Euroopas oleme kaotanud pool põllumajandusmaastike lindudest  pool liblikatest pool kimalastest. Kõik see massliikide baas, mille peal tegelikult ülejäänud  liigid ennast toetavad ja, ja püsivad et see hakkab alt ära  lagunema ja see on tõsiselt hirmutav. Kunagi varem ei ole olnud Euroopas nii palju üles küntud  üles haritud maad, kunagi parem, varem pole kasutatud  nii palju pestitsiide ja ja väetisi. Kas me tahame või ei taha igasugune majanduse arenemine üks,  kus kui ta läheb, ei saa toimida ilma selleta,  et tal ei oleks mingisugust mõju keskkonnale. Looduskaitsealasid on hädasti vaja aga nendest ei piisa,  et kõikides maastikes, et igal pool see elustik säiliks. Kui biosfäär läheb nõrgemaks, siis järjest keerulisemaks  muutub meil ise Säilida nii nagu me praegu oleme Kas olete kunagi mõelnud, mis juhtub siis,  kui kogu elusloodus meie ümbert kaob? Just sinna suunda on inimesest tugevalt mõjutatud maakera  praegu teel? Sa oled mind toonud Eesti Rahva Muuseumi ette,  kus siin ees platsil laiub selline see ei ole niidetud muru. Ei ole nii, seda võib kutsuda heinamaaks näiteks. Jah, linnas heinamaa ja ja ma näen, et tegelikult linnas  võiks olla rohkem heinamaid, eriti kohtades,  kus tegelikult ju muru niita hädasti ei ole vaja. Et, et eriti uusasumites me vaatame, kus on tuhandeid mitu  1000 ruutmeetrit inimesel ja iga nädal niidab. Kuigi ta ei käi ju seal iga päev ennast rullimas sellel  niidetud alal, et ta ei kasuta seda niidetud ala. Küll aga võib seda niidetud ala vaadata nagu elurikkuse  seisukoha pealt võib vaadata seda nagu kõrbe,  et seal ei ole. Seal ei ole liikidele erilisi nii öelda,  pelgupaikasid ta koheselt, langetab võimalusi putukatel  ja lindudel kuskil elada. Praegu on siin selline noh, siia on külvatud selline segu,  kus on põhiliselt sees on roosa ristik nõiahammas,  praegu on see kollane, on siin soolikarohi näha  ja mõned kõrrelised, aga laias laastus noh,  need on sellised väga tavalised lihtsad liigid,  millele oli seemneid saada. Aga nüüd tasapisi tahaks näha, et kuidas siia tulevad härjasilmad,  kellukad, erinevad erinevad liigid, ristikud,  tavalised niiduliigid, aga nüüd ega nad ise noh,  taevast ei kuku, et neid tuleb hakata vaikselt siia kohale tooma. Aveliina Helm on üks 550-st eksperdist, kes osales ÜRO  loodud valitsustevahelise elurikkuse ja loodushüvede  koostöökogu töös, kus analüüsiti ülemaailmset keskkonnaseisundit. Kui me vaatame nagu ülemaailmselt, siis asjalood ei ole  tõesti head, et asjad on isegi nii halvad,  et on peetud vajalikuks nii-öelda teha mitu pöördumist,  et siin eelmisel aastal tegid 15000 teadlast pöördumise kogu  inimkonna poole, et kui me jätkame sellise majandusmudeliga  nagu praegu või samasuguse nii-öelda väga ressursirohke  ja loodust mitte arvestava keskkonnakasutusega  siis paratamatult me liigume olukorda, kus me ei ole jätkusuutlik,  kus me ei saa pikka aega sellist tänast heaolu nautida. Ja nüüd viimased aastad on toonud teadmise,  et et tõepoolest, et kui me paneme kokku kliimamuutused  ja siis elurikkuse kao, siis siis meil ei ole isegi me ei  saa rääkida sellest, et meie lapselastel on kuidagi  tulevikus kehvem elada või halb elada, vaid et me räägime  juba lähema 50 aasta perspektiivis olukorra väga tõsisest  muutusest kus, kus ütleme, loodus, ressursi vähesus  ja liikide kadu. Ökosüsteemi teenuste vähenemine hakkab mõjutama meie kõigi  heaolu juba juba lähema poole sajandi jooksul. Maailma looduse fondi viimane planeedi elustiku raport  avalikustas kohutava tõe. Ajavahemikus 1970 kuni 2014 ehk 44 aastaga suri maakeral  välja ligi 60 protsenti kõigist selgroogsetest. Loomadest. Tähendab 60 protsenti lindudest,  kaladest, kahepaiksetest, roomajatest ja imetajatest. See on halastamatu fakt. Elustik ja elurikkus kaob inimtegevuse tagajärjel  enneolematu kiirusega. Miks ja kuidas loomad inimese tõttu loodusest kaovad  ja taanduvad? No neid põhjuseid võib palju välja tuua,  aga selline klassikaline on, öeldakse saatanlik nelik  mis on liikide väljasuremise taga üks või teine aspekt inimtegevusest,  olgu ta elupaikade kadumine. Klassikaline näide, näiteks metsade kadumine tooks siia  sisse lendurava probleemid Eestis või siis mõningad,  et primaatide probleemid Lõuna-Ameerikas Tiigriprobleem Kaug-Idas siis edasi võtame liikide  ületarbimine välja püüdmine mis on tänapäeval eriti oluline  ja siin näitena võiks tuua kohe kindlasti kaasa illegaalse  poolena ninasarviku sisse, aga neid liike on hästi palju,  selliseid, me lihtsalt võtame elukeskkonna t liigid välja  oma tarbeks. Siis edasi on võõrliigid, globaalne liik,  nagu me oleme, me liigutame asju üle terve maakera  ja tuues mõningaid liike ühest kohast teise,  kus nad saavad invasiivse rolli ja lõpuks  mida kunagi ei tohi ära unustada, et kõik liigid on omavahel seotud,  seal vahel on seosed. Kui me midagi muudame ühe liigi populatsiooni,  hävitame sellest on, sellega on seoses seotud teised liigid  siis need liigid paratamatult satuvad kehvadesse  olukordadesse ja surevad ka välja, et selline kaskaadiefekt,  mis sellega kaasneb. Kaks peamist tegurit, mis põhjustavad elurikkuse kadumist,  on ületarbimine ja põllumajandus üha kasvavad ohtu  elurikkusele kujutab kliimamuutus, seda nii ökosüsteemi  liigi ja isegi geneetilisel tasandil. Kliima soojenemine ja ütleme, kogu jääkihi kadumine Arktikas  see paneb selle liigi teatud pikemas, isegi mitte  nii väga pikas ajas perspektiivis tegelikult väga keerulise seisundisse. Ja suure tõenäosusega see populatsioon saab lähitulevikus  olema noh, väljasuremise piiri peal. Nii et see suur sümbol, see valge karu kogu oma uhkes  eluvormis tänu sellele tegevusele, mis viib kliima järsule  muutumisele on üks selliseid sümboolseid,  väljasurejaid, aga on palju teisi liike,  mis on täpselt samamoodi ohustatud meie tegevuse tõttu. Ja kui me neid probleeme ei lahenda, siis see lööb tagasi  meie enda eksistentsi meie heaolu peale. Loomariigi märgiliste sümbolite väljasuremise kõrval on  tõsisem mure seotud nende loomadega, kellele me sageli  suuremat tähelepanu ei pööra. Kuid kes elukeskkonna püsimisel mängivad võtmerolli. Kui tuleb uudised, et Saksamaal kaitsealadel viimase  paarikümne aasta jooksul on vähenenud putukate arvukus 75  protsenti see tähendab need liigid, mille peal baseerub  praktiliselt kõik seesama informatsioon tuleb Šveitsist,  seesama tuleb Prantsusmaalt, sama tuleb USA lõunaregioonidest,  siis see on tõeliselt hirmutav. Sest see tähendab, et, et kõik see massliikide baas,  mille peal tegelikult ülejäänud liigid ennast toetavad ja,  ja püsivad, et see hakkab alt ära lagunema  ja see on tõsiselt hirmutav, sest et see tähendab suurte  ökosüsteemide väga suuri muutuseid, selliseid,  mida me isegi ette ei oska kujutada. Tänapäeval, no väga paljud inimesed ei ela enam niimoodi  looduse keskel ja loodusega koos, me oleme linna Annastunud ja armastame sellist. Tegelikult inimestes ikkagi tekitab noh selliseid küsimusi  nad saavad, kuidas, kas see sobib linna? Kas kas selline niitmata ala peaks linnas olema,  et? Mina ütleks julgelt, et et jah, et need kohad,  kus ilmtingimata pole seda muru vaja me võime niita  ka korra või kaks aastas ja lasta asju õitsema minna. Et see on hea kõigile, kaasa arvatud meile endale,  inimestele, siin, siin linnas, siin me jõuamegi  selle teemani, mis on, mida kutsutakse looduse hüved ja,  ja aina rohkem tuleb töid selle kohta, mis näitavad väga  selget seost liigirikkuse näiteks kasvõi taimede  liigirikkuse ja inimeste tervise vahel isegi füüsilise  tervise mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse tervise see  füüsilise tervise vahel elurikkamates linnades inimesed  elavad kauem, kujutad ette. Siis. Soome uurimus näitas hiljuti, kuidas kuidas suurema Taimede liigirikkusega piirkondades kannatasid inimesed  vähem allergiate käes et kui lapsed kasvavad liigirikastes Piirkondades siis nad on tervemad ja seetõttu me tegelikult  vajame neid teisi liike enda ümber. Meie organism On on arenenud, me oleme evolutsioneerunud teiste liikidega koos,  me oleme evolutsioneerunud koos liigirikkusega,  et me kuidagi nagu Meil on seda vaja ja ütleme, teadus alles jõuab sinnani,  et avastada neid väga keerulisi, selliseid seoseid. Ja tegelikult me me inimestena ei, ei tunne ennast hästi  sellistes steriilsetes keskkondades. Aga inimene ikkagi on leiutanud endale asfalttee  ja see ongi tõesti mõnus ja ta tahab seda,  ta ei taha ju sellist olla kogu aeg mulla peal kuskil. Absoluutselt linnas ju peabki olema, asfalt  ka ja peavad olema väljakud ja peavad olema parkimise. Platsid ja aga meil on, meil on väga palju ruumi selles osas vaadata,  et, et see Muutuks nagu nii-öelda tarbetuks, et meil seal,  kus teda ikkagi vaja ei ole, sinna ei ole meil vaja teda rajada,  et näiteks me saame luua pargialasid, kus on integreeritud  omavahel nii-öelda väga mugavad. Käimisalad väljakud, aga ka ka haljastus,  kõrghaljas. Tus, eks ole niidetud ja niitmata alad, lillelisemad  ja vähem lilles alad, et et kõik sellise targema maastiku  planeerimisega ja maastikuhaljastusega saab kõike  palju-palju paremini teha. Sa oled kasutanud sellist mõistet nagu igaühe looduskaitse,  mida see tähendab? See tegelikult tähendabki seda, et et me peaksime jõudma olukorrani,  kus iga elanik tunneb ja teab neid tegevusi,  mis on, mis on vaja teha, et kas või väikesel määral  parandada looduskeskkonna seisundit, no näiteks no näiteks  tegelikult igaüks saab oma aias luua tingimusi,  paremaid tingimusi tolmeldajatele kasvõi jättes osa oma  aianurgast niitmata, ta loob ta tingimusi sellele  nähtamatule putukaelustikule, mida, mida on  nii raske näha ja mõõta. Siis tuues oma aeda liike looduslikke liike,  mis, mis muu muidu nagu mille elustik või  mis muidu nagu maastikes kannatavad, et mille hulka kuuluvad  kõik meie pärand, pärandmaastik ja pärandkoosluste taimeliigid,  näiteks millel on tänaseks jäänud elupaika  nii väheks, et tuues neid liike oma aeda Loome me taas tingimusi, et. Et need liigid ei kaoks meie, et me võimaldame seda,  et need liigid ei kaoks Eesti maastikest. Kas liikide väljasuremine on probleem, mis puudutab  ka Eestit täpselt samamoodi, nii nagu maailmas,  nii ka meil on liikide väljasuremine, sellega seostuvad probleemid. Noh, hakkame kuskilt otsast peale rääkima siin lendoravast  eks ju, klassikalisest vastuolust metsamajanduse  ja ühe liigi huvide vahel ehk siis liigirikkuse huvide vahel,  kui me räägime ebapärlikarbist meie ühes ainukese säilinud  kohast või noh, siis kasvõi sellest asjast,  millega ma ise tegelen, eks ju, Euroopa naarits,  väikeste jõgede ojade säilimine ja globaliseerumisest tekkiv  võõrliikide sissetulemised, et need probleemid on täpselt  samamoodi ka siin kas või sellesama naaritsa näitel,  kuidas on inimene aidanud kaasa kiirendades tema kadumist. No inimene ei ole aidanud kaasa, aga inimene on otsene põhjus,  olgu see võõrliik mink, mis on sisse toodud,  olgu see jõgede ojade, keskkonna elukeskkonna muutmine,  nii et, et seal liike saab vähem eksisteerida  või siis ka ülekasutus läbi jahi. Samas Eesti kontekstis räägitakse ikka päris tihti,  et meil on asjad hästi, vaatame mujale Euroopasse,  nendel pole enam sellist looduslikku kooslust rikkumata  kooslust praktiliselt üldse, et Eestit tuuakse kui head  hästi säilinud loodusega näidet. Ja ta tegelikult ongi nii, et, et me oleme uskumatult õnnelik,  maatükikene ja uskumatult õnnelik rahvatükikene,  kus on säilinud väga-väga uskumatult palju rikkust. Aga see kätkeb ka ennast endas väga suurt ohtu,  sest et kuna see tundub meile nii loomulik,  siis me ei oska hinnata. Ja me aeg-ajalt oma arenduste ja tegevustega kipume hävitama seda,  mis on meie kõige suurem väärtus üldse. Aga mis mind alati kummitab, on see, et,  et me tegeleme looduskaitsega, me säilitame liike  ja me paneme sinna teatud summad oma vahendite energiat. Aga kui me vaatame meie üldist ühiskonna arengut,  siis see liigub ju hoopis vastupidises suunas,  et kui me mõtleme selle peale, et kuidas meie majandus areneb,  kuidas meie arendustegevus areneb siis selles kontekstis  järsku see nagu ei olegi oluline, sest kas me tahame  või ei taha igasugune majanduse arenemine üks,  kus kui ta läheb, ei saa toimida ilma selleta,  et tal ei oleks mingisugust mõju keskkonnale. Võib-olla saab, ma ei tea, aga mulle tundub,  et ei saa. Kas praeguste majandusmudelite juures, mis peavad tooma  kasumit ja kasvu on reaalne loodust hoida  ja säilitada? Hoida ja säilitada on aga olge, olgem ausad,  kõik meetmeid, mida saab rakendada, need kipuvad olema liiga vähe. Liiga hilja. Liiga aeglaselt. Probleem on selles, et kuidas inimesed üldiselt elavad. Küsimus on olmes. Inimestele tuleb mõttesse, et millist õhku ma hingamisas. Minu nii-öelda järglased või tulevased põlved elavad. Siis, kui ta ei pea iga päev orav rattas mõtlema sellele,  kuidas ellu jääda. Ja kui nüüd maailma jällegi vaatame siis selliseid inimesi,  kes saavad sellistes kategooriates mõelda,  on seitsmest poolest miljardist kuskil üks,  1,2 miljardit ja see tegelikult võtab, loob  selle konteksti, kus väga lootusrikkas on hästi raske olla. Üks selline väikene Mure selle nii-öelda selle turumajanduse  ja kasumi kasumile, orienteerituse ja, ja,  ja kõigi sellega, et see on loodushoiuga paraku. Ta ta ei kipu kokku sobima, selline asi nagu roheline  jätkusuutlik kasv, see ei kipu arvutama. Loodusressursside tarbimist mõõdetakse ökoloogilise jalajäljega,  mis viimase 50 aastaga on kasvanud umbes 190 protsenti. Ökoloogilise jalajälje maailmakaardil on näha tarbimine  erinevates riikides. See statistiline näitaja on arvutatud riigi elanikkonna  suuruse ja tarbimismäära alusel. Mida tumedam on toon, seda rohkem tarbitakse. Selgub, et enam kui 100 riiki maailmas elab üle  jätkusuutlikkuse piiri. Valdavalt arenenud maad. Seega peaksid muutused algama just ületarbivas heaoluühiskonnas. On selge, et loodusressursside kasutamine peab vähenema. Põhiküsimus on, kuidas seda teha. Kujutage nüüd ette, et noh Niisugune poliitiline eliit leiab, et. Et, et selle looduse iigse kulutamisel on hind  ja see hind tuleb selgelt nii-öelda panna tarbijate kanda,  aga tarbijad ei ole nõus see alates teatud punktis seda enam  enda kanda võtma. Sellepärast et ka arenenud riikides jõuab kätte see punkt  kus see olme on oluline. Sul on oluliselt tähtsam see, milline sinu elustandard on  täna-homme ja ülehomme, kui see, milline on sinu lastelaste  oma ja noh, siis me jõuamegi nii-öelda sellistesse kohtadesse,  kus ma absoluutselt ei imestaks, kui seda poliitilist eliiti,  kes on Paljultki õigustatud seda, seda keskkonnasäästlikkuse  agendat surunud, see poliitiline eliit vahetatakse lihtsalt  täiesti läbi demokraatlike protsesside välja. Sellepärast et inimese elustandard, oma särk on kõige  lähemal ja, ja see elustandardi dünaamika on see,  mis väga paljusid protsesse selgelt nii-öelda kõige rohkem mõjutab. Nüüd me oleme tulnud linnast välja maale,  ei ole enam asfalti ja tundub, et kõik on ümber selline  looduslik roheline. Aga mis sina ütled? Ma jällegi noh, siin ongi üks selline koht,  ka mõtlemise koht Eesti maastikest, et et kuigi me tahame  uskuda ja võib-olla usume ka ja, ja kindlasti paljudes  kohtades see nii on, et Eesti maastikud on heterogeensed  ja elurikkust toetavad, siis siiski meil leidub palju piirkondi,  kus kus meie põllud on liiga suured, liiga monotoonsed,  kus maastik tegelikult on nii-öelda elurikkuse vaenulik ei  ole eriti palju selliseid vaheribasid või  siis põlluservad ei ole kuigi laiad, et need maastikud  sobivad ainult toidu tootmiseks hetkel, aga  ka seda mitte enam jätkusuutlikult, ehk siis sellised suured  põllud mulla tervise seisukohalt ei ole soodsad. Samuti ei saa siin elada nii-öelda seda mullaviljakust tagav  mulla elustik. Et nad on tegelikult vaesumas ja sellised tänu sellistele  maastikele ja sellistele põllumajandusmaastikele ongi üle  ülemaailmselt hinnatud, et üle maailma kolmandik kuni pool  muldadest on kas kahjustunud või tugevalt kahjustunud  ja see ei ole jätkusuutlik. Inimene on ju loonud igasugused looduskaitsealad  ja sellised paigad, kus ta üldse midagi ei tee  ja ütleb, et, et seal on ju kaitstud, et ma võin siin ju teha,  et kas, kas sellest ei piisa siis? Tegelikult põllumehel ja, ja toidutootmisel ju sellest ei  ole midagi kasu, et alampedjas on liigid alles,  et, et siia nad ju ei jõua. Et sellele samale põllule on vaja vaja siinsamas põllu  servas elavaid põllukahjurite vaenlasi ämblikke mardikaid,  tolmeldajaid, kes aitaksid just seda süsteemi hoida,  hoida jätkusuutlikuna. Et kuidas sina ökoloogina soovitaksin, mida siin sellel  põllul peaks tegema, et see oleks nii. Nii-öelda toitu andev kui ka liigirikas Esiteks, liigendada needsamad põllud, nii et nad ei oleks  suuremad kokkuvõttes kui 10 hektarit. Näiteks on tehtud ka uurimus, et Nad võivad olla päris pikad,  aga kuskil peab ikkagi olema riba, kus liigid saavad elada. Et näiteks on tehtud uurimusi, et, et selgrootud näiteks  ämblikud või mardikad, kes hoolitsevad selle eest,  et põllul oleks tegelikult vähem kahjureid liiguvad põllu  servast põllu keskele kuni 60 meetrit, aga mitte rohkem. Seetõttu justkui põld võiks olla lai, 100 120 meetrit. Ja siis võiks tulla juba selline uus uus ribaelement. Ja teine üks asi on, et põllumehed natuke kardavad  põlluservi ja, ja põlluvaheribasid. Ja sellepärast, et nad on umbrohtude allikaks. Ja see on ka tõsi, kui nad on pidevalt nii-öelda häiritud  ja uuesti loodud, siis tõepoolest kasvab. Seal palju umbrohtusid, aga kui see ribaelement on juba kolm  kuni viis meetrit lai ja teda ei häirita iga aasta,  et ta kujuneb selliseks püsivaks koosluseks,  siis ei kasva seal mitte umbrohud, vaid meie enda  niiduliigid kellega koos siis elavad seal  ka needsamad ämblikud, mardikad ja tolmeldajad. Põllumeestel on selline ütlus, et põldu,  maad ja mulda ei ole me saanud päranduseks oma vanematelt,  vaid see on meil laenuks meie laste ja lastelaste käest. Ehk siis meie ülesanne on anda see neile üle vähemalt sama  heas seisus ja soovitavalt paremas seisus,  sest noh, laenul on ju intressid ka. Põllumehe mure on see, et tänases olukorras,  kus me oleme sunnitud saama nii palju raha  ja nii palju toodangut et see kaks protsenti elanikkonnast  suudaks kõik inimesed ära toita, me peame keskenduma ikkagi  väga palju tootmisele ja ühelt hektarit ühelt  ruutkilomeetrilt saama oluliselt rohkem saaki,  kui see looduses tavapäraselt võimalik oleks. Ja seetõttu me peame mitte ainult arvestama keskkonnaga,  vaid just nimelt püüdma niimoodi, et ka see saagitase oleks kõrgem. No kuidas see praktilises pooles välja näeb,  et põllumees ka teiste liikidega ümbritsevas looduses  arvestab mida, mida ta peab nagu tähele panema? Noh, võib-olla selline lihtsam näide on see,  et lehetäid, need, kes on taime mahla, imejad  ja minu jaoks saagi vähendajad kui nende teatud  temperatuuride või teatud ilmastikumõjude järgi nende  paljunemine hoogsalt hakkab peale. Et siis ma vaatan ka, kas põllul on lepatriinusid  või lepadriinu vastseid ja kui neid juba ütleme,  on ruutmeetri peale üks olemas põllu servas,  vähemasti siin ma tean, et umbes nädalaga suudavad nad  selle lehetäide kahjurite rünnaku hoida kontrolli all,  nii et mul pole vaja minna keemilise taimekaitsega peale,  kuid mitte kõikidele sellistele kahjuritele ei ole  looduslikke vaenlasi või vähemasti sellisel kujul,  et nad saaksid kontrolli alla ennem, kui nad olulise osa  saagist mul ära rikuvad. Mida ma arvan, et nii põllumehed kui ökoloogid peaksid koos  tegema vaatama just nimelt, et millistes olukordades  mis tingimustel neid, kas siis ribasid teha  või mitte teha. Sest. Noh, probleem, mida põllumehed ei taha endale saada,  on see, et kui me teeme riba, et siis me peame palju rohkem  tallama põldu Tekivad nurkades ja servades kemikaalide ülekatted,  väetiste ülekatted. Mis summa summarum tegelikult keskkonna jaoks enam ei pruugi  kasulik olla? Kas te olete minuga nõus, et meie koduplaneedi päästmiseks  on vaja muutust kõikides inimelu valdkondades? Otse loomulikult, aga nüüd ongi, jällegi me jõuame tagasi  selle juurde, et kuidas see muutus siis,  nagu ellu viiakse, kuidas majandus maailm sellesse panustab  või mida on valmis muutma. Ta panustabki tegelikult läbi selle, et kui on olemas Mingisuguse protsessi kontekstis kasumi motiiv,  see kasumimotiiv tõukab seda innovatsiooni edasi. See on see põhjus, miks üritatakse võimalikult palju  nii-öelda materjali erinevaid materjale ringlusse lasta,  sellepärast et nende ringlusse laskmine on odavam kui nende  nii öelda kaevandamine ja töötlemine ja siis nii-öelda  uuesti tekitamine. Kõige lootustandvam olekski just nimelt see,  kui suudetakse tekitada olukord et oleks võimalik saada  efektiivselt hästi suures koguses odavat puhast energiat  siis oleks nii-öelda ühe sisendi kontekstis majandusele  hästi ja, ja, ja teises kontekstis loomulikult loomulikult  ka keskkonnal keskkonnal hästi. Arvestades sellega, et mis, mida nii-öelda fossiilsete  kütuste põletamine nagu nagu hetkel hetkel maailmale  tähendab Miks maaelu rikkus sellise kiirusega kaob et me ütleme,  et see on mass väljasuremine? Seda nimetatakse ka antropotseeniks, kus inimene kui liik  avaldab väga-väga suurt mõju keskkonnale. Aga ma tahaks tuua ühe teise momendi välja,  mis on väga oluline, et, et, et kui me oleme rääkinud kogu  aeg liikide väljasuremisest, siis liik on teatud mõttes  inimese mõtlemise abstraktseoon. Me peaksime rääkima lokaalsetest populatsioonidest,  liik võib kaua aega püsida kuskil loomaaedades kuskil paljunduskeskustes,  väikestel kaitsealadel. Aga mis on oluline, on, see oleks suure terviku ökosüsteemi osa. Ja seal on alati liik, lokaalsena populatsioon  ja populatsioonide häving on palju märgilisem  ja olulisem ja just see on see, mille peale see maailma  looduskaitseliit tegelikult oma tähelepanu  või fond on, on juhtinud. Populatsioonide määr on niivõrd tohutult kaotan kadunud. Ja see on väga oluline, sest et järjekordselt kui biosfäär  läheb nõrgemaks, siis järjest keerulisemaks muutub meil ise säilida,  nii nagu me praegu oleme.
