Ükski taimekasvandus ei saa üle ega ümber saaki hävitavatest taimekahjuritest. Putukad on inimeste liitlased kahjurite hävitamisel. Aasta loomatiitli pälvis loomariigi võimsaim ehitusmeister. Kobras on nagu eestlane, põhiliselt rassib tööd,  toriseb omaette ja ründab ainult oma liigikaaslasi,  kui nad tulevad tema koju. Laanere peab puul liikumiseks leppima ainult kolme varbaga. Mis peosõdalased sul siin kasutad? Mul on Erinevaid biosõdalasi erinevat liiki, et peamiselt kasutame  siis kasurputukaid lehetäide tõrjeks et on olemas  siis sellised kiletiivalised lehetäiv amplased,  kasutame siis Afidiuse, Ervit, kasutame afidius Kolemanit  ja lisaks on veel olemas selline spetsiaalne,  miks toode, kus siis on hästi palju erinevaid liikme,  et siin konkreetselt selles pudelis on kuus erinevat liiki,  siis kasurputukaid, kes hävitavad lehetäisi. Ükski taimekasvandus ei saa üle ega ümber saaki hävitavatest taimekahjuritest,  nende vastu on erinevaid meetmeid. Lihtsam ja odavam on kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid  ehk putukamürke. Kasulikum ja ohutum on taimekahjureid hävitada nende endi  looduslike vaenlastega. Miks me kasutame nii palju erinevaid, on see,  et ka lehetäid hästi palju erinevaid liike,  et kui me nii-öelda koduaias võib-olla mõtleme,  et meil on ainult üks liik, et ongi lehe täi,  siis tegelikkuses on olemas eraldi salatilehe,  täi, kartulilehetäi, et need on erinevad liigid  ja selleks, et neid tõrjuda siin bioloogiliste nii-öelda  kasurputukatega tulebki siis kõigepealt kindlaks teha,  mis liiki täid kasvuhoones võib leida ja vastavalt sellele  siis ka see toode valida. Siin on näha ainult selline saepuru ja, ja väikesed mustad  muumiakesed siis. Neid tuleb nii-öelda kõigepealt hautada välja,  et nad saabuvad meile selliste muumiatena ja,  ja kui ma olen neid paar-kolm päeva nii-öelda oma  kontorilaua peal soojas hoidnud, siis nad hakkavad siit  välja kooruma ja lähevad lendu ja, ja selles pudelis on nüüd  siis isendid, kes, kes on meil siin nii-öelda juba juba haudunud. Ja, ja et siin on juba näha, et kuidas nad tahavad  tegelikult siit välja saada ja hakata nii-öelda süüa otsima  ja lehetäi siit üles otsima ja nemad on nüüd tatrakestade sees. Mis see biotõrje on? Biotõrje on selline kompleksne süsteem, kus  siis kasutatakse kultuurtaime kaitseks erinevaid  bioloogilisi kas siis putukaid või seeni,  et kaitse taime siis kahjustajate eest. Miks seda kasutatakse? Keskkonnasõbralik ei ole kasutusel, eks ju,  keemilisi või sünteetilisi kemikaale siis. Taimekaitseks me saame tervislikuma ja parema toote selles suhtes. Konkreetselt nüüd see afidius, nii Avidius,  Ervi kui ka Afidus olemani töötavad siis niimoodi,  et kui ma nad siia kasvuhoonegaasid siis nad hakkavad otsima  lehe täisid. Kui nad leiavad lehe täi, siis nad munevad  selle lehetäi sisse ja hakkavad seal sees arenema  ja kui nad on piisavalt suured, siis nad lihtsalt söövad  selle lehe täi sisse augu ja tulevad sealt lehe täi seest  välja ja sellega nad hävitavad siis lehetäi. Et nad nii-öelda katkestavad tema normaalse elutsükli ja,  ja arenevad ise hoopis selle lehetäi sees. No tegelikult looduses ju nii-öelda biotõrje ju toimub kogu aeg,  eks ju, et inimesed on võtnud selle kasutusele  ka tehiskeskkonda, siis biotõrje siin kasvuhoonetes  või kas tegelikult avamaal võib kasutada bioloogilise tõrjet? See on jah, juba looduses endas täiesti reaalselt  ja kogu aeg olnud, aga lihtsalt siin tootmises kasutatakse  seda nagu teadlikumalt ja, ja natukene võib-olla  siis sellise agressiivsemalt ära. Kuidas sul see manustamine käib, siis? Ma nustan neid kasurputukaid siis siia salatitaimede vahele  ja panen siia kahe taime vahele sellise väikese,  paraja portsu, et kõik, kes on siis nii-öelda välja koorunud,  juba saavad siit lendu minna ja hakata lehe täis otsima  ja panen siis nii-öelda mõnemeetriste vahedega  ja teen seda ainult noortaimele, et täiskasvanud taimele,  mis siis nii-öelda pakkimisse läheb, et sinna ei ole seda  mõtet panna, siis nii, siis nad ei jõua lihtsalt oma tööd  nii-öelda ära teha. Kuna see areng seal lehetäis sees võtab aega ja,  ja niimoodi noortaimede vahele puistates,  siis see manustamine käib iganädalaselt,  et seda me teeme nii-öelda ennaktõrjena,  me hoiame nii-öelda kahjurite arvukuse madala kontrolli all. Siin Grünefee kurgikasvatuse s on põhiliselt kurgikahjurid,  kedriklest ripslane, lehetäi ja karilane. Karilased on siis sellised valged taimelehe all peituvad  kärbse moodi, kes siis imevad taime lehest mahla. Nende tõrjeks kasutatakse siis eelkõige röövlesta erinevaid  liike ja ka röövlutikad. Ripslane on üks hästi mitte metoiduline putukas,  kes kõigil taimedel imeb taimerakust mahla  ja sellega kahjustab siis taime. Kedriklest on ka eelkõige just kurgil üks olulisemaid kahjustajaid,  kes kasvuhoone tingimused juures kuivamal korral  siis ta hakkab jälle taimelehtedest mahla imema  ning kahjustab sellega. Lehetäid samamoodi imevad taimelehtedest mahla ja,  ja kahjustavad sellega siis taimelehti ja,  ja taim on nõrgem. Ja need on siis selliste Nuku täna siin, need on ikka imepisikesed,  jah, ja neid on palja silmaga päris raske näha,  siit siis kooruvad välja sellised kiletiivalised putukad,  kes samamoodi siis aitavad Karilase vastu. Ja me riputame siis siia lehe alla ja siin nad  siis vaikselt nädala jooksul kooruvad. Niimoodi soojas valmivad järgmine staadiumi nii-öelda tuleb  välja ja hakkab jälle sööma kedagi. Aga mis kotid need siin on, siin on ka mingisugused. Need on ka. Kes siis on, on kasvuhoone, karilase ja punase kedriklestatõrje,  eks sellised siin sees on pisikesed väiksed putukad. Nii kasulikud kui siis ka nende kasulike putukate söök. Et nad päris nälga ei jääks, nemad tulevad siit kotist välja siis,  kui nad avastavad, et, et kedagi on ka taime peal kuskil. Nii et nad elavad siin teraviljakliide peal,  nagu siin sees on. Teravilja kliid. Kust need röövputukad tulevad, siis põhiliselt tulevad nad väljast,  kuna meil aknad Kasvuhoone õhutamiseks on ikkagi lahti, siis  selle kaudu liiguvad ka kahjulikud putukad meieni. Aga kuna me kasutame ennaktõrjena kasulikke putukaid,  siis üldiselt ei ole meil Probleemi nende kahjuritega Kollased lindi siin on samamoodi biotõrje üks osa  ja see on üks osa selle me paneme üles. Nende kahjurputukate püüdmiseks need on küünised,  nii. Et nad lendavad sinna peale, siis saab vaadata,  palju neid on ja kes seal on. Mis on praegu nagu natukene tahaplaanile jäänud,  aga mis tulevikus loodetavasti ka areneb,  rohkem, on haiguste tõrje. Et on küll olemas selliseid tooteid, näiteks trihoderma  või klioklaadium, seened, mis ühed seened söövad patogeensed,  seened, kasulikud seened, mis söövad kahjulikke seeni  või siis teistpidi tugevdada seda kultuurtaime,  aga see on veel arenemisjärgus keda veel loodusest tuuakse  taimekasvatusse aianduses nii kasvuhoones kui  ka tegelikult avamaal on taimede tolmeldajatena kasutamisel  vanast aega juba ammu ilma teada, eks ju mesilaste kasutus,  aga palju efektiivsemad tolmeldajad on kimalased näiteks  tomati puhul kasvuhoones, maasika puhul nii avamaal kui  ka kiletunnelites kasutatakse kimalasi. Ja nüüd maasika puhul näiteks kimalasi on võimalik samal  ajal kasutada ka bioloogilise tõrje levitajatena et  entomofektoritena neid kasutatakse bioloogilise  taimekaitsevahendi levitamiseks maasikaõitele,  et. Vältida hahkkallituse teket ja, ja siis kimalased kõnnivad  läbi ühest sellisest nagu aluse pealt, kus  siis on kleoklaadiumi eoste pulber, Nende jalad saavad  selle eostega kokku ja nad kannavad selle  siis maasikaõitel ja nii see tõrje toimub. On nii, et biotõrjes kasutatakse isegi ka koeri tänapäeval. Biotõrjes otseselt võib-olla koeri ei kasutata,  et pigem on nagu seireks, et ta Lõuna-Euroopas ja,  ja ka Lõuna-Ameerikas, kus on suured näiteks  avokaadoistandused või ka mõnede muude kultuuride puhul,  siis kasutatakse välja õpetatud koeri juurehaiguste leidmiseks,  et kui on mingi haige taim, siis koerad tunnevad  selle lõhna ära ja leiavad selle taime üles. Biotõrje on nüüd tehtud kasulikud putukad on ära hävitanud  kahjuputukad ja nüüd võib kurgi julgelt suhu pista. Juba seitsmendat korda valiti Eestis aasta loom ikka selleks,  et äratada huvi meie rikkaliku loomastiku vastu. Lõppenud aastal tähelepanu püüdnud kaslane Ilves andis 2019.  aastal oma tiitli üle looduse, võimsaimale,  arhitektile ja ehitusmeistrile. Meie suurimale närilisele koprale. Minu teejuhiks aasta looma tegevusjälgede otsimisel on Remek Meel. Ta on aastakümnete jooksul kobrast põhjalikult uurinud,  filminud ja pildistanud. Aga siin on nagu hea koht on, et siin on täiesti mets,  mida saab metsamees harida. Sest see õrg on lihtsalt nii madal, et siin Lõuna-Eestisse,  et tegelikult ta nagu ei häiri kedagi. Siin peab nüüd ettevaatlik olema, et siit läbi ei vaju,  sest jää pole jõudnud korralikult tekkidagi. Küsimus, mis võib paljusid huvitada, kes näevad kopratööd,  kuidas ta teab, et täpselt nii kõrge kodu pesakuhil tuleb ehitada. Ega ta alati täpselt ei teagi, kui kõrge kuhil tuleb teha. Esiteks on see vajadus, kui palju on loomi pesakonna,  seda suurem on kuhil noh, võib ka seda kõrgemaks teha ja,  ja siis ta hakkabki seda ehitama vastavalt,  on ju. Ja kui on selline koht, kus siis on kevadel suur veet  ja ta ei saa teha urge, siis ta teebki ju kuhila,  ega ta muidu ei tee tal kuhil on tal lihtsalt eluline hädavajadus,  ega ta muidu ei raiskaks enda energiat, kui on ikka ilus põndak,  kus saab uru teha, siis ta ei tee mingit kuhjat. Aga oleneb siis see kevadine tase, kui kõrge on,  on ju. Ja siis nii kõrgeks ta selle teeb. Sina oled päris palju kobraste elu saanud jälgida,  kui kõrged võivad olla need kõrgemad Eesti rekordkuhilad. Ma olen näinud kunagi Alampedja, ta ei olnud niivõrd kõrge,  ta oli mingi kaks pool meetrit kõrge aga ta oli 10 meetrit  pikk ja siis haaratsite kujuliselt eest ja tagant oli üles veetud,  et see oli nagu, ma ei teagi, see on tohutu,  kus nad siis praegu võiksid olla. Kõigepealt esimene ruum on vee veetasapinna peal,  siis koridor on, kus siis tullakse veest välja,  tehakse puhtaks ennast, siis on nii-öelda koridor,  see on kõige madalam, seal on vesi ees ja  siis tagant hakkab pind ja siis kõrgemal tulevad  siis urud pesaurud ja, ja selles koridoris nii-öelda käib  ka söömine, tuuakse oks, vee alt, süüakse ära,  minnakse, tuuakse uus oks, aga üleval on  siis hästi kuiv. Et paljud mõtlevad, et seal on märg ja räpane,  kopi rapesa on seest tehtud sellise nagu saepuru  laastumoodsa asjaga pikki puud ta tõmbab sellise villa nagu puust. Ja kui koprapojad tulevad, siis see on väga pehme  ja väga kuiv ja puhas, seal mitte märg, nagu arvatakse. Peale vaadates on seda võimalik praegu öelda,  et seda ei ole nüüd remonditud, see aasta  ega midagi tehtud, need taimed kasvavad ja noh,  kuna ma tean seda pesakonda, siis ta jääb  ka väiksemaks kogu aeg, nii et praegu elab siin paar looma  heal juhul, aga siin võis olla neli kuni kuus looma kunagi,  mis on juhtunud, ilmselt on esimene asi,  mis on juhtunud, et ei ole enam süüa. Sest see, mis me näeme siin kasvamas, selle leppe ei ole kopratoit,  inimesed arvavad, et lepa osa on küll igal pool,  miks ta seda ei söö, lepa kobras kasutab ehituseks ta ei söö,  võib olla mingi üks protsent kogu söögist lemmiktoit,  tema lemmik on haap, aju, kask ja neid peab olema  ja nendest ta saab talvevaru ja kui neid ei ole,  siis ta siin eksisteerida ei saa või siis saab  nii vähesel määral, et lõpuks jääbki üks loom,  kui ka keegi ära jahitakse, et ei toimu enam paljunemist,  sest noh, talvevaru peab olema loomal. Ja kui ei ole neid liike, siis millegi muust ei tee seda. Nüüd on olukord kapral üsna tõsine, sellepärast et toit on  ühes kohas otsas, tuleb leida mujalt, mida ta teeb. Antud juhul siis ta tuleb oma august välja. Tuleb ilusti rada mööda autotee peale ja läheb rahulikult  mööda teed paarkümmend meetrit edasi ja hakkab langetama,  võtab siis neid vajalikke puid ja puus, seal on paju  ja seal on paju ja ta võtab ja tuleb mööda teed tagasi oma auku. Noh, ilmselgelt on see väga ohtlik, on ju,  siin sõidavad autod, liiguvad koerad. Et nii ta hukka saab. Siin on kobras langetanud ka leppa ja mitte sellepärast,  et tal oleks olnud vaja süüa vaid sellepärast,  et lepad võib-olla jäid talle ette. Või siis oli tal vaja ehitusmaterjali. Siin on näha, kuidas loom on just äsja käinud,  väljas natuke on lund peale tulnud ja see lai saba jälg on  siin siis näha, et kopral on väga, väga niisugune  iseloomulik lai soomuse saba, mis siis vonkleb tal järgi. Ja kui ilm väga külmaks läheb ja on vaja välja minna,  siis ta tõstab selle üles, saba võib saada külma kahjustuse,  aga praegu sellise Alla 10 kraadise külmaga ta siis on tulnud võtta paar oksa  ja läinud minema ja suured, suured lestajäljed on siin  ka tegelikult näha, et tal tagajärg on väga suured,  suured lestad ja siis ta niimoodi käib. Kuidas kopra pereelu välja näeb? Nagu keskmise eestlase perena enamasti on vanemad  siis eelmise aastased pojad ja selleaastased pojad  ja kuna pere perekonnas on keskmiselt noh,  enamasti neli looma rohkem, aga tavaliselt ütleme  siis võiks olla nii pere kahe-kolme lapsega. Ja kobras on sellepärast omapärane, et lapsed ei saa kohe  nii Valmis nagu loomariigis tavaliselt nad võivad minna laia ilma,  vaid nad on siis kaks-kolm aastat vanemate juures  ja õpivad, kuidas siis elada ja olla ja vanemad hoolitsevad  nende eest. Kõigepealt peab saama väike kobras nii suureks,  et ta suudaks ise oksi süüa. Väga palju saab neid sellel ajal surma, kui nad piima pealt lähevad,  siis puittoidu peale ja rohu peale. Ja siis, kui ta on jäänud ellu ja leidnud omale  siis selle jõelõigu siis on vaja veel teist vastassoost  kobrast ka. Ja kui see on ka leitud, siis on vaja teha tammid,  kuhilad ja siis hakkavad väiksed koprad tulema. Ja see kõik võib võtta kolm-neli aastat aega. Kobras on nagu eestlane põhiliselt rassib tööd,  toriseb omaette ja ründab ainult oma liigikaaslasi,  kui nad tulevad tema koju. Läheme järgmise koprapere kodupiirkonda. Nende elutegevusele viitavad ulatuslikud muutused maastikus,  mida iseloomustab tõusnud veetase. Teist sellist looma nagu kobras naljalt polegi,  kes suudab oma ehitustegevusega nii palju ümber korraldada,  see tähendab, et üsna vastuoluline loom ka inimese vaatevinklist,  et võib-olla igale poole seda nagu ei tahetagi. Ainuke imetaja, kes veel rohkem korda saadab,  on inimene rohkem imetajad, nii võimsa tegevusega ei ole  kaks tükki kobras ja inimene. Ja loomulikult tekib kohe konflikt sellega,  et On üks teine liik, kes muudab maailma sama palju kui  inimene põhimõtteliselt noh, selles suhtes maailma,  et paneb ühe jõe kinni tammiga, ujutab midagi üle,  kuskilt paneb vee voolama, kus ei pea. Ja sellest tohutust mõjust ongi siis saanud nagu kopra legend. Ühtepidi võimas arhitekt elusloodusele, kes teeb teistele  tohutult palju elupaiku ja liike, sest ta teeb palju minimärgalasid. Ja märgala, nagu me teame, on ju väga väärtuslik paik  ja siis teistpidi loomulikult mõju sellistes kohtades,  kus on intensiivne, kas siis põllumajandus  või metsamajandus seal ilmselgelt ei ole koprale kohta,  siis tekib terav konflikt inimese kopra vahel. Siin on jällegi metsade vahel väike lamm,  mille keskel on tamm, tamm on lammi üle ujutanud,  lamm on kõik vett täis, kevadel on suurepärane koht konnadel kudeda,  soe vesi, muidu neil ei olnud seda kohta,  siin on ju, kui mingi tavaline kraav on kobras,  teeb sellest oma elupaiga, siis kohe tekib sinna erinevaid  liike rähnidest kuni retiilide putukateni,  mida iganes on ju. Kobras teeb palju loodusele, aga kas mõnele liigile  või mingile osale elustikust võib ta ka oma ehitamisega  takistus olla. Ta takistab selliste elajate elu, kes tahaks  siis siirduda mööda jõge üle neid ülespoole nagu näiteks  siis jõeforell ja kui siis siin tamm on ees,  siis siit ikkagi on vist, eks ta hüppab siia-sinna,  aga see on raskendatud, on ju ilmselge, on kohti,  kus kobras siis takistab selliste kiirevooluliikide elu,  aga enamasti läheb kobras sinna siis, kui on igalt poolt  mujalt elupaigad hõivatud, et see ei ole tema lemmik. Elupaik kiirevoolune jõgi ja kui kobrast on juba vähem  Eestis ja mitte nii palju kui vanasti siis tegelikult see on  nagu väga väike protsent. Kui ta siis tõeliselt takistab. Kopra ainulaadne võime rajada vesiehitisi püüdis  televaatajate tähelepanu ka möödunud kevadel,  kui kolleeg Hannes Hermaküla mõõtis Läänemaal ühe kopra  tammi pikkuseks lausa 95,5 meetrit. Siin tundub üks selline koht, kus kobras  ja inimene maadlevad veidi omavahel. Vaatavad ja et kunagi oli üks looduslik oja inimene tegi  selle pikaks sirgeks magistraalkraaviks. Nüüd siis kobras aega teeb siia tammi. Inimene tõstab muidugi tammi eest ära, mis on loogiline,  see tamm ongi sinna tõsta. Aga noh, ta korrastab millalgi uuesti selle tammi. Ja nüüd me näeme siis, et selle sirge kraavi asemel on siin  looklev jõekene juba siinsamas, selles ühes lookes on  kaldapääsukese koloonia. Tänu koprale jäälinnul on siin pesakohad tänu sellele,  et nendesse loogetesse hakkab kallas alla kukkuma väga  lihtsate vahenditega. Kobras on loonud jälle ühe mitmekesise elupaiga. Ümberringi nii-öelda kultuurkarjamaad. Vesi liiga kõrge ei ole, põllumees saab oma heina tehtud. Kobras saab oma elu elatud. Kas me peaksime mõtlema ka kopra kaitsele alalhoidmisele? Pigem me ei peaks nagu mõtlema kaitsele või me peaks mõtlema  siis kuidas selle populatsiooniga õieti ümber käia,  seal, kus ta võib-olla et seal ta oleks,  et seal ei ole mõtet jahtida, kus tal metsik loodus Emajõe  suursoos ja seal, kus teda pole vaja, seal loomulikult  võtame ta ära, et siis oleks nagu kõik rahul. Miks väärib kobras aasta loomana esiletõstmist,  miks me peaksime talle rohkem tähelepanu pöörama? Just selle tõttu, et on meie elus looduse,  nii-öelda uue aja arhitekti pärast Vene aega kõvasti meie  loodus siis kohendas, tegi palju mikromärgalasid nüüd,  kui kui siis populatsioonion vähenemas ja maailm on üldse  muutumas ressurssi hakatakse järjest rohkem tarbima  ja nii edasi siis tegelikult on ju Koplal väga oluline roll,  kes siis hoiab seda mitmekesisust neis kohtades,  kus siis teda enam ei ole. Ja sellepärast me peaksimegi aasta loomale talle tähelepanu pöörama. Eestit on õnnistatud paljude rähniliikidega. Üheksast rähnlasest hakkab laanerähn ehk kolm varvas rähn  silma mitmel põhjusel. Laanerähn on üks pisematest rähnidest. Temast veel väiksem on rasvatihase mõõtu väike kirjure. Kui teistel rähnidel on puudel liikumiseks neli varvast  siis laanerähnil on neid vaid kolm. Emas ja isaslind on mõlemad mustavalge kirjud. Eristada saab neid laanerähnipapa kollase mütsikese järgi. Võrreldes teiste meil tegutsevate toksijatega armastab  laanerähn vanu kuusikuid ja okaspuumetsi. Elupaiga osas on ta väga valiv. Nii ei kõlba aanirähnile intensiivselt majandatavad metsad. Oma metsaskäikude põhjal tean öelda, et laanerähn on meie  metsades üks vaiksemaid koputajaid. Kodu näeb ta üksnes neis paikades, mille inimene mõneks  ajaks unustanud kus leidub eri vanuses puid,  surnud surevaid ja elusaid püstiseid ja neidki,  kes samblavaibal on puhkama sättinud. Laanerähnile maitsevad puu korral talvitavad lülijalgsed  putukad ning tüvesse peitunud mardiklaste vastsed. Käbide vastu ta huvi ei tunne. Inimese jaoks võivad puusepa tuhanded nokahoobid näida  üleliigsetena kuid need on vajalikud, et leida puidust  õõnsad kohad ja ihaldatud saak. Ennastunustavalt võib laanerähn veeta terve päeva ühel  puutüvel ning mitu nädalat ühes metsanurgas. Laanerähn eemaldab puukoort enamasti spiraalselt,  liikudes alt üles või ülevalt alla. Töö vahele lubab ta vaid üksikuid puhkehetki kössitades  mõnda aega vastu puutüve. Mõnikord satub Laaneräht toiduotsingu nii hoogu,  et ei märka loodushuvilist uudistama tulnud porri  ja isegi mitte röövloomi. Isaslinnud on pisut ettevaatlikumad ja tegutsevad puuduva  ülemises osas. Niikaua, kui jätkub tegutsemiseks puutumata metsatukkasid,  võib loota, et jätkub ka laanerähni sugu.
