Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Austraalia nüüd rätt, te me, kus on varjul hulkenud Me n d mon loom või taim, kes ühes, tai ka la paid Enn, siuke loom või taim, kes ühes paigas la pall. Tere, head sõbrad. Tammekännu jaanilaul juhatas meid jälle Austraaliasse. Austraalia on selles suhtes väga huvitav kant, kui näiteks Me olime savanni sama saatega, siis pidime ka imestama, et kuidas ikka ühte kohta on kokku sattunud nii palju suuri loomi, lastele tuttavaid elevant ja ninasarvikud ja kaelkirjakud ja et siis on ka Austraalia samavõrd kummaline paik. Seal elavad sellised imelikud loomad nagu kõigile tuttav känguru ja muid taskutega loomi ja ma usun, et paljude juba lapse-east välja saanud loodusesõprade üks suur unistus on Austraalia ja sinna tahaks nendest väga paljud minna ja näha seal oma silmaga seda eluolu. Austraalia on tõesti selline paiku huviga rännumees või loodusteadlane tegelikult ihkaks minna sellepärast et seal on tõesti neid elukaid, mida kusagil mujal maailmas ei ole kohutavalt palju ja mitte ainult elukaid, vaid ka taimi on seal selliseid, mis ilmselt ainult sellele kandile omased on. Ja eelmine kord me juba rääkisime Austraalia metsadest, aga seekord siis räägime nendest tasandikest, mis on Austraalia siseosas. See tasandik on muidugi meie mõistes ka kaunikesti kahtlane väljend, sest seal on ka päris kõrgeid mägesid, aga siiski kuiv põõsastik ja ka kõrb. Vot nende alade elustikust me siis täna edasi räägimegi. Sisemaal laiuvad kõrbed ja poolkõrbed, jaga sa vannid ja on ka selliseid alasid, kus taimkate üldse puudub, kuna sademeid mõnes piirkonnas on äärmiselt vähe ja sellisel alal suudavad siis kasvada v suhtes vähenõudlikud liigid laiuvad kuivad, eukalüptimetsad põõsas, sead, akaatsejad ja seal maapinnal kasvavad rohttaimed. Paljud on meil isegi tuttavad. Sageli kasvatatakse Eestis üheaastaste suvelillede talviseks kuivatamiseks õlglille. Seesama õlglill on pärit Austraaliast, samuti ka teine, viimasel ajal rohkem kasvatatav roosa päiksetiib ja ka teised päiksetiivaliigid. Päiksetiivad on üheaastased, erinevatel liikidel on õiged kas roosad või kollased näiteks ka valge õline toonelill, tiivuline toonelil Austraalia päritoluga, mida meil kasvatatakse imortellina see selline taim, mis on algsete õitega jäänud talveks kuivatada. Ja võib ju tekkida küsimus, et miks üks taim on tiivuline, sellest me saame kohe aru, kui taime peale vaadata, nimelt sellelt toonelillelt varred on tiivulised varre küljes lehed ahenevad pikalt laskuvalt varrele ja moodustavad varre külge nagu tiivad. Varsan näiliselt tiivuline, aga see taim siiski lennata ei suuda. Õied on tal ilusad valged ja kas see taim on Austraalias, näiteks tukalill? Liberse lehine tukalill rikkalikult täitsa korvõieline üheaastane taim on samuti pärit Austraalia kuivadelt aladelt, meenutab õidelt astrid, aga keeled on tumesinised, lillakad südamik on kollane ja madal padjandiline toim. Ma räägin veel kuivadele aladele, iseloomulikest tork, võsadest ehk krabidest. Neid tork võsasid, moodustavad just sellised jäikade nahkjad läikivate või okkataoliste lehtedega prootelised. Rohelised on just Austraaliale iseloomulik taimesugukond, neid leidub küll ka Aafrikas, aga enamus on siiski Austraalias. Austraalias kasvab nüüd üle 800 liigi omapäraste tünnitaoliste punakat, kollakat valgete õitega. Neid tolmeldavad tavaliselt linnud. Näiteks Banksijad ja haakiad kuulavad proosaliste hulka. Nendel on väga tugev kõva puit mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Suure tünnikujulisi vesikuid ei tohi mõelda mitte ainult linnud, vaid ka noh, nii imelik, kui see ka pole, imetas väiksed hiirekesed kukkurhiired, ronivad seal vesikuid mööda ringi, limpsivad sealt nektarit ja niimoodi siis tolmeldavad. Mina ei ole kusagil mujal kohanud tolmeldavaid imetajaid, just selliseid maa peal elavaid imetajaid, kes võiksid õisi tolmeldavad, nii et see on selles mõttes kummaline maa, jälle Austraalia. See Austraalia kõrbepool kurb on ikka siis teistmoodi kui need kõrbed ja poolkõrbed, millest me varem juttu oleme teinud. Ja kindlasti, sest enamus taimeliik on ainult omased Austraaliale. Selliseid liike mujal mandritel ei kasva. Ja muidugi ka loomad on sellised, keda mujal kusagil ei kohta, nii et loomastikult kui taimestikult on see kõrb hoopis teistsugune. Näiteks mille poolest Austraalia loomastik isepärane on, seal on ju kõik need kukkurloomad mujal maailmas praktiliselt ei olegi noh, Lõuna-Ameerikas veel mõned liigid või siis see, et näiteks ka madude osas on Austraalia hoopis omapärane. Kui mujal maailmas on ülekaalus ükskõik mis paikkonnas mürgitud maod mürgiste madude suhtes, siis Austraalias on täpselt vastupidi, seal on enamik madusid, mürgiseid aineid, mürgituid, madusid on umbes üks kolmandik või isegi alla selle. Ja muidugi seal on väga kummalisi vorme nende roomajate hulgas, kasvõi näiteks selline sisalik kaelussisalikku. Ma pildi pealt näen. Sellele on täpselt nagu kleit või seelik oleks kaela ümber lahti löödud. Jah, üldiselt see on Narva lahti, aga siis kui teda ärritatakse ja ta vaatab, tähendab, põgenema ei pääse, siis ta keerab näoga vaenlase või selle ohu poole ajab kaela ümber olev nahk ja kaeluse laiali, hästi suureks, suu sinna sisse pärani ja niimoodi ta ähvardab, siis püüab hästi suur ja kohutav välja, et näha või siis on näiteks sinikeelse Kink, kes on sinise halli vöödiline ja kes kui suu lahti teeb, siis paistaks täitsa lillakassinine, keel väljas, on lausa jube vaadata. Või siis on paks sabas kingid trump sabas kingid, keda saba ebaloomulikult suureks paisunud ja siis jääb nagu pesapaigast välja, kuidas pessa läheb. Ta vist on termoregulatsiooni ülesannetega on seal ka mõned sisalikud, kes näevad kaunikesti maa moodi välja ilma jalgadeta sisalikud, aga kui meie vaskuss või sisse Šolto puusikest Ees-Aasia poolkõrb aladel elav, need aeglased ja rahulikud liikujad, siis Austraaliasse lutsev liik see on väga vilgas ja meenutab oma käitumiselt juba Madun on midagi sisaliku, mao vahepealne vorm või rohkem kui maa poole kalduv, magan tema silmad sisaliku, omade ikkagi pilguvad ja selle järgi on võimalik aru saada. Tema toitub põhiliselt sisalikest. Nende kinnipüüdmiseks on vaja suuremat pilkust kui näiteks putukate või tigude söömiseks, mida need meie vaskussid päris hea meelega. Söövad seal on siis päris vilgas elu. Pildipealse sisalikke, ma lugesin seal onu kiri kõrval, et sööb Kikot, kes see Kekkon. Kõik ongi üks sisalik, need keskkonnataoliselt sisalikud, kellel on jalgade küljes hästi palju tillukesi karvakes ja need muudavad talla hästi karvaseks, nii et sa võid praktiliselt liikuda ka pinkro konarusi ära kasutades, noh näiteks klaasi mööda võib tema rahulikult üles jalutada ja seal klaasi peal ringi kõndida, teine loom kukub otse pots alla, tema klaasi mööda liikuda. Saaga Gekko kõnnib nagu kärbeski samamoodi mööda klaasi ringi ja Kekkoderonber kummalised silmad hästi tundlikud niiskuse suhtes ja sellepärast kõik on, tal on selline lai lame keel, suu on ka selline hästi suur ja ulatub peaaegu silmade alla välja. Kõrvuni on see käik osu ja siis, kui silmad kipuvad kuivama, miski vajab keele suust välja, siis limpsib sellega silmi niisutades neid niimoodi puhastades liivateradest seal liiva sees, muidu võivad nad silmad piga saada. Need elukad peavad kõik hästi vastupidavad olema, elukad ja taimed kõrbesse, nii palav. Kohastumuseks kuivusele on vahakiht paljudel taimedel või on väga jäigad tugevad lehed, nagu näiteks odalillel, mis on savanni. Taime kasvab hõredalt kasvavate eukalüpti all, kui see oda Lil läheb õitsema. Sist ajab mitme meetri kõrguse õievarre välja ja ta on punased ja peale õitsemist sureb kuune peale seemnetest. Vastupidavad on pujud, mis kasvavad Euraasias. Enamus pajuliike ongi kõlbelise päritoluga samuti ka põõsas, Maltsad nagu teised Maltsalised on omased kõrbele, nii ka neid Austraalia põõsas Maltsad. Rikkalikult leidub korvoialisi ja Austraaliale eriomane sugukonda mürdilised üks omapärane mürdiline näiteks lambiharja puu vahel kutsutakse teda ka pudeliharjapuuks. Omapäraste õite tõttu. Kas nad siis teevad neist pudeli Harjumaa või lambi pealt pühivad tolmu? Niisiis haridusteed ei ole, õied meenutavad tõepoolest pudelipesuharja, neil on pikad suured punase niidilised tolmukad, kollaste tolmukad peadega. Ja omapärane on veel see, et see pudeli härja puu peale õitsemist kasvab otse isikust edasi. Õiest kasvavad välja lehed. Kuidas ta siis otsa saab? Otsa lõpeb, või kasvataja hästi pikaks siis, et kogu aeg õitseb ja siis tulevad jälle lehed ja siis tulevad jälle õietis lehed ja kas ta siis kasvab taevani välja vä? Kui algavad vihmasajud kevadel, siis alustab õitsemist ja kuivaperioodil võib tega osa lehti hoopiski maha lasta. Lehed on pikad, jäigad, kohastunud kuivaperioodi üleelamiseks. Austraalias on iseloomulikud ka vaigu seemnikulised väike taimesugukond, puud. Osa liike kasvavad niiskema kliimaga aladel, aga osalikele kuivas ja nende seemned on ümbritsetud vaiguga. Sealt tuleb see nimi. Õied on kollased või punased. Uuesti loomade juurde tulla, siis seal oleks rääkida väga paljudest loomadest ja sellepärast ma mõtlesin hoolega, keda siis välja valitud, kes siis oleksid tõesti sellised põnevad või kellest me varem rääkinud ja lindude hulgast ma valisin välja lehtlalinnud Need, linnud, kes ehitavad pulmaajaks väikesi lehtedest ja okstest majakesi. Need on siis isesugused, mõni näeb välja tõesti nagu neegri õnn, kus on siis allääres sissepääs, mõningad ümber puu kuhjatud lehehunnik või nagu väike heinakuhi või heinasaad. Ja siis selle ümber tehakse sihuke tantsuplats, mille pealsesse lind, isa rind tantsib ja meelitaks tema linde kohale ja tihtipeale veel kuhjatakse sinna ka kõikvõimalike ilusat kraami, kes siis valgeid ja kes siis siniseid ja kes siis punaseid, kivikesi või igasuguseid asju, ma olen ühe pildi peal näinud näiteks üks sinine, lehtla linnukene on kõik sinised asjad siis sinna kokku toonud sinised suled ja puudritopsid, kreemitopsid ja šampoonipudelid ja lõike, mis ta sinist värvi kokku on leidnud, kõikudes kokku kandnud joonis omase lehtla ümbruse taoliselt ära kaunistanud. Et see lehtlalind on nagu üks moodne kunstnik teeb oma kodu ümber häppeninge ja korjab igasugu plastmesburghokuja, moodsad kunstnikud joonistavad plekke plasmas purke. Umbes nii on jah, sellepärast et kui need asjad kõik on kokku kogutud, siis püüab ta juurde meelitada mõne emalinnu ja siis esitab sellele veel uhke tantsuga, ajab tiivad laiali ja teeb seal kummardus ja erinevaid häälitsusi. Ja siis paaritumine toimub seal lehtlas või selles majakeses, nad on seal sees seal On see pulmapidu ära paarituvad ära siis emane kõnnib sealt platsilt minema, läheb kuhugi vaiksesse kohta ehitatud, tagasihoidliku ja ausalt öeldes kohe lausa niru pesa. Tema ehitusoskus on võrreldes selle isa linnuga väga kehvakene, aga ju ta tuleb hästi toime, sellega, tal pole vajadust olnud mingit keerulist ehitist tegema hakata, aga nüüd miks isane nii uhket lehtlat ehitab ja kuidas selline käitumine väljakujunenud on, seda on päris raske mõistatada, sest osa nendest lehtla lindudest on tõesti ka selliseid, kes üldse seda lehtlat ei ehitagi mingisugust, vaid nemad esitavad lihtsalt sellise uhke tantsumängu ja teevad seal kummalisi hääli. Neid kutsutakse vahel ka kassilindudeks. Hauguvad just nii nagu kassid. Aga siis kolm ülejäänud rühma teevad siis erineva keerukusastmega pesad ja need, kes kõige keerukama pesasid valmistavad, nad ehitavad tõelise lehtla, kaunistavad seda tihtipeale ka väljastpoolt mitmesuguste õitega või selliste värviliste klindikest. Aga kus need lehtla tasuvat ega siis ometi keset kõrbe? Nüüd kõrbes küll ei asu, need on tõesti seal pusastikes ja ega sa kõrbeeerr ka selline, et seal siis üldse mitte midagi ole, kõrbete vahele jäävad pusastikud, puse rikud ja võib-olla isegi väikesed metsakesed, nii et ega see päris nii ühtlane maastik muidugi oled Lauzzile tasandik ja seal ainult liiv, liiv või kivi, kivi. Vaat see on kaunikesti vaheldusrikas ja vot selliseid vaheldusrikkaid, jõgede kaldalolevaid, võserike kasutavad siis need linnukesed ära. Ma räägiksin veel ühest huvitavast taimest, mis Austraalias kasvab son korvõieline, meil veel tundmatu Grazbeedia neid Grazbeedide paar liiki. Ja ma loodan, et nad leiavad ka Eestis üsna pea suuremat poolehoidu sest neil on nii toredad. Õhupalli meenutavad ümmargused, tihedalt kerajad, kollased Nutitaolised õied, mida nad imesti talveks kuivatada. Möödunud aasta esimest korda me proovisime botaanikaaias Graspediat kasvatada ja jänesed nii armastasid tema lehti. Me õisi veel ei näinudki. Aga sel aastal püüame ka õied välja meelitada. Tema õied on pika rahulised ja annavad hästi talveks kuivatada. Jäneseid seal nüüd ei ole, seal on jänese rolli täitvaid kukkurloomi ja muidugi inimene on ise sinna viinud endale nuhtluseks. Küülikuid küülikud on seal küll olemas ja need küülikud leidsid sellise mõnusa paiga, kus oli süüa palju ja hääd võimalused kaevamiseks vaenlasega polnud ja nemad hakkasid hirmsasti paljunema. Kusagil möödunud sajandi keskpaigas need küülikud sinna viidi ja selle sajandi alguseks oli neist kujunenud Austraalias tõeline nuhtlus. Mõelge ikka välja küll võimalikke viise, kuidas siis nendest küülikutest vabaneda ja lõpuks siis leiti üks haigus, millesse nad nakatate sellega suudetisse küülikute massiline paljunemine seisma panna, aga looduslikke küülikuid, jänese sugulasi seal Austraalias olemas olles kukkurloomad. Jäneseid ei ole, aga jänesekapsaid on küll ja austraalia jänesekapsad erinevalt eestimaal kasvavast jänesekapsast, mis on valgete õitega, on seal hoopiski kollaseõielised. Ega need ometi need ei ole, mida meil pottides ja ka nüüd aedades viimasele on kasvatatud selliseid kollaste õitega ja punaste lehekestega. Ei, see on niukse euroopalik. Tema nimi on ajakirjanduse kapsas, Austraalias kasvavad mitmed hoopis erinevad liigid. Osa võivad olla ka kääbuspõõsad, puitunud varrega. Tähendab. Jänese rolli täidavad seal erinevad kängurud känguru on tegelikult Austraalia vapiloom, kõige tuntum Austraalia loom, ilmselt üldse neid kängurusid on 70 liigi ümber alates siis just roti suurust ja lõpetades siis nende hiiglaslike kiit kängurud halja ja punane hiidkänguru, mõlemad kahe meetri pikkused. Aga Georg, enne kui seal känguludest edasi räägid, jutustab vast tammekännujaan meile ühe loo kängurutest. Nii nagu müüdid armastavad rääkida kõigest huvitavast, mis maa peal on olemas ja püüavad käsitleda, kuidas see või teine asi sinna sattus, siis on ka kängurude maailma tekkimise kohta austraalia müüt olemas ja ma nüüd selle räägingi teile. Üks austraalia müüt räägib, kuidas kange tormituul kandis esimesed kängurud Austraalia mandrile. Loomad väsisid teekonnal väga ära, ehkki nende tagumised jalad kindla jalgealuse järele sirutades aina pikemaks kasvasid, ei küündinud nad kuidagi maha. Salk algasukaid oli parajasti jahil, kui see erakordne tormituul puid juurtega välja kiskudes ning rohtu ja põõsaid katkudes üle maa puhus ning algasukad kalju taga varju otsisid. Kui jahimehed tuulispasast kokku keeratud prahi pilve poole üles vaatasid, nägid nad tuulest kantud kängurusid. Algasukad polnud kunagi näinud nii imelikke loomi, kellel olid pisikesed pead, pisikesed käed, suured kehad ja sabad ning pikad jalad, mida nad kogu aeg püüdsid maani sirutada, aga ikka tõstis järgmine tuuleiil nad õhku. Kui torn natukeseks vaibus, nägid jahimehed, et üx känguru takerdus puu okstesse kukkus maa peale ja hüples minema. Teades, et nii suurest loomast saab söönuks palju inimesi läks kogu hõim sinna, kus jahimehed olid kängurud näinud. See oli hea paik, kus vulisesid ojad, puud kandsid rohket vilja ning maad kattis rohi. Aga võttis palju aega, enne kui põlisasukad õppisid püüdma hiidkängurud kõige suuremaid ja kõige kiiremaid loomi Austraalias. Selline austraaliapärane müüt, oli see siis? Ja Austraalia päriselanikud aborigeenid kütivad oma toiduks, samuti loomine kui igal teisel maal, aga nendel on üks väga huvitav küttimise relv millest te olete vast kuulnud, aga võib-olla, kes ei tea, siis nimetataks bumerangi. Bumerang on selline natukene kõver, lapik, puutükk nagu riidepuu umbes sama suur ja siis nad viskavad seda väga suure täpsuse ja serv on tal teravaks tehtud ja see on niimoodi neil tehtud ja niimoodi nad oskavad teda visata, et kui nad viskavad ohvrist mööda, siis bumerang tuleb neile suure ringiga lõpuks tagasi kätte. Teeb niimoodi kaugel ringi ära ja lõpuks jõuab jälle nad isegi osavad püüavad uuesti kinni ja viskavad kohe teist korda. Jah, see oli nüüd ilus muinasjutt küll, aga kardan, et siin oli üks asi põhjalikult pea peale pööratud ja see oli nimelt see, kes sinna enne tuli, kas siis inimene känguru sinna Austraaliasse ja mul on kuri kahtlus, et palju, palju varem, kui inimene sinna jõudis, jõudis sinna känguru, kes oli seal ammu kohanenud, kohastunud, erinevad nišid asustanud ja siis tuli sinna lõpuks inimene leidis selle känguru üles. Ja noh, inimene ikka enda keskelt kipub seda maailma vaatama, arvad, kui nüüd mina mingi lapi peale astusin, et nüüd ma olen siin kõige esimene? Tegelikult on ikka inimene tulnud väga paljude elukate elupaikadesse ja, ja seal ennast siis hakanud sätitama nende loomade järgi ja loomulikult see nälg on see, mis sunnib neid küttima ja usulise känguru. Küttimine ei ole sugugi lihtne toiming. Vähemalt nii palju, kui ma olen lugenud seda, kuidas nad oma looduslike vaenlastega ümber käivad. Eks Austraalias on inimeste toodud metsikud koerad, Dingod ja nendega tuled, kängurud küll väga osavasti toime, samuti ka jahikoertega. Kui muu ei aita känguru suur känguru toetab oma selja vastu puud ja ootab kunisse koer tuleb ja annab vabaduse tagajalgadega ja tagajalad on suured ja võimsad ja see vaene koer enam. Kuidas püsti saabki, siis teist korda tähendab sa känguru juurde ei tule või siis kui känguru põgeneb ette näiteks siis ta jääb ootama, koerdale järgi ujub ja siis ta niimoodi järjest püüad koerad kinniks, tema juurde tuleb, uputab nad lihtsalt ära, esikäppadega surub pead vee alla, uputab nad lihtsalt ära. Nii et see känguru kaunikesti nutikas ja loomulikult tema küttimine nõuab palju aega, aga meile ilmselt sa känguru on kõige rohkem tutta selle järgi känguru kukkur, Kukruse pojad ja sealt on tulnud siis kukkurloom ja see kukkurloom on siis taoline, kelle pojad tõesti sünnivad seal nime tillukesena ja ronivad siis kukrusse ja hiljaaegu ilmus üks tore raamat, selle pealkiri on loomad pagasis teise jutu pealkiri, parem varblane pihus. Autor säraltarell ja seal on väga kenasti kirjeldatud seda kängurupoegade sündimist ja seda, kui raske seda kõike filmile jäädvustada oli. Et kui kellelgi on aega ja tahtmist, otsige raamat üles, on ilmunud küllalt hiljuti alles 1988. aastal ja seal siis need filmitegijad otsisid abi filmi tegemiseks känguru uurijatel, spetsialistidelt ja Darrell siis esitas küsimuse, kui palju poegi siis känguru lon, massiliselt vastati talle ta Fordi konveier, üks on tal üsas, üks kukrus nisa otsas, üks juba kukrust väljas, kes ikka veel imeb. No tähendab, see kängurud arengutsükkel on tõesti selline natuke imelik, nii et samal ajal kui üks poeg on umbes seitsmekuune, siis juba sünnib järgmine ja siis kolmas poeg, kabelon seal läheduses veel suurem poeg olemas. Ja noh, see pole ka ime, sest sünnituskänguru on suhteliselt lihtne, poeg sünnib hiidkänguru, kes ise on 100 kilogrammi raskune, umbes paari meetri pikkune, siis pojake on vaevalt poolteist sentimeetrit pikk, poeg peab ronima ise pärast sündi sinna kukrusse sisse, ta ronib sealt väga aegamööda nagu väike bussikene kukkus, kinnitub nisa otsa sinna, ta jääb paariks kuuks piima imema ja samal ajal siis juba teine poeg, kes on suurem, see käib ka seda piima imema, aga see väiksem siis mõjutab see piimaimemist nii palju, see teises nisas hakkab piim otsa lõppema, niimoodi ta võõrutab siis selle vanema poja jälle sellest imelisest ära ja suunatakse nagu rohtu sööma. Lõpuks siis ta enam piima jooma sinna kukkus, ei tule, aga siis, kui oht mingisugune ähvardab, siis ta kalpsub küll hämmastava kiirusega sinna kukrusse, üritab seal sisse pugeda ja ma olen filmides vähemalt näinud, kuidas poeg ta on juba nii suur, et ei mahu enam kukrusse, siis ta poeb sinna hirmsa krabinaga ja rabeleb ja sipleb ja siis ta lõpuks sinna sisse saanud saba jääb välja, tolkneb pea tolkneb välja, jalad tolkneb väljaste seal kuidagi nii on, aga ta on ise nii õnnelik ja rahul, sest nüüd on ta ikkagi ema juures ja, ja ole, mine, on seal väga turvaline ja kindel. Mul on siinkohal kängurustaks väikene laulukene teile laulda. Eks te kuulake Ei ole küll vist suurem raskus arvata, mis mul on taskus, seal võib olla näit peks kamp või taskurätt või magus komm. Seal võib olla teks kamm või taskurätt või magus komm. Kui tasku on ka kängu rull. Ei mahu mul, et milleks taskut vaja tal austraalia veidral elu all, et milleks taskut vaja talla austraalia veidral elu all. Kas ta ehk poed, laps salamahti oma taskuleheprahti või siis kõike, mis ta leiab, oma taskupõhja peida või siis kõike, mis ta leiab, oma taskupõhja peida? Tegelikult minu tasku vaevalt sellist rikkust laskub, nagu kännuturul on hoiul soojast taskust taskutoidul nagu kännu kurul on hoiul soojas taskus taskutoidul. Läti turul on taskus vara, mida ta ei anna ära taks, kus siis need, kui koju väike? Kängurud poju taskus siis kui koju väike kann kurute poju. See känguru on tõesti üks väga huviäratav loom talvele ja tugev ja poeg käib tal omapäraselt Kukruse. Sa lugesid ette kõik need tähelepanuväärsed omadused ja raske midagi juurde lisada, noh võib-olla seda, et ta liigub tagumistel jalgadel hästi tugevad ja tähendab see liikumine on siis hüppamine, hüpped on tõesti pikad, seal kaheksa kuni 10 meetrit pikad ja üle paari meetri kõrguseid hüppeid võib ta sooritada siis saba, on tal tähelepanuväärne minu meelest hoopis teise funktsiooniga kui enamikul loomadel seal nagu tasakaaluorgan, mis ta siis hüppel ei lase maanduda, nina peale maha, vaid hoiatada enam-vähem niimoodi püstises asendis ta maandus nende jalgade peale tagasi. Aga mida ta sööb, mis on kängururohi? Kõikvõimalikke rohttaimed, muned söövad põõsaste küljest, mõned söövad rohtu ja ja tõesti, seal Austraalias on ka olemas kängururohi, sellest teeb Urmas rohke. Ja neid känguru rohtusid on üsna mitu liiki, nad on pikkade lamedat linkijate lehtedega puhmikulised taimed, rohttaimed ja õied on ka omapärased. Õied on putke torujad ja tipus kõverdunud. Meenutavad nagu väljasirutatud küünistega looma käppa. Servis ongi hambuline kollakal kängururohul on õied kollakasrohelised, aga näiteks Manglesi kängururõhul on õied väga erksad. Seal sees on nii kollast kui oranži kui sinakaid toone. Kui inimese kaasabil on Austraaliale loomadest nuhtluseks olnud küülik siis taimedest on selleks osutunud hoopiski üks kaktus viigikaktus, mis toodi sisse algselt nii loomasöödaks kui ka Košenilli täide kasvatamiseks. Ja Vicky kaktus peagi väljus täielikult inimese kontrolli alt ja hakkas laialdaselt levima muutus ohtlikuks umbrohuks, mida nüüdsel ajalgi tuleb veel herbitsiididega taimi hävitavate mürkidega hävitada. Aga miks siis just Austraalias on niimoodi, et see, mis sisse tuuakse, see muutub nuhtluseks? Siin on tõesti väga palju taimi ja loomi Austraaliasse toodudega kõigist sellist nuhtlust ei ole saanud ka, aga üldiselt on selle nuhtluseks muutumisega alati, nii et nuhtluseks muutuvad need liigid, kellel puuduvad looduslikud vaenlased, Austraalia on niivõrd eraldatud ja nii oma teed arenenud manner, et seal tõesti paljudel liikidel vaenlased puuduvad ja siis nad saavadki nii tormiliselt arenev nakatuvad sedasama küülikulugu siis Opultsija lugu. Neil ei ole neid, kes neid piiraksid, nende levikut on ka üks konn veel olemas, kes Austraalias nuhtluseks muutunud, kuigi ta toodi väga eilsetel eesmärkidel siin Austraalias ta sööks ära sääsed ja kahjurputukad ja üleüldse, et ta oleks nagu putukate tõrjujaga tuli hoopis välja vastupidine, lukus, aga kärnkonn, kes algselt pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Ja praegu on ta Austraalias muutunud ikka suureks suureks nuhtluseks elu kibedaks teinud paljudel Austraalia kohalikel konnaliikidel mürgitanud ära veekogudes teise alga mürgine konn ja kuna ta hakkab väga suur ja kohanemisvõimeline, siis ta on vallutanud need kudupaigad ja teinud ühesõnaga väga palju pahandust ja tal tõesti pole mingit tõrjevahendit, ta võib seal piiramatult paljuneda, inimene on temaga üpris hätta jäänud. No aga, ega selliseid näiteid pole vaja ainult Austraaliast otsida, meil Eestimaa peal on ka selliseid loomi, kes on muutunud nuhtluseks tänu sellele, et keegi kunagi siia sisse toonud on, võtame kasvõi see kährikkoer, rott, kes siia rännanud on prussakad. Et see ei ole mitte ainult Austraalia probleem, vaid see on selline oma suva järgi loodus ümbertegemise probleemile üldse. Ma tean vähemasti ühte taime, mis sooja ilmaga Austraaliast talub ka Eestimaa talve. Ja see on tõsi küll. Ida-Austraalia mägedest pärit Corveline taim kootule tunneb ennast siin Eestimaal täiesti koduselt igihaljas mööda maad roomav moodustab tiheda vaiba või patsiendi. Seda võib kasvatada lausa muru asemel ja seal peal võib kõndida. Ega tema ometi Eestimaal, kui ta seda talve nii hästi talub, kõiki võimalikke kasvukohti ära ei valluta, no ma mõtlen nii nagu küülikud või need kaktused Austraalias. Ja ma usun, seda karta ei ole. Ta küll õitseb, aga tema seemned Eestimaal ei valmi ja levib tema roomavad lamavate juurduvate parti abil. Meil botaanikaaias on juba paar ruutmeetrit kootulat, sellepärast taimetäis. Kuna see Austraalia on nii kaugel, muutuvad kõik sealsed taimed ja loomad veelgi salapärasemaks. Kui palju meist ikka neid on, kes päriselt korda oma silmaga neid näha saavad? Aga rääkida ja rääkida tasub neist kindlasti edaspidi, eks ole? Igal juhul, aga nüüd ma arvan, võiks küsimuse anda lastele. Jah, ja ma enne mainisin, et austraalia vapiloom maksud, känguru seal papi peal on teine loom veel. Vot kes on see teine loom? Ma mõtlen looma väga laias mõttes, mitte ainult imetajat. Nii et kes on teine loomariigi esindaja känguru kõrval austraalia vahvli peal? Selline küsimus. Nii et palun kirjutage meile, kes veel suudab, sellepärast et margid on nii kallid. Me ei julgegi küsida teilt kirju, aga loodame ikka ja kuulmiseni. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
