjad elavad. Linn linnulennult on vast mingi 15 kilomeetrit. Võtke teadmiseks, teie koduukse taga, põhimõtteliselt on  tegelased keskmise suurusega kiskjatest. Me oleme teel endiste pikla kalakasvatus tiikide juurde. Võibolla inimesed teavad seda ka sellepärast,  et seal on Pikla linnuvaatlustorn ja siin peaks praegu  ööbima sadu tuhandeid hanesid. Vaatame, kas seal on ka šaakaleid. Möödub vaevalt minut, kui kuuleme, kuidas mööda üleujutatud  niitu kalpsab pilkases pimeduses keegi meile lähemale. Siin oli nüüd väga huvitav olukord, sest ma ei osanudki kahtlustada,  et need sammud, mis mööda seda vett järjest lähemale tulid,  oligi tõenäoliselt seesama šaakal, kes meile hetk hiljem vastas. Ma olen üsna veendunud selles Peale teist. Ulgumist siis saime korraliku vastuse, ilus väga peale  esimest juba muidugi. Noh, olid sammud, et ta tuli lähedale siin sulistas vees,  siin on hästi vesine ja päris korraliku vastuse saime  ja aga üksikisend jälle, et tundus niisugune väga peene  häälega ja et tõenäoliselt võis selle kutsikaga tegemist olla. Noor loom siis, siis tuli, vaatame, äkki saab kampa lüüa. Just just näiteks jah. Ja, ja ma panen siia kirja selle, et on,  oli umbes, noh kui ta siin sulistas, siis ta oli. 15 20 meetrit ja, ja nüüd kui ta ulgus, siis ta oli vast ta  oli kaugemale läinud, aga mingi 150 meetrit kuni 200 meetrit  väga kaugemal, mitte 150 kuni 200 meetrit. See ümbrus on veelindudest häälitsustest paks. Kas tegelikult needsamad šaakalid peavad ki nendele ööbivate  veelindudele siin endistel kalakasvatus tiikidel jahti? Ei, ma usun, et mitte, et ega ta haned on hästi ettevaatlikud,  ega nad hane kätte ei saa, aga aga nende hane hulgas on  alati on mingisuguseid vigaseid ja eks nad neid vigasid otsivad,  et rannas on kogu aeg ju midagi midagi süüa,  kogu aeg kannab midagi rända ja saakalid käivad neid  siis otsimas mööda mööda randa, ikka väikestviisi sanitarid,  on nad ka, ta on ikka tegelikult on päris kõva sanitar,  et ma usun, et neid hülgeid ja mis randa kantakse,  et neid nad päris palju söövad ja ja kalu  ja surnud kalu ja, ja, ja linde. Eesti on praegu teadaolevalt šaakali leviku ala absoluutne  põhjatipp kütitud ja liikluses hukkunud isendid näitavad,  kuhu šaakalid on Eestis tänaseks jõudnud. Nende põhiliseks elukohaks on Lääne ja Pärnumaa mererannik. Üksikud isendid on avastanud Ida-Virumaa,  Raplamaa ka Lääne-Eesti saared ja isegi keset Peipsi asuva Piirissaare. Kas inimesed peaksid olema murelikud, et endiselt nendes  piirkondades on šaakal alles? Need, kes lambaid kasvatavad ja, ja kellel šaakalit talle  siit murdnud on, et need jah, on, on ikka muidugi muidugi mures,  arusaadavalt, aga need, kes lambaid ei kasvata,  need ei pea saakali pärast mures olema, sest šaakal on niisugune. Nii ei ole väga suur kiskja ja noh, näiteks koduloomadele ta  ohtu ohtu ei kujuta, mitte suuremat, kui kui rebane käib  kompostihunnikus jäätmeid söömas ja. Nii ta elab Kell on pisut kolm läbi öösel ja meie šaakaliseire on läbi saanud. Võib öelda, et õnnelikult, sest me kuulsime neid loomi  kelle jaoks on see rõõmusõnum, kelle jaoks üldse halvad  uudised see on. Iseasi tundub aga siiski, et šaakalid on Eestis selleks,  et jääda. Kui soodes ja luhtadel on esimesed hallad  ja puude lehed juba kolletuvad algab põtradel aasta kõige  tähtsam aeg. Jooksuaeg. Siis hulguvad lehmad laiemalt ringi ja pullid tormavad  ohkides mööda metsi, et leida võimalust mõne lehmaga paaritumiseks. Seda, kas lehm on paaritumiseks valmis, tunneb pull lõhna järgi. Põdralehma hullutav lõhn muudab noore pulksarvedega pulli hulljulgeks. Avastanud soolagendiku servast halvasti maskeeritud  kaameramehe väljendab pullikehakeel vaid teatavat usaldamatust. Põgenemise asemel järgneb ta kiivalt mõne minuti eest siit  läbi läinud lehma lõhnajäljele. Noortel pullidel on tahtmine vahel isekeskis puskida  ja lehma ligi neil asja polegi sest tõelised tegijad on  hoopis teist masti relvastusega, kui nende sarveköksid. Võsa ragistavad pullipoisid on oma tegevusega kõrva jäänud  vanale pullile, kelle kohalikud jahimehed on kolliks ristinud. Üle värske lageraielangi künkast üles rühkiv koll mõjub nagu  peatumatu auruvedur. Võsas rogistanud poisid on teda juba kuulnud  ja aimavad halba. Parimas keskeas põdrapull võib kaaluda pool tonni  ja uhkel sarvekroonil võib esineda 10 kuni 12 haru sarve kohta. Suur sarveharude arv ei näita looma vanust,  vaid näitab, et loom on oma parimas eas ja on märk heast  tervisest ning toitumisest. Ja loomulikult väärikast sugupuust, kus pärinevad  nii head geenid. Suurest tuhinas oma noortele konkurentidele tuul alla teha  ei märkagi. Koll, et on oma suurimale vaenlasele inimesele peaaegu otsa jooksnud. Kerge ehmatus, kuid ei midagi enamat. Ei tohi unustada, et põdrapullide näol ongi tegu meie  metsade kõige suuremate loomadega. Kolli märganud noored pullid panevad aegsasti putku,  aga koll käib ikka igaks juhuks kogu langi  ja langitaguse võsa läbi. Kord peab majas olema. Põtrade olemasolu parimaks tõestuseks on nende maha jäetud pabulad. Pabulad tekivad põdral ainult talvel, lehmadel teravama  otsaga pullidel ümaramad. Säärane väljaheidete kuju on mõneti tingitud põdra talvisest menüüst. Kevadest sügiseni on põdratoiduks väga paljud rohttaimed  ja puude lehed, aga talveks saab temast täielik dendrovoor. See tähendab, et puder toitub talvel peaaegu ainult puude  ja põõsaste võrsetest, murdes ka vahel noori puid,  et ladvaoksi kätte saada. Et karmides talveoludes ellu jääda, peab täiskasvanud põder  päevas 30 kuni 40 kilogrammi puuoksi ära sööma. Säärase toidukoguse hankimisele kulub põdral suur osa  lühikesest talvepäevast ja pool ööd takkaotsa. Seepärast võtabki põder lisa mahalangenud haabade  ja ka kasvavate puude inimese meelehärmiks tihti kuuskede  ja mändide koorest. Põtrade kahjustatud puud ei parane enam kunagi  ja murduvad hiljem samast kohast. Aga eks mets ole ju ka põdra oma.
