Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Arva ära, kes ma olen? Mul on nina otsas, arr, olen suur, kuid pole koole, nahk on paks ja puudub karv. Aga kes võiks olla Hiina ma kõige suurem maismaa loom, mul pikk ja abivalmis nii-na. Ma selle abil vett joon. Kuid mis võiks olla minu, nii? Aafrika, mu kodu, ma, mu kael on kõike muud kui immi ma kõrgelt lehti süüa. Aga mind te vaevalt teate, elan jões, mul muudas kodu. Kaua ott, ema, mind peate nimes, tagupool on hobu. Nüüd mõistatage minu kohta maad, kuningas, kel puudub kroon, on parem, kui te mind ei kohta. Ma olen kiskja hirmus loo. Tere, tammekännu jaanilaul on meid jälle savanni visanud. Selles laulus olid väikesed mõistatused sees. Ja mina küll tean neid tegelasi, kes tal sinna laulusalmi ära olid peidetud. Lapsed ka teadsid ja need on ninasarvikjõehobukaelkirjak, lõvi, elevant. Kõik tuttavad, toredad loomad. Ja need on need loomad, keda tõesti sealt vannist võib-olla kõige paremini teatakse-tuntakse. Kõige kohatum tundub siin nimekirjas olevat jõehobu, sest eelmine kord vannist rääkides me rääkisime, et seal on aastas ainult natukene neid sademeid ja kuhu siis jobu kuival ajal ära kaob. Jõehobud elavad Nende suurte jõgede ja järvede kallastel ja tihtipeale võibki juhtuda tõesti nii, et jõed selle kuivaperioodil kaovad, nii eraldi hobudel jäävad ainult suured mudamülkast, kuhu nad kokku lähevad kõik hulganisti ja, ja seal nad siis peavad elama ja kui seal kaldal veel toitu ka eriti palju ei ole, siis nad peavad rändama kaugele eemale koos jõega. Ja on ka juhtunud selliseid asju, et eriti kuivadel aastatel on päris palju jõehobusid ka hukka saanud selle kuivuse tõttu neil ei ole lihtsalt süüa. Meil on väga tundlik nahk on saanud päikesepõletusi ja päike on nad lihtsalt ära kõrvetanud või ära kuivatanud. Aga teised on kõik teile tuttavad, savanni loomad. Eelmises saates me rääkisime teravmokk-ninasarvikud, kes ei põõsaid, siis teine rahumeelsem flegmaatilisem ninasarvik, kes elab seal tasandikul ja põhiliselt rohtunud valge ninasarvik või laimokk-ninasarvik, tema nina tõesti meenutab natukene sepahaamrit halvasti välja tahutud nägu. Ja tema siis oma lühinägelik silmadega püüab leida neid rohttaimi, mis süüa kõlbavad ja sööb ja elab väiksemates gruppides, moodustades siis väikesi karju seal kolm, neli loomu ja need, kes seal Aafrikas käinud on küttinutisi võrrelnud kahte ninasarviku liiki omavahel. Siis nad ütlevad, et see valge-ninasarvik, massiivsem ja rohusööjad. Tema on ka rahulikuma loomuga, et ta ei ole nii närviline katse, must ninasarvik pidi olema närviline. Mina jälle kaldun arvama, et siin on natukene võib-olla liiga tehtud sellele mustale ka, sest vähemalt see must ninasarvik, keda ma Tallinna Loomaaiast tean ja tunnen ja ma usun, keda te siis paljud näinud on. Tema küll erilise agressiivsusega need silma ei paista. Mina olen möriga päris heaks sõbraks saanud. Kes tema eest hoolt kannavad, nemad on ka päris heaks sõbraks saanud. Muidugi, eks ta võõraste suhtes võib-olla veidi umbusklik ja kes teab, mis ta võib nende võõraste ette võtta, kui need talle ja teiselt poolt ette satuvad. Aga oma inimestega saab ta päris kenasti hakkama ja sellepärast ma arvan, et ega kust need looduse mustad ninasarvikud ka nüüd nii hirmus tigedad ja kurjad ole, nii nagu neist kirjutatakse. Aga ma usun, ega kõik nendest jahimehe lugudest pärit lood. Ja küllap need jahimehed ikka tahavad asju näidata natukene hullemate siis seal hullu loo juures eriti vapper silma paista, siis on kasulik kirjeldada kõiki nii väga mustades süngetes värvides. Ta võib küll taga ajada ja sellise kohmaka looma kohta arendate märkimisväärset kiirust, nii et nii mõnigi, kes vaatavad, oh seda mäge võib natuke narrida küll pidanud kibedasti kahetsema, kui see mägi jookseb tunduvalt kiiremini, kui ükski inimene jõuab ja seal peab päris väledad jalgadega ennast päästma hakkama. Muidugi väike eelis on see, et ninasarvik on kehva nägemisega, nii nagu ma ütlesin, järsku seisma jääda, siis võib, nina saadeti segadusse sattuda, sellepärast et ta ei näe siis järsku seda, seda erista seda inimest ümbritsevast puudustega põõsastega millestki ja sellega võib talle parasjagu segadusse tulla, aga tal on päris hea haistmine ja veelgi teravam kuulmine. Sellega ta jälle kompenseerib oma selle viletsa nägemisega, kes Aafrikasse satub, nüüd ninasaadikuga võidu jooksma, võida narrima minna küll ei maksa mingil juhul. Savanni elanik. Kui ta on vist kõik üldiselt sellised välejalgsed, isegi kaelkirjaku ma Picoutsuva kaelaga suudab päris kiiresti joosta. Ja seal on tõesti nad kõik välejalgsed kaelkirjak võib ka kuni 60 kilomeetrit tunnis joosta, nii et see on kaunis, aukartust äratav kiirust või näiteks need kahvli pühvlid, kes seal elavad, võivad väga kiiresti joosta düloobid, kelledest, mõned on väga kummalise jooksustiiliga hüppad jooksu keskel järsku kõrgele õhku, tõstad selle musta-valge peetilise sappa veel püsti ka, püüdes siis need taga sellega segadusse viia just nende hüpetega, sest järsku kaob see objekt selle tagaajaja eest nagu ära tähendab, kerkib kõrgemale vaateväljast, läheb välja ja uuesti maandub jälle, ei või ette teada, kuhu kohta ta parajasti maanduda, sellega seal taga ja aetakse segadusse ka elevandid võivad kiiresti liikuda ja muidugi need, kes siis neid rohusööjaid anti, loopiassebraasi diagnoosid ja teisi tegelasi seal söövad ka nemad peavad väga kärmed olema, kui neil mingit muud taktikat ei ole. Ja selle tõttu elab maailma kõige kiirem maismaa loom ka just Aafrikas gepard temast me oleme mõned korrad rääkinud ka tema võib siis sellistel lühikestel lõikudel arendada kiirust 130 140 kilomeetrit tunnis, aga seda kiirust suudab ta umbes paarsada meetrit arendada ja kui ebaõnnestub see jahijooks tal siis on ta enda vaeseke nii tühjaks jooksnud, tükk aega lõõtsutama ja ennast koguma, et uuesti heale jahipidamisele mõtlema hakata. Aga hoopis teistsugune jahistiil on näiteks lõvidel. Lõvid on siis sellised loomad, kes püüavad saaki gruppidena. Vahetevahel võivad juhtuda näiteks noored isalõvid püüavad ka üksipäini, aga see kipub tihtipeale ebaõnnestunud. Aga siis grupis jahti pidades on nii, et üks lõvid püüab karja tähelepanu endale tõmmata hästi väljakutsuvalt avalikult liikudes ja ja ka eirates aeg-ajalt samal ajal teised peidad end ära siis nähtav lõvi ajab teda kruu või sebrakarja parajasti peidus olevate lõbide poole, siis järsku Peeduste keegi välja murrab selle loomakese maha. Enamasti murravad lõvid niimoodi karja peale või oma grupi peale nädalas kaks, kolm looma, millest nad siis piisavalt söönuks saavad. Et ega nad nii hirmsat murdjad loomad ei ole, nagu nendest armastatakse rääkida või kolmas suur kiskja, kes seal vannis veel elab, tema leopard, tema taktika, meil hoopis isemoodi nimelt varitseb enamasti saaki puu otsas ja siis kargab sealt puu otsast selle saagile kallale ja enamasti tema saagiks langeb palju väiksemad loomad, kui lõvile väiksemad anti loobid, selline saak tal, kelle ta suudab hambusse võtta ja sinna üles puu otsa tagasi lohistades. Lõvid ja hüäänid saavad tema käest üpris kerge vaevaga saadi kätte, kui ta maa peale ennast sööma unustab, nii et ta peab kärmesti jälle puu otsa tagasi minema ja see leopard siis elabki suurema osa oma päevast puu otsas kõht on täis, siis ta ripub niimoodi nagu nahk üle puuoksasaba ja käpad alla tilpnema sappa. Tihtipeale meenutab kellanööri, nii et võib jääda mulje, et nüüd võiks siputada sealt, aga ma arvan, et see on muidugi väga kurbade tagajärgedega sikutamine, kui keegi seda püüaks teha. Ja muidugi öisel ajal käivad seal saaki püüdmas tähnikhüäänid, keda mõni aeg tagasi peeti ainult raipesööjad, siis nad tihtipeale toituvad raipetest ka. Aga üldiselt nõnda osavad jahimehed ja püüavad saaki öösiti lähevad karjaga saaki püüdma ja nad on kaunis vastupidavad jooksjaid, nii nad väsitavad oma saaki ära samamoodi, nii nagu hüäänkoerad, kes pidid olema selle savanni kõige visamad jahimehed. Teadjad inimesed räägivad nende kohta, et kui nemad ikka mingi looma endale ette on võtnud, siis nad teda nii kaua jälitavad, kui see loom on kätte saadud. Ühendkoerte käest praktiliselt keegi ära ei pääse. Aga nende kisketefrääni teie koerte kõrval elab seal üks kummaline loom, Siibed, ühen, kes on püüdhüveni sarnane, keda Tallinna loomaaiaski võite näha, kes muidu elab aasia mägistel aladel. Aga see Siibet hüven on selline, kes on nii nõrgad lõuad, et tema ei saa süüa ühtegi taimtoidulised looma ja tema põhitoiduks on termiidid, kaevab lahti, termiidipesasid ja limpsib sealt oma Limase keelega siis neid termiite sööthermiita, nii et see on huvitav kiskja, kelle põhitoiduks on siis ainult sipelgataolised loomakesed. Termiidid termiidid ongi tegelikult Sonnile samuti väga iseloomulikud. Neid ei ole maapinnal praktiliselt kunagi näha, ainult vihmaperioodil või öisel ajal võib need maapinnal näha. Päeval on nad kadunud sealt, sest nad on väga tundlikud õhukuivuse suhtes ja valgust nad eriti armast. Nende olemasolust saab teada suurte pesade järgi, mis siis seal sa vannis on kõrged ja massiivsed kivikõvad, nii et noh, näiteks haamriga tagudes ei õnnestu sealt tüki küljest ära lüüa, aga ometi on need hüäänkoerad võimelised sinna auku sisse kaevama. Ja ka üks kummaline tegelane, kelle nimi on tuhnic, on võimeline tugevate küünistega sinna auke sisse kraapima. Tuunika huvitav väljanägemisega kere on ta ilma kõrvadeta, paljas, pikk kõver känguru saba tal tagaks hea kärsaga pea ja eesli kõrvad sinna otsa hästi massiivselt jalad teravate kõverate küünistega, millega ta siis neid auke kaevab küll termiidipesadesse, küll ka maa sisse, siis ta peidab ennast sinna maa sisse päevaajaks ja kuna ta iga öö liigub uude, kohtasin Taukesina maa sisse jääb nii palju, et paljudele teistele loomadele jälle mõnusaks peidupaigaks, kes anti loobid, pisikesed saavad ennast sinna peita, samuti tüügassead, keda te ilmselt jälle loomaaias olete näinud ja kes peidavad ennast sinna maa sisse uuristades neid tuhninud kurge veelgi sügavamaks ja siis kui pojad hakkavad nendel Tügasse sigadel sündima siis pojad esimesed kaks nädalat on väga tundlikud ja õhutemperatuurimuutuste suhtes välistemperatuuri käes, nad sureksid kiiresti maha ja ainult seal koobastes on neil selline piisavalt ühtlane temperatuur ja saavad seal elada. Ja siis see siga kaitseb põrsaid ja üldse oma urgu, niiet ta ronib tagurpidi sinna urgu sisse ja siis see suur tüükaline pea jääb nagu uks sinna käigu ava peale ette ja kihvad seal suust väljas. Ilmselt on piisavalt sellised aukartust äratavad, nii et ega keegi teda tülitama sinna väga minna ei julgegi. Niimoodi see tüügassiga saab seal savanni toime puhnikkuja teiste loomade poolt kaevata Burgude abil. Tallinna loomaaias on päris palju neid, kelle päriskadu on sa vann. Nii et kui te seal Tallinna loomaaias käite ja uurite hoolega neid väikeseid tahvlikesi, mis seal loomapuuride juures on siis saatega oma teadmisi kontrollida või või hoopis avastada, kus, kes elab kahtlemata tihtipeale seal loomas Käisi pööratagi neile siltidele nii väga tähelepanu, ootakse sealt ainult seda looma nime, parimal juhul. Aga tihtipeale vajuta seda ka lugema, vaid mõeldakse loomale ise kohapeal mingi nimi välja ja võetaksegi see nimi siis teadmiseks endaga sealt loomaaiast kaasa. Loomaaias on tõesti võimalik nende loomade kohta teadmisi saada, kui ikka miinus kaks, 30 kraadi seal parajasti ei ole või külma vihma ei 100, siis nad käivad tihtipeale õues, nii et neid on seal näha küll, kes ei saa või ei taha praegu jaheda ilmaga loomaaeda minna, kes ei ole ta vaadanud Enekest number kolm siis võiksid avada selle leheküljelt 290 ja siin on kaks toredat pilti ja saate teada, kes järsa vannis elavad, enamik nendest loomadest, kellest me nüüd rääkinud, olemas. On see piltide peal nüüd olemas? Paar looma, kellest võiks veel rääkida, on näiteks kangurlind, kes teeb oma pesasse nakatsiate võradesse ja need kangurlind on õige, mitu liiki pesad on ka natuke isemoodi. Aga nagu selliseid Seltsingulised, linnud, kes pesad punuvad sinna puude otsa üksteise kõrvale näevad nagu puua tubakakotid seal puu otsas välja. Ja nad on hoolikasti punutud ja see on hea kaitselindudel vaenlaste vastu ei pääse, maod nende juurde ei pääse, röövlinnud sinna poegadele kallal. Ja mõned teevad siis iga lind isepesad ja need pesad kõik kenasti kõrvuti, aga on ka selliseid kangur, linde, kes punuvad ühe suure pesas nagu suur ripu vaip seal kümnete aukudega ja iga auk on sissepääs eraldi korterisse. See on siis midagi paneelmaja taolist. Et ka selliseid kangurlind on olemas, inimene pole üldse esimene, kes mõtles välja suured majad, kus kõik koos kõrvuti saaksid elada. Pildi peal on üks. Ma ei tea, kes lendamas, see on nagu lohe või paberlennuk, ainult deta on punase sinisekirju. Ja juurde on kirjutatud mesilasenäpp. Ja see pisike lind, kes seal Aafrikas elab, ta on selline punakat tooni mesilasenäpp. Aga pildi pealt jääb küll selline mulje, et on vähemalt ammuse lendsisaliku mõõtmetes. Jah, aga tegelikult on umbes 20 sentimeetrit pikk, mitte pikem ja ta on natuke suurem, kui see kangurence kangurlind on päris kotka mõõdate siia kõrvale joonistatud. Inimesed on siin tõesti linnu saba pikkuse taga, siin on perspektiiv, tähendab, see on hästi esiplaanil ilmselt see kangurlind ja inimesed hästi tagaplaanil. Vähemalt julgen niimoodi arvata selle pildi kohta. Suurus, suhteid nende piltide pealt ei maksa nüüd küll otsida ja neid teadmiseks võtta. Siin tõesti kangurlind ja lõvi näiteks on täpselt ühesuurused ja sekretär võiks ka lõvi rahulikult küünte vahele haarata ja ära viia, kuigi tema põhitoiduks on sisalikud ja maod ja rohutirtsud, keda te sealt rohusestama pikkade jalgadega liikuma hirmutab ja siis nokaga kinni püüab. Aga ma tahtsin rääkida veel ühest väga olulisest looma rihmast, seal need on siis kõikvõimalikud raipetoidulised loomad, jäänist Me natuke rääkisime haiglates toitudega, näiteks šaakalid imetajate hulgas. Aga väga olulised on raipetoidulised linnud, need igasugused raisakotkad tiirutavad kõrgel kõrgel taeva all mitme kilomeetri kõrgusel. Mõnede vaatlejate arvates suudab üks lind jälgida territooriumi, mille mõõtmed 200 korda 200 ruutmeetrit. Ma olen lugenud isegi, et üks lind järgib territooriumi, mille mõõtmed on 300 korda 500 kilomeetrit. Hiiglaslik plats ja seal ta siis jälgib kogu aeg, mis toimub ja kui ta näeb, kuhugi midagi tekkinud või keegi kedagi murrab, siis nad kohe üks lind maandub sinna, teised jälgivad teda ja maandud tema järgi õige pea siis kõik koos seal raipe juures juba siis ootamas oma järjekorda kuni hüvenid ja lõvid oma söömise lõpetanud või on ta lihtsalt leidnud vaba korjuse, mille kallal maiustama hakata. Ja kui need raisakotkad on oma töö teinud, siis ilmuvad sinna raibet peale veel mitmesuguseid kärbsed ja nende kärbeste vastsed, nii et näiteks mõned luu anti loopida või seppade korjused, mis sinna on tekkinud, need süüakse kuni kontideni paljaks umbes 24 tunniga, nii et 24 tundi pärast seal looma murdmist on seal ainult valged pleekinud kondid. Siis tegelikult on sa vann kogu aeg väga puhas. Üldiselt jah, ega seal suurt midagi ei vedele, sellepärast neid sööjaid on seal tõesti palju ja selle tõttu süüakse kõik ära, süüa annab noh näiteks isegi selline meie mõistes täiesti söödamatu materjal, nagu pühvlite sarved või know anti loopides arved, mis peaksid alles jääma ka sarvede, mitte luustunud osases arvest aine süüakse ära ja see sööjaks on üks meie riidekoi sugulane, kes on spetsialiseerunud sarvematerjali söömisele, sest ega see sarv midagi paha ei ole, seal ka valkaine valk on väga toitev ja vajalikes ilmust. Minu sõpru on vaevanud selline väike mure, et kui see vann on selline lage plats, kus mõned põõsad ja üksikud puud kasvavad ja palju rohtu ja palju loomi jooksmas ringi linnud, ma saan aru, teevad siis akaatsia otsa oma pesa, aga kus nende loomade pesad on või on nad pesatud? Suur osa tõesti pesattudes näiteks kujuta nüüd ette, milline peaks olema koht, kuhu elevant oma pesa teeb, see peaks olema hiiglaslik koobas ja ja elevant ei suuda seda kaevata ja ta pole ka tarvidust, sest pesa milleks seda vaja on seal selleks, et need pojad oleksid turvas, aga no kes seda elevandipoega ikka kimbutama julgeb tulla, kui suur ema sealjuures on näiteks rändavates know ja sebrakarjadest pole jälle mõistlik seda pesa tegema hakata, sellepärast et see kari kogu aeg liigub ja ainuke võimalus nendel loomadel elus püsida, seal karjas juures hoida, kui ta teeks pesa, läheks kuhugi eemastel, langes kiiresti röövloomade saagiks ja tema eluvõimalused väheneksid, nii et sellepärast sünnivad kruu ja sepa ja paljude teiste selliste kapealiste sõraliste pojad praktiliselt käigu pealt, nii et ta sünnib, ema sööb kõrval ja tund aega hiljem poeg juba täiesti reibas, gepsutab ringi ja on võimelise karjaga koos edasiliik. Sama lugu on kaelkirjakut ja teiste suuremate loomadega just rohusööjate loomadega. Täpselt vastupidine on asjaga kiskjatele, kiskjad on õrnad ja, ja hellad, neid ei saa eriti muidugi Antsutada, nad on võimelised oma poegade eest seisma. Et nad võivad olla siis ka kusagil ühe paiga peal kohal, noh, keegi neid ära sööma ei hakka ja võivad rahulikult poekatel lasta seal kasvada, nemad teevad siis tõesti maa-alustesse koobastesse põõsaste alla sellised pesad, kus siis oma pojad ilmale tuuakse ja nad suuremaks kasvatatakse. Alguses need pojad väga abitud ja toitu tema piimast, aga hiljem siis hakkavad nad juba mängima, ema valvab neid ja toob neile väiksemaid loomi murdmiseks alguses liha ja siis ka väiksemaid loomi, mille peal nad murdmist saavad harjutada ja õpivad kiskjad. Tähendab, temal on vaja palju rohkem õppida, ka saagi püüdmine on palju raskem ja keerulisem toiminud kui nüüd rohu söömine, rohu söömist võid sa kohe nagu sa sündinud oled, võid hakata näksima rohtu, aga katsuda näiteks rohusööja kinni püüda. Kui sa ei ole seda asja harjutanud teinud ja sellepärast näiteks kiskjate loomade pojad harjutavad ja õpivad väikesest peale mügavad murravad 11 mängult kogu aeg maha, et siis suurest peast oskaksid ja tihtipeale näiteks isalõvid ei õpigi asja päris korralikult selgeks, Nemad ei oskagi peaaegu üldse saaki püüda ja kui emasid neid üleval peaks, siis nad võiksid lausa nälga ära surra või koduloomade püüdmise peale pühendama. Nii et pesadega lugu ka nii, et mõned, kellel on vaja ja võimalus, need siis teevad pesija näiteks tüügas seast, rääkis tema, kasutab ateist, urude teeb sinna tõesti pesa sisse ja pojadel ilmasele pesata ei tulekski üldse toime. Päike praeks nad lihtsalt ära või vastupidi, õhtul jahedus võiks ära külmetada. Nad vajas hästi tugevat kindlat paiku. Ma tahan veel küsida, et kes peale leopardi veel puu otsas elab sa vannis. Eelmisest saatest mäletad siis seal sipelgaid üldse putukaid on igasuguseid hulgaliselt linde, kes siis teevad, pesi sinna puudu otsa väikesi närilisi, päikesekiskjaid, geneetid näiteks, kes siis puu otsast praktiliselt alla ei tule. Et need puuelanik nii palju, kui neid puid parajasti on, sest suur osas nii on ilma puudeta ja lage seal puu otsas nii väga kindlalt ennast tunda ei saa, sest seal on üks paha hädas. Anned puudesööjaid on ka päris palju ja kui nad puu sulle ära söövad ümber, pole seal kusagil enam elada. Et sa tunned ennast kaunikesti ebakindlalt. Eriti väheasustatud on näiteks need suured paopapid, seal otsas ei ela praktiliselt keegi, sest ühel heal päeval võib see element tulla, see puu lihtsalt ümber lükata ja ongi su pesa ja elamine kõik vastu taevast. Sinna riputad ennast näiteks aeg-ajalt ainult lendkoerad või mõned nahkhiired ööbima, aga nemad võivad järgmisele teisi puu otsa ennast riputada, aga püsivaks elupaigaks ei saa neid eriti. Aga kus kohas rohepärdikud elavad? Nemad elavad seal tasandikualadel võsade läheduses, nii et sinna võssa nad suudavad ennast ära peita, kas nad päris sinna Ugalist akaatsia otsa saavad ronida? Ma ei julge päris öeldagi, tähendab, mõned ahviliigid elavad küll seal akvaatsete sees ka, aga nad valivad vähe mokalisi hakkatsiaid, mille otsas siis julge mullaks turnida, sest need päris okkalised, need on isegi ahvide osavuse juures liialt raske pähkel ja nad ei saa seal lihtsalt toimib kuidagimoodi. Nii et seal puu otsas muidugi neid elanikke on, aga puid on vähe ja selle tõttu seal elanikke on tunduvalt vähem kui maa peal või seal maa sees. Ma rääkisin nendest termiitidest ja siis on ka seal sipelgad Vergist seal maa sees elavad. Ja üks kummaline näriline on veel seal maa sees kiilas ott, nii nagu nimi ütleb, on ta täitsa kiilakas, hõredalt karvadega kaetud, paljas meenutab natuke rotipoega, elavad nad seal maa sees suurte esihammastega, lõikad taimede juuri, maa peale praktiliselt ei tulegi ja nad on huvitavad imetad selle poolest, et nad elavad umbes nii, nagu elavad need mesilased või herilased ühiskondadele. Nii et seal on üks ema, kes siis sünnitab ainult poeg ja siis töölised ja valvurid ja keeruline süsteem on välja töötatud näiteks nende tunnelite rajamise süsteem on väga omapärane, nimelt seal lõikab üks hammastega lahti selle maa võtab siis selle käppadega kõhu alla, poeb teiste alt läbi, viib ära käigusuudme juurde, sealt, siis visatakse see välja, siis poeb teistesse, panin moodi, kuni jõuab jälle sinna mulla juurde, teised on tema kõhu alt läbi läinud ja niimoodi transpordivad seda mulda nagu elavad vagunetid sellest käigust välja ja siis järglaste eest hoolitsevad nad kõik koos. Ema on Muuga praktiliselt ei tegele kui järglaste eest hoolitsemise või järglaste sünnitamisega. Ta on väga suure sigivusega, tal võib olla korraga 20 poega, nimetate jaoks fantastiline suurus tema najal tegelikult pesad püsibki. Nii et maal on ka põnev elu ja maa all on ka põnev elu, nii et seal sa vannis seda elu on tõesti väga paljud väga tihedasti koos. Ja liigiline mitmekesisus on suur ja ka isendeid on väga palju. See on selles mõttes huvitav kooslus. Mäletate, rääkisin põhjaalastest, seal oli tõesti, isendid on hästi palju, aga liike oli suhteliselt vähe. Loomaliike iseloomulik põhjapolaaraladele juuste isendiline paljusus, siis sa vannis on kaks paljusust, on nii liigiline mitmekesisus kui isendiline mitmekesisus, nii et seal on väga palju. Näiteks kellest me täna üldse ei rääkinud, on mitmesugused maod, kas või aafrikarästik, Caboni, rästik, hambad ja need on kõik, samuti seal savanni elanikud või mitmesugused konnaliigid, pioneeride salamandrid, mõned raamatud väidavad, et vannis võib praktiliselt iga kivi L1 skorpioni leida, kes need väikesed ja kahvatud, aga siiski üpris mürgised. Ämblikke ja muid tegelasi on seal veel palju-palju, aga noh, kõigist ei jõua poole tunni jooksul rääkida. Me püüdsime rääkida nendest, kes siis nagu rohkem silmatorkavad, keda raamatutes ja filmides nagu rohkem näha võiks. Ja kellel tekkis huvi selle savanni vastu, et sellest võiks nagu veel ise midagi lugeda või midagi tahaks teada saada. Siis. Ma soovitaksin teile kõigepealt lugeda kuulsa saksa loodusuurija ja loomaaia direktor ja filmimehe ja telesaadete tegija Bernard kriimäki raamatut. Serengeti ei tohi surra. Seal antakse väga põhjaliku ülevaate Serengeti rahvuspargist. Nendest savanni loomadest on see samuti väga palju kirjutatud. Saate huvitavat lisateavet ja siis Joy Adamsoni vabana sündinud räägib lõvide elust, kes on tüüpiline savanniasukas ja, ja muust ka. Ja natukene võib-olla räägib isegi savanni elust, raamat Loomaparadiis Aafrikas räägib Krügeri, kus pargist ja seal juttudega Lõuna-Aafrika elustikust, aga mõned loomad on ka seal, needsamad, kes elavad vannidest, nii et ka sealt vaid savanni elustiku kohta üht kui teist põnevat teada saada, aga need kruu anti loobid keeles, selles raamatus juttu on, ei ole needsamad, kes vannis elavad, need sinik nuud, vaid need on valges on pakkunud väga haruldased ja need on jälle need nuud, keda te siis Tallinna loomaaias vaatamas võite käia, savanni filmidest tuttavate sinik, Nuude sugulased. Aga ega lapsed ülesandest seekord ka ei pääse. Jah, ja nüüd ma loetlen teile viis looma kelledest, siis kolm elavad vannis ja kaks ei ela ja te peate siis need. Kas siis kolm õigetel, kaks ebaõiged Meile postkaardile kirjutama ja siia läkitamisega juurde, siis kirjuta, kas need loomad elavad või sa vannis. Nii need loomud oleksid siis leopard, piison, sinikruu, prillkaru. Leopard piison sinikruu, prillkaru ja šaakal. Oma postkaartide vastustega saatke aadressil Tallinn 200 100, Gonsiori 21, lasteraadiosiilile. Ja kui teil tekkis tänast jätte kuratis küsimusi, siis oma küsimused saatke ka samal aadressil. Kahe nädala pärast järgmises rännusaates räägime Indiast, seal on päris omapärane loomastik ja nendest loomadest on palju panevat rääkida. Kuulmiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
