Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kõigile raadio kahes on alanud saade puust ja punaseks ja nagu igal reedel võtame tunni aja jooksul kokku, kui ühe teadusvaldkonna viimased uudised, viimased uurimused, katsume neid mõtestada, neid mõista ja neil teemadel siis natukene siin raadioeetris arutleda täna selleks valdkonnaks, millest me räägime, geeniteadus ja meditsiin sealjuures, nii et tegelikult on see teemade ring üpriski lai ja puudutab siis inimesi iga nurga pealt ja neil teemadel on siin raadio kohe eetris. Täna 14. detsembril vestlemas geeniteadlane Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Rein Tamm ja Madis Aesma. Tervist, Riin. Tere mägis. Esimene teema on selline, mis eelmisel kuul, ehk siis novembris ületas uudisekünnise mitte siis ainult teadusuudistesektoris, vaid võib vist nii öelda, et igas mõttes igas mõõtmes. Ja see on siis selline uudis või selline sõnum, mis põhjustas teadlastel üle maailma paksu pahameelt ja nördimust ja see on siis seotud sellega, et nüüd üks Hiina teadlane väitis eelmisel kuul, et tal on õnnestunud. Tal on õnnestunud Aidata ilmale sellised lapsed, kaksikutest tüdrukud siis, kes on eelnevalt geenimuundatud, ehk nad on siis tehtud geenitöötlemisvõtete abil resistentseks HIV-le AIDS ile? No iseenesest, see tundub ju nagu midagi väga toredat, sellepärast et ega ei ole ühtegi jubedamat haigust, millest oleks viimase ütleme 40 aasta jooksul nii palju räägitud ja nii mustades toonides, kui seda HIV-viirus ja sellest tulenevaid siis on. Aga ometigi mõisteti selle hiinlase väidetav tegu karmilt hukka. Triin, kas sulle on nende teadlaste pahameel, ma kujutan ette ikkagi täiesti mõistetav, eks, aga miks? Jah, mina saan väga hästi aru, mis, mis on see põhjus ja ja, ja miks seda siis seda hiinlast nüüd niimoodi pidi igal pool presenteeritakse, räägitakse, et on midagi täiesti uut õudsat korda saatnud? No sa juba tegid väga ilusa sissejuhatuse selles osas ära, et tõepoolest oli tegelikult Hongkongis üks konverents mis puudutas just nimelt geenide muundamist. Ehk siis Džiin eriting oma räägime inglise keeles. Tegelikult see geenide muundamise teema on, eriti kui me hakkame natukene kaugemalt pihta, et miks üldse see teema võib-olla nii kuumalt esile on kerkinud? Geenide muundamine on olnud selline väga, ütleme hell teema väga-väga pikalt teadlaste hulgas jaga üldse ühiskonna hulgas ja kui me räägime veel eriti inimese geeni muundamisest on ikkagi täiesti vastuvõtmatu, sest arvatakse, et ikkagi inimesed ei peaks jumalaid mängima ja sinna mängumaale minema, et hakata inimestel geene muundama. Et on spekuleeritud kahju, et see võib tuua kaasa selle, et on võimalik teha mingil hetkel siis disainer beebisid tõepoolest Ki disainida omale lapsele sellised geenid, mida sa täpselt tahad. Ja johtuvalt sellest tuli see teadlane välja siis sellise uudisega, mis sa ütlesid, et on, on siis sündinud kaksikud. Siis oli see kindlasti väga jahmatav ja väga õudne, sest lisaks sellele, et ta, et see teave tehti, seda rikkus ta väga mitmeid erinevaid teadusmaailmas, siis kehtinud reegleid, seadusi ühedandis loomulikult eetilised sellepärast et ei ole kokku lepitud ja tegelikult ei ole ka mitte kuskil lubatud, siis. Ütleme inime Embrotev inimgeenidega, siis mängimine peale selle, kui seda võib teha nagu katsetamisvormis ja laboris tähendab seda, et tehakse katse ära ja siis need embrüod siis pärast seda hävitatakse kohe et nendest ei saa nagu mitte mingit sellist käegakatsutavat produkti. Et see oli esimene loomulikult, et siin ikkagi sündisid lapsed nagu ta väidab ja veel kaksikud tüdrukud. Ja, ja loomulikult see, et, et kuna see teema üldse on olnud ka ühiskonnas selline väga õrn ja inimesed ju tegelikult kardavad ikkagi seda, et mis siis teadlased, rõivad nende inimgeenidega tegema hakata, vaata kui selle kohta ikkagi, kui nendega on võimalik mängida, et see, et nad kindlasti need teades ütlesid, nad kindlasti purustas uuesti seda nagu usaldust ühiskonna vastu, et vaadake, et tehaksegi salaja kuskil midagi ja päriselt ongi võimalik inimese geene muuta ja tehaksegi sellist teadust, et, et sünnivadki nagu päris lapsed. Et see oli teine, väga suur, väga suur bläkk. Aga kui minna nagu natuke sisulisemaks ja, ja natuke rääkida sellest, et kuidas seda päriselt siis tehti siis tegelikult 2015 aastal tuldi välja sellise süsteemiga nagu Krisper, kas üheksasüsteem ja leiti, et see on, seda on väga lihtne kasutada toda, et viia siis erinevates erinevatesse genoomide, sest sisse siis muutusi. Ehk siis on selline nagu lõikamise kleepimist süsteem, et sa suudad väga hästi mingisuguse geeniosavaid väikse osa genoomist välja lõigata ja selle asend asendada sulle siis sobiva sellise geenijärjestusega. Seda on tehtud, seda on tehtud tegelikult tõesti paljude mudelorganismide peale, seda on uuritud tõepoolest nagu laboritingimustes väga palju ja see on muutnud, muutnud tegelikult sellise funktsionaalse genoomika. Nii nagu hästi eduliseks, seda kasutatakse laboris palju, sest laboris seda teha, kui see ja, ja kui me ei räägi üldse inimese rakkudest, seda tehakse tegelikult hästi palju sugurakkudes selles mõttes Embrotest ja mulle meenub Endale, et et hiinlased ise, jällegi võib-olla eelmine või üle-eelmine aasta teatasid, et minu meelest, kui ma õigesti mäletan etalon sedasama Krister üheksa abil, siis ühe mehe kopsuvähist terveks ravinud. Minu arust me rääkisime sellest siin enda saates ka. Võis olla mul hetkel ei meenu, aga. Selline hiline staadium juba. Okei, no ilmselt tuleks minna sinna uudis tagasi ja vaadata, et kas nagu päriselt ikkagi selline tagapõhi alla. Aga see süsteem selles mõttes ta 2015 ja siis sellega välja tuldi. Et meil on 2018 lõpp, et ikkagi ma just hiljuti tegelesin geeniteraapia teemaga ja seal samamoodi Krisburgas süsteem tegelikult kerkis esile ja ikkagi me teame sellest süsteemist liiga vähe, me teame selles mõttes liiga vähe, et teda on võimalik kasutada siis sellise arvatakse, et ta on väga hea sellise. Ühe, ütleme ühe geenimuundamise puhul, et ta saab korraga teha nagu ühe muutusega noomised sai ta saa teha viitekümmet, kahtekümmend tega rohkem sisse lihtsalt võimalda süsteem. Aga ikkagi on näidatud, et ta ei ole nii täpne, ta põhjustab muutusi ka seal, kus tegelikult ei tahetud v eeldatud ja ei vajatud. Et see süsteem ei ole tegelikult nii valmis, et hakata tegema selliseid katseid, nagu, nagu see hiina teadlane siin praegu läbi viis. Ja teiseks on väga oluline see, et mille puhul ta seda tegi. Et eks ole, et siin oli teemaks see, et tegelikult nende kaksikute siis isa oli HIV-positiivne ja ema ei olnud et justkui päästa neid lapsi sellest, et nad siis seda viirust endale ei saaks, et muuta nad siis selle viiruse suhtes immuunseks. Et see on teine teema tegelikult praegu me räägime, HIV istus ja selle ja selle ravimisest ja selle kontrolli all hoidmisest inimese kehas, tegelikult selleks, praegu on väga-väga-väga palju muid võimalusi sellist radikaalset katset ette võtta. See oli absoluutselt ebavajalik antud olukorras sest tegelikult seda Krisburgas süsteem ikkagi eeldatakse, et ta saab kasutada haiguste puhul, mis tõepoolest on ravimatud. Et mida teistmoodi lihtsalt ei ole võimalik ravida. Kui see, et sa peadki selle geeni konkreetselt ära parandama, siis antud olukorras ei olnud selle süsteemi kasutamine üldse põhjendatud. Ja siin tuleb meelde ju vana meditsiinipõhimõte, eks ole, et esimene asi on see, et ära tee patsiendile liiga ära teede olukorda hullemaks. Aga siin selle nii-öelda siis võib võib-olla vältimisega mindi lihtsalt niivõrd üle võlli, et tegelikult oleks saanud jah sedasama asja palju lihtsamate vahenditega ära hoida ja keegi ei tea, millised kõrvalmõjud nende kahe tõsi, HIV residentsi tüdruku elus kunagi hiljem siis võivad tekkida tänu sellele, et enne nende sündi nende geeni niimoodi krutiti. Nojah, üldsegi pole kindel, et sest tegelikult seal tehti, eks ole, algstaadiumis kui olid, siis enne munarekka seemne kokku said, eks ole, väga-väga algses staadiumis, kui see muutus sinna sisse viidi. Krisburgas süsteem tegelikult ühesõnaga see, see, see muutus ei pruugi ka säilida kõigis kõigis rakkudes, mis edasi siis, millest inimene inimene nagu kujunema hakkab, et seal võib tekkida selline mosaiiksus efekt, et mõned, kuidas on see juskui geen, ütleme siis nagu välja löödud või ära muudetud ja ka teistes kohtades ei ole, et, et ikkagi ei anna nagu täit täit immuunsust ja me praegu tegelikult ei tea, mis seisneb tüdrukutega, on? Ja no selle teadlase teguviisi mõistsid hukka ka tema enda ülikool, kus ta siis töötas, ülikool, nagu ma aru saan, ei teadnud sellest mitte midagi või nad vähemalt ütlesid, et nad ei teadnud sellest mitte midagi. Samamoodi Hiina valitsus, sest et noh, hiinlastel kui geenidega askeldajatel noh, on teada, et nad on teinud igasuguseid erinevaid selliseid piiri peal katsed eelmisel aastal sündisid kaks ahte, kes olid geenimuundatud seal kaks väikest pärdikut. Hiinlastel on selline maine juures või? Noh, võis arvata, et kui midagi niisugust juhtub, siis võib-olla just seal ja nüüd see siis juhtuski. Ja Hiina valitsus oli seetõttu siis väga kiire kogu seda ettevõtmist hukka mõistma ja lisaks sellele siis eelmisel nädalal vähemalt teatati, et see teadlane on nüüd siis kusagile kadunud ka. Ma ei tea, kas pandud koduaresti või, või midagi taolist, aga igatahes pildilt on ta nüüd kadunud. Nojah, see ikkagi sa ilmselt liiga liiga suurt meediakära ja ilmselt seal Hiinas ka ilmselt ikkagi ehmatati selle peale ära, et tõesti, et väga palju on tõesti, ma lugesin, käin mitmeid nagu pealkiri uudiseid, et tõesti ikkagi hakatakse kontrollima, mis tehakse, tõmmati, kõik, pandi kinni, kohene laborid ja nad üritasid vähemalt, et noh, aga samas või kõige hämmastavam on see, et, et see samasse Hiina teadlane ise ütles, et tal on uhke selle üle. Ja tegelikult ta väitis ka seda, et tegelikult üks potentsiaalne rasedus rasedus on nagu veel nagu väga varases staadiumis, mis on samamoodi sellise geenimuundatud embrüod üles ehitada. Nii et noh ja tegelikult meil pole tõendeid mitte mingeid veel täpseid tõendeid tüdrukute kohta ka, sest ei ole avaldatud informatsiooni, et kuidas täpselt läbi viidud katse seda ei ole tehtud. Kui selliste tüüp pilist kliini kliinilist siis uuringud, need kõik sellised asjad on registreerimata, see on selline üsna must ja räpane, räpane juhtum praegu. Nii et ma arvan, et siit ilmselt hakkab veel kooruma igasuguseid väiksemaid detaile välja. Arvata võib, et ma kujutan ette, et jõuame siin sinugagi saates puust ja punaseks seda teemat millalgi tulevikus veel võib-olla siis läbi võtta. Aga nüüd, mõne hetke pärast jätkame siin juba natukene rahulikumat teemadel, kui nii võib öelda ja räägime siis mesilasema toitepiimast. Puust ja punaseks. Raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on geeniteadus ja meditsiin ja stuudios Riin Tamm, geeniteadlane ja Madis Aesma, meie teine teema, nagu siin mõni minut tagasi öeldud, sai tänases saates mesilasema toite piinata. Mesilasema toitepiim on siis selline aine, millega toidetakse neid mesilase vastseid, kellest teadsis saama mesilasema ehk siis see toru valitsejanna, kes siis peab lakkamatult uusi mesilasi juurde sünnitama, aga mis on teadlasi huvitanud, on siis see, et kuidas mehhanism ikkagi täpselt töötab, et ühest täitsa tavalisest sellisest mesilase vastest saab mesilasema sellepärast et samasugustest vastsetest tulevad nii töömesilased, kes on siis kõik emased kui ka siis see mesilasema, kes neist sootuks erinev ja selleks, et ühest tavalisest vastasest siis mesilasema saaks valivadki töömesilased ühel hetkel välja ühe sellise tugeva potentsiaaliga tõugu ja hakkavad talle siis seda mesilasema toitepiima andma, kuni ta siis tulebki selline noh, selline über mesilane, eks ole. Ja just nimelt sellesama mesilasema toitepiima koostis ja siis see mehhanism on pannud inimesi mõtlema, et mis küll oleks, kui me saaksime ise sedasama võluvat ainet siis ära kasutada, et võib-olla annaks meilegi mingisugused erilised omadused, mingisugused erilised võimed, mesilasema toitepiim on nimetatud ka siis igavese nooruse saladuseks ja paljuks muuks. Ja nüüd on siis California Stanfordi Ülikooli meditsiiniinstituudis tehtud üks uuring ja seisis keskendubki sellele, et kuidas täpselt see mesilasema toitepiim kasulik on ja siin on siis lähenetud asjale tüvirakkude tasandil. Tüvirakud on siis teatavasti need rakud, mis võivad ta endale ükskõik missuguse funktsiooni, millest võivad areneda siis ükskõik missugused rakud välja. Riin, kuidas sulle tundus päris päris põnev uurimus. Mulle lihtsalt meeldib, selliste uuringute puhul on alati see, et ikka leitakse mingi selline noh, ühesõnaga sihuke teema nagu pikaealisuse, igavene noorus, mis nagu inimese hästi huvitav, mis teebki selleks sellise loo selliseks hakata vaatama, et ahah, ahah, et mis, mis on teha, saan, et püsin igavesti noor peale määrima. Et see on nagu noh, puudutakse nagu tegelikult palju suuremaks, kui see asi on, et kas hakkab nagu päriselt lugema, et tehti ja ja, ja, ja kuidas tehti ja mis, mis järeldusteni jõuti, et siis sellisest igavese nooruse teemast on asi ikka nagu ikka valgusaastate kaugusel, mina ütleks selle kohta. Aga tõesti huvitav teadlasi see, et, et kuidas siis sellise mesilasema toitepiim, eks ole. Et kuidas see siis mis põhjustab selle, et tõepoolest, et nendest, et kuningannat, kes seal vist seal, siis seal selles tarus elavad, et need on vist sellised hiigelsuured, et mis põhjustab selle, et nad on hoopis teistsugused, näevad välja kui töömesilased, kes on ju ka tegelikult emased. Ja ja millisesse tüviraku tasemel sellepärast et tegelikult, kui me nägime vastsestaadiumis, siis seal tõepoolest on ka siis koosneb sellistest rakkudest, mis, mida on võimalik väga tugevasti mõjutada, nad eeldavadki, et kui nad annavad siis seda toite viima nagu väga varases eas ja väga suures sellises koguses et siis see põhjustabki selle, et tekib selline tohutu tohutu suuruse erinevus tegelikult selle kuninganna ja Nende töölismesilaste vahel. Ja nende, nemad tahtsid teada seda, seda toitepiima, sellist nagu koostist Nad üritasid seda koostist lahti harutada, natuke ja vaadata, et millest see koosneb siis vesi, valgud ja suhkrud. Tegelikult siis hetkel fokusseerisid sellele valgule, mis seal sees on ja vaatasid tõepoolest, praegu küll laboritingimustes vaatasid siis sellist, seda, selle aine või selle valgu mõju, et, et kuidas sa avaldad mõjus nende rakkudele. Või siis ühesõnaga segan korraks vahelise valk ongi siis ütleme selles mesilasema toitepiim on just nimelt see nii-öelda infokandja või siis või siis selle teistsuguse arengu vallandaja, eks ole. Vesi ja suhkrut seda ju ei tee, nad on nagu lihtsalt. Jah, seda nad arvasid, et, et see võiks olla jah, üks see valk võiks olla nagu kõige olulisem komponent seal. Ja nad, mida nad tegid, Nad tegid seda hiire peal, võtsid siis Hirendronaalset tüvirakke ka just neid tüvirakke, mis on siis sellises väga algses staadiumis pole nagu veel, on võimelised tööga siis arenema väga erinevateks rakutüüpideks katsetasid erinevaid erinevaid aineid ja võrdlesid ka neid sellises olukorras, kui nad tõesti lisasid siis konkreetselt seda mesilastoitepiima, seda ühte valku sinna ja nad tegid seda tegelikult geeni ekspressiooni tasemel, ehk siis nad tahtsid reaalset näha, et millised geenid siis sõltuvalt rakkude lisatud ainetest on siis kas ütleme hästi aktiivsed, millised geenid siis üldse üldse ei ole, ei ole ekspluateeritud, ehk siis ei ole aktiivsed ja tahtsid need neid erinevusi vaatama hakata ja jõuda siis jõuda siis põhimõtteliselt selle, selle järgis mingisugusel mingisugusele järeldusele, et millised rakusüsteemid hakkavad tööle või milliseid signaali rajada, et mis, mis pidise raku areng võiks toimuma hakata, et millele tuleks siis täpsemalt tähelepanu pöörata. Ja nad nägid seal väga ilusaid tulemusi, sest üks üks probleem on ka tegelikult tüvirakkudega laboris see, et neid on võimalik hoida siis või kasvatada teatud teatud aeg. Et siis tegelikult nende see eluiga tegelikult lõpeb ära, et need neid lõpmatuseni seal labori suudeta sellises väga sellises ütleme sellises aktiivses faasis hoida, et neil oleks võimalik kasutada, et nad oleksid eluvõimelised just nimelt. Ja siis tegelikult lisatakse neile hinedatulinhibiitoreid, mis, mis hoiaksid, et paremas vormis. Aga nad nägid, et tegelikult Nende inhibiitorite asemel, kui nad kasutavad just nimelt seda Royalaktiina ja siis selle selle valgu nimi eesti keeles, kui nad kasutavad seal ajal aktiini, siis need tüvirakud olid võimelised säilitama siis oma eluvõimelisust tunduvalt kauem. Ja loomulikult neile ei piisa ainult sellest teadmisest, et nad ikkagi ikkagi tahtsid teada, et, et kuna see on üsna unikaalne seinavalk just nimelt mesilastele, et kas nad suudavad leida inimeses mingit sarnast valku, võis, mis võiks samasuguseid efekte siis põhjustada, hakkasid otsima, tegelikult nad leidsid ka siis imetajate üsna sarnase valgu HLR C3 on selle pidulik nimi. Just nimelt, mis nagu ei ütle mitte midagi praegusest, tegelikult tal ei olnudki mingit väga korraliku nimed, ta oligi selline leitud Valkaga aga ei olnud tegelikult teada, mida ta, mida ta võiks siis seal inimese seest täpselt teha. Ja nad nägid, et sama moodi, et kui nad siis kasutasid seda konkreetset valku ja samamoodi kasutasid neid embrüo tüvirakke, siis nad nägid tegelikult üsna sarnast efekti nagu sellel medi mesilas selle toitepiima sees oleva valgul. Et põhimõtteliselt nad avastasid midagi, avastasin midagi, täitsa uut, võiks selle kohta öelda. Ja ilmselt nad tahavad selle tööga ühesõnaga edasi minna ja näha, et mida siis täpselt ikkagi valk seal organismis teeb ja kuidas ta siis neid tüvirakke mõjutada võiks. Et see loomulikult hiire peal, aga, aga ma arvan, nad tahavad siis minna niimoodi inimeste rakkude peale edasi ja siis sealt inimeste peale ja jõuda siis mingisuguste järeldusteni. Et kas seda on võimalik siis tõepoolest kuidagi tüvirakkude säilitamiseks noorena hoidmiseks ära kasutada. Aga ma kindlasti ei arva, et, et praegu vähemalt on seda võimalik kuidagi siis igavese nooruse nooruse tarbeks ära kasutada, et, et nagu ma ütlesin alguses, et sellest me oleme ikka väga kaugel. Ja aga no pealkirjaks hea küll. Vähemasti klikid lahtisele. Kui siis, kui edasi loed, siis selgub, et asi on ikkagi ikkagi palju komplekssem, palju peenem nagu praktiliselt kõigega sellele valgule, mille nimi oli siis enhaaeller C3, mis on siis selline imetajate organismi vaste sellele mesilasema toitepiimavalgule Antiga pisut sellise uhke nimi ja seda nimetatakse nüüdis Reginaks või siis hiinakas, ma arvan, nemad ütlevad vaid, siin on võib-olla seal Californias, aga no ütleme, meie siis Regina, mis tähendab ladina keeles kuningannat, inspiratsioon siis sellest mesilase maksta, selle valgunime puhul. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks täna stuudios Riin Tamm ja Madis Aesma teemaks on geneetika ja meditsiin. Puust ja punaseks. Raadiojaama Raadio kaks saade on puust ja punaseks, täna räägime meditsiinist ja geeniteadlasest, stuudios on geeniteadlane Riin Tamm, Tartu Ülikooli teaduskoolist ja Madis Aesma ja meie järgmine teema puudutab vähki ja täpsemalt siis seda, kuidas vähirakud ikkagi toituvad, missugune nende ainevahetus ja kuidasmoodi vähirakkude ainevahetuse mõjutamisega vähile endale piiri panna. Ja siin on nüüd siis üks selline uus huvitav teema, mis puudutab siis seda, et kuidas vähirakkude, glükoosi või suhkru tarvitamist piirates võib siis tõesti vähki tõkestada, aga see ei tähenda nüüd siis seda, mis võiks olla selline esimene arvamus, et kui lõpetada suhkru söömine täiesti ära, siis inimene kunagi vähki ja jää või siis, kui vähihaige lõpetab suhkru ja magusasöömise ära, siis ta imekombel paraneb. Asi on ikkagi palju peenem kuidasmoodi süsteem, täpselt käib Riin. Jah tõepoolest on, on siis jälle võib-olla astutud selline üks samm lähemale sellele, et meil oleks võimalik efektiivsemalt kasvajate vastu võidelda. Mis tegelikult on ju, räägime kasvajate ravis, siis ei ole ikkagi noh, ühesõnaga väga väga suuri edusamme minu minu arvates nagu teinud, et proovitakse siit ja sealt ja ja noh, loodame, et siis see uus uuring jälle annab, annab nagu sellist optimismi ja julgust juurde, et, et me saame siiski selle vähi mingis mõttes nagu jällegi üle kavaldada need vähirakud, et et püüame neid siis natukene mõjutada isegi natukene võib-olla natuke rohkem. Et kui me räägime nüüd kasvajarakkudest ja räägime siis tavalistest rakkudest seal kõrvale, et, et mõlemad rakud tegelikult vajavad, vajavad energiata suhkruid, mille pärast ongi, kas üks teema, et, et miks me ei saa lõpetada, siis ütleme magusa või suhkru tarbimist, sest tegelikult Meie organism vajab seda ka nagu ka normaalsed rakurakud vajavad tegelikult koosi nagu enda elutegevuseks. Et see kindlasti ei lõpe hästi, kui inimene üldse magusat ei söö. Aga kasvajarakkude tavalised terved rakud natsis omastavad energiat ikkagi erinevalt. Nad, nad tegelikult kasutavad, tahavad, nad kasutavad seda, ütleme sele, nad lagundavad selle suhkru ära, aga nad lagundavad seda erineval viisil siis et kui me räägime tavalistest rakkudest siis ja tegelikult vähirakkudes on olemas olemas selliseid organellid nimetatakse mitu Kondriteks, mis ongi sellised ütleme, sellise väiksed energiatehased igas rakus, need on hästi palju ja tegelikult, kui me räägime tavarakus, siis seal tava, tavarakus toimub, toimub see energia, selle suhkrumuundamine siis selliseks raku poolt kasutatavaks energiast just nimelt selle mitokonde kaudu. Aga kui me räägime nüüd vähirakkudes, siis vähirakud on üldse, nad on igatpidi muutunud, kui nad on lähi, lähirakury tavaline rakk muutub vähi rakuksis, nende protsessid käivad teistmoodi, nad käituvad teisiti, neil neil oma ellujäämiseks palju kiiremaid protsess. Ehk siis nemad jätavad sellele mitt romantiline täiesti kõrvale ja kasutavad siis teistsuguseid viise, need on, noh, ma ei hakka selles mõttes detailidesse minema, et see on tegelikult nagu üpris üpris keeruline. Aga nad tegelikult kasutavad teisi mehhanisme, et muuta hästi kiiresti see küll koos endale siis siis tarvitatavaks selliseks energiaks. Sealt see erinevus tuleb nii, et, et meil enam vaja seda palju ja neil on vaja sellega siis kiiresti-kiiresti tegeleda, et, et enda elutegevus siis säilitada. Ja teadlased on, on aru saanud, et kui nad võiksid siis seda energiatarbimist neil piirata, et siis oleks kasvajarakud, siis haavatavamad ja just selliste Honkulüütiliste viiruste puhul ehk siis selliste viiruste poolt, mis on võimelised sisenema väga-väga siis selektiivselt tuli väga suunatult just nimelt nendesse kasvajarakkudesse ja neid kasvajarakke tegelikult seestpoolt hävitama. Kas nad lõhuvad selle raku ära? Kas need, kas need sellised viirused, tonkolüütilised viirused, kas need on kuidagiviisi? Ma ei tea, võib-olla rumal küsimus, aga kas seda kuidagiviisi looduslikud ka olemas või on, et kusagil laboris loodud, sellepärast et kõlab nagu väga otstarbekalt. Põhimõtteliselt seal on täielikult ära kasutatud selliseid mitte üldse mitte üldse nagu mingisuguseid erilisi viirusi, näiteks herpes simplex viirust, mis on tegelikult põhjustame näiteks seda ohatis huule peal just nimelt et on kasutada neid samu viiruse tegelikult, mis meil siin ümber ringlevad, aga neid on muudetud selle sammuga nad. Tegelikult ei ole siin seda Kristurit siinne kasutatud, et siin on tegelikult väga teisi, lihtsalt lihtsamaid viise, kuidas need viirused Vii viiruseid tegelikult muuta, et seda, seda viiruste genoomi on, on nagu on, ei pea seda Krisperit üldse kasutama selleks et põhimõtteliselt me ja neid on muudetud nii, et nad oleksid mittepatogeensed inimesele ja ka täielikult mittepatogeensed, siis põhjusta kahju ka tervetele rakkudele, aga ta ongi spetsiifiliselt suunatud siis nende kasvajarakkude vastu ja neid on niimoodi muudetud, nad lihtsalt lähevad sinna kasvajaraku sisse ja hakkavad siis sees seda kasvajat kas või hakkab mõtteliselt lammutama. Ja nad tegelikult uurisid ka seda, et kui oleks võimalik panna koostööle ravimid ja need viirused siis tegelikult see efekt võiks veel parem olla. Sest miks võib-olla kui me võrdleme neid ravimeid ja neid viirusi, siis miks võib-olla viiruste kasuks räägib kindlasti see, et kui me räägime ravimitest, et inimene võtab ravimit siis aja jooksul, tegelikult see ravimi konsentratsioon, inimesel langeb mida siis peab nagu ühesõnaga uuesti ravimit tarbima ja nii edasi. Aga tegelikult viirustega on vastupidi, et kui nad organismi sattunud lubavad, siis nad hakkavad seal hoopis paljunema. Et aja jooksul, nagu nende see kogus ei lange ja tegelikult see efekt on nagu palju parem. Aga kui neid kasutada veel koos, siis võiks tuua sellise efekti, et ütleme, ravimit, mis blokeerib ära näiteks siis selle suhkru tarbimise ja samal samal ajal on seal raku sees ka siis viirus seda rakku nagu lammutama, siis lammutamise efekt on nagu palju, palju tugevam. Palju kiirem, eks ole, sellepärast et kasvajarakk nagu topelt haavatav ühest küljest ära lõigatud toitainetest, teisest küljest ta siis nõrgestatud veel selle viiruse poolt. Just nimelt et niisugune tundub hästi sihuke geniaalne ja lihtne, tegelikult. Jah, nagu paljud teised asjadki, eks ole, mis tegelikult taaskord siis lähemal sellisel pealevaatamisel noh, niivõrd niivõrd lihtsad ei ole, aga jah, oluline on siis see, mida need teadlased ise ka toonitasid selle oma teate või selle uudise lõpused, et asi päris nii lihtne ei ole, et kui sa lõpetad ikkagi suhkru söömise ära, siis oled ka vähile. Kuidas seda vastupidavam? Ja systentne selles mõttes ju teada, et jah, ma ei seda sõnumit ei taha nüüd küll küll, et keegi võtaks, kaasasid, et ärge sööge suhkrut, te olete terved, et et ja, või kui teil juba on vähked, siis nagu ärge sööge suhkrut, et see kindlasti ei ole see ja see on tegelikult ikkagi ei ole ju veel jõudnud kuskile katsetesse, et see toimub alles laboris, et me tegelikult ei tea ju, et kui tahavadki minna nüüd praegu teha siis neid liinise katseid inimeste peal, et näha, et kas see päriselt nagu inimeste peal ka töötab, et, et see ei pruugi olla niimoodi üks-ühele, et mis laboris töötab, hästi, töötab sama hästi ka, kui me räägime nagu konkreetsetes patsientidest. Et seal on tegelikult väga-väga suur töö vaja ära teha. Jah, iseenesest tõesti see idee või selle asja põhimõte on, on. Ma ei tea, kui sellist sõna kasutada, päris vahva, sellepärast et tegelikult ju need praegused meetodid ütleme kemoteraapia ja siis eks ole veel kiiritamine, need on ikkagi inimese organismile tohutult kurname, täiesti vastikud. Ja, ja sageli ka siis väga palju väga palju aeganõudvad, eks ole, et need võtavad ikka kohutavalt kaua need, et ravivõtted kokkuvõttes, et selline lihtne ja kiire meetod mõnut. Ma arvan tegelikult, et mis, mis praeguste nende jah, mis kasutaks tõesti need kiirdused ja keemiat, et need ongi need nagu kurnavad tohutut tervet organismi, et seal ei ole see, et sa ainult siis tapal, eks ole, neid, neid konkreetseid vähirakke seal juba terved rakud saavad kahjustada, et just nimelt selline hästi suunatud ravi on see, mis oleks nagu vajalik siin nende inimeste puhul ja, ja see on tegelikult üks väga, väga selge suund sinnapoole. Kuulad raadio, ahter, saade on puust ja punaseks, räägime täna geeniteadusest meditsiinist ja stuudios Rain Tamm ja Madis Aesma. Puust ja punaseks. Kuulad raadio, kahte saade on puust ja punaseks, täna räägime meditsiinist geneetikast üks teema on veel jäänud ja stuudios jätkuvalt Riin Tamm ja Madis Aesma, see viib meid siis Saksamaale ja Müncheni Ülikooli laboris on nüüd siis tehtud selline mõnes mõttes Frankenstein laadne katse. Seal võeti siis viis paaviani ja siirati neile natukene tuunitud sea südamed. Asja mõte on siis see, et võib-olla oleks võimalik kunagi selliseid sea organeid näiteks ka inimestel noh, piltlikult varuosadena kasutada, sellepärast et just nimelt näiteks südamete puhul on ju teatavasti järjekord väga suur doonor südametele südametega inimestel tänapäeva lääne ühiskonnas eriti järjest rohkem haiget ka. Ja mis oleks mõnusam, kui siis see, et sa võtad mingil hetkel lihtsalt ütleme sealt südamed, raha, paned selle endale rindu ja siis tupsud ja elad edasi. Sea arvamust muidugi ei küsita. Nüüd siis tehti selline katse tõepoolest, nagu ütlesin, kus siis võeti viis paaviani siirati neile sigade südamed ja selline kõige pikem või kauakestva edulugu oli siis niisugune, mille puhul üks paavian elas selle seasüdamega üle kuue kuu üle poole aasta, seda on päris palju ikka. Üks neist Paavinides, kes katses osales, suri vähem kui kahe kuu pärast, kaks tükki elasid täiesti tervelt umbes kolm kuud. Ja siis jah, nagu öeldud, üks veel kuus kuud ja üks üle kuue kuu pisut. Siis lõpuks viidi nende kõikide peal eutanaasia läbi kuidasmoodi see mehhanism üldse käib, no Triin on ju teada inimeste puhul ka, et kui inimesel isegi siirata mõni teine inimese organ näiteks siis ma kellelegi maks või siis viimasel ajal on palju jõudnud uudistesse ka näosiirdamisoperatsioonid siis inimene ju peab ikkagi elu lõpuni võtma tugevaid ravimeid, et organism seda uut väljaspoolt tulnud. Mingid funktsioonid endale haaravat organit ära ei tõukaks, aga, aga siin on lausa siis liikide vahelise siirdamisega tegu. Jah, nüüd mõni aeg tagasi, kui ma tegelikult veel Tartu Ülikooli kliinikumi laboris töötasin, siis meie laboris käis tegelikult läbi nende kõikide inimeste siis proovid ja analüüsid, kes tegelikult käisid läbi seal organdoonorluse eest, et need, kes siis sai, ootasid oma organite, need, kes olid nõus loovutama. Et tegelikult ma olen üsna hästi kursis sellega, mis nagu toimub Eesti vabariigis selles osas. Et ongi noormehed, on kogu aeg vähe, ootejärjekord on tegelikult väga pikad ja torganud tegelikult ei pruugi sobida, ehk siis selline sobivus on ka tegelikult inimeste vahel ongi väga keeruline ja see tuleb, nüüd tulenebki sellest, et inimeste immuunsüsteemile on erinevad et tegelikult ühte organit teisele saab siirata ainult inimeselt kelle immuunsüsteemid on väga-väga sarnased ja see seal on, seal on ka veel erireeglid. Kui me räägime näiteks tüvirakkude siirdamise eest, siis peaks olema nagu eri, eriti nagu samasuguse immuunsüsteemiga inimeste inimeste inimeste vahel peab toimuma. See, et siin kõige suurem probleem ongi see, et toimuvad äratõukereaktsioonid ja, ja isegi kui see siirdamine siis on võimalik siis see ei ole see, et pannakse uus organ ja elu läheb vana rada mööda edasi sest inimesed peavad võtma tegelikult terve elu praktiliselt ka neid immuunSupressante isegi immuunsüsteemi alla surujaid. Ehk et ehk ilma nendeta päris ikkagi ei saa. Või siis seda, et ikkagi, kui sa immuunsüsteemi alla surutises seal vastuvõtlikum igasugustele teistele Jah, nii see paraku on, et kõik muu on kõik muu siis ümberringi ümberringi need pahalased võivad sind palju, palju kergemini jah, nagu nakatada, erinevate nuttis, saab erinevaid viirusi ja baktereid endale. Aga nagu siin, nagu sa juba ütlesid ka, et inimeste vahel ikka organid on liiga vähe ja kui südamehaigusi on palju, siis, siis on ka nõudlus südamete, ärge täielikult suur. Siis tehtigi selline uuringus Läti näha, kas on võimalik siis selline liikide vaheline organite siirdamine ja tuli välja, et on ja nagu ma ütlesin, et siin mängib immuunsüsteem kontrolli ja ka antud olukorras tegelikult mis siis tehti, need sead, kellelt süda võeti, need olid tegelikult geenmuundatud. See ütleb, see uudis siin küll, et see oli Krisbur, kas selle samal meetodil, aga kui ma läksin originaali juurde, siis ma tegelikult, et ei leidnud seal selgelt küll välja ei öeldud, et kasutati seda geenimuutmise meetodit, nii et ma, ma, selle ma siin, sest seal oli tehtud täielikult mitmeid muutusi, seal oli geene välja niimoodi ütleme nagu vaigistatud ehk ja, ja oli, oli, oli siis nagu asendatud ka, et seal oli nagu selline mitmekomponendina tegelikult muundamis protsess. Et seal põhimõtteliselt oli ära võetud, siis sealt seal oli, olid ära võetud rakkude pealt, ütleme sellised pennid, mis kutsub, kutsuksid siis, ütleme siis siin konkreetses loos siis nendel Paavianidel ega täielikult inimestel kutsuksid esile seda immuunsüsteemi reaktsiooni ja see põhjustaks omakorda siis vere siis nende klimpide moodustamiste, eks ole, ja siis jällegi lõpeb siis antud olukorras asi surmavalt. Et see oli maha võetud ja tänu sellele oli võimalik, siis seda immuunsüsteem ei reageerinud nii aktiivselt, siis ta kuigi ikkagi reageeris sellepärast et ega nendele samale paavianid tegelikult anti ka ikkagi Simuna Suprossante ilma nendeta ei saanud. Ja ka lõpuks tegelikult, kui see viimane ahv või paavian, kes küll elas üle kuue kuu, kui teemal ikkagi lõpuks on ravimid maha võeti, siis hakkasid ikkagi tekkima sellised ilmnema sellised, ütleme nagu ebanormaalsed või kas süda hakkas suurenema ja ikkagi läks nagu verepilt paigast ära, et et niimoodi lihtsalt siirdudes öelda, et nüüd on sul uus süda, ela sellega, et, et see ikkagi need võimu, et nad peavad olema ikkagi sellise väga pingsa või väga regulaarse kontrolli all. Nii need inimesed, kes on omale siis või loomad, kes on talle uue organi saanud, et see ei ole nagu niisama, et see võib tunduda, et vahetame välja ja kõik on nagu hästi. Aga tegelikult see noh, on küll hästi, et inimene elab edasi, aga samas tuleb vaadata nende kaasuvate asjade peale ja siin samamoodi, et kuna kuna siiski ilmnesid need need kõrvalekalded, siis, siis ikkagi tuleb nagu neid uuringuid rohkem teha, sest räägime ainult siin, eks ole, viiest Paavianist ja nad näitasid, et seda on võimalik teha, aga, aga kuidas ikkagi täpselt teha ja millised mehhanismid on, et, et ma arvan, et siin tuleb nagu kõvasti kõvasti veel uurimistööd teha. Kui sarnased üldse inimese ja seasüda on, kas sa oskad öelda? No ma leidsin tegelikult töö seoses sellesamaga, et meelsed südamest juba polegi, et kuna, kui üldse, kui sarnaselt võib olla organismi omavahel, on, et nüüd ma leidsin, ma leidsin just sellise töö, kus ma ei saanud seda kätte, sest tehnikud aastal 2002 Science'is, aga miskipärast ma ei saanud seda artiklit kus oli, et, et on on öeldud, see siga on üks selline esimene alternatiiv, mida kasutatakse, sest tema kus selle, selle, kuidas ta kasvatatakse, see on need eetilised probleemid ilmselt ei ole nii suured. Võib-olla see sea füsioloogiale niivõrd erinev ja siis tuli ka juttu siis sellest võib-olla sea suurusest. Et, et sellepärast tundub, et nad, nad võiksid olla siis teadlaste teadlaste nagu arvates ühed parimad kandidaadid, et selliseid asju läbi viia. Ühesõnaga, et isegi kui siis nüüd nendest äratõukereaktsiooni ravimitest lahti ei saa, siis mis on positiivne, sel puhul on siis see, et inimeste jaoks positiivne on siis see tõenäoliselt ikkagi seda varuosade baasil või siis varusüdamete baasil ikkagi võimalik suurendada, sellepärast et liikide vaheline siirdamine organi siirdamine noh, nagu see katse näitas, seda Saksamaal on ikkagi täiesti tehtud. Jah, kuigi mina nagu tooks siia kõrvale selle, et ma, et ma õudselt nagu hästi hea meelega vaataks selle poole ikkagi, et inimese enda tüvirakkudeks oleks võimalik inimese enda selliseid varuosasid varuorganeid kasvatada, et mulle nagu mulle kuidagi eetiliselt nagu meeldib, meeldib see teema rohkem. Aga kui ei ole muud varianti, siis võtame seal happeid. Selline sai tänane saade puust ja punaseks, rääkisime meditsiinist, geeniteadlasest, stuudios olid Riin Tamm ja Madis Aesma. Järgmisel nädalal juba uued teemad, kohtumiseni kõikjal. Nendest mõtetest üle ega ümber. Märg ei ole ikka veel kindel, äkki polegi siin? Sest vaikus, lokaali alateadvus. Lähedus, mõistagi hädavajalik asi nagu meloodia harmoonias. Mina tundsin esimest korda. Siis. Ei teadnud, et olen katki katkise millel pole ühte poolt, nii et teine pool täna lähme ujuma. Ujuma peegeldus vees meid segase kujuga meeletoon, loodusel tammede sees parema tujuga. Kaks vesiniku ühendringi Kadrioru pargis pargipingil tunnid minut dringile joogiks ainult.
