Ööülikool. Eesti maaülikooli taimekaitse instituudi professor Anne Luik kõneleb mahetoidust. Saade on salvestatud Viinistu kunstimuuseumis. Koole. Tere kõigile, mina olen hiis Anne Luik ja tulen põllumajandusülikoolist, sest kus ikka siis toitu toodetakse mujal kui põllumajanduses. Miks on selline termin nagu mahetoit ja ökoloogiline põllumajandusmiks, need on tekkinud ja kõigepealt ongi põhjus selles, et kui me vaatame seda, mida me sööme siis kahjuks me saame toiduga koos väga palju, vot selliseid ühendeid, mis võivad Meie selles masinavärgis ka korra paigast ära lüüa. Sellepärast et kahjuks põllumajanduses oma intensiivses vormis kasutab väga palju selliseid ühendeid mis jäävad ka toidu sisse, sest paraku on vajani, ütleme, haiguste kahjurite umbrohtudega jagu saamiseks kasutada sellises intensiivtootmises keemilisi taimekaitsevahendeid. Me saame erinevad toiduainetega mitme erineva pestitsiidi jääke. Termin tuleneb kreeka keeles pesta kahjustaja Sydeontapja pestitsiidi ja organismis, mis juhtub organismis tegelikult tekib meil kokteiliefekt ka need väikesed kogused, kui nad on meil organismis põhjustavad teatavaid muutusi ja mis on nüüd selgunud, ongi selgunud see, et näiteks ka nende väikeste koguste puhul muutuvad immonoloogilised näitajad organismis. Ja lugu on selles, et organismist nagu see suur masinavärk püüab hakkama saada, aga tegelikult on nii, et mitte kõik organismist ei eraldu, vaid osa nendest jääkidest jääb meile, maksa, jääb rasvkoesse, jääb luudesse ja toimub nagu selle toime kuhjumine, kus teatav aja jooksul teatava tasemeni jõudes toimub nagu kvalitatiivne hüpe ja see toime hakkab avalduma meie organismile siis ja tõenäoliselt see kindlasti ei saa muidu toimuda, kui meil on ikkagi praktiliselt mõjutatakse meie seda pärilikku koodi, kas geenid siis töötavad kõik nii hästi, nagu nad pidid enne olema, nii et selle mehhanismi kaudu regulatoorsed häired tekivad. Ja kui me vaatame nüüd seda, et meie toidulaud näiteks meie kauplustes on tõepoolest on väga rikkalik võrreldes ütleme, 10 aasta taguse ajaga siis tegelikult tuleb olla suhteliselt ettevaatlik nende asjade ostmiseks, sest kui me vaatame, mida rohkem lõuna poolt, seda kindlamini on seal sees pestitsiidi jääke praktiliselt 100 protsenti Argentiinast, Egiptusest, Indiast ja Türgist asjadest saadud toiduainetest. On jääkidega ja tuleme siia põhja poole, siis see lugu läheb natukene paremaks. Kui vaadata siis toidulauda Inglismaal või Ameerika Ühendriikides, siis mõnes osas on seal see protsess veel isegi hullem. Näiteks Ameerika analüüsides näitab, et on praktiliselt 90 protsenti toidust on pestitsiidijääkidega ja mida Eesti toidulaual tuleks eriti nüüd jälgida. Näiteks on see, et meie tsitruselised, mis meile tuuakse ja viinamarjad, need on olnud kuni kaheksa erineva pestitsiidijäägiga ja 12 protsenti proovidest näiteks eelmisel aastal ületas lubatud normi, mis tähendab, et see kogus, mida inimene sisse saab, on juba tema organismile ohtlik ja tegelikult eriti ohtlik on see noorele kasvavale organismile, sest seal ei ole need kaitsemehhanismid nii hästi välja kujunenud. Ja kui nüüd näiteks 10 aastat tagasi võrreldi allergilisi reaktsioone meie lastel ja Rootsi lastel, siis Eestis allergiat esines tunduvalt vähem. Aga praegu on meie allergiatasemes ei ole enam vahet ja siin on kindlasti üks väga tõsine ja oluline osa on toidul, mida me siis tarbime, see ongi üks põhjus, mis siis juba 30 aastat tagasi, kui maailmas väga intensiivne kemiseerimine põllumajanduse kemiseerimine lahti läks, tekkis vastassuunaline liikumine, see on nii-öelda ökoloogilise ehk mahepõllumajandusliikumine. Mis siis tegelikult püüab toota toitu, puhast toitu ja võimalikult loodusega kooskõlast. Ning küsimus on selles, et kuidas siis hakkama saada, et tundub niimoodi, et järsku lähevad meie saagid halvaks ja, ja järsku on meie toidu kvaliteet hoopis sellega halvem. Tegelikult sellega on võimalik hakkama saada ja saadakse hakkama niimoodi, et pannakse siis paika külvikord, mille keskseks, mis tähendab külvikord, see tähendab, et kasvatatakse järjestikku erinevaid kultuure, mille nüüd nii-öelda võtmekultuuriks on liblikõieline kultuur, sellepärast et liblikõieline kultuur seob õhulämmastikku ja toodab rohket orgaanilist ainet mulda ja nüüd on selle järele võimalik reastada siis juba järgmisi kultuure, mis siis tarbivad seda nii-öelda väetis, ainet, mis on sinna mulda pandud ning oluline on seal see, et me küll saame, ütleme, väetis majanduse paika, kui me õigesti kultuure järjestame, aga teine küsimus on, et kui me keemiat ei kasuta, kuidas siis haiguste ja kahjuritega hakkama saada, selleks on ka omad võimalused olemas, sest tegelikult, kui me hoiame laia tuuride ringi, meil on erinevad näiteks ühel põllul ka, et me ei kasvata näiteks ütleme, puhast ühe sordi nisu, vaid paneme sordid segamini, siis on näiteks haiguste levik meil palju väiksem. Võime kasutada nii-öelda Tootsi peenart. Ja Me hajutame oma riskid sellega, et meil on palju kultuure, meile on tuuride, põllud on väikesed, põldude vahel saab olla elu ja seda elu rändab meie põldudele ja rändab just seda elu poolt, kes aitab näiteks kahjureid ja samuti ka haigusi nii-öelda korrale kutsuda. Nii et meil on väga tähtis, et meil on lai kultuuride ring, meil on mitmekesine põllumajandusmaastik ja sead meile silmale hea vaadata, aga teistpidi see on meie toidulauale ja meie tervisele väga hea. Ja mis on nüüd selgunud, et kui on pandud õigesti see kultuuride ring paika, siis tegelikult ei toimu olulist saagi langust. Ja see on muidugi küsimus, et õiges paikkonnas õige kultuuride ring paika saada. Aga nii Šveitsis, kus on siis maailma vanim mahepõllumajandusasutus, uurimisinstituut on tehtud 21 aastat päris pikka uurimistööd, seal on seitsme väljaline külvikord ja mis siis selgus, selgus, selle käigus selgus, et praktiliselt saagi langus oli küll olemas, nende põhikultuuride osas kuskil 20 protsenti aga toodeti tootmiseks kasutati 50 protsenti vähem ressurssi, tähendab pikas perspektiivis võttes on see efektiivsem. Nüüd, kui me taimekasvatuse paneme paika nende külvikordade ja õigete, ütleme, orgaaniliste väetiste kasutamisega siis selle kõrval õiges ütleme, mahetootmisettevõttes kindlasti on olemas loomad, sest ütleme, loom, taim ja muld seal ökoloogiline ringe, mis peab kenasti paika olema pandud ja mis tasakaalustatud toimides suudab siis selle aineringe seal tagada ja loomade arv kindlasti on siis ka tasakaalus selle tootmisse pinnaga sest alati on ju, kui näiteks meil on intensiivtootmine, siis mida me näeme, eks ole, meil on näiteks kanad, on hirmsas suures farmis, kus nad on tihedasti üksteise kõrval ja loomulikult selleks, et seda kanade tervist seal hoida, siis neile antakse rutiinselt sisse mitmesuguseid ravimeid, sealhulgas antibiootikumid ja näiteks me ei teagi seda tegelikult selles osas meil ei ole avalikku toiduseiret Eestis ka kui palju näiteks antibiootikumide jääke on meie toidus meie loomsetest saadustest, sest näiteks Inglismaal on kindlaks tehtud, et praktiliselt suurtest kaubanduskettidest saadavad nende intensiivlinnu toota farmidest tulevates munades on kõikides täiesti arvestataval määral antibiootikumijäägid sees, aga see on teistpidi jällegi meie organismile lisakoormus ja samas võimaldab ka aidata välja kujundada nii-öelda antibiootikumi resistentsuse väljakujunemist. Siis teine lugu on see, et need suurfarmides ka loomadele antakse veel, et saada kiiremat kasvu, antakse ka veel hormoonravimeid, aga ka nende jäägid tulevad meie toidu sisse nüüd maheloomakasvatus, vot siin peaks olema nii, et iga loom saab elada oma loomuomastest tingimustes ja see on ka tema tervise tagatis. Tähendab, kana saab siblida, õues saab süüa roht Talle antakse, tähendab, et tal oleks tervislik ja õige elu. Siis on ka tema produkt, mis meie toidulauale satub, on täisväärtuslikum ja selles osas on võrdlused tehtud ja tõepoolest need mahetootmises ehk ökotootmisest saadud munad on oma toiteväärtuselt paremad, seal on vähem kolesterooli. Produkti väärtus kajastub siis selles elutingimustes nüüd samamoodi surfarmis, intensiivtootmisest sageli on nii, et lehmad ei saagi ju välja, vaid on kaks, peavad vastu vaid kaks lüpsiperioodi käivad nii palju laudas ringi kui lüpsiplatsilt lüpsikarusselli juurde. Ja samas on ka nendel näiteks aretus viidud asi nii kaugele, et udar on nii suur, et see tuleb rihmadega selja külge siduda. Tähendab lehm on nagu piimaautomaat, aga samas, eks ole, see piima kvaliteeti on ka natukene teistsugune kui siis, kui see saab vabalt liikuda ja maheloomakasvatuses iga loom tõepoolest peab saama siis oma bioloogiliselt loomuomased vajadused rahuldatud ja selles piimas selles on taanlaste ja inglaste uurimused nüüd, et tõepoolest seal on mitmesuguseid ühendeid, mis inimese organismile nagu oomega kolm rasvhappeid, nende e-vitamiini sisaldus, et need on, on kõrgemad pluss see ette ka piima maitseomadused on, on erinevad, kui need ühel või teisel viisil neid loomi peetakse. Mahetootmise eetika on see, et toota võimalikult loodusega kooskõlas. Et ka loodus saaks meid nagu aidata kaasa, mitte see, et meie surume loodust alla ja toodame nagu looduse arvelt. Ja mis on veel üks aspekt, on see, et mahetootmises, kuna ta peab olema keskkonnaga seoses väga keskkonnasõbralik, siis on välistatud ka geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamine. Kuigi me teame juba palju nüüd pärilikkusainetest geneetikast, teame, kuidas geenid on paljudel organismidel, nad on reas, aga see, kuidas toimivad, selles osas on siiski veel väga palju küsimusi. Ja nüüd, kui on nüüd tehtud need geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja kaks põhitüüpi on siis tehtud sellisel viisil, et genoomi on siirdatud, ühel juhul on viidud siis kultuuripärilikkuse ainesse viidud selline geensisse, mis aitab ta muuta Ta vastupidavaks glühva saadile, see tähendab, on nad siis sooja mais raps, neid võib siis igal kasvufaasis võib pritsida selle Clifo saadiga ja milleni see on viinud, on viinud selleni, et tegelikult need kultuurid, mida siis praegu nüüd üsna laialdaselt kasutatakse näiteks Ameerika ühendriigid on siis esirinnas, sellepärast et niisugune firma nagu Monsanto on siis põhiliselt välja töödanud need kaks kultuuritüüpi, sest Edan korporatsiooni huvides, kuna glüfosaat oli nendel patenteeritud siis oli nendele väga oluline majanduslikult välja töötada selline kultuuritüüp, sest siis nad said müüa kogu seemnematerjali koos siis selle agrotehnoloogilise paketiga. Nüüd tegelikult milleni aga siis ütleme, glüfosaadi kasutamine viib, on see, et praegu näiteks nendes piirkondades, kus on siis kasvatatud näiteks glüfosaadi, resistentsed, kultuure, tegelikult elu mitmekesisus on vähenenud, Sist kasutatakse suhteliselt palju tõrjet. Teine asi, nii kui me teame, geenid ei jää looduses paigale, sest toimub geenide siire nii sugulasliikidele, mis on lihtne, aga toimub ka mitte sugulasliikidele. Ja nüüd sugulasliikide juures on see, et needsamad glüfosaadi resistentsus, geenid on liikunud juba üle umbrohtudele, mis tähendab seda tegelikult põllumehe jaoks tekib terve rida lisaprobleeme, nii siis teine kultuuride rühm on see, kuhu on siirdatud putuka nii-öelda mürki tootev keel ja see on võetud mullabakterist ja pandud on ta siis ka jälle erinevatesse taimeliikides on teda pandud maisi väga palju, sest mais kannatab sellise putuka nagu maisi leedik ja, ja maisi liidiku röövikud. Kui nad söövad seda toksiini tootvad taime, siis tegelikult nad saavad mürgituse. Aga seda toksiini toodetakse kogu taimed aktiivse kasvuperioodi jooksul alates juure tipust kuni õiteni ja tolmukateni välja. Ja tegelikult selle doktsiiniga puutuvad kokku ka need olevused, kes ei peaks sellega kokku puutuma. Ja ongi terve rida neide, olevusi, kelle jaoks neid ei ole ette nähtud, saavad seal surma ja mis on lugu, tähendab looduses ei ole niimoodi, et kui me ühe organismirühma võtame maha, et siis sellega me probleemi lahendame. Loodus nagu teatavasti ei salli tühja kohta ja kui me elimineerib selle liblika rööriku, selle asemele on tulnud näiteks pistvate imevate putukate armee, tähendab, tekivad sekundaarsed, kahjurid. Need on siis nagu lühiajaliselt, ütleme niisugused lahendused intensiivtootja jaoks samas aga toovad need inimese toitu ja loomade toitu ka täiesti uusi ühendeid, mille tegelikku toimet. Me väga hästi ei tunne. Ja siin ongi juhtunud paljudel juhtudel ka see, et vaadake, neete kultuurid, kui ta on juba küll siirdatud selle geneetilise materjaliga, on osutunud näiteks ilmastikutingimustele tunduvalt vastuvõtlikumaks kui on näiteks, kui, kui on niiske, see näitab seda, et genoom, mis oli varem stabiilne, aga uue materjali sisseviimisega, seda esialgset tasakaalu on nagu paigast nihutatud. Nii et nad on põllumehe jaoks jäänud siiski ka selles mõttes küsitavaks. Pluss juurde siia rida näiteid sellest, kus on tekkinud küsimus, et toidu kvaliteedi suhtes ja, ja nii nagu On Kanada farmerid väitnud, et näiteks kui põllul on siis keeemmo mais ja tavaline hübriidmais siis loomad marsivad täiesti rahulikult mööda sellest keeemmo põllust ja lähevad selle tavahübriidpõllule. Sigade toitmisele on selgunud, et tekivad abordid. Sigadel on toitumishäired olnud keeemmo maisiga. Samas on olnud ka veel rottide katsed, mis on näidanud seda, et roti organismis on tekkinud kasvuajalised muutused, kui nad on saanud muundatud toitu ja see ei olnud mitte mitte mais, vaid see oli, tegemist oli kartuliga. Nii et seal on terve rida küsimusi, mis praegu on väga nii-öelda lahtised, sest tähendab see biotehnoloogiline lähenemine praegusel hetkel, kuna ei ole võimalik suunata kindlasse kohta genoomis seda siirdatavat materjali, siis alati tekivad mingisugused muutused geenide vahelises toimimises. Ja see tekitab lisaefekte. Kuivõrd ma ise töötan instituudis, mille nimi on biotehnoloogia instituut, et ei jääks kõlama nagu selline mõte, et biotehnoloogia on halb ma ütleks selle peale pigem, niiet et see, mida selle meetodiga tehakse, eriti mis puudutab, ma olen suures osas sellega nõus, et väga paljud biotehnoloogia ütleme, kommertsiaal ettevõtted, kes teevad transkeense maisi ja müüvad selle koos selle herbitsiidiga maha ja siis noh, nende eesmärk on teha ruttu hästi palju raha ja täiesti nõus, et sellised komantsiaalsed ettevõtted ei, päris kindlasti ei ole tehtud nagu piisavalt uuringuid, et olla täiesti kindel, toimub samas loomulikult biotehnoloogia, see, kus, mis toodab selle meetodiga, ütleme, kui sa teed laboris mingi Dainimiste ravimit või, või nii edasi, eks ole, see on olnud nagu see minu meelest vähemasti positiivne biotehnoloogiat sa kasutad seda teadmist geenidest, toota mingit Valkamis on inimestes puud oleks Rotterdamis oli üks selline juhus, kus oli 10 aastat tegel inimene geneetika tööd, et hakata tootma valku, mis seal on lastest, kes jäid halvatuks ja siis noh, nagu tasapisi hääbuva lõpuks said, seal kätte tegid ma ei mäleta, kas taimed või oli see lehmapiima sisse läksuse, midagi nad tegid siukse vahendi, kuidas alkotooted lapsed kõnnivad ja ma ise nägin seda video pealt jälle siuksed, nagu ma ütleks positiivselt näite, mida biotehnoloogia saab päästa konkreetsel juhul kellelegi ütleme teha ja elu ilusam. Tähendab, me ei saa öelda, et biotehnoloogiat ei ole vaja, kindlasti on vaja, eks ole, aga tuleb anda endale aru, millisel juhul ta võib-olla keskkonnas selline produkt ja millisel juhul ta on nii-öelda piiratud suletud ruumis ökoloogilisi efekte, kui on juba seal need nii-öelda tulemit keskkonnas on pärast ilmselt peaaegu et võimatu likvideerida, sest me kõik teame, kuidas nii-öelda toimub geneetiline homobiniseerumine, eks ole, geenid liiguvad ju nii, et nad ei jää paika. Et selles mõttes kindlasti biotehnoloogia on vajalik ja seda tuleb arendada, sest see aitab inimkonda ilmselt väga mitmel ja viisil ja vajalikul viisil. Aga veel selle pestitsiidijääkide kohta ütleks seda, et näiteks konkreetselt Kanadas suure Järvist ümbrusesse onkoloogid olid tõsiselt hädas, sest lastel tõusis isegi mitmekordseks vähki haigestumine ja pöörduti talunike poole. Ja tegelikult too piirkond tihtigi praktiliselt nii-öelda viidi ökoloogilise põllumajanduse üle sellele pluss, mis oli talunikel, oli probleemid, talunikel olid väga usaldusväärselt kõrgemalt haigestumine eesnäärmevähki. Üks medõde, kes töötanud mitukümmend aastat väikses kohas, et tema rääkis mulle sellist huvitavat asja, et nõukogude ajal ja kuni teiste alguseni nüüd toimis päris korralik selline monitooringusüsteem, et näiteks vähihaigete ja igast muude haiguste puhul pidid need kohalikud metkeskused nagu üsna täpselt täitma nagu vastavad infokaardid, aga see süsteem sisuliselt kaotati ära algusesse. Ja noh, minu nägemuses on tegu nagu sellise keskkonnamonitooringusüsteemiga haigusega seotud keskkonnamonitooringusüsteem, kus on väga oluline informatsioon. Ja tema ise ütles, et ta tegi selliseid huvitavaid tähelepanekuid, et näiteks et ühes teatud külades tuli väga palju vähihaigeid. See on nagu väga huvitav informatsioon, mida täna ei koguta tänu selle andmekaitse seadusele ilmselt võib-olla muudel põhjustel. Aga sisuliselt tähendab, et puudub nagu selline keskkonnamonitooringusüsteem, mis võiks olla just argumentatsiooniga selle põllumajanduse osas ja mu enda hüpotees on see, et tegelikult see võib olla seotud samamoodi selle nõukogude aegse intensiivpõllunduse ja väetisega teatud piirkondades näiteks aga seda ei ole võimalik. Noh, täna eks ole uurida, et keegi, eks ole, ostab selle mingit maatükkide ära, võib-olla seal on mingid muud asjad, energiaväljad või midagi muud, et inimesed jätkuvalt tuleb suurtes kogustes haigeid geenitehnoloogid uurivad mis mutatsioon, mis on nagu juhtunud, aga algpõhjus puudub nii-öelda informatsioon. Et miks ja kust. Nii et kui me mõtleme selle peale, et et kui me kasutame, siis seda ökoloogilist tootmisviisi ja püüame võimalikult loodusega kooskõlas toota. Me säilitame oma keskkonda, säilitame iseennast, sest meie jaoks see keskkond on vastuvõetavam ja me saame endale paremad ja väärtuslikumad toitu. Kui nüüd vaadata kasu tervisele, siis mis on selgunud? Selles aspektis on selgunud see, et kuigi tõepoolest maheporgand võib olla väiksem kaalult ja massilte erinev sellest hästi näiteks ütleme, ületoidetud suurest väetatud porgandist, samas on just sekundaarset meta poliitide sisaldus, mis see tähendab, medan taimes ühendid, mis ei vastuta otseselt kasvu ja arengu eest. Küll aga annavad ütleme, spetsiifilised nii-öelda tunnused näiteks ta annab, ütleme, kapsel annab ta sellise, seal on need glüko Synolaadid, mis annavad sellise spetsiifilise kapsa lõhna siis karati Naidid, mis on porgandist ja nii edasi, tähendab nende sisaldus on olnud kuskil keskmiselt kuni 30 protsenti kõrgem mahetoodetes. Arvatakse just seda tähendab, kui nüüd on nüüd toitumiskatseid tehtud ja inimestele antud Ta haiglates siis ka näiteks tihti katse nunnadega, see on päris huvitav katse, tähendab inimesed, kes olid 60 kuni 80 aastat vanad ja nendele nunnad viibini häälda võrdlevalt siis mahedieedile neljaks nädalaks ja võrreldi siis seda tulemust, kui nad olid, ütleme, tavatoidu sööjad ja selgus siis see, et see vanemad prouad siis tegelikult, mis avaldus vererõhuga olid ennem probleemid vererõhu tase täiesti stabiliseerus, tähendab, langes ja probleemid kadusid, stressitase organismis langes ja võrreldes tavatoiduga siis mis on väga huvitavad ja head uurimused, mis on tehtud nüüd erinevate tavatalunike ja siis mahetalunikke seemnerakkude uurimisel ja on selgunud just see, et mahetootjatel, kes siis on sellises keskkonnas ja söövad mahetoitu, et nendel on eluvõimelisi seemnerakke rohkem ja sellise sama ka Itaalia haiglas tehtud uurimus ka seal juba ütleme, neljanädalase toitumisperioodi jooksul juba ka nende eluvõimeliste seemnerakkude hulk siis tunduvalt tõusis, sest tegelikult ongi niimoodi, et kõikidel organismidel on ju kõige tundlikum süsteem, on paljunemiselundkond, suguelundkond ja, ja selle kaudu avalduvad ka suhteliselt kiiresti, ütleme niisugused häired. Ja nüüd samuti on tehtud katsed ka seemnerakkude uurimisel ka rottide peal, jaga rottidel avaldusse sama tulemus, sest noh, me teame seda, et tegelikult arenenud maailmas on ju see päris tõsine probleem, et sugurakkude eluvõimega on olemas küsimused ja siin on tõesti kindlasti üks seos on pestitsiidijääkidega. Ja loomulikult Need stressitasemed inimestel ka kindlasti mõjutavad seda. Nii. Ja teine oluline aspekt on seal veel see nüüd mahetoidu puhul, et kui on uuritud mahetoidu nii-öelda struktuuri ja mahetoidu puhul ka püütakse seda määrata mitte ainult ütleme toitainete sisalduse alusel, vaid on üks olemas üks niisugune meetod, mis pakub praegu juba päris tõsist huvi, ütleme toidu uurijatel on see nii-öelda biokristalli satsiooni meetod mis tähendab seda, et näiteks pannakse kas vaskplaadile või on veel erinevate vahendused, pannakse selle taime mahl, mida uuritakse ja siis vaadatakse, milline kristalli satsiooni pilt seal tekib. Ja see on tõesti huvitav vaadata. Ta, et näiteks väga ilus ja kontsentriline, kindla ornamentika, kas see sõltub siis sellest, millise kultuuriga on tegemist, tekivad pildid, kui ta on mahetootmisest ja kui ta on siis tavatootmisest suhteliselt, ütleme, tugeva väetis ja, ja taimekaitsevoodiga, siis need pildid ei ole sellised selged. Ja vahva oli veel see, et ühel konverentsil demonstreeriti pilti ka, kus oli sedasama meetodit kasutatud näiteks joogivee uurimiseks ja mäestik kokku siis veest, ütleme, puhtast mäestiku liustikul põetud veest tekkis väga ilus kontsentrile, selge pilt, aga samas kraanivees üks väga ebakorrapäratu niisugune laik. Nii et toidu sisemine korrastatus. Ei, me ei tea väga paljusid tegureid, mis meid tegelikult mõjutab selle toitumise juures, sest ise on selgunud ka veel see, et mahetoit on paremini omastatav ja et näiteks need väikeloomadega tehtud katsed, need on haned, kanad ja jällegi ka rotid ja hiired. Seal on selgunud see, et ütleme, kolme põlvkonna jooksul, kui nad on olnud mahetoidul, siis need loomad nagu arenevad kiiremini, omastavad toitu paremini ja järglaskonnas tähendab, ei ole nagu kõrvalekaldeid ja need on täiesti statistiliselt usaldusväärsed erinevused on tulnud siis ütleme, mahe ja tavatoiduga toitmisel, samas kui näiteks kasutati, ütleme teraviljasaadusi, kus olid põhitoite elemendid, tähendab valgud, proteiinid tähendab nende osas, mis toiteväärtust mõjutab, nendesse ei olnud erinevusi, oli ainult selles erinevus, eks ole, et ühel juhul oli kasutatud siis seda tavalist keemilist väetamist ja ka siis pestitsiide, teisel juhul mitte 10 protsenti, umbes jah, erinevate kultuuride ringis nüüd natukene siia, sinna on need mahetooted. Kuivainerikkamad tähendab, ostes mahetoodet, ostad vähem vett, võiks öelda niimoodi ja rohkem produkti. Ja siis ongi selline lugu, et kui mõelda selle peale, et kui ta ka mahuliselt, eks ole, võib-olla seal 20 protsenti küll madalam, aga kui sa selle võrra saad tegelikult 10 protsenti ikkagi rohkem produkti, noh siis. Ja tootmisviisis, nagu me saame efekti ja arvestades seda, et kui me toodame sellises keskkonnas mis meile tagab nii-öelda talitlusliku järjepidevuse, sest tegelikult on ju kogu maailmas, mis on väga tõsine probleem, on ka mullaviljakuse kahanemise probleem, tähendab, võiks öelda, et inimtegevuse tagajärjes tegelikult maailmas levib kultuur kõrb. See tähendab, et kui me kasutame väga seda intensiivset agrotehnoloogiat. Me tapame elu mullas, mulla regulatoorset mehhanismid vähenevad ja mulda järjest vähem, näiteks ka, kui me anname seda orgaanilist ainet järjest vähem juurde ja kasutame ainult neid mineraalseid väetisi, siis sellisel juhul muld, meil muutub lihtsalt kasvu substraadiks, kuhu taimel on võimalus juuri kinnitada, eks ole. Nii. Seal oli üks hea näide vee molekulide kohta, see on üks eesti keeles ka ilmunud üks selline ilus pildiraamat, kus on kus on pildid vee molekulidest ja seal on küll toodud vahed pildiliselt ka sellisel moel, et kus on veel öeldud halvasti. Katse oli midagi sellist, et hoiti vett mingi aja jooksul kusagil anumas ja iga päev ühele anumale öeldi hästi, teisele öeldi halvasti. Ja pildi pealt on näha, et molekulid on täiesti erinevad. Ma ei tea, kas seda on ka üritatud mahepõllunduse, sest mitte võib-olla siis biodünaamilises, et käia ikkagi päevakorra Palkna põllu ääres ja öelda midagi ilusat porgand. Võib-olla see tulemus oleks veel efektiivsem? See, mida me elust teame, on pisku selle kõrval, mida me ei tea ja tähendab ilmselt kõik need bioenergeetilised aspektid mõjutavad kõiki organisme ja sealhulgas ka see, ütleme, energeetiline mõju võib ka edasi kanduda ju me ei saa seda välistada, tähendab edasi kanduda ka veel ja tõepoolest, et näiteks, kui me talle halvasti ütleme, tekib tal ka mingisugused, tekivad muutused, sageli öeldakse seda ja eriti nüüd tänapäeva maailmas on ju see, et see pole teaduslikud, tõestatud, seda pole olemas. Aga tegelikult, kui me mõtleme selle peale, kui vähes neid asju suudame teaduslikult tõestada see on mõtlemapanevalt pähe asju, mida me suudame teaduslikult tõestada. Nii et kui me ei suuda teaduslikult tõestada, see ei tähenda seda, et neid asju ei ole olemas. Vot selle peale peab alati ütlema ja nii nagu meie uurimistes ja teaduses on, kui me jõuame mingi tulemuseni, siis see tekitab alati tuhatkond uut küsimust. Sest kogu see elu ja, ja kogu see süsteemi funktsioneerimine on niivõrd keerukas ja üksteisest sõltuv, et sageli ma alati mõtlen seda, et oh, see on ju lihtne inimesed, väidavad, me teeme mudeli, paneme arvutisse, paneme viis asja ritta, muudame seda, noh, näete, siin ei juhtu midagi, aga tegelikult me paneme viis asja ritta, aga näiteks kuues mingi minimaalne tegur, mida me sinna ei ole lülitanud, lööb terve selle mudeli upakile. Nii et tuleks sellistes hinnangutes ja asjades olla üsna ettevaatlik. Ja, ja kui nüüd öelda seda biodünaamilist põllumajandust, siis tõesti see on, ütleme, ökoloogilise põllumajanduse üks alali, kus vaadatakse tõesti peale selle, et me seda ökoloogilist tasakaalu hoiame, et me jälgime toitainete ringlust ja kõik ja nii edasi, aga seal vaadatakse veel ka seda näiteks, kuidas kuu ja taevakehadel liiguvad, sest tegelikult ka see mõjutab elu maa peal nii ja vaadatakse veel ka seda, et kuidas näiteks on võimalik erinevatest, ütleme, taimsetest materjalidest teha komposte ja, ja seal ongi välja töötatud kindlad segud ja kui me neid kindlal ajal paneme, siis ka see annab taimekasvule, annab hoogu juurde ja nii edasi. Pluss see, et tõepoolest ka see, kui taimega suhelda, see kindlasti ei tee talle halba. Et sellest sammukene edasi, et on poes müügil juba mahedalt kasvatatud porgand, võiks seal olla ühel päeval, siis hellitatud porgand. Tundub niiviisi, et kõik mõistuspärane on alternatiivne. Kui päris aus olla, siis enamus põllukeemiat on kas maagaasist ja naftast tehtud toorainena mitte ainult sünteesis kasvatatud enamus pestitsiidide naftast, enamus siis väetisemaagaasist, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et kui meil see võimalus ära võetakse, siis on siis ei olegi alternatiivne vahepeal on selle? Selles mõttes on, ütleme, et meil on palju halbu alternatiive sellele, aga et mõistlik viis oleks see Looduses on biopestitsiidid olemas, eks ole, sest samamoodi nii nagu meie inimmeditsiinis ju, kui meil on näiteks väike köha-nohu, siis me ei lähe Jaka antibiootikum, eks ole, joome pärnaõieteed ja, või piparmünditeed ja võtame metsseal, eks ole, siis looduses tegelikult on ka taime ravitsemiseks jaga looma ravitsemiseks, ka need vahendid on olemas ja kahjuks on niimoodi, et need on traditsionaalsetes nii-öelda põllupidamisse aegades olid need hästi teada, paljud asjad on nüüd kaotsi läinud, aga just sellesama ökoloogilise põllumajanduse raames ka püütakse seda vana teavet üles korjata ja kasutada uuesti. Ja teine asi on see, et need taimsed toimeained tegelikult, et no mida on võimalik siis saada, need aitavad taime ühtepidi tervendada ja teistpidi on näiteks see, et me saame, kui me mingi võõra taimelõhnaga näiteks putukatoidutaime, töötleme, siis me saame ta ära eksitada, ta ei saa aru, niiet tegelikult me peame alati mõtlema selle peale, et ega loodust üle kavaldada võib-olla vahest saab, aga petta ei saa kunagi päriselt, nii et loodus on ikkagi suhteliselt targem, nii et meie peame oma reegleid seadma selle loodusreeglite järgi, sest üle kavaldada päriselt meil kunagi seda ei õnnestu, see on nii-öelda petlik pilk ja minu meelest on nüüd selles väga ohtlik tendents, on praegu, et kui nüüd nii nagu biotehnoloogia areenile tuli, siis tundub nii, et, et seda püütakse nagu kõige vägevam ana ja kõiki aitava relvana nii-öelda esile tuua. Aga seal on tegelikult olemas oma suured ohud, mis võivad meile tekitada palju hullemaid probleeme kui siis, kui mind suurindlikult lauldi, eks ole, et me loodust julgelt muudame, sest tegelikult see on palju olulisem looduse muutmine. Tähendab, kui me läheme nii-öelda elupoodide kallale ja nii-öelda mid suurindlikult nendega ringi käime. Nii et sealt võib meile palju suurem ja raskem bumerang tagasi tulla ja kusjuures see on ka väga kallis tehnoloogia ju tegelikult praegusel juhul nii et see on väga kallis ja väga energiamahukas nii-öelda. Jah, ma arvangi, et Uusmidžuurile seal on, selle kohta võib olla täitsa hea termin. Seesama mõtteviis, et me võta looduselt armuande vaid ühesõnaga peksa mäletelt välja, on väga selgelt seal näha ja nii kaua, kui see jätkub, nii kaua me saame ka ise vastavalt siis tagasi. Teadus on suuresti küsimuste esitamise kunst ja, ja nüüd olles siin kraadi akadeemias tekkis selline mõte, et seda mahemõtlemist oleks nagu oluliselt laiendada ka inimesele. Et me siin kuulsime, et maheloomad siis kanad, lehmad peavad elama oma loomuomast elu ja, ja siis on nad õnnelikud ja neid tuleb kiita ja hellitada ja siis nad toodavad vajalikke ühendeid oma organismis ja nii edasi ja nii edasi. Aga et miks ei võiks siis sama olla inimesega, et kas inimene elab oma loomuomast elu, et ta küll noh, nüüd hakkab natuke mahetoitu sööma ja nii edasi ja nii edasi, aga kui ta samas peab mingisugust europrojekte kirjutama ja nende aruandeid ja ja elama betoonkarbis ja nii edasi ja nii edasi, et noh, sellest on võib-olla veel vähe kasu, et sõnaga ma teeksin kraadi akadeemiale ettepanekut algatada uurimisteema, et maheinimese loomine sertifitseerimise Tõsiselt. Ma arvan, et Toomas ettepanek on tõesti asjakohane, sest inimesel oleks ka vaja tõesti loomuomast elu rohkem, see tähendab, et elada rohkem looduse keskel, tunnetada seda ja olla selle rütmidega rohkem nii-öelda aldis. Kes need vasturääkijad täna on peamiselt ja milliste argumentidega nad sellele päris põllumajandusele, millel on alternatiiviks on nimetanud, et, et millele nad vastu räägivad, kuidas nad seda vastu räägivad? Vastuargumendid on eelkõige sellest, et ülemineku periood, eks ole, on saagi langus siis teiseks, kui me vaatame tavapõllumajandus, siis see on niisugune indust reaalne ettevõtmine, aina suuremad masinad, suuremad põllud, lihtsam, tehnoloogia inimene ei pea nagu mõtlema, tähendab, ta on lihtsalt operaator, sõidab Masinaga sinna, paneb seemne mulda järgmisel etapil. Taim on selles kasvufaasis, nüüd tuleb see väetis, nüüd tuleb see taimekaitsevahend tütar järgmises kasvufaasis, siis nüüd tuleb järgmine taimekaitsevahend järgmine väetis, eks ole, tähendab, et ta on tehnoloogiliselt on see tavapõllumajandusviidud nii-öelda väga lihtsaks. Aga see, kui hakata nüüd nii-öelda mahetootmist, siis see eeldab tõepoolest rohkem looduse tundmist. Tähendab, iga tootja peab juba teadma seda oma nii-öelda tootmispaiga iseärasusi, keskkonna iseärasusi, millised kultuurid, millised sordid sinna sobivad, milliste nii-öelda põllusuurust, sest seal näiteks ei ole tähtis ka ainult mitte see millised kultuurid. Aga kui suur on võlga, tähendab, kui on näiteks kolmesajameetrist laiemad põllud, siis seesama kasulik fauna näiteks põlluserval ei saa tulla sinna põllu peale, ütleme, taimekaitsetööd tegema, aga ütleme, suurtootja tahab, et tal on hästi suured põllud, kerge teha, kiiresti saab ära teha, tähendab, tema tööjõud, ajakasutus, see on suurte masinatega ja suurte põldudega kuidagi palju lihtsamini paigas, eks ole, ta ütleb põhimõtteliselt, et ta toodab efektiivsemalt. Aga kui me võtame, vaadake, meil ei arvesta võtta seda, mis juhtub keskkonnas, sinna juurde meil ei ole, ütleme näiteks keskkonnas organismil näiteks jooksitlane, kes jookseb mööda maad, kes sööks väga rõõmsalt lehetäisid, kui ta saaks põllu peal olla. Näiteks rootslased on teinud arvutuse, et kui põllu peal on need röövtoidulised jooksitlased, siis talumees saab ühe hektari kohta hoida kokku 15 eurot, sest tal ei ole vaja taimekaitsetööd teha. Nii. Aga tavaliselt selliseid asju ei ole arvutatud, siis teine asi on see, et praegu näiteks ka pestitsiidid ja need kõik on suhteliselt odavad. Rootsis on mindud seda teed, näiteks et pestitsiidid on keskkonnamaks peal. Tähendab, sõltumata sellest, kas ta on siis umbrohutõrjevahend või on ta putukatõrjevahend või siis ka seenhaigusse, tähendab, ta maksab seda ja sellega nii-öelda ta natukene mõtleb rohkem ka keskkonna peale, eks ole, kui rahakoti surutakse siis, sest ega inimene ei mõtle ennem selle peale, siis kui tal on nii-öelda miski asi kõri peal, noh, kas siis on tervis halb või on rahakott tühi või näiteks ei olegi, ei saa midagi teha. Tähendab, tal peab olema mingisugune küsimus, mis sunnib teda mõtlema. Ja tavaliselt ongi, ega näiteks selle mahepõllumajanduse peale hakati mõtlema alles siis, kui tegelikult tekkisid ka need terviseprobleemid, nii et algul see liikumine, see on huvitav, näiteks kui nüüd on tehakse küsitlusi, eks ole, et miks inimesed ostavad mahetoitu siis esimene tiim on tervis ja teine motiiv, annet, keskkond ja ütleme, loodushoiu pool ja ja kolmas on nagu tuuakse esile, et loomad, et nad saavad ka loomulikult, et elada. Aga see seostub nii või teisiti ka inimese tervisele, eks ole, noh nii et see on huvitav, kusjuures eri maade puhul on see ka natukene erineva kaldega see nurk, sest on osariike, kus ostavad põhiliselt näiteks mahetoitu, kuna ta sisuliselt praegu on siiski natukene tootmisviisi poolest ka ta tuleb natuke kallimalt kätte, eks ole. Ja ta on ka siis turul kallim, et ostavad need inimesed, kes on teadlikumad, näiteks Norras ei ole vahet, kas inimesel on sissetulek kõrge või madal, aga see, kes on lihtsalt nagu oma teadlikkuselt jõudnud, see on tema eluviis, eks ole, see on tema eluviisi osa taustal, seda aga näiteks Saksamaal seal on, need on ikkagi haritud keskealine naine, kes siis mõtleb oma pere ja laste ja enda tervise peale ja sellest lähtuvalt. Nii et, et seal on ikkagi on see vahe ja muidugi praktiliselt ikkagi, kuna me kindlasti ta keskkonna poolt, mis me ühel juhul hävitame, me arvesse saagi juhul ei võta, eks ole siis praeguses ütleme nendest tavatootmise puhul see hind tuleb odavam kui nüüd käisid siin ka prantsuse eksperdid ja, ja nad ütlesid just, et näiteks Eestimaa potentsiaal võiks olla just selle põllumajandusel arendamine, kuna meie oma põllumajanduse intensiivistamisega kunagi ei saavuta sellist taset. Ta kui ütleme lõunapoolsetest, kuna meie need kliima ja mullastiku tingimused on sellised, et isegi kui me paneksime väga palju väetist ja väga palju teeksime seda intensiivistamisest, me ikka ei saa sellise tasemega saake. Aga samas on meie kliima jälle selline, et meil kahjurid ei tee väga häda, sest Talv kutsub neid korrale, eks ole. Nii et meie potentsiaal oleks just see, et me toodaksime ja arendaksime seda tüüpi põllumajandust. Tähendab väga oluline oleks see, et me saaksime päris palju juba seda mahetoitu süüa ja tegelikult me ka sööme, need, kellel on nii-öelda isiklik mahetalunik ja kelle ümber on sõbrad ja pered. Aga see, et meil oleks suures poes saada, on vaja, et meil oleks töötlemine, saaks arendatud ja, ja et meil oleks ka see turustus talunike nii-öelda ühistegevust, oleks vaja rohkem. Et tekiksid näiteks talupoed. Sest ükski väiketalunik üksinda näiteks teda ei võeta ühtegi kaubandusketti, eks ole. Vaat see on ka üks asi, mis seal maheda puhul oluline toit toodetakse kohapeal, ta tarbitakse siin kohapeal, eks ole, toiduringe oleks kohalik. Võtame oma küla, et see saaks elada ja siis elame meiega. Mahepõllunduse juurde veel üks oluline nüanss on ka see, et mahetootmine on alati väiketootmine, et see ei saa juba lihtsalt tehnoloogiliselt olla suurtootmine. Ei, ma ütleksin Peeter siiski seda, et näiteks Saksamaal seal Mecklenburg ümbruses on mitme 1000 hektarile mahetootmisettevõte sõltub sellest, kuidas asju organiseerida, aga meie tingimustes ja kui me vaatame ka mujale, on see rohkem väiketootmine. Aga samas, kui mõelda seda ja mõelda säästlikule arengule, siis võib-olla see väiketootmine, eks ole, on looduse ja keskkonna tervise osas, on õige, tähendab, et need on väikesed ettevõtted, et nad ei lähe suureks, siis ta ei hakkagi paisutama ja ei püüa seda nii-öelda. Minu meelest see Eesti oludes on lausa vältimatu, et esiteks ei tähenda ju mitte ainult toidu mitmekesisust, vaid see tähendab ka seda, et on külal mingisugune funktsioon. Igas erinevas nurgas, igas reas külas leiad erinevaid asju ja kuidagi kogu maailm on vaheldusrikkam. Absoluutselt jah, ja see peaks tulema tagasi aeg, et lähed külapoodi ja ostad näiteks seal oma küla kohupiima ja sõira ja veel muud, mida siis külas tehakse. Jah, aga siit ongi niimoodi, meil on siin seltskond koos, kes saab ka poliitikuid mõjutada, nii et regionaalpoliitika on tähtis. Eesti maaülikooli õppejõud Anne Luik kõneles mahetoidust muusika pastakalt. Ööülikool tänab koostöö eest Von Krahli akadeemiat. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2006.
