Mkm. Tere kaunist hommikut, see olen mina, Ir Herman. Olin teiega kohtuda tänasele reedehommikusel, päeval. Väikesed kaksikud. Kui ma täna hommikul vara vara väljas jalutasin, siis ma vaatasin enda ümber, sest mina käin alati ringi, nii et silmad on mul lahti ja mida ma näen linnas tänavatel kõndides. Muidugi ma näen ümber maju-maju mitmeid ehitisi ja selle kohta on veel väga huvitav sõna nagu arhitektuur. Aga nimetatagu seda, kuidas tahetakse, mina vaatasin igatahes erinevaid maju, seda, millised nad välja näevad ja ja siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, millest kõigest on võimalik mõju ehitada. Ma tean ju, inimesed ehitavad oma maju puust jaa, kivist paneelidest, betoonist klaasi on seal siis on seal rauda ja või, või mingi alumiinium või kõik on väga keeruline. Ühesõnaga inimeste majad on tugevatest asjadest ehitatud, aga siiski ja needsamad inimesed näiteks suvel matkama minnes võtavad kaasa need äridest asjakesed, mis need nüüd ongi. Õige telgid elavad seal. Ja siis minu üks tuttav põrsake näiteks üritas õlekõrtest maja ehitama hakata. Mis sellestki välja tuli majamajaks aga hunt või selle ju esimese hooga uppi puhuda ja nüüd ma lasen teil kuulata ühe laulu. Mina olen kõigis kõige targem siga, teistega ei saa mind võrreldagi. Targemaks ma muutun iga minutiga. Korranud on mul all ja pea allagi, mida ma küll sain. Nõnda targaks sain ma. Luuvaesed vennad seda küll ei aima, kuidas teistest etteusin, siga jõuab, kuidas vältida seda, et uusi õua kuidas teistest usin siga jõuab? Kui sajab vihma või lund, ulub tuul või õues on lausa raju, siis on tore olla toas. Siis ei vaja mingit vihmamantlit, ei saapaid, ei Kallossey vilteid, käpikuid. Maja seinad kaitsevad külma ja tuule eest ja ahi või koguni radiaator annab sooja. Eks ole mõnus, et on olemas majad, on olemas kodu. Kunagi väga, väga ammu ju ei osanud inimesedki ehitada selliseid suuri tornmaju, kus on lausa liftid ja rohked trepid. Nad ei teadnud ka loomulikult mitte midagi ahjust ega radiaatorist. Inimesed elasid koobastes ja, aga mõelge veel praegugi, kui osatakse ometi teada ka kindlaid ja suuri maju meeldib paljudel inimestel elada näiteks palmilehtedest, pilliroost või loomanahkadest tehtud elamutes. Põllumees ei tule muidugi aasta ringi kõne alla, sest meil on siin külm kliima aga kuskil lõunamaal ja miks mitte. Tilk majasid tassitakse ühest kohast teise. Niimoodi elavad paljud inimesed näiteks Mongoolias või kasahhi maal. Rändkarjakasvatajad kari liigub ühelt heinamaalt teise ja siis on ju väga hea võtta oma maja lihtsalt kaasa. Aga te võite kaardilt uurida, kus on Mongoolia või siis kasahhimaa või näiteks Põhja-India ja ma kahjuks ei saadile läbi raadio pilti näidata, noh sellepärast peategi. Noh, näiteks kui saade läbi on pärastpoole maakaarti otsima, uskuge, see uurimine on väga huvitav ja siis te saate teada, kui palju huvitavate nimedega maid üldse on olemas, missugune maa asub Aafrikas missugune näiteks põhja või, või siis Lõuna-Ameerikas või siis hoopis Aasias. Ja muidugi ma ütlen teile kohe ära kõige suurem maailma Jakondi aasia advuse asub või see india india on ikka tõesti huvitav maa. Ja ma tahtsin teile rääkida sellest, et seal Indias elavad mõned pered, kujutage endale ette suurtes vankrites, ei, mitte päris lageda taeva all, vankril on kõik katus peal ja seal vankris on neil näiteks väikene käsitöökoda ja, ja koduga ühtlasi kui neil näiteks on vaja minna kuhugi omavalmistatud asju müüma, siis võivad nad selle koduga, mida peavad härjad just sinna sõita, kuhu soovivad. Näiteks Filipiinidel ja Hiinas elavad mõned paati elamutes on vaiadel maju nagu hoone jalgadel, nõiamoori, majakesed ja tõesti uskumatu, milliseid maju, kõike võib-olla. Aga minu üks tuttav Nüüd juba minu päris sõber Hans ja temagi on muinasjutukirikute seltsis. Et tema näiteks elab üksi ühes suures suures valges majas aga muinasjuttudes tihti niimoodi, et muinasjutud, tegelased elamute tihtipeale väga sarnastes majades nagu inimestelegi. Kujutage endale nüüd ette, et hiir, Hans elaseses valges kaunis kahekorruselises majas. Ja, aga kahjuks oli ta väga üksik, sest tal ei olnud ühtegi sõpra. Ühel päeval läks hiir Hans majast välja ja vaatas, sest ta postkasti on tulnud kivi. Ta võttis kirja lahti ja luges sealt karmas hiir. Hans. Ma olen väga üksildane. Ole hea, kui sa saaksid aega, astu mõnikord minu poolt läbi parimate tervitustega kaari hiirik. Ma olen teda kindlasti kohe otsima ja hakkaski hiirans minema, aga ta ei teadnud täpselt, kus elab see üksildane kaari hiirik sest ta oli unustanud oma täpse aadressi kirjutamata. Fanš hiir mõtles. Aga ma võin ju teha nii, et ma lähen ja koputan uksele ja küsin, kas kaarigeerik elab? Siin lähebki, vaatab ühtegi toredat kollast maja, koputab kopp-kopp-kopp-kopp-kopp kuulata ja seest kostub. Ei teagi seal küll olla võis. Teie lapsed, teate kindlasti, aga ansi pani ruttu-ruttu jooksu ja minema, sest millegipärast tal ei olnud sugugi meeldiv kohtuda kellegiga, kes teeb ukse taga. Johan Sirik läheb järgmise maja juurde, koputab ja hüüab kopp-kopp-kopp. Kas siin elab kaari, e-riik ja ukse tagant kostub? Oota palun neid mitte häirida, palun häiridasime natukene, Seplimlik, palun meid mitte häirida ja ukse taga koputada. No selge, see tuli Hans hiirel edasi joosta jõuab järgmisele mujale, aga see maja on juba suu suur kõrgete tornidega sammastega, enne kui ta jõudis kuputadagi kuuleta majast. Ja uks on praokil sealt vahelt ta näeb, et keegi raputab seal lausa malaka. Noh, kes see küll olla võiks, viimaks jõudis ta väikese armsa majakese juurde ja kuidas sinna koputas, siis tehti uks lahkelt lahti ja vastu astuski talle kaari hiirik, kes olid olnud väga, väga üksik. Aga nüüd, kui need kaks üksikut kokku said, ei olnud nad sugugi enam üksikud. Teil oleks väga huvitav mõelda, mis nüüd edasi saab, kuidas lugu võiks edasi minna. Ja tõesti, kui te tahate, te võite mulle sellest jälle kirjutada või siis joonistada nii. Ja meie nädal on jälle otsa saanud. Ma loodan kindlasti, teie hulgas on olnud palju lapsi, kes on kõik need viis hommikut minuga koos 10 minutit veetnud. Soovin teile kõike head.
