Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast hea ja kallis raadio, kahe kuulaja. Aitäh, et kuulad rännusaadet, reispass. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga. Suur tänu ka selle eest, kui kuulasite meie eelmist viittle saadet, mis kõik jõudsid teieni vaid ühest riigist Peruust. Kuid seda sel lihtsal põhjusel, et ma olin parasjagu seal. Kuid pole parata, see lihtsalt on nii mitmekesine ja seni kuni mina seda saadet siin teen tuleb saateid Peruust veel kuid kindlasti kõikvõimalike erinevate nurkade alt erinevate küngaste ja puude otsast. Nüüd aga olen ma veidikeseks jälle siin raadio kahe Gonsiori tänava stuudios. Taustaks ei kriiska oma soolase papagoid või ei tutvuta liima prügiautod. Külas aga on mul siin hea sõber, kellega oleme koos rännanud nii poristas kummikutes kui ka terava ninaga kingades. Sõber on fotograaf Kaupo Kikkas ja reis bassegi oleme temaga nii siin kui sealpool suurt Atlandi ookeani ikka mitu tükki purki saanud. Saate nii neid kui ka kõiki teisi saateid, soovi korral järelkuulata nii raadio kahe kodulehelt raadio äppist kui ka oma vabalt valitud podcasti programmist. Täna aga hakkame kauppaga rääkima ühest tema südamepaigast, kuhu minul veel ei ole õnnestunud temaga kaasa reisida. Aga täidan selle valge laigu oma maailmakaardil. Ja teiegi omal loodetavasti juba järgneva tunni jooksul. Selleks on USA läänerannik Wild Wild West ruut-sixty siks, las Vegas heinapall veereb üle tee ja siidisall lesib tuules kui mootorratta või vabaõhuCorvetiga päikseloojangusse, sõidad pere kaupa. Tervist. Väga hea sissejuhatus. No kui me oleme sinuga rõhutritel mööda USA päikesesse kulgevat maanteed mingis hetkes, millega me sõidame, mida enda ümber näeme kuhu varsti välja jõuame? No Ameerika on tõesti tõeline raudtrippi riik, seal on palju teid väga erinevaid teid ja nende tee ääres teede ääres juhtub väga palju erinevaid asju ja kui mina valiksin oma lemmiktee, siis on ilmselt see selline suurte kruusakividega ja kulgen läbi metsiku kuiva, sellise kõrbelise mägimaastiku. Et võib-olla minu jaoks natukene suure vabaduse päikesesse kihutamine Corvetiga kuskil California Elley kandis ei olegi nii ihaldusväärne kui just nimelt see suur vabadustunne, sellel metsik ja avamaastikul, mis tihti tegelikult eestlase jaoks on midagi väga erilist ja kättesaamatut, sest me oleme ikka selline metsarahvas ja mets, mets on meil siin endiselt väga armas ja eriline, aga see suur vabadus, mis sind tabab seal, ma arvan, seda ei saagi naljalt mujal tunnetada. Kui ma käisin seal kevadel ise elus teist korda USA-s sõitsime mõlemalt poolt läbi USA-Mehhiko piiri ja sellest valmis ka reisisari Trumpi müüri radadel, mida saab praegu veel ETV-s laupäeviti kell pool seitse õhtul näha siis üks asi tuli mulle väga suure üllatusena. Muidugi teadsin, et USA on suur ja võimas ja loodusmaastike on seal palju, aga aga et seal võib siiski olla sellist täieliku, sadadesse kilomeetritesse ulatuvat inimtühjust, et et seda ma ei osanud endale ette kujutada. Et kas läänerannikul ka võib juhtuda, et kui sa muide autoratast ei oska vahetada või ei ole sul pagasnikus parg paari gallonit joogivett et siis võib minna veits nihuste. Ja neid metsikuid laike, see on Ameerika Ühendriikides seal omajagu ja eks neid on rohkem seal läänerannikul ja kõige rohkem tegelikult lääne keskosariikides nii-öelda siis sellistest nagu tolmu osariikides, nagu need ka vahel nimetatakse, et kus, kus tõepoolest tegelikult on selliseid otsatud, kas siis karjamaad või kui pool kõlbeliselt sellised noh isegi võib öelda, vaatamata maastikud, et, et kuna seal on ikkagi natukene liiga kuiv, et seal edukalt püsivalt karjatada, siis seal on küll aiad ümber ja sinna aeg-ajalt loomi lastakse, aga siiski need võtavad pigem sellise, sellise tühja maastikutunde kui seal vahel sadu ja sadu kilomeetreid järjest kulgeda. Aga loomulikult on selliseid põnevaid maastikke samamoodi, mis on kaitse alla võetud ja, ja näiteks üks koht, et millest ka viimastel aastatel on veidi rohkem juttu olnud on Grans therkis eskalante rahvusmonument. Juttu on tast olnud seetõttu, et seesama president, kelle nime sa juba nimetasid, on nii mõnedki sellised üllatavate kreedid vastu võtnud ja üks kohe üsna oma ametisoleku aja alguses vastu võetud dekreet. Ta sätestas mitme erineva rahvusmonumendi staatuse nii-öelda alandamise. Ja sellega seoses. Tegelikult lõhkus ta siis ära selle 7600 ruutkilomeetri suuruse metsiku ala. Ja tänaseks on see kolmeks väiksemaks pargiks või nii-öelda kaitsealaks lagunenud, aga tegelikult suur osa on üldse kaitse alt välja võetud ja ega tema nagu päris selliseid sügavamaid tagamaid ja, ja, ja, ja seoseid selle otsuse taga ei ole endiselt teada. Aga fakt on see, et tegu on maavarade rikaste aladega ja, ja kui praegu saad sa seal nautida sellist tõelist üksindust ja, ja, ja kuulata tuult ja vaadata sedasama tuulest kantavat liivaterakesed ja teineteise vastu hõõrumist, nii et mitte ükski heli võib-olla ainukene tsivilisatsioonile viitav selline märk on kuskil 10 kilomeetri kõrgusel, see valge lennukijutt, mida sa ka ei kuule, aga lihtsalt see annab sulle märku, kui siiski, et sa oled selles endiselt selles samas ajas ja ruumis, et muidu võiks peaaegu ununeda, et kuhu sa oled sattunud, niisugune mäed, Mäksi filmilik apokalüptiline apokalüptiline tühjuses on tõesti mulle väga inspireeriv, sest ega tegelikult tühjus ei ole ju kunagi tühi ega looduses sellist asja nagu mingisugust tühjust ei ole olemas, et lihtsalt tegelikult ongi avarus ja selle nii-öelda lopsaka looduse on vahetanud välja siis selline varjata kidur, salajane, väga aeglaselt kulgev, elav loodus. Et jah, et neid kohti, kuhu ka autorehvi purunemisel võib nii öelda janusse surra, on Ameerikas kindlasti veel omajagu. Ja, ja mis on tore, et ei ole sellega mobiililevi, et ikka janusse suremine õnnestuks, õnnestuks korralikult ära ära teha? Vastus vastus on jah, aga muidugi. Peab ütlema lisaks, et eks, eks neid jääb ikka neid valgeid laike kaardil jääb aina vähemaks ja vähemaks, et see on ka selge. Nende läheks siis korra või hakkamegi siis oma road tripiga mõttelise Reutritega konkreetselt peale. Et võib-olla ma küsin enne veel korra üldisemalt. Et miks, millal sinu jaoks USA läänerannik, millal sa sinna esimest korda jõudsid, palju sa seal umbes käinud oled ja miks nagu kõige üldisemas mõttes paik seal südamelähedane on. No kõige esimene sinna jõudmine tegelikult on selline metafoorne sinna jõudmine ja see on läbi kuulsa fotokunstniku on selle Adamsi ja kui ma ise pildistamisega alguses tegin, siis Anson Adams oli üks selliseid väga suuri mõjureid või mõjutajaid üldse minu teatavas mõttes maailmapildi foto graafi maailmapildi kujunemisel ja ja on sellist, võiks täiesti vabalt eraldi saate teha, aga kui ma peaaegu praegu nagu paar sellist täiesti olulist märgilist asja võtaksin, kuhu siis esimene asi oli, see, et on, sealt armastas loodust kogu südamest ja Ansel armastab, armastas just seda pisut tähelepanuta jäänud lääne keskala loodust, kuna kogu ikkagi ameerika sinna kuulub tuurja kunst sündis ju idarannikul, siis siis nagu see fookus kõik teadsid, et seal on hästi palju metsikut maastikku ja seal elavad natuke Need on nagu sellised, kuidas öelda maha jäänud inimesed oma mõttelaadi poolest ju tegelikult on seal oma fotograafia oma, oma kunstniku tunnetuseta tunnetusega sisuliselt tõstis selle koha võib öelda aastakümnete jooksul fookusesse noh loomulikult juhtusel palju asju, mis seda, mis aitasid. Aga tõepoolest, Anser oli minu väga-väga suur inspiratsioon, kui ma sinna reaalses elus nii-öelda päriselt jala maha sain, siis tegelikult Ljuhtusse sellises veidras ütleks, et täiesti ainulaadselt veidras kohas nagu las Vegases ja siin ei järgnenud sellist kreekreisid peo lugu, et nii-öelda, mis juhtub Vegasesse, jääb ka Vegasesse, et tegelikult oli selleks fotograafia konverents, kuhu ma läksin. Ja, ja koheselt konverentsi kõrvalt leidsin natukenegi aega, et sinna metsikusse loodusesse minna ja ja ma pean ütlema, et maailmas on vaid mõned üksikud kohad, kus tõepoolest ma olen tundnud, et see on nüüd minu koht ja üks nendest kohtadest oli seesama kõrb seal seal lähedal. Ja sellest sai see pikk armulugu alguse ja ma olen seal tagasi käinud tõesti nüüd, et väga palju kordi ja ausalt öeldes ei ole isegi lugenud, aga ma arvan, et no ma ei tea, paar teist korda olen kindlasti käinud ja, ja olen järjest seda radiaali suurendanud, käinud uuesti samades kohtades uutes kohtades ja, ja iga kord jälle midagi leidnud midagi seal loodus on mulle taaskord pakkunud mingi üllatuse valmistanud, mingi kingituse teinud. Ja, ja ausalt öeldes, ma ei tunne kuidagimoodi, et see, et see armastus nagu otsa hakkaks saama, et kuigi mu kunstiprojekt, mis sai alguse sealsamas, saab järgmisel aastal valmis. Aga ma tunnen, et ma juba praegu kibelen, et sinna sinna samale maastikule tagasi Noh ma kibelen ka teele praegu, kas me äkki mõte õigele lainele Arud tripile kruttimiseks? Ma saan aru, et, et sinu alguspunktiks, kuhu lennukiga maanduda Las Vegas Jah, see võib ka midagi hoopis muud olla, aga tõepoolest tegelikult on Las Vegas üks väga mugav alustamis punkt mitmel põhjusel. Näiteks on Las Vegas hästi lihtsalt liigeldav ja sealt saab suhteliselt kiiresti välja, nii et isegi kui sa vihkad seda linna, siis linn on ikkagi hea sellepärast et sa saad lennukiga maanduda, saad oma auto, saad alustada oma nii-öelda Ameerikasse sisseelamisega ja kaduda sealt suhteliselt kiiresti. Ja tegelikult paikneb Las Vegas in the middle of nowhere, ehk siis nii-öelda punkt keset kõrbe. Ja kui sa vaatad kasvõi satelliidifotot, siis on lihtsalt selline tunne, nagu keegi oleks joonlauaga jooninud keset kõrbehunniku kasta. Mängin sulle siis hakatuseks ise tänase saate esimese loo, mis minule seondub Las Vegase kajastuma väikesena, vaatasin sellist telesarja, mille nimi oli Crain stoori. Mängis seal siis kuulus-kuulus, maffia, näitleja Dennis farina ja ja selle alguse lugu, kus, kus, las Vegase kuulus kauboimees oma pöialt viibutus ja kõik see oli, oli veidi varasemast ajast. Lugu on Dell, Žanna. Las Vegas Räägime siis sellest ka natukene, mis mis suhe sinul selle linnaga? No Vegas on üks, üks kõige veidram moodustis, kus ma üldse kunagi olen ausalt öelda käinud, et eks neid veidrusi muidugi on maailmas nii mõnigi veel, aga Vegas oma ütleme nii, et veegast väljapool Ameeriklaseks olemise konteksti oleks tõenäoliselt võimatu üldse mõista ja mõtestada. Aga see tunne, et et ma olen nii vabani vaba, seda tunnet vajavad enamus ameeriklased aeg-ajalt, et, et ilmselt oma olemisele kuidagimoodi mõtet anda. Ja, ja seesama Vegasesse minek, see Vegases pidutsemine mängimine, meele lahutamine, kogu see nii-öelda Metsiku Lääne relvakultuur, auto, kuld, tuur ja kõik need sellised. Et kui teen, kui tahan või et, et mul on justkui õigus, ei luba oma tuba, oma luba, et see sedasi veegas kõike sümboliseerib ja, ja loomulikult on ta üks noh, miks, miks ta nagu veider ja miks ta minu jaoks ikka nagu selgelt selline, kuidas ma ütlen, noh, veider ikkagi nagu miinusmärgiga, pigem et et lihtsalt see linn on üles ehitatud ainult nii-öelda raha kulutamisele ehk siis seal. Kuigi see linn elab läbi tõelist uut renessanssi. Mäng, mängurlus ei ole enam ammuni popp. Mängurlus on kolinud väga palju netikasiinodes, mis tähendab, et Vegas on pidanud hakkama ennast mõtestama uuesti ja samamoodi, nagu ma ütlesin, et miks mina, sina saad, tõsi, ma läksin tegelikult ühele maailma suurimale fotokonverentsile. Ja samamoodi tõepoolest toimuvad seal siis maailma suurimad konverentsid, messid erinevate erialainimeste kokkusaamised, sedasama foto fotoüritusel, samamoodi oli 14000 fotograafi üle maailma fotohuvilist fotograafi, nii et ei olnud väike üritus. Aga jaa, et tõepoolest, kui seal Vegases natuke ringi vaadata, siis minule meeldib kõige rohkem ikkagi otsida taas kord seda Ameerika nii-öelda siis seda popkultuuri ja visuaalset popkultuuri nii-öelda selliseid viimaseid tunnusjooni, mida seal endiselt veel näha on ja mida tõesti sümboliseerib näiteks sealt samast filmi algusesse see vägeva manuaalse mootoriga ja nende õigete neoontorudest käsitsi väänatud kauboi, kes seal vanas Vegases siis nii-öelda seda pöialt tõesti see inimesi sinna sinna kutsus, et samamoodi see kokteiliklaas ja flamingo. Et need on tõelised kunstiteosed tänaseks hetkeks, et need on need paiknevad popkultuuri ajaloos niivõrd olulistes paikades, et minu jaoks on nad täiesti võrreldavad nii mõnegi mingi kontseptuaalse kontseptuaalse teosega, sest et lihtsalt see väärtus nende ümber kujuneb tegelikult läbi selle, kuidas need on maailma kujundanud, kuidas inimeste mõtlemist kujundanud. Nii et kui me täna näiteks vaatame nüüd ma lähen jutuga väga kaugele, aga kui me täna vaatame näiteks hiina sellist meelelahutustööstust, eks ju, siis ma ütleksin, et noh, Hiina oma seitsme miljardi inimesega väga-väga suuresti saanud inspiratsiooni sellest samast kauboi või sellisest vallas Vegase vabaduseihast, et nii et, et see, need, need paralleelid või need jooned, mis sealt tagant jooksevad, jooksevad väga kaugele. Aga kui ma valiksin ühe koha, kuhu ma su Vegases viiksin ja just nimelt sellise koha, mis ei oleks tereotüüpiline või ei, oleks selline noh, las Vegase peatänav kannab nimest trip ehk siis nagu nii-öelda triip või joon, mis jookseb siis sealt keset seda Vegast läbi sääres on kõik need kuulsad ja hästi kallid hotellid. Vabandust kallid, olite te ehitada alati seal ööbimine ei olegi nii kallis, sest et eeldataksegi, et sa kulutad rohkem raha meelelahutuse ja mängimise peale, nii et seal hotellis saab võib-olla isegi ööbida mõnikord päris päris soodsalt. Aga sellegipoolest kõik on hästi pompöösne, hästi kolossaalne, aga ma viiksin su hoopis vanas Vegases ja vana Vegase servas see nii palju nagu niisugune sõna nagu šiiidi, et see on juba päris selline ebaturvaline koht, et kui Vegasest on väga turvaline, seal on kõik nii-öelda, ma ei tea, kui suur hulk sadu, tuhandeid turiste kogu aeg, eks ju, ja kogu see elu keerleb lämbe selle meelelahutuse siis nii, kui sa sealt sellelt sellelt turismitrajektoorist kõrvale satud, satud hoopis teistsugusesse maailma, need 24 tundi lahti olevad apteegid, seal parklates toimuvad mingid gängi kohtumised ja väiksed hämarad, mingid narkodiilid ja nii edasi, et see, see Vegas on tegelikult nagu see mitte turisti Vegases üsna sihuke gängilik linn. Ei olegi Linda moodustis ja teisest küljest on väga irooniline, et Vegasesse kolib tohutult, tohutult palju pensionäre oma vanaduspõlve veetma. Ehk siis näiteks kui sa hakkad leegase kesklinnast välja sõitma siis kilomeetrid või lausa kümneid kilomeetreid on selline nii-öelda aiaga ümbritsetud inglise keeles öeldakse Keidid community, kus seal lihtsalt, et esimene on 60 pluss 70 pluss ja siis on 80 pluss ehk siis nagu, et sa, et ei juhtuks see, et sa oled väga energiline, näiteks 70 aastane satud elama kommunitysse, kus siis on nagu mitte nii energiliselt kaheksakümneaastased, siis pannakse see nende piirang peale, et et, et kuidas ja kus ja arvestades seda, et need inimesed on kogunenud elu jooksul endale ilmselt enamasti suhteliselt sellise kopsaka pensioni siis ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et inimesed, kes on seal välja vedanud sinna 80. piirini, need panevad rahulikult üle 100 seal kõigi jutti ja, ja elavatest tõesti tegelikult täisväärtuslikku elu, et minule kui selline noh, kui, kui sellisele, kuidas ma ütlen uudishimuliku meelega inimesele kunstnikule on ka see tegelikult väga inspireeriv vaadata seda Ameerika natukene nagu pseudomaailma, kus lihtsalt sajaaastased tulevad oma seal majadest välja, näevad täitsa moodsad välja, hüppavad autosse ja sõidavad siis kuhugile nii-öelda ma ei tea, poodi või, või kontserdile, et et ma ei ole kindel, et, et see oleks nagu elu, mida ma täpselt ise tahaksin sajaaastasena elada, aga samas ma ei ole ka üldse kindel, et kui ma vaatan, kui raske, kui valulik on olnud elu, nendel inimestel, kes kuskil meie kandis siin sellise vanuseni välja on, on, on, on vedanud. Nii et ühesõnaga Vegas on tõeline monstrum, aga ikkagi kuhu me sind vihje tahan, on neooni muuseum ja see on koht, mis on otsustanud hakata päästma kõike seda visuaalset nänni, mis on siis 60.-te 70.-te Vegase ajast alles jäänud ja suudetud kokku koguda. Ja see on selline nii-öelda poolenisti non-profit, et üritus ehk siis, et nad ei teeni nagu raha ega kasumit, aga nad proovivad lihtsalt päästa ära kõikvõimalikke vanu, valgusreklaame, vanu põnevaid mööblitükke ja, ja kõike muud sellesse puutuvad. Ja nii naljakas kui see ka ei ole, see õige neoontorudest reklaamide tegemine, keeramine on nii keeruline, mürgine töö, et neid meistreid on ainult mõnedel kogu Ameerikas järgi nad õpetavad siis välja ka uusi meistreid, kes neid neoontorusid teeksid, suudaksid parandada neid vanu vanu kunstiteoseid. Ja tõepoolest, seal on võimalik osta raamatuid ja, ja minna ekskursioonile, kus räägitakse kogu sellest ajaloost, kuidas reklaamid tegelikult kihid ja näiteks see, et kui sa vaatad neid samu fotosid, kuidas color CV näiteks on kirjutatud väga-väga paljude motellide hotellide, et et mis on see lugu ja näiteks, miks on vaibad maas Ameerikas igal pool ja miks on veider lõhn ja sa kuulad neid lugusid ja mõtled, et see on tõepoolest nii ja ma ei ole selle peale kunagi mõelnudki, miks see nii on. Nii et ühesõnaga väga põnev koht tihti ka natukene irooniline sedasama ajaloo või Ameerika suhtes ja avab selliseid väga põnevaid nurgataguseid. Ameerika kultuuriloost. Miks siis on vaibad maas? Siin on tegelikult siin on tegelikult paar erinevat põhjust, aga peamine on see, et kui avati esimene kasiino siis see ajal pandi vaibad maha ja see oli täielik revolutsioon, et kuskil maas lihtsalt laviin. Kuna esimeses oli vaip maas, siis mitte keegi teine, järgmisena ei suutnud enam teha popi kasiinod, kus ei oleks vaipa maas. Ja muidugi peale selle on hea sinna vaiba sisse ära peita kogu see üle klaasiloksu Walkohol, okse, muu, mis käib kokku sellise pöörase pidutsemisega. Nii et las Vegas ja vaibad ja maailma kõige kallim maailma kõige kangemad puhastusained on see kombo, mis, mis moodustavad selle täiesti kummalise kliima, mis nendes kasiino hotellides valitseb. Kas selles vanas Vegases on kasiinosid? Absoluutselt selles vanas Vegases vana Vegas elab muideks läbi täiesti uut. Kuna uus Vegas on võtnud sellise luksusliku ja konverentsi ja meelelahutus nii-öelda kultuuri-meelelahutus- näiteks muideks Vegases onu galeriis kunstigaleriisid väga palju, nüüd siis vana Vegas on see Õigerraff väga paljud, isegi jõuga kad, ameeriklased lähevad just nimelt vanasse Vegasesse, et seal mängida ja et sealne ka kogeda seda, seda teha miljonit sularahaga koos pilt ja, ja, ja nii et ajada, ajada mereande näost sisse ja, ja kõik see nii, et vana Vegas tegelikult on, seal on seda patulõhna ikka õhu seal palju rohkem kui kui selles uues uues Vegases. Mingid kahtlased tüübid panevad seal kult Lotsereid sõrmes mingeid panuseid. Üks niisugune värske ja selliseid asju tõepoolest endiselt näeb, et ega muidugi ütleme mis, mis on nagu kurb, et seal vanas Vegases näeb ka väga palju õnnetuid inimesi, et sa näed tegelikult, et sinna on tulnud inimesed kellel ei ole võib-olla jäänud palju elada. Nad tunnevad, et see on nende nii-öelda viimane vabadus, mida nad tahavad kasutada seal Vegases oma raha maha mängida ja neid võib-olla isegi ei huvita see, kas nad võidavad või mitte. Ja siis teine seltskond, mitte väike seltskond, kes endiselt usuvad, et nende elu tupikust võib neid aidata välja suur võit kasiinos, eks ju. Aga noh, paraku paraku tupik saab aina sügavam ja aina aina aina valulisem tavaliselt olema, nii et ütleme taaskord, et selline uudishimulik meel saab auhinnatud seal väga paljude põnevate lugude, põnevate inimeste, põnevate vaadetega. Ja muidugi peab olema ise tähelepanelik ja mõnikord on kõige lihtsam istuda lihtsalt maas ja vaadata, mis su ümber juhtuma hakkab. Kuidas kõik need sündmused ja inimeste looduse ümber lahti rulluvad. Tegelikult, mis on veel väga nagu romantiline, et sa kunagi ei tea, mis on selle loo algus, mis on selle loo lõpp, Sa näed ühte episoodi nende väga paljude inimeste elust. Vaatepunkt kasiinoga minema, muidu ise kindlasti oma jalga ei tõstaks. Ühed mõttetumaid asutused maailmas, aga, aga sellise kultuurihuvilise vaatepunktist? Kindlasti ääretult huvitav. Ma tean, et sinu, sinu huvi selle kasiinoga on ka puhtalt piirduka, puhtalt sellise antropoloogilisele kultuurilisega. Ärme siis liiga kaua selles selles Vegases enam passi liigume siit vaikselt edasi. Kas enne seda, kui me asume nüüd päriselt teele? Mängiks Mägiks? Räägiks sulle vastu nüüd ühe Vegase loo ja, ja selle loo taustaks ma ütleksin veel seda, et see lugu on olnud alati väga hea esimesest hetkest peale, kui Elvis selle kirjutas. Aga see lugu muutus veel oluliselt paremaks, kui tuli välja uus pleidranderit film. Ja see on hetk, kus kus Harrison Ford juba vana mehena istub üksinda oma nii-öelda ära okupeeritud hotell-kasiinos keset veegast. Ja see lugu läheb mängima, et see on uskumatult kift, kaader Jegist suidium, mida režissöör on sinna tekitanud, sest et need inimesed, kes on Vegases rohkem käinud, saavad sealt mingisuguse väga vinge tunde kätte, et see ei jää mitte lihtsalt üheks selliseks sürr reaalseks pildiks, nii et Elvis Spišes mainis Jaa, kallis raadio, kahe kuulaja, me oleme koos fotograaf Kaupo Kikasega roadtripil USA metsikus läänes USA läänerannikul. Ja kui juba lubatud sai, võikski show'd tripil asuda. Lähme sellest, las Vegasest välja kaupa. Võib-olla hakatuseks küsingi, et mis rattad meil tagumiku all on, seda teed kõige mõnusamalt läbida. No oleneb ilmselt, kuhu me täpselt tahame välja jõuda ja mitmekesi me sõidame, aga kuna täna me teeme läbi selliste minu välja valitud ja kokku pandud selliste ägedate kohtade marsruuti, kuhu me võtame mõned inimesed veel kaasa siis ma olen autodeks valinud sellised suured mahukad, mugavad maasturid, millel küll nii-öelda sõiduvahendina ei ole just liiga palju karakterit aga mis mõõdavad väga hästi miile nii maanteel kui ka kruusateel ja ja ei jää hätta ka sellistest mõningatest mägistest kruusaaukudest läbilibisemisega. Et sihuke Ševi või, või midagi sellist võiks või Fordeczbedation on osutunud ka heaks kaaslaseks. Kuigi jah, tõepoolest väiksed sellised niuksed, pehmed, loksuvad, õõtsuvad, maanteelaevad on. Ja kui ma viimati Mehhikos rentisin sellise Burbanitesse kõige suuremat üheksakohaliste, mõtlesin, et no mis veokaga ma nüüd pean hakkama sõitma, noh me olime üheksakesi. Muidu küll mõtlen sellise, noh keskkonna proovin vähemalt olla keskkonnateadlik ja mõtlen ikka selle kütusekulule, niisiis kui ma selle Chevy rooli istusin ja sõitsin, mõtlesin, oi jumal, ma saan aru küll, miks need ameeriklased oma neid suuri autosid armastavad. Sõidad nagu mänguasi ikkagi, hoolimata oma suurusest. No ja tegelikult üheksa kesi minna ühte autosse, ma arvan, et ega see üks auto ei võtnud rohkem keskkonnalt, kui, kui oleks teil on olnud kaks autot, poleks isegi kahte tavalisse autosse naljalt ära mahtunud, nii et ja koos oma pagasiga. No aga kuhu me siis kuhu meest sõitma hakkame sealt Nevada kõrbest? Võtame suuna defallisse ehk surmaorgu ja see on tegelikult juba California nii-öelda piiridesse jääv paik, mis on kuum ja kuiv ja põrgulikult põnev. Nii ajaloolises mõttes, kuna, kuna kullapalavik nii-öelda see on selline kullapalaviku üks tõelistest tulive haripunktidest, kuhu siis kõik Ameerika 1849 kokku hakkasid kihutama, sest levis legend või jutt, et tõepoolest intelligentsel tõesti oligi kulda ja, ja needsamad kaevanduskäigud ja needsamad isegi vanad kaevandustornid, kus siis seda, millega abildada maaki välja võeti, rikastati, vanad redelid ja need on, neid on seal üksjagu alles. Ja, ja tegelikult see kultuuriline põnev lugu jällegi on minu jaoks hästi huvitav, aga, aga siiski noh, ütleme veel huvitavamalt kindlasti ikkagi täiesti ainulaadne selline geoloogiline kooslus tõepoolest võiks öelda, defally on nagu ümberpööratud maa, selline tunne, nagu keegi oleks lihtsalt võtnud, pannud käe sügavale maa sisse sellise sajakilomeetrise hiigelsuure käe, võtnud sealt peotäie pinnaste, keeranud tagurpidi välja tagasi. Nii et kõik need geoloogilised moodustised alates sellesama kuivanud soolajärve põhja, moodustuvatest, mustritest, moodustavatesse, soolaplaatidest, kus peale on võimalik käia kõikvõimalike erinevate maagi kihististeni, mis tõepoolest mägede sees pakuvad värve punasest sinisest, rohelisest kollasest, kõik need värvid on väga tugevalt seal esindatud. Ja ühtlasi on ka tegu siis tõepoolest ühe maailma kõige kuumema paigaga. Isegi vahel öeldakse, et see ongi kõige kuumem paik, aga tegelikult on nagu see natuke defelist väljaspool veel kuumemaid mõõdetud, aga et tõepoolest, et on seal mõõdetud ei rohkem ega vähem kui pinnase pealt 93 kraadi. Nii et muna praadimine maa peal on defallis reaalselt võimalik 93 kraadi, pinnatemperatuuri ja õhutemperatuur siis 56 kraadi. Tegu on väga-väga kuuma väga kuivakohaga ja suurel määral seetõttu, et on selline mägedest nagu see nimi ütleb surmaorgudes väli, eks ole ta mägedest ümbritsetud soolajärve põhi, mis on seal 50 60 meetrit alla merepinna ja tõepoolest sinna ei murra sisse absoluutselt vihmapilvi, sest et ta on ümbritsetud mägedest. Ja, ja need harvad juhud, kui, kui see vihm sinna tuleb, siis see muidugi on nagu tõeline kingitus noh, loodusele ühest küljest, aga ka mul on endal õnnestunud näha ära seal üks nendest umbes kord 10 aasta jooksul tulevatest äikesetormidest mis oli lihtsalt täiesti maagiline vaatepilt, see vikerkaar, rahe, välk, vihm, no see oli selline loodusemöll. Et lihtsalt tõesti noh, mul ei ole sõnu, et kõrbed pakuvad selliseid, selliseid nagu uskumatuid üllatusi ja, ja kuna see maapind on kõik nii kuiv, eks ole, siis sisuliselt see voolab sealtsamast pinnase pealt minema, viib teed kaasa. Ja, ja ta jõuab ära nii-öelda niisutada ainult selle peamise kihi ja tegelikult see vesi siis läheb sellise suure ujuma jutus veena või tulvaveena paneb seal torust minema uuesti aga selle tulemuseks siis saab pärast seda kord alla 10 aasta jooksul toimuvat meeletult suurt sadu ja tormi saabub defallisse suur õitseng kus siis lilled teatavasti õitse seal mitte kevadel või suvel või sügisel või talvel, vaid õitsevad ainult siis, kui tuleb see suur sadu. Ja see on täiesti müstiline, vaata see pilt, et tänu nendele samadele reisidele õnnestus mul käia ära seal selle tormi ajal ja siis sellel ajal uuesti minna, kui siis selle tormi tulemusena suur õitseng tuli, et maapind on lihtsalt nii kaugele, kui sa näed ühtlaselt kaetud lilleõitega ja samas maapind ise on selline vulkaaniline, must, must, selline liivane, kivine pinnas, selline tõeline jumalast hüljatud paik on äkki kaetud ühtlase lillevaibaga, nii et lihtsalt imeline. Ja tõepoolest defeli on, on, on vägev. Seal on, ei saa öelda, et seal nüüd vähe turist oleks, seal käib inimesi loomulikult. Aga esiteks on üks tore asi see, et ameeriklased ei julge sõita kruusateedel. Nii et nii kui sa pöörad asfaldi pealt maha ja nii kui sul on selline auto, millel on varuratas ja sa saad nii-öelda kruusateed mööda kulgeda oled sa, ma pakun välja, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et üks protsent turistidest jõuab nende kruusateede peale. Nii et need vanad kaevandus külakesed, millest küll on alles ainult sellised mõned üksikud seinad ja üksikud hütid, aga sellegipoolest nendest saad sa viibida täiesti üksi ja ja vaadata, kuidas koiott vaikselt tulevaselt, hiir hambus, mööda kõnnib ja tuul seal mingisuguse plekitahvliga seal mõne vana kaevurimaja küljes mängib, nii et see on, see on vägev tunne, see on enam rohkem ikkagi vesterni või, või nii-öelda kauboimaailmasse sisse sukelduda naljalt ei saa, et kui see peaks rõõmu ja huvi pakkuma. Ja ma just tahtsingi küsida, et mil viisil sa tegelikult oma kehaga seal selles kõrbe või sellest surmaorus ajada, et ma ei taha, siin intrigeerib jälle ohtlikkusel, aga ma olen lihtsalt internetist näinud neid või kuskilt Instagramist neid, neid silte umbes, et vaata, et su auto konditsioneer oleks korras ja vaata, et sul oleks vett, kui sa siit läbi sõidad ja nii edasi, aga kui sa nüüd päriselt maastikke tahad kogeda, pildistada seal käia, et kas see on siis nii, et keerad sinna kruusateele, käid vahepeal autost väljas ja seni kuni hapnik otsa saab, siis onnid sisse tagasi või on seal ka majutused, käid seal matkamas, mismoodi, mil viisil seda, seda, seda, seda vaateid, neid vaateid ja seda kohti kogetakse. Kes valib enda enda viisi, et tegelikult ju nagu nagu me teame, siis jõuavad sinna ka sellised massituristid, eks ole, massituristid sõidavad mööda kiirteed, seal oru põhjas on ilus maantee, sõidavad selle maantee ühte otsa, sõidavad tagasi ja seal keskel paikneb viie tärni väga kallis, väga väärikas hotell. Põmm lähevad sinna, magavad ära, vaatad järvele natuke veel ja ongi läinud, eks ju. Aga mis paneb mind nagu väga austava Ameerika rahvusparkide organisatsiooni ja sedasama defallitan see, et kõik mahuvad sinna ära, teineteist segamata. Ehk siis sellesama ühe nii-öelda maantee peal, kus kulgeb seal turismibuss, kui säärasel seal viietärnihotell ei pea sa just palju aega veetma ja näiteks millega defelis tegeletakse, tegeletakse valgusreostuse piiramisega. Öösel kasutatakse nii vähe lam päev üldse, kui võimalik, need on suunatud nagu madalalt ja suhteliselt ainult vastu maad. Et sa näeksid neid öiseid maagilisi tähis taevaid, mis on seal tõesti täiesti maagilised. Ja samamoodi see hotell on seal ühes sellises nii-öelda teatavas pikk paigas, kus sa sõidad mööda ja kümnete kilomeetrite kaugusel seal ümber ja tegelikult mitte midagi muud. Ja, ja kokku on seal siis sellest eff hällis kogu selle ala peale kokku kolm majutuspaika. Nii et tavaliselt noh, mina olen valinud ka nendest kahest, üks on kõige metsikum, mis seal kõige kaugemal, mida peab üks nii-öelda endiselt tegelikult, et see on nagu eramaa või perekond seal defally sees. Ja siis sellest järgmine variant on siis selline küll rahvuspargisüsteemi kuuluv majutuspaika ka niisugune nagu lihtsamakoelisem majutuspaik, kus ma tavaliselt olen siis ka pea juhtunud. Nii et jah, et nende, nende, nende, Sadade ja sadade ruutkilomeetrite peale tegelikult kogu def väli on eksju peaaegu 8000 ruutkilomeetrit suur 8000 jah, tõepoolest siis siis see ala, kus, kus nagu palju rahvast liigub, on, on, on siiski suhteliselt väike. Nii et kui sa oled niisugune matkasell, siis sa lähed, võtad näiteks, kas päevamatka või lausa võtad sellise ööbimisega kuskil tõlkimisega matka endale nii-öelda programmi. Aga, aga see veeküsimus määrab seal kõik, et tegelikult see, millest sa alustasid, ehk siis päevane noh, oleneb, millisel aastaajal sa lähed, aga seal ka talvel soe, eks ole, noh, et ütleme kõige tõesti siin siin jaanuar-veebruar võib-olla on sellised sellised natuke rahulikumad, rahulikumad kuud, aga et noh, näiteks novembris ikkagi 25 kraadi ja lauspäike matkamiseks on see ikkagi päris päris tõsine kõrbe karm, kuum kõrbekliima. Et vee kaasavõtmise hulk määrab sinu matka pikkuse ja seal on ka mõned tõelised Tagedad, offroad, teed, mis on siis, on, on sellised nagu päris offroad, teed, kuhu sa võid minna tõesti nii-öelda korraliku päris maasturiga, millel on veel lumeketid kaasas ja kõik muu säärane. Ja vähemalt kaks varuratast, sest et seal teatud kohtades on nii terava nurga line või terava otsaga selline kivi nii-öelda selline faktuur, et tõepoolest ka ise olen seal kaks kummi ära lõhkunud. Nii et kaks varuratastel nagu miinimumprogramm ja, ja siis on sellised soft, koor, ohvruteed, kus sa võid ka siis nii-öelda selle selle Chevy džiibiga minna. Aga, aga siiski ettevaatus on täiesti omal kohal, et järsud ja kitsad ja, ja kaks autot teineteisest mööda ei mahu ja nii edasi. Et seda, seda saab kogeda hästi erineval moel ja ma tegelikult unistan endiselt ühest sellisest mitmenädalasest reisist ainult defallisse. Nii et ma lähengi, sõidan need offroad teed läbi, teen seal offroad teedest pikad matkad mägedes ja, ja ma ei tea, ma loodan, et see aeg saabub ikkagi, et mul, ma saaksin sellesse ühte nii-öelda punkti ka nii palju aega panustada, sest et ta tõesti väärib, ta tõesti väärib seda tähelepanu, ma olen seal palju käinud ja lähen sinna veel veel loodetavasti palju tagasi. Lähme meie edasi. Kas järgmisena teest rääkides ootab meid ees maanteede maantee kõige kuulsam legendaarne ülivõrdes, mida kõik. Tee number 66 Jah, õudsiksi siks lugematutes, lauludes, lugematutes, filmides, ilmselt lugematutes, raamatutes, kogemustes, elamustes, mälestustes ja jällegi, et mitte maalida, nii nagu ma Vegase kohta ütlesin, mitte maalida kellelegi sellist, nii-öelda võltspilti siis siis tegelikult Kuldse kõikide teede ema on tänaseks enamuses kadunud ja üle ehitatud kiirteedega või raudteedega või linnadega või mis iganes muude asjadega neid lõikama ja millel mingi autentsus on säilinud, on sisuliselt terve selle Chicagost kuni kuni Mehhiko piirini peaaegu kulgeva maantee puhul. Paardi ja ainult, mis, mis tõesti nagu, millel on mingi autentsus alles ja ma olen ühe siis nendest lõikudest ka välja valinud, mis kulgeb California ja Arizona vahel, mis on kindlasti igas mõttes kõige huvitavam lõik ja, ja, ja eks eks seal näeb autosid ikka ja inimesed käivad seda teed sõitmise vaatamas, aga aga kuivõrd see tee on nii pikk, siis, siis tegelikult selles osas näiteks ma olen ka tihti ajastanud niimoodi sõitnud seda, seda lõiku nagu pigem nädala alguses ja pigem ka isegi näiteks ajast mingi kõige ilusama aja hoopis kuhugi õhtusse hämarusse. Et see kogemus ja see kulgemine sellel krobelise kulunud pragulise asfaldi peal vaadates neid mahajäetud lagunenud modelle. Jaa, jaa. Kütuse tanklaid seal tee servas ja ja oleks tõesti seda tunnet väärt, et nagu noh, seda on öelnud ju paljud reisisellid, et ega lõpuks selle tunde sa ikkagi pead endas esise tekitama. Et kui sa tahad nagu olla kriitiline, siis võid minna sinna laupäevasel päeval mingi igava lõigu peale ja öelda, et no miks ma siin olen, siis ei ole mitte midagi, ma võin sõita Eestis ka, ma ei tea, Tartusse onju, ja siis sa võid minna nagu õigel hetkel õige valgusega õige tundega sellele huvitavale lõigule ja, ja tõepoolest paikned täiesti teises ajas ja ruumis oled seal tagasi seal vägeval 60.-te aastate, et maanteel, kus autodel olid suured mootorid ja kus mehed ja naised olid kõik hästi vabad Ma selle õige tunde tekitamiseks äkki vahelduseks jälle ühe kõigest kaheminutilise loo oma lemmikRõudmuvist. Isi Raider ja esitaja World lugu kannab nime, poitub valu. Kallis raadio kahe kuulaja Reispass on koos Kaupo Kikkase ka siidisall tuules sõitmas mööda ruut-sixty Cixi. Kaupo, kuhu see tee meid välja viib? No meie ronime selle maantee pealt maha, pärast mõningaid peatusi ja mõningaid ägedaid kogemusi, mõnedes külades ronime seal maha otse grant kanjoni servale ja noh, oleme ausad, ega ei saa salata, et tegu on tõenäoliselt maailma turismiobjektiga number üks, et et kas see on Peruu matšubitsu või Grand Canyon, ma arvan, et need kaks kohta, mis konkureerivad selle, selle looduses loodusturismiobjekti nii-öelda tiitlile. Nii et, et oleks vale öelda, et, et me seal just üksi oleme. Aga mida tuleb taaskord kiituseks öelda, et kui me läheme kell neli hommikul ja võtame esimese? Muideks Grand Canyoni liiklus on suletud enamuse osa aastast ainult talvel, paaril kuul on Grand Canyoni liiklus lahti, on liiklus suletud just nimelt seetõttu, et panna ikkagi inimesed ennast tundma seal nii hästi kui võimalik. Et nad ei, vähemalt ei oleks pidevalt selles liiklusvoolus ja ummikus ja seal käib siis selline väga roheline gaasiga töötav buss, mis inimesi mööda seda kanjoni servasõidud. Ja kui me läheme pool viis hommikul seal esimese bussiga sõidame näiteks hopi pointi nimelisse vaateplatvormi ja matkame sealt 10 minutit sellest nii-öelda teest eemale siis ma garanteerin, et me saame millegi väga erilise. Oleme millegi väga erilised tunnistajaks, et olen nii mõndagi päikseloojangut ja päiksetõusu siin ja seal vaadanud ja pean ütlema, et sa päiksetõus selles suures kanjonis on alati eriline, sest et see on lihtsalt nii majesteetlik seal lihtsalt nii mastaapne, et see paneb. Kes läheb kirikusse, kes läheb Grand Canyoni servale, tunda ennast väiksena ja tunda loodust või jumalat suurena ja tulla sealt tagasi alati natuke parema inimesena. Nii et seal on võimalik hommikul päiksetõusus kogeda täielikku üksindust, et mina ja suur kanjon dialoogi pidada. See on üks uhke ja vägev tunne. Mäed, minu jaoks on ka alati suured stiihiaid, seda on, seda on raske raske sõnadesse panna, kindlasti raske ka pildis edasi anda. Aga oled sa minuga nõus, et selleks on vaja ikkagi võtta hetk iseendale kuidagi nagu leida, leida see kuidagi nagu noh, võtta aega olla kuskilt sealt natuke sellest turistigrupist eemal, et seda hetke tabada. No eks ole ju iga reisimisega niimoodi, et reis tuleb ikkagi enda sees nagu kõigepealt selleks, et minna sissepoole, tuleb minna väljapoole, et eks need kaks asja käivad koos ja ja, ja loomulikult on palju lihtsam pall lihtsam leida, see, see võimas tunne ja see emotsioon ja see, kuidas öelda see erilisus üles, kui sa saad siiski seda kõik rahulik teha. Et kui sul on alati nii-öelda ette nähtud väga täpne konkreetne programm, kus on sinuga koos 30 40 50, ma ei tea, mitu inimest bussis siis on selge küll, et et see, et sellest nii-öelda enese ülesleidmisega, kas selle eneseleidmiseks lihtsalt sa pead olema kas väga hea fantaasiaga olema võimeline siis tõesti lülitama ennast kõigist ja kõigest väga edukalt välja, et, et see kogu see sotsiaalne virvarr sujuvalt ära kaoks, aga, aga kindlasti kõik on võimalik, eks ikka igaüks leiab selle, selle parima reisimeetodi endale ise ja, ja ma väga tihti ütlen seda, et kuidas ma austan tegelikult neid inimesi, kes sellel kõige pimedamal kõige sügavamal karmimalt nõuka ajal võtsid kätte raamatusarjast maailm ja mõnda ja, ja reisisid, et nende raamatutega läbi terve maailma ja nad oskasid lugeda kogu sellest nõukapropagandast ja sinna sisse kodeeritud jamsist mööda ja, ja olla seal kaugel ja kogeda seda kauget paika selle raamatu abiga, nii hästi kui see oli võimalik. Et, et see on ka asi kindlasti, mida ma kutsun üles tegema, aga, aga noh, loomulikult olla ise seal hommikul seal serva peal ja kaks kilomeetrit, et enda ees näha nagu sellist suurt haigutavat tõeliselt võimast tühjust ja kuskil kaugel-kaugel all ühte ühte mässuliste mässulist jõge ja päike maalimas vormimas seda kõike siis see on, see on midagi, mida, mida tasub kogeda ja loomulikult eks nende punktide ülesleidmine on ka selline natukene. Twikijad on hea, kui keegi sind sind õigesse kohta. Et näiteks sellesama suure kanjoni puhul on tegelikult olemas selline koht nagu Grand Canyoni põhjakallas kuhu jõuab võib-olla parimal juhul viis protsenti turistidest, et 95 protsenti käib lõuna ja lääne nii-öelda punktides. Aga autoga paarsada kilomeetrit esimese sillani ja sealt üle jõuame põhjakaldale, mis on juba hoopis metsikum paiku ja, ja, ja seal näiteks leida ennast üksinda kuskilt rajalt, et aga keset päeva ei ole absoluutselt võimatu vaadata tõtt mõne hirve või, või, või kui oti või, või jänesega täiesti täiesti kogetud. Et ei ole nii, et kui on maailma kuulsaim koht, siis ilmtingimata pead sa seal laulupeol viibima. Aitäh Kaupo. Ja aitäh, kallis kuulaja. Et olid sel tunnil meiega. Ameerika maal on kõik suur suurem kanjon suurune auto, suurel sekvoia puu. Aga saade on meil tilluke ja seetõttu jätame jutu siinkohal pooleli. Kui ta ainult selleks, et jätkata seda juba järgmisel nädalal. Kohti, mida soovitada, on Kaupo all USA läänerannikul veel rääkida jõudnud mägedest paljudest teistest kaineritest ja suurtest metsadest. Seega olge nii head ja kuulake reispassi juba järgmisel pühapäeval kell kolm korra tuletan veel meelde, et kõik meie varasemad rännakud on järelkuulatavad raadio kahe kodulehel ja teie telefoni sisse ehitatud podcasti programmist. Saatekülalise Kaupo Kikkase pilte USA läänerannikult. Saate vaadata Facebooki lehelt ergaks Reispass. Ja kui soovite Kaupoga rännata USA-s siis leidke ta üles internetist või küsige tema kontakti näiteks minu käest. Mina olen nimetasin, tõrkin värske vabataadi. Kaks saade on reispass ja kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
