Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on raadio kaks alanud saade puust ja punaseks, see on saade, mis järgneva tunni jooksul viib teid läbi põnevate teadusuudiste ning selle juures on teil abiks head asja teha puust ja punaseks saatejuht Arko Olesk ning tänase külalisena astronoom Tõnis Eelmäe. Tere, Tõnis. Tervist. Ja oleme teie jaoks siis välja valinud, ma ütleksin, väga isuäratav menüü erinevatest kosmoseteemalistest uudistest ja et mitte aega raisata kohe piduroogade kalal asuda, siis siis võtamegi ette värskeid maiuspalu siin viimased nädalad, mis on möödunud eelmisest korrast, kui Tõnis meil siin külas käis, on olnud nagu ikkagi üsna sündmusterohke, et selles osas, mis puudutab uusi Kosmoseseadmeid, kosmoselaevu või sonde või erinevaid satelliite siin äsja mõni päev tagasi lendas Tesla Falconiga Falcon raketiga üles euroop Ta tudengisatelliit, mille pardal on eestlaste väljatöötatud ja valmis ehitanud teatud kaamerad. Ka seda oli siin võimalik laivis jälgida, esmaspäeval selline jällegi Eesti poole pealt põnev sündmus. Ja eelmisel nädalal võib-olla päris paljud jälgisid, kuidas Marsile maandus regisond nimega Insaid. Tõnis, mida sa selle marsisondi kohta ütleksid, et järjekordne selline? Tundub, et sinna nagu lennatakse juba juba päris palju, igal sondil on ikkagi mingisugune oma eesmärk, et see siis ei ole selline, mis hakkab mööda pinda seal ringi sõitma ja meile põnevaid pilte saatma. Tõepoolest, see marsimaandur Insait ongi niisugune jalgadega putukas, mis siis ühe koha peal Marsi pinnal seisab ja puurib magasi sisse augu laseb mõõteriistad mõne meetri sügavusele Marsi pinna alla ja paigaldab Marsi peale ka seismograafi. Et, et kõik siis selle jaoks, et saada teada, kuidas marsson seest ehitatud. Et kui marssi tabavad mingisugused meteoriidid või on võib-olla mingisuguseid muid nii-öelda marsisiseseid sündmusi, et siis need peaksid seismagrammide pealt hästi näha olema. Ja selle põhjal siis, millised seisma krambid välja näevad, on, on võimalik ühteteist ütelda planeedi siseehituse kohta. Mida me seal nagu eriti teada tahame, sest mulle tundub, et noh, eks ole, marss iseenesest üles, seitsmelt võiks olla üsna maa sarnane või, või on seal ka mingisuguseid erisusi, mida me nagu jahime Noh, maa sarnane on ta nii-öelda planeet nimistus, aga keskkonnana ikka üsna üsna erinev, et atmosfäär on aga täiesti olematu. Eks tuhandik maa atmosfääri nii-öelda rõhust ja hästi külm, valdavas osas kuiv. Kuigi pinna all on arvatavasti suurtes kogustes jääd ja magnetväli puudub. Aga just nende nende värinat osas, et miks sinna nüüd pinna alla tungida, et mis seal siis võib nagu välja tulla. See pinna all on minu meelest, see oli rohkem temperatuuri mõõtmise jaoks, et kuidas nii-öelda Marsi sisemusest tuur muutub? Noh, mitte väga sügaval küll, eks, aga, aga noh, siiski pinna all. Ja värinad on siis need maavärinate levimine või siis marsivärinate levimine nii-öelda kuidas need signaalid helistavad ja nii edasi, seal täpselt, sõltub sellest, missugune on planeedi siseehitus. Kui suur on tuum, milline see materjal on? Kõigest sellest? Ja seda siis ka jahitakse, üritatakse kiit teada saada, mida me senimaani vist ühegi teise seadmega ei ole nagu päriselt teada saanud. Just et sellist korralikku seismograafi teeb, ma ei tea, kas üldse korralikkuses mograafiele magasi pole olnud. Eks see on ka see, mis nagu jääbki tööle ja hakkab neid andmeid saatma, et ei ole niimoodi, et näed, missioon lõpeb kahe kuu pärast ja, ja siis ongi nagu side lõpp. Ja see võiks seal mõne aja töötada, et sellesama missioonil oli küll ka see osa nii-öelda, mis töötas või töötab mõne kuu, ainult et, et nimelt enne sinna Marsile laskumist eraldus sellest Insaitist kaks kuupsatelliiti. Mis siis ei, ei laskunud Marsile ega ei läinud Marsi ümber orbiidile, vaid lendasid marsist mööda. Aga samal ajal siis, kui see Insaid laskus Marsile vahendasid need kaks kuupsatelliiti paralleelselt siis selle Insaiti raadiosignaali. Et sellel ajal, kus Insaid kihutas läbi morsi küll õhukese, aga siiski olemasolev atmosfääri kuumenes, siis tema signaalmaalt oli noh, marru kehva ja nõrk. Aga need kaks satelliiti põhimõtteliselt edastasid reaalajas siis selle marsinduva Insaiti signaali Maale. Ja see on vist esimene kord, kui sellised pisikesed kuupsatelliidid kusagil väljaspool maa orbiiti on, et jällegi midagi sellist uut ja enne erakordselt. Just et, et sellel tegelikult nende kuupsatelliitide Noh, nii-öelda edasine saatus on see, et nende abil proovitaksegi uurida kui hästi sellise, noh, pisikesed sellised pisikesed satelliidid ja nende tehnoloogia süvakosmoses vastu pead ja et kui peab hästi vastu, siis võib-olla on neid võimalik isegi tulevikus mõne teise asteroidi juurde saata neid samu kahte kahte kuupsatelliiti. Et nemad ei ole mitte Marsi orbiidil, eks, vaid vaid jäävad siis päikese orbiidile tiirlevad ümber päikese, nii et nende orbiidi kaugem punkt on siis kuskil Marsi lähistel. Seal piirkonnas on asteroide juba rohkem. Ja päris huvitav, et need kaks väikest satelliiti on siis nime saanud tegelaste järgi sisest piksari animafilmist nagu voolil üks neist ongi vooli ja teine oliiv ja et sellised kuupsatelliidid nagu noh, nagu Eesti on tõestanud, et tema suudab ehitada kuupsatelliidi ja selle kosmosesse saata, et põhimõtteliselt ei saakski välistada, et ka meie saaksime siis kunagi Marsile saata mingisuguse, täiesti oma kosmoseseadmisest. Kuupsatelliitide ehitamine on natukene vist lihtsam ja odavam kui kõik need teised suured seadmed, mis senimaani on sinna läinud. Üldiselt küll jah, ja ega tegelikult siin Eesti sellest ESTCube ühest või esimesest tudengi tudengisatelliidiprojektist on välja kasvanud mitmesuguseid tegemisi ja noh, millest siis ka on üks üks, mis on nii-öelda Esa juures läbivaatamisel mis on põhimõtteliselt ongi väikeste satelliitide abil asteroidide kaardistamine asteroidide eest ülevaate saamine. Et kuhu võiks siis pärast mingisuguse muu aparaadiga juba minna. Ja noh, samamoodi ka Q arbiiter Väga põnev kuses ongi meie jutust juba mitu korda käinud läbi SÕNA asteroidid. Kas seal vallas on meil viimastel nädalatel tulnud selliseid põnevaid teateid? Hakkame kohe neid teile vahendama kuulamise vahel ainult ühe pala muusikat? Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, täna kosmoseuudistelainel siin stuudios Arko Oleski Tõnis Eelmäe. Ja nagu lubasime, siis vaatame nüüd lähemalt, mida on Meie inimeste valmistatud aparaadid vahepeal teada saanud erinevate asteroidide kohta tundub, et asteroidid on selline üsna kuum sihtmärk, kuhu suunas liikuda, et siin viimaste aastate jooksul on olnud niimoodi paar silmatorkavad missiooni, sellised esimesed lähenemised asteroidil, esimesed laskumised sellele. Ja nüüd järjest mitu uudist, esimene kord, kui Tõnismäe saates oli, siis oli juba natukene ettevaatavalt juttu sellisest missioonist nagu maskott. Ehk siis jaapanlaste juhitud, et nii-öelda Haya puusa missioon Asteroidile ja see maskott on siis nii-öelda maandur sees sond, mis laskub sellele selle lasteroidile. Ja näe, siin vahepeal ongi ta seda teinud oktoobrikuus ja kohale jõudnud ja laskunud niisiis täis, mida me siis tänu sellele seadmele oleme teada saanud? Kui see hajapuusa kaks, mis siis on jaapanlaste teine missioon, asteroidil? Jõudis, jõudis selle asteroidi rõugu juurde siis esimene lähedale tehti pilte, sellest visati välja need kaks pisikest jaapani maandurit ja, ja see maskott, mis oli sakslaste tehtud. Siis need esimesed pildid juba ütlesid, et et missioon saab olema võrdlemisi keeruline. Sest kui arvati, et asteroid on niisugune noh, suhteliselt sile, tolmune võib-olla kivike seal ja teise all, siis tegelikult ei ole seal mitte ühtegi siledat kohta sellel asteroidil ja saab olla olema tõeline väljakutse, et leida selline koht, kust kohast siis see hoia puusa, ise saaks võtta nii-öelda pinnaseproovi Asteroidist et nimelt siis järgmise aasta nüüd 2019. aasta alguses peaks no ajab USA kaks nii-öelda korraks laskuma asteroidi peale ja ja krabama sealt midagi siis kaasa, mida ta sealt saab, ja Toomasele proovimaale tagasi. Ja see oleks esimene kord, eks ole, kus me saame nagu oma käega katsuda mingit sellist asteroidi proovi. Et päris ei ole, sest see hajapuusa üks, mis on nagu niisugune tõeline noh, nagu põnevuslugu sellest, kuidas kõik kõik läheb valesti ja lõpuks on siiski peaaegu et õnnelik lõpp. Et, et siiski selle asteroidi ta kauba juurest ajab USA üks aastaid tagasi juba sai küll, aga noh, need olid nagu umbes mõned tolmuterad. Et nüüd tahetakse ikkagi natukene rohkem saada. Seda, seda prooviselt. Ja, ja kui see on, siis nüüd ütleme nii-öelda jaapani saksa missioon, siis tegelikult enam-vähem nüüd samal ajal jõudis ühe teise asteroidi juurtega ka NASA missioon NASA misjon Osiris Rex ja kas, kas sellel on umbes nagu samasugused eesmärgis mõtted? Ja üsna üsna sarnase sarnane see, et põhimõtteliselt tuua siis selle asteroidi juurest ka samamoodi pinnaseproov väga vähem, muidugi seal mõnikümmend grammi umbes 60 grammi loodetakse saada seda pinnaseproovi, aga noh, seda on, seda on juba täitsa arvestatavas koguses. Ja tegelikult jah, nad ei ole isegi mitte võistlevad, vaid nad täiendavad 11, sest asteroid ise on noh, natukene erineva koostisega. Ja, ja sellel sellel esmaspäeval kolmandal siis detsembril jõudis see Osiris Rex asteroid Benno juurde ja läks selle ümber orbiidile. Ja nüüd lähemate nädalate jooksul nii-öelda seda orbiiti tuuakse järjest nagu lähemale asteroidil. Samamoodi siis lõpuks järgmise aasta kevadel peaks Osiris Rex võtma Soomest selle pinnaseproovi asteroidi eest ja, ja siis tulema maale tagasi, et umbes 2023.-ks aastaks minu meelest pidite tagasi jõudma 2023. aasta lõpus. Aga millest, kuidas sulle tundub see huvi asteroidide vastu, et mida, mida need pinnaseproovid meile siis nagu anda võiksid, miks nyyd? Jahtida põhiline põhjus on see, et asteroidid erinevat tüüpi asteroidid võivad olla võrdlemisi rikkad erinevatest maavaradest, ütleme siis niimoodi või erinevatest mingisugusest mineraalidest. Vesi muidugi on üks asi, et, et kui meil siin maa orbiidi lähistel on oleks asteroide, millel oleks ohtralt vett näiteks niisugune paarisajameetrine asteroid, mis suures ulatuses veest koosneks siis see oleks väga-väga suur kogus potentsiaalsed raketikütust teistmoodi jälle osad meteoriidid ja küllap siis ka asteroidid on koosnevad metallidest suures osas metallidest, rauast, niklist väiksest osast teistest nii-öelda elementidest, et ressursid ja noh, praegu on siis jõudnud inimkonda tehnoloogia mõttes nii kaugele, et me tegelikult saame minna nende asteroidide juurde. Ja on tekkinud tekkinud või tekkimas ka noh, just nimelt niisugune kosmose või kosmoses kaevandamise ettevõtlus. Jah, seda kuulda olnud esimesed firmad vist seal kusagil Luxemburgis on loodud isegi nagu Luksemburg kasutas oma kosmoseagentuuri hiljuti just selle eesmärgiga kuidagi keskenduda nii-öelda tulevasel asteroidide kaevandamisega või nendest sihtmärk ongi peamiselt asteroidid, nii et selline uus populaarne suund ja kiirelt arenev, et siis see praegune niimoodi uurimistöö ilmselt teebki selgeks, milliseid asteroide nagu tasub jahtida. Milliseid mitte täpselt nii ja et see on just seesama, et millised asteroid üldse olemas on, mis noh, mida nad endast kujutavad, sest noh, maa peal näeme neid enam-vähem punktidena ja saame mingi väikse aimduse selle kohta, mis koostisega nemad võiksid olla. Aga et noh, nii-öelda saada tõesti pilte ja, ja võib-olla paljudest asteroid lestad, see on ka siis see, millega siin Eesti Eesti kosmoseteadlased ütleme jah, siis on natukene seotud sihukeste projektidega. Et seesama nii-öelda päikesepuri, mida Est kiub pidi katset daami ESTCube üks siis kas sellega seoses on ju räägitud, et seal on nagu võimalik ju mehhanism, millega saaksime neid asteroide nii-öelda juhti Davis suunata või nagu nendeni jõuda, nii et jällegi mingisugused võimalused siin Eestis on täitsa olemas. Jah, selliste nii-öelda uurimis uurimisnende koha pealt on kindlasti uurimis missioonil koha pealt on kindlasti et eks need kõik võtavad muidugi aega, ükski nendest ei käi niimoodi, et, et mõtleme täna ja kahe aasta pärast on olemas kosmosetehnoloogias enamasti kõik asjad käivad väga palju pikema vinnaga. Aga noh, eks elame-näeme. No ongi, et kui me peame ka nüüd veel neli aastat ootama, kuni see näiteks NASA missioon selle pinnaseproovi tagasi toob, siis siis kannatame, aga põnevad lood igal juhul siia vahele, nüüd natukene muusikat ning järgmine uudis juba kohe pärast seda Saade puust ja punaseks jätkab Kosmose uudiste tutvustamist ning siin eelmises saatelõigust käis juba läbi, et need asteroidid, mis meil siin päikesüsteemis tiirlevad, võivad päris paljudel juhtudel sisaldada päris palju vett. Muidugi jää kujul ja, ja tegelikult kui masti meenutan, siis, siis päris tihti on ju räägitud, et noh, ilmselt see vesi, mis meil siin maakeral on, meil on ka ju päris palju vett. Et osa sellest veest võib kaalium, päritute kunagistest asteroidi test, mis oma kokku põrganud ja siis selle vee siia toonud. Et see on olnud üks teine, üsna tõenäoline teooria sellest, kust on pärit meie vesi. Aga see uudis me nüüd täna ette võtame, siis paistab, et et need teooriaid on teisigi, et, et kust see vesi võib pärit olla, oskad sa nagu Tõnis kiirel nagu kaardistada, et mis need senised peamised mõtet seal olnud. See põhiline mõte on olnud see, et, et kui, et see vesimaale on toodud asteroidi taga ja miks asteroidide, sest Asteralidelt noh, nii-öelda teadaolevad siis vesiniku isotoopide suhted siis tavalise ja raske vesiniku nii-öelda suhe aatomite suhe või molekulil soe et on, on väga sarnane sellega, mis on maa ookeanides see tähendab, et see on suhteliselt tõenäoline, et asteroidid on selle maaga kokku põrganud, asteroid on selle vee toonud siia aegade jooksul. Aga nüüd geoloogid on leidnud, et nii-öelda maa sügavuses on siis noh, mitte tegelikult v, aga vesiniku isotoopide suhe mõnevõrra teistsugune, kui see on Maa ookeanides nii-öelda vesiniku isotoopide suhe. Ja põhimõtteliselt, et mida sügavamale, seda vähem on rasket vesinikku ehk deteerimi ja nende maa tuumas ja maa siis mantlis seal vahevöös on, on siis jälle rohkem oteerimi, aga see on ikkagi noh, täitsa erinev siiski see vesiniku teateerimi suhe võrreldes ookeanide veega ja siis on nii-öelda tehtud tõesti uus, selline maakera tekkimise teooria. Et, et kuidas nii-öelda varajases nooruses väikses teemi varajases nooruses, kui noh, siukseid esimaalid kokku kogunesid. Et kui arvati, et selleks ajaks oligi alles jäänud ainult vaatasin maalid, mis kokku kogunesid gravitatsiooni tõttu, siis nii-öelda lõpuks kokku sulasid, kuumenesid ja et noh, selliselt nii-öelda, sest sula sulakivimimassist tekkis siis maa kus siis nii-öelda metallid sügavamale nagu vajusid ja tekkis metalliline tuum Siis nüüd see uus teooria ütleb seda või noh, nii-öelda nad pakuvad välja seda, et sellel ajal, kui planeedid tekkisid, oli veel üsna palju alles ka seda nii-öelda ka sellist materjali millest nii-öelda kogu päikesesüsteem alguse sai, suure suur kokku tõmbub, gaasipilv oli veel mõnel määral alles ja see gaas siis jõudis nende kokku kogunenud rajatisi maalide juurde ja põhimõtteliselt lahustus siis nendes kivimites vesinik seal. Ja et noh, see ei ole küll vesivaid vesinik, eks, aga no kui on vesinik olemas ja hapnikku on kivimites väga palju, noh siis on põhimõtteliselt ka vesi, eks noh, peaaegu on olemas. Ja et see on jah nagu hoopis teist hoopis nagu noh, natuke teistsuguse nurga alt maa tekkimise nii-öelda teooria detailides. Et, et selles mõttes on jah nagu päris põnev ja noh, ma arvan, et eks kui nüüd tulevikus suudetakse just nimelt dubla geoloogia poolt rohkem saada maa sisemusest mingisuguseid kivimite proove, ma ausalt öeldes ei kujuta ise ette, kuidas maakera tuumast võiks saada mingisuguseid proove, aga mine tea, et, et ulmekirjandus sellest küll räägib. Aga aga jah, et, et siis siis see võib-olla annab, annab nii-öelda mõne mõne nagu täienduse astronoomiale, et mis ei oleks esimene kord üldse mitte, kui geoloogia annab omad nii-öelda piirangud või piirid. Astronoomiale. Ja tegelikult see on vist ka nagu põnev selles suhtes, et mulle tundub, et kui nagu see asteroidide asteroidi tega vee toomise teooria natukene nii öelda nõuab ikkagi juhuseid ja noh, natukene head õnne, et selline mingi veekogus saaks kokkupõrgete tulemusena. Et siis nagu see teooria, et tekib sellest gaasist, mis juba nagu alguses niikuinii on seal planeetide tekkimise või päikese tekkimise ümber olemas, et, et see on nagu annab meile natukene rohkem lootust, et see vee saamise protsess on nagu loomupärasem klubi loomulikum ja me võime seda ka teistelt planeetidelt seal kusagil teiste tähtede juures nagu suurema tõenäosusega oodata seal olemas olla. Ja et see, et see ongi jah, et ütleme vee olemasolu planeetidel võiks olla, noh, kui selline planeeditekkeprotsess ongi nagu Tõll tegelik niisugune protsess, siis, siis see võiks olla võiks eeldada, et vesi tekib alati planeetidele põhimõtteliselt. Ja noh, kasvõi meie kõige lähimas naabruses proksima Centauri B on üks niisugune planeet, mille koha pealt arvatakse, et, et see võib olla kaetud ookeaniga, aga võib ka mitte. Ja, ja meile üks väga lähedane planeedisüsteem trapist üks, kus on tervelt seitse planeeti, siuksed maa sarnast, millest kolmel on arvatakse ookeanid. Et see võib ollagi täiesti tavaline. Jaa, ekstest trapistist, me oleme siin rääkinud, proksima Centauri uudis on ka tegelikult ju üsna värske ja see uus leitud planeet on ka nagu täpselt sellises nii-öelda selles tsoonis, kus on piisavalt jahe, et vesi saaks olla vedel ja, ja kui vesi on vedel, siis, siis on juba meie lootused väga kõrged, et seal võib ka nagu midagi kusagil liigutada. Jah, et, et võib-olla on jah, nii-öelda elu tekkeks sobiv koht. Se proksime, Centauri koht on nüüd selle proksi mingilt Aurebee kohta on tehtud jah, üks värske uuring, kus siis on tegelikult siis modelleeritud, et noh, milline see planeedi loodus võiks siis olla ja, ja sealt on leitud, et jahet, et, et noh, ta on niisugune natukene maast massiivsem, aga väga natukene 1,3 massi ja, ja võrdlemisi ka maa-suurune. Et noh, kui seda planeeti täpselt ei näe ja, ja kui ei ole varietusi, siis on noh, alati on mingisugused noh, ülempiire näiteks, aga erinevatest muudest kaalutlustest on siis võimalik nii-öelda noh, nii-öelda ennustada, et et kui suur see konkreetne planeet võiks olla ja sõltuvalt siis sellest, et kuskohast ta seal oma tähesüsteemis on. Ja millest ta siis võiks koosneda, et siis nii-öelda ennustaks, et on kaks varianti, et, et on niisuguse tagasihoidliku v hulgaga planeet nagu tegelikult maa, eks ma ookeanid. Ta on väga väikene, mõni protsent ainult maa kogu massist. No tõesti tõesti väike. Et või isegi veel palju vähem tegelikult. Jaa on samas ka meie päikesesüsteemis taevakehasid, mis koosnevad no suures osas veest nagu meie mõned hiidplaneetide kaaslased. Et, et nende kahe kahesugune terve ports mudeleid, millest siis kaks äärmust on selline suure ookeaniga ja niisugune võrdlemisi maa saarlane, võrdlemisi kuiv planeet. Ja me neid edasisi uudiseid ootama, ilmselt pole kahtlust, et varem või hiljem vast ka leiame tõestuse selle kohta tahet kusagil kaugematel planeetidel võib olla vett ja siis siis tekib juba terve rida uusi küsimusi, et kuidas me saaksime neid planeete siis lähemalt uurida, sest just pole kahtlustki, et just need on meie jaoks nagu kõige huvipakkuvamad. Aga kuulame siia vahele taas pisut muusikat ning meil on teie jaoks veel parudist menüüs. Methis ma MB pendajate enna Linna linn. Vakt. Pinna Howin jahen. Nii Darfiks veisvee, aitsest, vuntsikreemi, rootsiõpe. Puust ja punaseks. Meil siin saates puust ja punaseks ikka räägime uudiseid erinevatest rekorditest või põnevatest leidudest ja kui nagu rääkida kosmilistest rekorditest, siis vanuserekorditest, siis vähemasti minul on olnud alati nagu arvamus, et, et noh, universumi, seal see sünnihetke ja selle arengu alguse aja asjad, et need on kusagilt meist ikkagi nagu väga-väga kaugel. Et, et see, meie galaktika, meie päikesesüsteem jääb sinna pigem nagu universumi nooremasse ossa. No me teame, et et universum ise on, on ümmarguselt 14 miljardit 14 15 miljardit aastat vana, meie päikesesüsteem või päike seal kusagil nelja, viie miljardi aasta ringis ja seetõttu vähemasti mul oli nagu üsna küllatav see uudised, et, et ka meie enda selles galaktikas võime tegelikult leida mis on noort praktiliselt universumi algusaegadest pärilt. Tõnis, kas, kas minu üllatus on kuidagi natukene põhjendatud või, või see lihtsalt viitab sellele, et ma ei tea neid asju väga hästi? Ma arvan, et, et sinu üllatus on põhjendatud kui senimaani on arvatud, et kõige esimesed tähed universumis olid hästi hästi massiivsed, ütleme sellised noh, kuni 1000 päikese massiga ütleme 100 kuni 1000 väikese massi, noh võib-olla natukene vähem ka, aga mitte väga palju vähem. Alguses universum alguses koosnes vesinikust, eelimist ja tühisest kogusest liitimist siis need väiksemad tähed ei saanud lihtsalt tekkida, sest ütleme, gaase jahtunud piisavalt efektiivselt maha ja need gaasipilved, mis kokku said tõmbuda tähtedeks, pidid olema väga-väga suure massiga, sellepärast tekkisid suured tähele mida suurem täht, seda lühemat aega ta elab ja plahvatab supernoova vanalt. Ja no vot see ongi see protsess, kuidas arvati, et nii-öelda universumis tähed on kõik alguse saanud ja et, et tegelikult ei olegi üldse olemas nii-öelda selle populatsioon, kolm nii-öelda seda esimest tähtede põlvkonda nimetatakse populatsioon, kolm tähed. Et selliseid väikse massiga tähti pole üldse olemaski. Ja nüüd viimastel aastatel on, algselt hakati modelleerima neid gaasipilvi, et noh, et selles väga ürgses universumis kuidas need gaasipilved nii-öelda kokku hakkavad tõmbuma, seda modelleeritud ja on leitud, et jah, et tegelikult seal võiksid tekkida mingid sellised väiksemad nagu klombid kokku tõmbuvad. Kokku tõmbas pilves, kus saaks ka siuksed väiksema massiga tähed tekkida. See uudis tegelikult on siis see, et on leitud täht noh, meie galaktika mõttes meile suhteliselt lähedal 2000 valgusaasta kaugusel, noh, see on ikkagi siinsamas leiti täht, mille vanus on 13 ja pool miljardit aastat. Et kui universumi vanuseks hinnatakse, ütleme 13,8 miljardit aastat see tähendab, et see on 300 miljonit aastat pärast universumi tekkimist olid olemas juba tähed väga väikese massiga tähed, see on mingisugune 0,14 päikese massitäht mis on tekkinud sellel ajal 300 miljonit aastat pärast universumi tekkimist, kui tegelikult varasemate teadmiste järgi ükski niisugune pisikene tähti oleks saanud üldse tekkida. Et jah, selles mõttes on seal väga üllatav ja huvitav põgene uudisost astrofüüsikas ja, ja ka noh, nii-öelda universumi arengu vaatevinklist. Et see, see mõtlemine oli see, et esimesed tähed, kui nad olid kõik nii suured siis mida suurem sa oled, seda lühema elueaga Soledelt tegelikult tänaseks polekski nagu ükski pidanud neist säilima. Ja siis, kui need esimesed tähed plahvatavad, tekib uut materjali, nendest tekivad järgmised põlvkonnad ja järgmised põlvkonnad ja siis siis me olemegi lõpuks, nagu siia välja jõudnud. Aga ikkagi näed, hiilivad siin ringi mingisugused üllatavad punased kääbused, mis mis tegelikult on püsinud enam-vähem samasugusena tekkest saadik. Jah, et, et kuna, et kuidas nii-öelda teada saadakse, et need on need hästi hästi vanad tähed, on, on ühest küljest see, et uuritakse, kui palju nendes raskemaid elemente leidub. Ja nüüd see konkreetne täht, mis siis leiti seal tegelikult kaksiktäht kaksiktähe üks komponent selle kaksiktähe suurem nii-öelda täht on sihuke päikese massiga ja juba arenenud hiidtäheks. Aga tema kaaslane on see hästi väikese massiga täht, mis põhimõtteliselt ei ole oma arengus mitte kuhugile veel jõudnud, noh nii nagu ta alustas oma eluteed peaaegu samasugune ta ka praegu. Ja temas on 10000 korda vähem noh, nii-öelda protsendi mõttes 10000 korda vähem metalle kui päikeses. Ja tegelikult isegi nii väiksema massiga tähe puhul on noh, nii-öelda käib siuke võidujooks natukene, et koguseliselt siis kui palju üldse selles tähes on metalle. Metallid on astronoomidel kõik, mis on, ütleme vesinikust ja Heilumist, raskemad elemendid on kõik metallid nagu näiteks hapnik ja nii edasi, eks et see on hinnanguliselt 0,8 marsimassi. Et see väga pisikene kogus noh, terve tähe kohta, eks on see ikka väga pisikene kogus raskeid elemente. Et see täht ei ole tekkinud kindlasti selles ürgses ainest. Aga võib-olla enne seda täht on olnud näiteks üks supernoova plahvatus selles piirkonnas, mis on siis visanud välja natukene raskemaid elemente ja sellest gaasist on siis kohe tekkinud see hästi väikse massiga täht. Kas see väike mass tähendab tegelikult ka noh, ei ole nii-öelda olnud aktiivne või no ta ei ole nagu väga paljud teinud, et ilmselt ta ei kiirga väga palju tema sisemus ei toimu neid neid protsesse, mis tegelikult selle tähe nii-öelda ära kulutavad või tekitavast temast seda elutsüklit, et põhimõtteliselt on lihtsalt selline ainect klomp universumis, mis noh, peaaegu seal nagu vegeteerib. Tümptoniga taht, termotuumareaktsioonid tema tuumas toimuvad, aga nad toimub väga aeglaselt, et noh, mida väiksem masstähel, seda aeglasemalt nad toimuvad ja kui mass läheb nii väikseks, termotuumareaktsioon ei saa toimuda, siis on tegu pruuni kääbuse ka või või noh, mingi hästi suure planeediga ühel hetkel, eks et, et põhimõtteliselt jah, on täht, mis elab väga-väga kaua, väga palju kauem tõenäoliselt kui päike. Ja ikka ühesugusena. Just et seal need teadlased ka ütlevad niimoodi poolnaljatamisi, et see tähe metuus, ala on väga hästi nagu vanusele vastu pidanud, et näeb ja sama sama hea välja nagu oma sünni ajal 13 ja pool miljardit aastat tagasi, et täpselt. Väga tore, aga meil on üks uudis teie jaoks veel varuks ja jääme meie galaktikasse kuulamise vahele muusikat ning hakkame seejärel siis seda uudist tutvustama. Puust ja punaseks. Ja meie tänase saate viimane uudis räägib ka kosmilistest arengutest, et siin ütleme, universumi ajaloos on olnud kõiksugu vägivaldseid juhtumeid, tähed plahvatavad, tekivad uued tähed, sünnivad terved galaktikad ja teinekord juhtub ka seda, et üks galaktika sööb teise ära, neelab alla mis on nagu piltlikult öeldes põhimõtteliselt nagu põrkavad kokku ja sulanduvad kokku ja, ja sellised sündmused iseloomustavad, tuleb välja ka meie enda galaktika kate, linnuteed ja siis värske andmeanalüüs on tõestanud, et meie Linnutee on oma ajaloo jooksul nii mõnegi kaaslase Halla neelanud. Tõnis, selgita, palun. Ja seda on juba mõni aeg nii-öelda teada, et eksisteerib nähtus, mida nimetatakse galaktikate kannibalism iks. Nii-öelda kui taevast pildistada, siis on näha paljusid galaktikaid, mis oma on nagu pildi pealt näha, et nemad omavahel kuidagi on, vastasmõjus on moonutavad üksteise nii-öelda kuju loodeliste jõududega ja nii edasi. Ja, ja ka meie Linnutee galaktikas on leitud tähevoolusid. Mis siis on, kas meie galaktikasse sisse kukkunud pisikesed galaktikad enamasti või siis mingisugused kerasparved, mis on noh, nii-öelda noh, võib-olla ka väljastpoolt meie galaktika nii-öelda tasandi lähedale tulnud ja, ja siin siin nii-öelda siis ribadeks kistud piltlikult öeldes loodeliste jõududega noh, on siuksed jäänud ühte ühte mingit mingisugust orbiiti pidi liikuvad tähtede kogumid. Mis lähed siis on nagu suhteliselt sarnased üksteisega noh, ütleme nende keemilise koostise poolest näiteks võib metallide sisalduse poolest nagu see taht, millest me just enne rääkisime. Et ja, ja nüüd siis on leitud ütleme, mitme erineva suure taevaülevaate andmete põhjal. Et üks on aga Eesti astronoomidel armas satelliit Gaia mis siis kaardistab, noh, on ära kaardistanud juba 1,7 miljardi täheasendid ja, ja liikumiskiirused umbes sama paljudel ja üks siis üle taeva tehtav tähtede spektreid, mitte ülevaade, mis, mille põhjal on võimalik siis tähtede keemilise koostise kohta midagi teada saada. Et nende, seda kahte asja kombineerides on siis leitud, et meie galaktikas väga paljudes kohtades on olemas tähti, mis siis noh, nii-öelda kindlate täheldab parameetrite võrdluses moodustavad nii-öelda graafikul nii-öelda omaette gruppi. Ja, ja üks Groningeni ülikoolist siis on ülikoolis on see tehtud ja on siis leitud. Et see Tähtede nii-öelda on tegelikult olnud, mis 10 miljardit aastat tagasi meie galaktika meie linnutee ja umbes veerandi linnude massiga galaktika kokkupõrke tulemus. Et need jäänused on kõikjal meie Linnutee galaktikas laiali ja suure tõenäosusega noh, linnude ehituse mõttes on linnade keskel on nii-öelda tuum või mõhnaks nimetatakse seda niisugune paksem osa ketas Galactical siis selle ümber on sihuke õhukene ketas selle ümber on paks ketas ja siis on halo veel kõige selle ümber ja vot just see paks ketas see on siis tekkinud noh, suure tõenäosusega paljuski just selle kokkupõrke tulemusena Ja tegelikult me teame ju, et siin mõne miljardi aasta pärast ootab meid teine sarnane kokkupõrge ees ehk siis Andromeeda galaktika Andromeeda udukogu, meie suurim ja tuntuim naaber liigub samuti meie suunas või õigemini liigume nende suunas ja selline kokkupõrge on vältimatu ja põhimõtteliselt ka see seal hakkab midagi sarnast. Jah, et esimene esimest korda me saame kokku lihtsalt ja, ja siis siis tekivad meie galaktikas Andromeeda galaktikast siuksed, ilusad sabad tähtedest kosmosesse ruumi. Aga teine nii-öelda kohtumine on juba meie linnude jaoks ilmselt fataalne, et juhtub meiega sama nagu 10 miljardit aastat tagasi selle entse laaduseks nimetatud galaktikaga. Noh, kui, kui ta sai meie linnuteega kokku, nii et tekib üks veel palju suurem galaktika Mis ilmselt siis vajab ka juba oma nime, et siis ta enam päris linnud Ja selline saigi meie tänane uudiste mini kosmose teemadel, mille teile serveerisime siin stuudios oli saatejuht Arko Olesk, Abiks astronoom Tõnis Eelmäe. Tänan, Tõnis, täname teid kuulamast. Saade on taas eetris nädala pärast, siis juba uuel teemal ja uute uudistega. Suur tänu ja kõike head.
