Valimisnõunikud. Täna on siis teemaks turvalisus, see on inimeste esmane vajadus ja kindlasti ka ootus selle tagajateks ja abistajate eks on eelkõige politsei ja päästeametnikud. Millised on nende tähelepanekud ja soovitused kohalikele omavalitsustele, sealhulgas siis ka volikogudesse kandideerijatele räägivad Lõuna prefekt Vallo Koppel tabel ja hiljem päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Mida saab öelda omavalitsuste kohta ja mida me oleme ka näinud, mida siiani on tehtud, on, on, loomulikult, jällegi jõuame selleni, et kui palju on olnud omavalitsuste rahaline baas aga on nii suuremaid kui väiksemaid omavalitsusi, kes on panustanud videoseiresüsteemi väljaarendamisesse, kus videomonitooringu pilti saab tarbida ka politsei ja me saame ükskõik, kas sellest videopildist hilisemaks menetluseks tõendid, aga palju olulisem on see, et meie näiteks saame vaadata seda pilti, kas mõnes punktis üldse on kedagi, kuhu minna kontrollima või, või mitte ja vältida tegelikult mõnede näidete puhul mitmekümne kilomeetrilisi otsi minemaks kontrollima kohta, kus võib-olla sellel hetkel kedagi ei viibigi ja saame olla hoopis hoopis teises kohas, kus meid vajatakse. Või siis näited omavalitsustest ja kohtadest, kus on üles pandud näiteks elektroonilised kiirusmõõtetablood, mis näitavad liikleja hetkekiirust ja see idee küll mingisugust trahvi, aga nagu ma ütlesin, et trahvi ei ole oma, et eesmärk, vaid küsimus on selles, et kas see kogukond väljendab mingilgi viisil seda, milline käitumine on lubatud, milline mitte ja ma usun, et kõik, kes on sellisest tabloost möödunud, on tabanud ennast sellelt mõttelt, et kas minu kiirus ikka on rohelises või punases. Nii et need on lihtsalt mõned näited, et mida siiani siiani on tehtud, aga, aga mõelda, mõelda saab ka edasi tulevikku, mitmes omavalitsused muutuvad suuremaks siis seal kindlasti on küsimus selles, kas nendel suurematel omavalitsustel on plaanis välja arendada näiteks korrakaitseamet, kui institutsioon võtta tööle selline ametnik, kes oleks siis ka politseile väga selgeks partneriks edaspidi, sest teatavasti politsei ja piirivalveamet omalt poolt panustab ka piirkonnapolitseinik arvu suurendamises ja me sooviks väga, et kui meie omalt poolt paneme välja rohkem piirkonnapolitseinike ja loodame, et igast tulevases omavalitsuses saab olema oma piirkonnapolitseinik, et seal oleks ka konkreetne partner, kellega piirkonnapolitseinik saaks turvalisuse osas teha koostööd. Paljudes väiksemates kohtades on ju ainult üks konstaabel või isegi üks konstaabel mitme omavalitsuse peale. Kuidas need inimesed kohapeal peaksid temaga kontakteeruma või teadma tema olemasolust ja jällegi, kas siin annaks midagi edasi arendada? Hetkeseis on tõesti see, kus maapiirkondades on olukord, kus üks piirkonnapolitseinik, see on umbes 10000 inimese kohta, mis tähendab seda, et täna võib-olla ühel piirkonna politseinikul teenindada mitu, mitu valda, aga soovime jõuda nüüd küll piirkonnapolitseinike arvu suurendamise läbi selleni ja ühtlasi ka kohalike omavalitsuste liitumise tuules, kus tulevikus saab olema igal omavalitsusel sisuliselt oma piirkonnapolitseinik. Ja kindlasti peaks olema piirkonnapolitseiniku kontaktid leitavad nii kohaliku omavalitsuse hoones kui ka siis meie kodulehe kaudu. Ja mis puudutab nüüd pöördumist piirkonnapolitseiniku poole, siis loomulikult piirkonnapolitseinik peab olema kursis kohaliku elumurede ja probleemidega, aga nüüd kõik need olukorrad, mis vajavad kiiret reageerimist, kus inimestel on abi vaja nüüd ja kohe siis selleks on ikkagi jätkuvalt number 112, kust saadetakse välja patrull, kes tuleb sündmustele kohe ja lahendab siis ohuolukorra. Piirkonnapolitseinik on Pikema nii-öelda vinnaga probleemide lahendamisel abimees ja koostööpartner. Kuule tammearu, mida päästeamet ootab kohalikelt omavalitsustelt turvalisuse heaks Peamised teemad, kus me näeme, mis on kohalike omavalitsustel, on esimene asi, kindlasti ehitustegevus, ehk siis planeeringud, planeeringut, tegevus oleks korras, korralikult oleks piirkondlikud riskid ära hinnatud, sest see on väga pikaajaliste mõjudega otsused. Noh, ütleme näiteks väga lihtne, et kui elurajoon ja ohtlike ainete ettevõtte satuvad üksteisele kõrvuti, siis on tegelikult ju probleem sisse planeeritud väga pikaks ajaks. Aga kui nad teha erinevatesse kohtadesse üksteisest ohutusse kaugusesse, siis tegelikult seda probleemi ei ole. Järgmine asi, ehitustegevus samamoodi, et kohalik omavalitsus vastutab ehitustegevuse eest ehk siis kõik hooned, rajatised oleksid ohutud, selles mõttes tuleohutud, nendel säiliks ekspertiis, teadmine ja samamoodi vajadusel siis kas kaasata tohutus ettevõtteid selle ekspertiise osas või ka siis, kui vaja ka päästeametit. Kui räägite rääkida ehitustegevusest, siis kindlasti ka hoonetel peab olema siis kasutusload, et mõelda seda ka koos, et kuidas kõik ikkagi Eestis eluhooned saaksid kasutusloa, paljudega uued hooned, uued eramud, kasutuslubasid pole, aga see kasutusloa mitteomamine on märk tegelikult, et me ei või olla, et me ei saa olla kindlad, kas see hoone on ohutu. Tänasel hetkel see kasutusloa saamine on bürokraatlik, keeruline ja ka tegelikult kallis, peame vaatama omaniku seisukohast, mida me peame koos tegema, et inimesed oleksid motiveeritud oma hoonetele kasutuslubasid vormistama ja saama. Ehk siis me saaksime olla pärast veendunud, et need hooned on ehitatud korrektselt. Elektrisüsteemid on seal korras, tuleohutusega on korras ja inimesed saavad rõõmsad ja hästi õnnelikult seal elada. Et see on esimene asi, ehitustegevus, järgmine asi kindlasti on teemaks siis euroks valmisoleku teema, ehk siis, et kohalikud omavalitsused hindaksid oma piirkonnas riske, et nad tagaksid siis elutähtsate teenuste toimimise ehk siis vesi, kanalisatsioon, elekter, teed ja selline asi, et läbitavus oleks olemas, sellepärast et kui neid asju pole, need asjad ei toimi, siis kogu see tegevus kohalikus omavalitsuses seiskub, inimestel on palju probleeme ja nii edasi ja loomulikult nad omavahelises ristsõltuvuses, et väga lihtne asi tegelikult ei ole, siis tegelikult ei ole paljusid asju. See on kindlasti üks küsimus, millega kohalikud omavalitsused peaksid tegelema, millele tähelepanu pöörama ja võtma seda tõsiselt, et väga lihtne, et kui teed lahti lükkamata, siis tegelikult ka ju päästesündmuse korral kiirabisündmuse korral. Me ei saa sündmuskohale minna, meil ei ole seda võimalust. Nii et, et need asjad elutähtsad teenused oleksid igal juhul tagatud ja kohalikud need ohud ja riskid oleksid hinnatud. Nüüd järgmine asi, mis kindlasti on hästi tähtis, on ennetamine, ärahoidmine ütleme siis koduohutus, veeohutus, kogu see temaatika, et meie seas on inimesi, kes ei suuda iseenda ohutuses seista oma vanuse tõttu sotsiaalsete probleemide tõttu, majanduslike probleemide tõttu erinevat asjaolude tõttu. Et me neid inimesi märkaksime, hooliksime, jaabistaksime ehk siis me muudaksime nende kodud ohutuks. Sest kui kodud ei ole ohutud, siis hakkavad sealt peale sündmused, kukkumised, vigastused ja nii edasi. Et me hindaksime neid kodusi, inimesi aitaksime peaasjalikult elektrisüsteemide korda tegemine siis küttekollete hooldamine ja kordategemine, sest tõesti on inimesi, paljulapselised pered ja nii edasi, kellele ei pruugi olla rahalisi vahendeid, et oma kodu füüsilisest turvalisust tagada. Ja küsimus, kuna päästeamet käib keskmiselt 16 kuni 17000. kodus andmas nõu ja vaadates seda olukorda, siis on kodusid, kus ei ole mitte küsimus, et kas toimub, vaid küsimus on, millal toimub seal õnnetus, et igal juhul seda ühiskonnagruppi toetada, nõustada, aidata ja leida ka vahendeid sotsiaaltoetustest eelarvest, kannustada naabreid, kogukonda neid inimesi toetama, et nende ohutust tagada, sest noh, ohutus ikkagi saa olla mitte kuidagi luksuskaup. Kindlasti oluline, et inimestel on leib laual ja katus pea kohal, kuid järgmisena Ta on väga tähtis on see, et lihtsalt maja ei läheks põlema. Eestis põleb keskmiselt kaks kodu päevas ja kindlasti veeohutus, et ujumiskohad oleksid korras, kui on võimalik organiseerida valve, ujumiskohtade korrashoid ja kõik see poosen sinna juurde. Ja võib-olla viimase asjana, mida ma märgiksin ära kindlasti, et kohalikud omavalitsused teeksid vabatahtlikku tegevust. Vabatahtlik tegevus, päästekomandod, muud vabatahtlik tegevus, kindlasti nad mängivad väga tähtsat rolli reageerimise osas, kuid ma arvan veel tähtsamat rolli aina enam enam ennetuse osas. Et vabatahtlikud saavad olla partnerid, kes tunnevad väga hästi oma kogukonda, oma naabrid, oma lähedasi, mis ümberringi toimub, et viia ennetussõnumite aidata, teha teatavaid toetavaid projekte, et inimeste kodusid muuta, turvaliseks, sest turvalisus on tegelikult selline asi, mis hakkab igast inimesest tema koduste kogukonnas peale. Ja, ja sellepärast ma tahan just rõhutada, kui tähtis on kohaliku omavalitsuse seal nii-öelda selle rohujuure tasandiga, vaata seda tööd tegema, seda toetust tegema, sest turvalisus hakkabki sealt peale. Peale turvalisust ei ole võimalik nii-öelda suruda, me saame rääkida füüsilisest keskkonna turvalisust ja inimeste käitumise turvalisusest, nii et nende mõlemaga tuleb tegeleda, aga tõesti kaasates kõiki ühiskonna liikmeid sinna juurde Valimisnõunikud. Nii rääkis päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, enne teda jagas oma tähelepanekuid Lõuna prefekt Vallo Koppel. Kas ja kui palju kandidaadid, erakonnad, valimisliidud pööravad mainitud küsimustele tähelepanu? Eks seda tulebki neilt praegu küsida. Tehkem seda. Homme räägime valimisnõunikes kommunaalküsimustest ehk küttest, vee ja kanalisatsioonivarustusest, aga ka kiire interneti tähtsusest. Videosid valimisnõunikega näete portaalist valimised. RÜE ja järelkuulamise võimalus on ikka vikerraadio kodulehelt või meie äpi kaudu. Valimisnõunikud.
