Mina olen Helene Vannari ja loen jutunäkid ja tige hiiglane. Andrus Kivirähk. Järves elasid näkid ja päris kenasti elasid ujusid päikesest, sätendavas järvevees, mängisid teokarpidega ning punusid vetikatest pärgi. Suvel oli näkide elu väga mõnus, talvel aga kõik muutus. Järvele kasvas peale jääst katus, kust päikesekiired läbi ei pääsenud. Aga see polnud veel kõige hullem hirmus, mis see, et näkke hakkas kimbutama kiigehiiglane. Öösel hiiglane magas, aga igal hommikul saabus ta järve äärde ning asus jääd nugadega kraapima. Vahesid nägid, küssitasid järve põhjas ja värisesid hirmust. Selgesti oli kuulda, kuidas hiidlane nende pea kohal jääs lage tükkideks lõigata proovis. Hiiglast ennast läbi jää näha polnud, aga tema teravat maad muudkui kreepisid, näkide katust ikka siuh-säuh-siuh jess. Õnneks oli jää tugev ja hiiglane ei suutnud sellesse auku sisse uuristada. Aga jube oli ikkagi. Miks ta niimoodi teeb? Küsisid näkid oma vanaemalt, kes oli järves elanud juba 100 aastat. Eks ta tahab neid kätte saada ja ära süüa, seletas vanaema. Milline ta on, uurisid näkid, kas oled hiiglast kunagi näinud või veel, vangutas vanaema pead. Keegi pole teda näinud või kui mõni ongi, siis on ta juba ammu hiiglase kõhus. Aga kindel on see, et ta on suur ja hirmus väikesed näkid, pudistasid end ja peitsid pea saba alla. Päevad läbi kraapis hiiglane näkide lage, aga sisse ikkagi ei pääsenud. Ehkki noaterad olid läbi jää selgesti näha. Küllap ajas hiiglase raevu ja ta otsustas snäkid teisel viisil kätte saada. Ühel õhtul tabas snäkkide katus tugev hoop. Ja kui nägid ehmunult üles lakke vaatasid, nägid nad, et see on katki löödud. Ja tekkinud august üritab end läbi pressida midagi paksu ja punast. Hiiglase nina hüüdsid näkid. Appi, tööta sööb meid ära ja nad ujusid kiljudes edasi-tagasi ning üritasid end veetaimede alla ära peita. Kuid ilmselt tuli auk hiiglase jaoks liiga kitsas, siis peagi kadus punane nina näkide laest. Kõik jäi vaikseks. Ainult inetu auk jää sees, tuletas näkidele meelde, kui lähedal oli olnud hädaoht. Aga homme võib hiiglane sealt siiski sisse pugeda, arutasid, näkid, peaks selle augu kuidagi ära parandama. Ning kõige julgem nägike ujus üles katkise katusejuurde, et vaadata, mida sellega teha annab. Ta pistis pea läbi augu veepinnale. Kõik oli vaikne. Taevas paistis kuu näki vaatepilti imetlema ning siis juhtus suur õnnetus. Pakane oli kõva, jää külmus kiiresti kinni. Nii näki saanud enam oma pead tagasi järve tõmmata. Ta rabeles meeleheitlikult, aga miski ei aidanud näkku jääses kinni. Kork pudelis. Hiiglane söögu hommikul kindlasti ära, mõtles väikenek, minestas hirmust. Saabuski uus päev. Päike tõusis, näkk tuli meelemärkusele ja kuulis kohe lähenevate sammude müdinat. Hiiglane jooksis järve äärde. Või kas see ikka oli hiiglane? Need olid hoopis lapsed, palju lapsi. Nad istusid järve jääle ja asusid endale uiske jalga tõmbama. Oi, kes see on, hüüdis korraga üks patsidega tüdruk ja näitas näpuga näki poole. See on loomulikult näkk ehk merineitsi, ütles poiss, kel olid supitaldrikusuurused, prillid ja kes sai koolis ainult viisi. Ta on jäässe kinni külmunud, aitame teda. Lapsed tulid ja tagusid oma uiskudega näki ümbritseva jää tükkideks, nii et mekk sai end jälle liigutada. Haike ütles näkk. Kas need polegi noad? Midagi jalgade küljes kannati? Ei, need on uisud, seletas prillidega poiss. Nendega uisutatakse ja patsidega, tüdruk tegi paar pirueti. Etnak näeks, mis asi see uisutamine on? Ahnii ütles snäkk ja meie mõtlesime, et hiiglane kraabib jääd nugadega. Eksisite, lausus prillidega poiss. Teadlased on välja selgitanud, et hiiglasi pole üldse olemas. Aga mis paks ja punane asi see oli, mis eile siit august sisse vaatas, kassi polnud, siilusenina uuris näkku. See oli minu tagumik, õõdi sihukest rullakas pois, ma kukkusin eile ja tagumik läks läbi jää. Mul olid punase dressipüksid jalas ja need said täitsa liga märjaks. Ja uisutades võib juhtuda õnnetusi, lausus tark prillidega poiss. Mistõttu on väga hea teada, et järves elavad näkid. Kui keegi meist peaks kogemata vette kukkuma, siis saavad näkita ära päästa. Saame küll, lubas näkku ja siis ujusta järve põhja, et teistelegi näkidele rääkida. Mitte keegi ei kraabi nende katusnugadega. Sea hoopis uisutatakse.
