Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on raadio kaks alanud saade kannab pealkirja puust ja punaseks on saade, kus me tunni aja jooksul toome teieni värskemaid põnevamaid uudiseid teadusmaailmast. Mina olen saatejuht Arko Oleski ja tänase saate teema on meil ajalukku, vaata arheoloogia ning tavapäraselt on selle teema puhul meil siin stuudios külas abiks neid teemasid tutvustamas lahti selgitamas. Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa, tere. Tere. Oleme teie jaoks välja valinud täna viis põnevat teemat ja kuna aasta lõpus aasta viimane saade meil siin, siis väga paslik hetk vaadata tagasi, mida siis lõppeva aasta meile selle teaduse valdkonnas toonud on. Ja ka sobilikult on selline ajakiri nagu arki Olotši arheoloogile pühendatud ajakiri, nagu nimigi ütleb, kokku pannud, et nii-öelda pisikese, isegi mitte edetabeli, vaid ülevaate kõige põnevamatest leidudest, arheoloogilistest leidudest, mis siis maapõuest või ka pette alt selle aasta jooksul välja on tulnud. See on nii mõndagi põnevat, siin räägitakse kõige vanemast leiva ahjust, mis on leitud Jordaaniast kõige vanemast koopa maalingust, mis leiti Lõuna-Aafrikast kõige vanemas leitud laevavrakist Musta mere põhjas ühest põnevast pronks käest, mis Šveitsis ja nii edasi ja nii edasi. Aga küsin sinu käest, Marge, mis sulle neid kümmet asja vaadates kõige rohkem silma jäi, mis tundus kõige põnevam ja arheoloogiat edasi viima? Väga raske on enda 10 loo vahel valida et ja öelda, et mingi lugu oleks teistest väga palju erilisem olulisem, ma ise arvan, et noh, üks olulisemaid lugusid on see vanima leiva ja, ja õlu teadasaamine, et neid hakati valmistama juba metsikust teraviljast, aga siiski siin raadios rääkimiseks. Ma valisin välja loo muumiate valmistamise töökojast, mis leiti Egiptuses Sakaras. Ja see on ju selline kuulus koht, kus muistne linn ilmselt toonase elukeskus, kus on senimaani või noh, väga palju väljakaevamisi tehtud. Aga näe, ikka tuleb veel põnevaid leide välja. Just sellepärast ma valisingi, et, et sellel aastal on kuidagi väga palju olulisi avastusi Egiptuses toimunud ja isegi ei saaks öelda, et see, see uudis, mis arheolatši ajakirjas välja oli valitud, oleks nüüd kõige-kõigem, lihtsalt ta nagu sümboliseerib suurte avastuste aastat lisaks näiteks kleiti 200 kassi muumiat sellel aastal Luxarist leiti kaks puutumatut sarkofaagi, 18.-st dünastiast, siis Tutanhamoni aegsed siis Lõuna-Egiptusest leiti veel seal 3000 aasta vanune massihaud ja sealtsamast karast nüüd kleiti Cavel detsembris viienda Tüanssi aegne kinnine hauakamber. Nii et kuidagi sellel aastal on väga-väga palju huvitavaid uudiseid tulnud avastusi Egiptusest. Ja olulised on nad just sellepärast, et, et need hauakambrid, mis, mis on leitud, et need on suletud olnud, sest noh, nagu teada, et Egiptusest On hauaröövimine käinud ilmselt juba sellest ajast saadik kui sinna pronksiajal hakati inimesi jõukaid inimesi koos varandusega matma. Et et iga selline leid, kus kus me saame puutumatu konteksti kätte arheoloogia jaoks väga oluline. Ja nagu ma aru saan, siis selle Muumete töökoja kõrval oli ka tegelikult nii-öelda nagu hauakambrid, kus samamoodi sarkofaage kujusid, maske, et no ikkagi nagu nii-öelda terviklik kompleks, et ühes töökoja otsas tehti muumiaid pakuti nii-öelda matuseteenust ja, ja siis selline hauakambrid olid seal ka veel lähedal täitsa olemas. Ja sellist muumiate valmistamise töökoda, see on selline võib-olla natukene liiga ajakirjanduslik nimetus sellele, aga jah, sellist terviklikku kompleksi kus oleks säilinud nii need kohad, kus palsameid läbi viidi siis seal leiti sealtsamast ruumis oli 12 meetri sügavune, šahtis alla keldrisse, kus hoiti õlisid ja igasuguseid tarvikuid selle palsameerimise heaks. Et see oli ka arheoloogidele ikka täiesti sensatsiooniline leid. Sest üldiselt teatakse, mida kasutati palsaneerimiseks, aga siiamaani on seda teada saadud kas nagu keemiliste analüüside abil, aga seal selles keldris seal oli kümneid ja kümneid nõusid, kus olid paljud olid nendega sildistatud, et mis õli seal või mis vahend seal vaktsineerimisvahendit seal hoiti. Ja sisaldasid ka juhendeid, et mis palsameerimise etapis, kuidas seda täpselt kasutada. Et jällegi teadmine, mis, mis senimaani meil mida meile joonud, mida, mis oli nagu kaudselt saadud, aga nüüd nii-öelda see, see juhis lausa seal kõigi asjade peale olemas, nii et põhimõtteliselt me saaksime juhiste järgi palsameerida nii nagu vanad egiptlased seda tegid. Just selle koha puhul on muidugi huvitav ka see, et kust see pärit on, et tegemist ei ole vana Egiptuse riigiajaga, et noh, enamus neid püramiide, mida me teame kõige kuulsamad Giza püramiid ja siis seesama Sakaras Jozeri püramiid, et need on vana riigi ajast ja, ja siis väga tuntud, eks ole, Tutanhamon, kes elas uue riigi ajal, aga siis muumiate valmistamise töökoda, see on veel noorem. Et see nüüd on hilisegiptuse perioodist, siis kui juba Egiptust hakkasid naaberhõimud vallutama paras segaduste periood. Et see on siis me ütleme umbes 2500 aastat vana Mis ilmselt ka seletab, et miks, miks seda leiti nagunii heas seisukorras või ongi, et kui nagu segaduste ajastu siis jäetigi asju, hooneid linnasid maha niimoodi äkitselt ja need säilisid sellisena, nagu nad on. Paistab, et kuna asjad on kõik selline, siis keegi kellelgil pole olnud mahti seal väga koristada. Ja selle põhjus on ka selles, et need katakombid või need hauakambreid, mis siis selle hoone all olid. Need olid hästi sügaval, sinna viis 30 meetri pikkune tunnel nende olemasolust keegi ei teadnud, et noh, nad olid siuksed nagu tundmatult nad ei olnud noh, maa peal ei olnud tegelikult näha nendega seal kõrbeliiva liiva alla mattunud, enne kui nüüd hakati välja kaevama. Ja väga huvitavad matused on seal mitmeid, kirste on tuvastatud, aga neid ei ole veel avatud. Aga siis üheks sendisatsioonilisemaks Esemeks seal on ühel ühel naisel oli peale pandud hõbe mask, mis oli pealt kullatud. Ja arvatakse, et see naine oli preester ja hõbedast kullatud mask omas väga kui religioossete sümboolset tähendust. Noh esiteks sööd seal, ta oli väga väärtuslik, aga teiseks oli see, et Egiptuses egiptlased arvasid, et jumalate luud olid tehtud hõbedast ja nende liha oli kullast. Ja selline hõbedast mask oli osa nagu selle surnu transformeerimisprotsessist, muutumisprotsessist, jumalaks, surnust jumalaks. Nii et paistvaid selliseid põnevaid leide on sealt nagu tõesti väga arvukalt ja nagu ma aru saan, siis noh, praegu siin esmane ülevaade olemas hakkasin, põhjalikum uurimine alles algab ju tegelikult niimoodi lähemate kuude ja aastate jooksul me saame nagu täpsemalt, et teada, mis seal siis kõik on olnud ja kuidas, kuidas siis seda mõtestada? See on väga pikaajaline, on see uurimisprotsess näiteks Luxury avastatud hauakambrit, millest ka sellel aastal teatati nende ainuüksi noh, avamine võttis arheoloogidel aega kaks kuud et üritatakse nagu hästi ettevaatlikult teha ja dokumenteerida iga sammu. Nii et põhimõtteliselt kõik need hauakambreid, mida sellel aastal leiti, hakatakse alles järgmistel aastatel kaevama. Igal juhul need arheolohhi 10 leidu, sellest aastast kestab nendega lähemalt tutvuda. Siis see link sele nimistule on olemas, meie saate Facebooki küljel raadio kaks puust ja punaseks. Külastage seda ja, ja saate selle kohta lähemalt lugeda. Kuulame siia vahele natukene muusikat ning jätkame siis teiste põnevate uudistega. Puust ja punaseks. Jätkub. Puust ja punaseks täna arheoloogia teemadel, siin stuudios saatejuht Arko Oleski arheoloog Marge Konsa ja Me olemegi ikka nendes saadetes tutvustanud ka seda, mida Eesti arheoloogias on viimasel ajal leitud ja tehtud. Ja siin üks kuu alguse kaitstud doktoritöö siin Eestis Kristiina Johansoni doktoritöö nii-öelda puutuvate tõlgendustega leidude kohta. Töö sai edukalt kaitstud, püüame siis sellest nüüd siin pisut rääkida. Oskad sa nüüd seletad, mis asjad on need siis nii-öelda tõlgenduseta leiud, mida see töö vaatles? Aja jooksul on arheoloogid, kui nad väljakaevamisi teevad, kogunud igasuguseid huvitavaid, neid huvitavaid asju, millega nad on tähele pannud näiteks. Siukest selliseid ümmargusi või teistsuguse kujuga kive, mille kohta nad ei oska kohe tõlgendust anda, et milleks neid võidi kasutada, et need ei ole selge tööriistad. Samuti on üles korjatud fossiile, mille kohta tundub, et et kui nad on pärit sellises piirkonnas, kus üldiselt nagu fossiile ei leidu et siis äkki nendel võis mingi tähendus olla. Kristiina ongi siis sellised leiud oma uurimiseks valinud. Aga tegelikult tema peamine küsimus või huvitöös on uurida seda, kuidas minevikku inimesed oma igapäevaelus kasutasid maagiat mis on väga raske uurimisobjekt. Eks arheo arheoloogi jaoks. Et jah, et lähtealus on selles, et me teame, et mineviku inimesed kindlasti uskusid üleloomulikku. Ja nad tõenäoliselt kasutasid maagilisi esemeid. Aga kuidas me saame teada, millised maagilised esemed olid ja kuidas nad neid kasutad? Ja ma järeldan siin, et see hüpotees ongi, et need esmapilgul võib-olla tähenduseta esemed, sellised kivikesed või fossiilid võisidki nende muistsete inimeste jaoks siis kanda mingisugust maagilist väärtust, täita mingisugust Sist rituaalset rolli. Ja selle idee sai Kristiina, uurides eesti rahva pärast igapäevamaagiat. Et etnoloogid ja folkloristid on selle kohta andmeid kogunud, on olemas ka kirjalikke allikaid. Ja ta vaatas ka Eesti Rahva muuseumi kogusid, kus, kus on maagilisi esemeid, rahvapäraseid, maagilisi esemeid kogutud ja seal on juures ka legendid, mida nendega tehti ja mis tähendus nendel oli. Ja siis neid rahvapäraseid esemeid võrreldes arheoloogilisega hakkaski, see nagu pundar, sasipundar ja tõlgendutkenduseta leiud hakkasid vaikselt tõlgendust omandama. Et ma võin tuua mõned näited, et siis, siis on võib-olla sa paremini, et mida, mida siis täpsemalt enda maagiliste esemete all mõeldud on. Et noh, näiteks maagiliste esemetel võivad olla teatud iseloomulikud parameetrit, näiteks on kasutatud teatud tüüpi fossiile sammas, loomi ja koralle kõrvahaiguste puhul kõrvakividena. Ja see ravivõte, mida siis rahvapäraselt on teada, et kasutati, oli niiviisi, et see kõrvakivi fossiil tuli ahjus tuliseks ajada, siis kallati sellele piima või vett. Ja siis saadud aur juhiti kõrva. Mõnikord eriti siis fossiil ka otse. Ja kui oli kõrv lukus, siis tuli puhuda läbi auguga kivi ja selliseid seda tüüpi fossiile, sammas, loominguga, rolle, kauguga, kive. On olemas Carnoloogilises materjalist, nii et nende puhul võib arvata, võib-olla mitte kõikide puhul, aga, aga vähemalt mõnel juhul kindlasti võidi neid kasutada selliseks maagiliseks praktikaks arsti arstimis, vahendiks. Aga, aga noh, maagia, maagiliste esemete puhul Ühte tüüpi maagilised esemed aga väga sageli rahvapärimuse järgi need esemed, mida kasutatakse maagilistes tegevust, see ei ole mitte millegi poolest erilised. Et pigem nad ei ole nagu kogu aeg maagilised, aga nad toimivad mingis kindlas konkreetses kontekstis või olukorras maagilistena. Et noh, näiteks, kas ta toob näite maa-aluste ravimisel, et maa-alused olid sellised olendid, kes põis, kes elasid maa all ja võisid inimestele põhjustada nahahaigusi, näiteks vistrikke ja punetust. Nende ravimiseks kasutati sarnasus maagiat, et näiteks aitas vana kinga naha suits ja see nagu see mõtteviis oli siis selline, et kuna vana king on olnud väga pikaajalises kontaks kokkupuutes maaga, siis sai tema abil maast tulnud haigusi ravida. Aga noh, sellise näite puhul on see, et, et sa võid nagu sisuliselt ükstapuha mis eset nagu konkreetselt sellise sarnasus maagia praktikaks kasutada selliste puhul on, sellisel puhul on nagu raske aru saada, mis esemed võisid olla maagilised ja millised Aitäh eks ole, ongi, et kui sa arheoloogina leiad kasvõi sellise ümmarguse kivi, siis, kuna seal ei ole seda nii-öelda juhendit küljes või lugu juures siis võimalused, milleks seda kasutada võidi või ka lihtsalt see, et tegelikult Ta oligi lihtsalt täitsa juhuslik kivikene või ese seal. Et väga raske on nagu otsustada, nagu puhtalt arheoloogilise leiu põhjal, et mis ta oli, et nagu ma aru saan, siis siin tulebki appi selline rahvapärimus, mis, mis nagu aitab valgustada ilmselt ka neid kaugem aja leida. Kristiina vaatas siis arheoloogilistest kogudes olevaid kive siis ta tegelikult eristaski mitte ainult maagilise funktsiooniga kivid, vaid ta tõi välja, et siis lapikutel, võimargustel veeristel võis olla mitmesuguseid otstarbeid ka funktsionaalseid, näiteks neid võidi kasutada poleerimiskividena. Et meil on siuksed hästi ilusad silutud pinnaga Savinud näiteks Viking ajast, et selle pinna polleerimisel kasutati kive. Siis on teada, et kasutati keedukive vee keema ajamiseks, et enne kuumutasid kivi ja siis panid siis aitas vee keema ajada või siis lingukive või mängugi vaevade kõrgugi või et ta eriti sihukeste veeriste puhul ongi väga raske, kui nendel ei ole kindlad, siis aru saada, millega on tegemist. Aga siiski mõnel juhul on leitud kive näiteks matuste juurest, kus nad on selgelt mingis erilises, ehk siis näiteks on pandud rinna peale või, või on õla alla, et siis sellisel puhul sa võid arvata, et, et nad on seal näiteks mingis kaitse maagilisel otstarbel või, või siis või siis mingil muul maagilisel otstarbel. Väga põnev, igal juhul selline töö siis siin hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud sai, mis natukene avardab neid tõlgendusvõimalusi erinevate arheoloogiliste esemete puhul. Kuulame siia vahele taas natukene muusikat ning siis siirdume taas pisut kaugemate arheoloogiliste paikade juurde. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks, mis tutvustab täna arheoloogilisi leide ja uudiseid. Ning selline ütleme kadunud linnade leidmine on alati selline väga kõlav Pealkiri arheoloogias ja tuletab meile meelde kindlasti Indiana Jonesi filmi džunglites müttamist ja ja kiviste varemete leidmist kusagilt hüljatud paigast. Ja selles kontekstis kõlab natukene naljakalt või teistmoodi, et põhimõtteliselt võid kadunud linna leida ka maja tagant, et põllu pealt. Aga just nii on Ameerikas juhtunud, et Kansase osariigis tuleb välja arheoloogid ütlevad, et nad on leidnud ühe päris suure muistse linna linna, kus mõnisada aastat tagasi elas vähemasti 20000 inimest. No Marge, kas, kas selline nii-öelda sellises mõõdus kadunud linna leidmine on nii-öelda sensatsioon või või natukene ikkagi selline arheoloogiline argipäev? Ma ei paigutaks seda arheoloogia argipäevaks, muidugi uute avastuste tegemine ongi meie argipäev, aga antud puhul on ikkagi tegemist üsna olulise uudisega. Kui me mõtleme Ameerika peale, siis metsale teame, et Kesk- ja Lõuna-Ameerikas olid enne euroopla eurooplaste vallutus Dust, kõrgtsivilisatsioonid asteekide kultuur ja Kesk-Ameerikas ja Peruu inkade riik Lõuna-Ameerikas. Aga USA tänapäevase USA ala kohta ei ole ühtegi siukest kõrgkultuuri teada. Ja selle ala kohta on pigem selline kujutelm, et seal elasid indiaanlased, kes oli selliseid loodusrahvad sõitnud, kappasid hobustega ringe, elasid telkides, jahtisid piisonid. Et selline klassikaline kujutelm, muidugi, see on aja jooksul teadlaste poolt ka natukene murenenud, aga, aga siiamaani selle preeriaalakoht. Ta, mis on suure tasandiku ala, et, et seal ikkagi arvati, et inimesed elasid eurooplaste vallutuste ajal veel nagu nomaadidena. Nii et selles kontekstis see teadasaamine, et seal tegelikult olid juba sellised linnalised, asulad ja inimesed kasvatasid ube maisi, tegelesid põllumajandusega. Et see on tegelikult üsna üsna oluline teadmine. Et noh, tegelikult avastus ei tulnud nagunii-öelda välk selgest taevast, vaid ikkagi meil on olemas kirjalik allikas. Tõepoolest, kui eurooplased tulid Ameerikasse 16. sajandil rändasid siin-seal ringi, käisid kuuldused erinevate mütoloogiliste linnade kohta, kus hispaanlased kindlasti arvasid. Ta on tohutud kullavarud, siis ongi, et üks paania konkista tuur rändas sealkandis ringi Isophante onni aeg kusagil seal kollism sajandivahetusel. Ja sattus sinna linna, mida tema siis nimetas, et sa nõuaks ja jättis nii-öelda arhiividesse kirjaliku jäljed, selline linn on olemas, tema külastas seda röövis võttise vange ja siis kohalikud sõjaväega ajasid ta sealt minema ja, ja siis alles nüüd hakkasid arheoloogid nii-öelda neid niidiotsi kokku viima, et kirjalik allikas. Ja, ja see koht, kus oli leitud. Ma saan aru päris palju selliseid potikillukesi ja noole oksakesi. Et nüüd hakati uurima ja leiti, et näed jah, et see muistne linn, mida on kirjeldatud, et see ongi meil nüüd siinsamas See avastamislugu on äärmiselt põnev, et tegelikult see handeoniatest järgiga üks skeem, mille joonistas üks pantvangidest, kelle ta oli, et noast kaasa võtnud, et tegelikult oli olemas ka skeem, ütles nagu sisuliselt, et vot see asula oli siin. Probleem oli selles, et kuidas seda skeemi lokaliseerida. Et kuna indiaanlased Nemad ei joonistanud ju mõõdus, eks ole, et see on hoopis teine, kui sul ei ole kirjakultuuri, võsa ei ole kaartidega tegelenud, siis siis need skeemil tal olid seal peal Joed ja olulised asulad, mida ka enam tänapäeval ei ole. Ja, ja seda antud püütud nagu aastaid aru saada, et kuhu see skeem juhatab ka nüüd siis selgus selline asi, et tuli võtta skeem hoopis teistpidi kätte ja selgus ka see, et osa skeemist oli nagu oli joonistatud kahes osas, üks oli külje peal, et see tuli panna hoopis teise osa otsa, nii et tuli nii-öelda natukene seda skeemi ümber joonistada ja ja siis vala, leitigi see õige koht üles. Muidugi seal kohapeal olles tuli arheoloogidel päris palju otsingutöid teha, et kasutati metallidetektorid, käidi seal põlde läbi, tehti sihukest traditsioonilist põllukündi, otsiti põllupinnalt esemeid, kasutati ka magnetomeetrit. Aga siis, kui nad leidsid metallidetektoriga ühe Kraud kooli ja, ja samuti leiti Hispaania hobuse kabja nael mis oli iseloomulikest sellele perioodile. Siis oli nagu selge, et, et on õige koht üles leitud sest on teada, et seal oli ka hispaanlaste ja kohalike vahel konflikt. Ja hispaanlastel olid kahurid, Gazasa Nad paugutasid neid natukene. Aga see linn ise ta tegelikult Me saaksime seda kirjeldada nagu nii-öelda ikkagi nagu mingisuguse tsivilisatsiooni keskusena või, või mingisuguse rahvakeskusena, et nagu ma aru saan, siis siis mingi aeg pärast seda, kui, kui hispaanlased olid seal linna leidnud, siis ikkagi see varsti jäeti maha ja ta vajus unustusse. Et noh, tegelikult, et seal ei olnud selliseid nii-öelda võimsaid hooneid, mille varemed oleksid nagu säilinud pikalt ja köitnud tähelepanu, vaid oli selline tide ala, et on selline küllaltki, kus elas küll väga palju rahvast, aga aga ta ei jätnud nagu nii-öelda ikkagi väga püsivaid jälgi sinna maastikule. No arvatakse, et nad elasid seal tegelikult üsna pikalt, 200 aastat. Ja siis, kui hispaanlased seda nägid. Vande oniate kirjeldab seda, et see oli kilomeetreid pikk, majade rivi oli nii pikk, et lõppu ei olnud näha. Majad paiknesid reas jõe ääres ja nad need ehitised ise ei olnud kivikonstruktsioonid, vaid need olid siuksed nagu vihma, Vigmami tüüp, nii et et siis rohuga kaetud hütikesed, aga ikkagi piisavalt suured, et igas siis majas elas seal 10 kuni 20 inimest. Põhjus, miks asula maha jäeti, arvataks olevat selles, et kokkupuutel eurooplaste ka nagu sageli juhtus Nad said nakkushaiguse, mille vastu neil puudus immuunsus mistõttu nad suures osas surid maha ja seda näitavad ka teised andmed, et hiljem seal 100 aastat hiljem läksid samasse kohta prantslased. Ja siis nad avastasid, et mitte ainult konkreetselt see küla, vaid ka üldse selle rahvas, kes seal elas. Udžitaad, ehk kiki Kitid, nagu nad iseennast kutsuvad. Et nende arv oli väga-väga palju vähenenud. Et, et arvatakse, et seal 16. seitsmeteistkümnendal sajandil võis mütsita inimesi olla 200000 ringis. Aga 1930.-ks aastaks oli jäänud alles ainult paarsada inimest ja viimase loenduse järgi, no nüüd on nende arv natuke tõusnud, oli paar 1000, et inimest. Aga see sõltub ka sellest, et kes loeb ennast selle hõimu liikmeks, et et nüüd on võib-olla natuke härras muutunud populaarsemaks. Oma esivanemate juurte leidmine ja eneseidentiteedi määratlemine indiaanlast. Nii et tegelikult selle päris suure muistse linna leidmine on illustratsioon järjekordne selle kohta, et kui suur ikkagi oli Euroopa sissetungijate mõju kohalikule rahvale, et tõesti ei olnud, nad ei olnud need üksikud hõimud, kes rändasid ringi, vaid et see, mida eurooplased hävitasid, oli ikkagi noh, päris välja kujunenud ja suurte asulatega kultuur. Kuulame siia vahele taas muusikat ning seejärel võtame järgmise uudise. Puust ja punaseks. Saade puust ja punaseks jätkub arheoloogi uudistega. Kui me eelmises saatelõigus rääkisime sellest, kuidas eurooplased nii-öelda peaaegu pühkisid maamunalt indiaani hõimud Põhja-Ameerikas siis eks sarnaseid lugusid ole meil ju ka siin Euroopas võib-olla mõnevõrra varasemast ajast ja selline populaarsest teadvuses eriti Inglismaal on päris palju neid lugusid, et viikingid, kuulsad Skandinaavia viikingid oli siis rahvus, kes sõitis ringi, vallutas, rüüstas, tappis, hävitas ja tungis sisse ka Inglismaale ja tegi seal päris olulist hävitustööd. Ja nii tuli päris palju lugusid, on sellest, kuidas vaesed anglosaksid siis kannatasid viikingite sissetungi all. Nüüd see, mis me ette võtame, ei ole võib-olla nii otseselt nagu mingi avastus, aga Skandinaavia ajaloo professor on lahti kirjutanud natukene põhjalikumalt, et kuidas, kuidas need lood siis tegelikult olid ja, ja väidab, et viikingite nii-öelda halb rüüstaja maine on võib-olla liialdatud ja külge poogitud just sellise, sellise nii-öelda anglosakside hädakisa poolt, nemad suutsid teha valjemalt häält. Senimaani Sis püsinud Vikingitest kui väga halbadest rüüstajatest, tema väide võib-olla pigem vastupidi, need ei olnud võrreldes ambusaksid endiga. Nii hull see asi midagi. Marge, püüame nüüd seda ajaloolist konteksti paika panna, et me räägime Briti saartest. Umbes esimesel aastatuhandel pärast Kristust selle aastatuhande alguses elasid Briti saartel keldi hõimud, kes olid üle elanud Rooma sissetungi. Ja mingil hetkel ilmusid sinna anglosaksid, kust nad tulid ja millal. Anglosakside ilmumine Inglismaale oli umbes viiendal sajandil. Kuidas see täpselt toimus, ei ole teada, aga nad tulid Põhja-Euroopast Saksamaalt Taanist, sütti poolsaarelt, Madalmaadest sealtkandist ja nemad sama, nemad olid germaani hõimud, nii nagu viikingidki, kes hiljem ründasid siis Inglismaad, olid ka germaani hõimud ja, ja see hõimude rändamine mängu suures Taanis on seotud rahvaste rändamisega. Mis osaliselt kas siis põhjustas üldse Rooma impeeriumi lagunemise ja pärast seda hoogustus veel rohkem. Aga seal päris täpselt need põhjused ei ole teada, et et miks just need Anglo hõimude saksi hõimud just sellel ajal tulid Inglismaale ja natukene on ka segane, kui suures mahus, et praegu geneetiliste uuringute järgi arvatakse, et nad 40 protsendi ulatuses nii-öelda muutsid rahvastiku britte, kes seal siis enne elasid. Et nende mõju oli ikkagi väga-väga suur ja kõige silmatorkavam mõju on muidugi keelevahetus, mis siis nendega koos toimus. Kui nüüd üldse selle artikli enda juurde veel tulla selle teema juurde, et võrrelda omavahel anglosakside sissetungi Inglismaale ja, ja viikingid aitäh sissetungi siis. Mats Ragn aga ise väga hästi saab tegelikult aru, et see ei ole otseselt väga teaduslik lähenemine. Tegelikult on väga selge, et need kontekstid on hästi erinevad. Et see Inglismaa, kuhu anglosaksid läksid, oli hoopis teistsugune, kui see kukku viikingid läksid, sellel ajal, kui anglosaksid jõudsid Inglismaale oli Inglismaal sisuliselt kaos. Et pärast seda, kui Rooma impeerium lagunes, Britannia oli provints Rooma impeeriumis sisuliselt jäeti Rooma riigi poolt maha, üldse tekkis ka seal olid ju tegelikult väga uhked linnad ja villad ja ikkagi kõrgtsivilisatsioon ka pärast seda. Linnad jäeti maha, kogu see infrastruktuur lagunes ja hävis ja inimesed lihtsalt läksid nagu maapiirkondadesse uuesti elama. Selle puudus ka selline selge organisatsioon või struktuur selle ühiskonna. Et arvatakse, et seal oli lihtsalt hõimu või klannisõjad. Nii et kui anglosaksid tulid väga suure inimmassiga, tõenäoliselt siis seal ei pidanudki väga mingit erilist vallutus toimuma, et et see ühiskond nii-öelda üle võtta. Aga kui viikingid Inglismaale saabusid kaheksanda sajandi lõpul, et siis oli, oli ühiskond Inglismaal hoopis teistsugune, et anglosaksi, tal olid tugevad kuningriigid sellel ajal juba ühiskond oli tugevalt organiseerunud. Ja selle sellel ajal oli ka siis sellest ajast säilinud kirjalikud allikad, kus siis anglosaksid, said kurta, kui palju paha viikingid neile teevad? Just ja, ja anglosakside ajast selliseid kirjalikke allikaid ei ole säilinud. Aga jahete, viikingite ajast on, on väga suurepärane allikas on anglosaksi kroonika, kus tõesti aasta täpsusega on antud ülevaade selles suures paganate väest viikingiväest, kes mööda Ida-Inglismaad siis läks ja, ja ja mida nad, kus nad siis laagris olid ja mida nad täpselt? Tegid ja selle arheoloogi väide siin artiklis ongi põhimõtteliselt see, et tegelikult anglosakside endi tegevus võiks juba peaaegu kvalifitseeruda etniliseks puhastuseks seal Suurbritannia saare peal, sellepärast et nad surusid keldi hõimud ikkagi noh, vähemasti keeleliselt täiesti Inglismaalt välja, kes keelelist segunemist ei toimunud, puhtalt see inglise keel, vana inglise keel võttis selle rolli üle, samas kui tulid viikingid, siis, siis noh, ühtegi sellist nii-öelda tunnusjoont, mis nagu lubaks tänapäeval väita, et viikingi mitte selline mõju Inglise kultuurile oleks olnud selles mõõdus, mis lubaks meil rääkida sellisest tõesti nagu domineerimisest. Vot seda ei ole tegelikult nagu keeleliselt ei suutnud nad inglise keelega suurt midagi teha ja ja nagu muude kommentaari traditsioonide sammud toimus selline mõnevõrra nagu kooseksisteerimine mille järel siis põhimõtteliselt nagu viikingid kas lahku lahkusid või siis sulandusid sellesse anglosaksi kultuuri, kas, kas ma nagu sain õigesti aru? Ta toob seal väga huvitava võrdluse Euroopa vallutuse ka Ameerikas. Et et indiaanlaste keeltest on tänapäeva Ameerika inglise keelt jäänud seal kõigest poolsada sõna ja, ja enam-vähem sama palju on on viikingisõnu ka vanainglise keelde jäänud. Et tõepoolest need ränded ja, ja nende mõju on väga erinev, et et tegelikult on ikkagi väga raske aru saada, kuidas toimub keelevahetus ja milliste muude, nagu sotsiaalsete tingimustega koos käib. Et sealsamas rahvasterändamise lõpuperioodist natukene hilisemast ajast üheksandast sajandist on, on, on meil näide sellest, kuidas ungarlased rändhõimuna madjarid tulid Euroopasse ja, ja, ja nende keel sai valitsevas piirkonnas, kus tegelikult arvuliselt oli neid nagu, tunduvalt vähem samal ajal mitmed teised rändhõimud, kes samuti tulid Euroopasse jälle nende keel ei jätnud mitte mingisugust mõju kohalik kohalikele elanikele, välja arvatud üksikud sõnad ja kohanimed. Et, et see, need on niuksed, rändaja, keelevahetusprotsessid on tegelikult äärmiselt keerulised ja alati ei pruugi ka keelevahetus toimuda siis kui tullakse massiga peale. Et isegi siis, kui on suure massiga okupeeritud näiteks mingi riik, siis ikkagi kohalikud inimesed võivad säilitada oma keele. Tegelikult sealsamas Inglismaal, kui me lähme, mõtleme nagu paar sajandit edasi, siis 11. sajandil toimus ja siis normanite invasioon Inglismaale ja seal normanitest ka ju tegelikult ülem ülemkihina, seal valitsema aastasadadeks, kuningatena, nende mõju oli samas nagu väga-väga väike selle anglosaksi kultuurile. Ja seda on just arvatud sellepärast, et normanni yldse ei sulandunud lihtrahvaga, et nad jäidki valitsema nagu sotsiaalselt eraldatud kihina ja seetõttu oli nende mõju suhteliselt väike. Igal juhul ongi, et nagu, et aru saada nendest muistsetest protsessidest, siis siis nagu singi artiklis tuuakse välja, tuuakse nii keeleteaduslikku teaduslikke argumente, DNA analüüsi, kirjalikke allikaid, arheoloogilisi allikaid, et me peamegi kõik need kokku panema, et nagu mingitki aimdust saada, et kuidas need protsessid toona käisid. Selline oli siis tänane saade puust ja punaseks arheoloogia uudisteteemadel, siin stuudios olid saatejuht Arko Olesk ja Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Täname teid kuulamast, soovime ilusat aasta lõppu ning uuel aastal oleme taas teiega uus saade nädala pärast, siis on juba jaanuarikuu kõike head ja kuulmiseni.
