Meremeeste laul Vancouveris elavatele eestlastele kui elurõõm jääb elamise varju ja valge laevavrakile rotiparved ehk merepõhjas elu värvikirju, siis üle mere põlissugupõlved laulab vahtraleht ja mina nutan ka palju põgenikke, laulab kodumaa kui elurõõm, jääb elamise varju ja õnn ei ole eeldus. Enamasti jääb merepõhjavete värdja karju ja võõraid värve tõusmas, lipumasti nutab vahtraleht ja mina laulan ka palju põgenikke, nutab Kanada.
